Sisene

Foorumid

Küsimused ja arvamused automarkidest

foto@auto24.ee

Küsi spetsialistilt

Tehnika

Sõidukite modifitseerimine ja tuunimine

Mototehnika

Teised sõidukiliigid

Muud foorumid

Autosport

TEEMA: KERE KONSTRUKTSIOONIST JA TUGEVUSEST (SAKSA/JAPS)

13:58 11.10.2003
Kommenteerij a (registreerimata)
Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Tahan juttu teha jaapani ja saksa autode kere tugevusest. Olles viimasel aastal kuulnud/näinud saksa ja japsi autode avariidest, olen tähele pannud et saksa auto on tugevam.
Võin tuua ka mõned näited:

Mingil maanteel panid kokku Opel Omega ja vanem Galant(seda avariid näidati hiljem ka telekast), kokkupõrke tagajärjel lendas Galant veel teelt välja ka. Millised olid siis tagajärjed:
Omegal oli nina lömmis, Galandil olid aknad puru, katus oli sisse vajunud(galandis sai 1 inimene surma ka), ühesõnaga uuesti korda tegemine polnud enam väärt. Omega see-eest oli veel täiesti korralik ja maha kandmisest polnud juttugi.

Üks teine õnnetus:
Ühel tuttaval juhtus selline õnnetus, hakkas oma VW parklast välja tagurdama, samal ajal mõtles üks Mazda6 juht et lipsab veel enne läbi, kui vw täiesti välja tagurdab. No ja hakkas siis kiirustama see mazda juht, aga ei jõudnud ja autod riivasid. Ja mis olid siis tagajärjed? VW olid taga plastikstangel kriimustused, Mazdal oli külje uks lömmis. Ühesõnaga Mazda omanikule läks avari kallimaks maksma.

Mis ma sellega öelda tahan? Tahan öelda seda et jaapani autod on õhema plekiga. Või õigemini seda et jaapani autoga avariisse sattudes läheb asi kulukamaks, üks asi on juba selles et kere on pehmem ja teine selles et pärast varuosi saada ka kallim.

Miks japsil õhem plekk või konstruktsioon on, jääb arusaamatuks. ???
14:29 11.10.2003
Karvad (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
14:30 11.10.2003
Tuudur (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Kunagi ma juba märkisin Kommenteerij a teemade kohta, mida ma neist arvan, see nüüd on jälle samasse auku.

Kas sa üldse tead, mida tähendab auto ohutus? Näiteks osta endale uus Volvo ja satu sellega külgavariisse, siis on alles näha, mis autost alles jääb, kuigi suure tõenäosusega jääd sa ise ellu. Auto salongiosa tehakse üldjuhul vägagi jäik, samas esi ja tagaosa, ukse välisküljed aga pehmed, et need löögi korral selle löögijõu endasse võtaksid. Uuematel autodel (see sama Volvo) aga peale pehme esi ja tagaosa on veel omapärane kereehitus, mis näiteks tugeva esiotsa avarii korral kogu autot tabava jõu suunab üle auto kere, v.a. salongi. Seega jääb heal juhul terveks ainult pagasiluuk, muidugi ka inimesed.

Nii et osta endale vanem tugeva kerega saksa auto, milles avarii korral küll auto saab vaid kriimustada, kuid järsu löögi tõttu inertsi mõjul juhil aju läbi nina välja jookseb...
15:32 11.10.2003
edward (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
mis pikalt arutleda, võrrelge autode tühimasse. Sama klassi maisnatel ei ole need sugugi erinevad. Kui oletada, et jaapanlastele lisaballasti kaasa ei anta siis on ka plekki sama palju.
13:00 29.10.2003
VVV (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Üldjuhul ka võimsama mootoriga jäigem kere. See pole sama asi, et kui lõmmi auto läheb avariipuhul.Mida ohutum auto sõitjale seda rohkem lõmmi ta läheb. Selline on uus trend.
13:43 29.10.2003
Tom (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Näited on küll kõvad!

1. näide - aga kui Opel oleks teelt välja lennanud ja Galant teele jäänud, kas siis oleks ikka Opelil nina lömmis ja Galandil katus sees?

2. näide - Kui VW oleks küljega Mazda stangesse sõitnud, kas siis oleks VW stangel kriim ja Mazdal terve külg segi?

Sa mees ikka mõtle kah, see ei sõltu automargist, vaid ikka õnnetuse iseloomust. Sama hästi ma võid tuua võrdluse, et riivasin parklas autoga X posti - ainult väike kriim oli peal ning teine sõitis autoga Y 100-ga posti - terve masin segi. Et nagu auto X oleks kõvem/parem?
Sinu teine näide selline oligi - kokku said pamper ja küljeplekk. Mis auto tahes, loomulikult on pamper vastupidavam kui plekk.

Tuuduri jutu täienduseks - mingid vanad saabid olid vist kõvad rauahunnikud. Kui matsu panid, polnud autol suurt midagi häda. Endal olid küll jah... ajud ninast väljas.
13:00 30.10.2003
ka:rel (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
näited polnud tõesti suuremat asja. ehkki mullegi on sama mulje jäänud.
13:53 30.10.2003
ddig (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
See kõik tõesti väga suhteline ja oleneb ennekõike löögi suunast auto suhtes.
Üks küllaltki äärmuslik näide, mis ei kinnita midagi ega lükka ümber midagi:

Toyota Camry 92 välja tulnud mudel samast aastast. Pärnus Riia maantee ja Ringtee ristmikul foori taga sooviga sõita otse üle Riia maantee Wiiburi kaubahalli poole, aastal 94.
Süttis roheline tuli ja juht (minu isa) pani käigu sisse ja hakkas rahulikult sõitma vasakpööret ootavate autode varjust. Mina istusin juhi taga, mu vend minu kõrval ja üks oli veel esiistmel. Mu vend jõudis öelda ohh-sa-raisk ja nätaki! Meile sõitis külje pealt sisse vaz 2101 kiirusega hinnanguliselt ligi 100km/h. Löök tabas meie auto vasakut külge kattes peaaegu täpselt tagumise ukse ja tiiva.
Meie auto paiskus saadud löögist siguli teelt, tehes auto nina suhtes pöörde 180 kraadi ja jäi seisma teisele poole ristmikku. Siguli veeres edasi ca 50m ja jäi seisma. Mees oli rooli taga meelemärkuseta. Meil kellelgi nähtavaid vigastusi ei olnud, hilisema uuringu käigus tuvastati mul kaelalüli nihestus (mis põhjustas mul mõningaseid tasakaalu häireid).
Märkimisväärne oli, et sigulil olid esimesed tuled terved ja kaugelt vaadates ei saanud esimese hooga arugi, et auto on raske avarii läbi teinud. Iseasi on muidugi see kui palju tuli jõudu rakendada uste avamiseks.
Toyotal oli tagant veermik puruks ja külg tigedalt mõlkis. Täiesti sirge turvatala oli selgelt näha läbi selle ümber kõverdunud pleki. Samas oli tagumise ukse klaas terve ja oli koguni avatav (elekter) ca 5cm ulatuses.

Antud oludes ilmselt tingis vigastuste iseloomu asjaolu, et siguli sõitis otse ja omas kiirusest tulenevalt väga suurt inertsi. Kuna kokkupuude meie autoga ei peatanud sigulid ja samuti meie auto tänu ringjooneliseks muutunud liikumisele olid tekkinud jõud sellevõrra väiksemad.

Ehk siis nagu juba öeldud ei saa ühegi avarii puhul teha mingeid üldistusi. Antud juhul võiks siis pealiskaudsele vaatlusele tuginedes järeldada, et siguli oluliselt parem kui Toyota üks paremaid mudeleid. Sellepärast mõõdetaksegi autode 50/50 kattuvusega kokkupõrketestides pea kõiki mõõtmeid ja moonutusi alates uste avanemisest kuni jalaruumi vähenemiseni ja pedaalide asendini.
14:14 30.10.2003
juhan (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
täitsa õige jutt, sakslastel on kere jäigem ja tugevam. uksed paksemad ja tugevamad jne. kuid iva on ka "volvomehe jutus".
nimelt Saab95-le tuli kord üks 5ne bemar tagant sisse. Saabil ei juhtunud midagi (kriimud olid) aga noh Bemari esiots oli ikka masendavalt sees ja isegi deformeerimine salongis väljas (ei olnud väga vana bemar).
üldiselt on külje laks kõige hullem asi mis saab juhtuda. eest ja tagant võtavad löögi vastu spetsiaalsed löögitorud või muud konstruktsioonid mis selle löögi kere peale jaotavad.
aga jaapanlased on minu arust väga ebaturvalised autod. vaadates puhtalt polstreid, uksi jne on see kohe näha.
ei ole kunagi kuulnud et nad panustaksid või reklaamiksid turvalisust, samuti on nende tulemused crash testides tagapool.
Volvo reklaamib ennast kui väga turvalist autot, ja selleks paljud teda ka peavad, ta on kahtlemata seda, aga on turvalisemaid.
5 tärni pole nad siiani saavutanud, uue S40-ga on see juba firma peamiseks eesmärgiks. eks näis mis tuleb.
14:34 30.10.2003
Jaanionu (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Japsidest sai 5* uus Toyota Avensis.
14:37 30.10.2003
juhan (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
njah, õige, see jäi mul kahe silma vahele.
15:02 30.10.2003
VVV (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Mõned automargid ja firmad panustavad rohkem aktiivse turvalisuse, peale, kui pasiivse turvalisuse peale.Need on kaks eri suunda. Aktiivne turvalisus on see, et tehakse kõik selleks, et auto avariisse võimalikult harva satuks ja passiivne see, et püütakse maksimaalselt kaitsta inimesi siis, kui auto avariise sattus.
Mõni mark on segu mõlemast. Vastavalt sellele, milline ideoloogia, mis piirkonnas rohkem müüb,(missugune on kultuuritaust) sellele ka panustatkse.
Turvalisuse idee on tänapäeva maailmas lihtsalt selline teema, mis hästi müüb.
15:19 30.10.2003
F. (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Mu autole sõitis riis m.a. veebruaris tagant otsa.
Tagajärjed on näha sellel lingil:
http://www.hot.ee/enns1/
Ega muidu öelda, et jaapani autol tõmmatakse peale
värvimist plekk alt ära, sest seda on vaja järgmise
auto värvimiseks... ;-)))
See Rootsi raud on kokku pandud Belgias, Gentis.
LK tagus kinni 2364 kr. mille eest värviti eurooplasel
tagastange üle. Riisi remondimaksumus ei ole mulle teada.
15:48 30.10.2003
idikas (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Head näited teil küll ikka! No F. Sa kindlasti pidurdasid kui sulle selga sõideti? No ja auto veermik ja tugevad kinnitused auto all on kindlasti tugevamad kui civicu kapott,nüüd arvad,et Sul on jube suur ja tugev auto kui Sinu auto vajub civicu esiosale oma raskusega ja civic saab viga.Teine asi,et on varjatud vigastusi,Sul ju stange kinnitused katki või paindunud ja seal võiks teoreetiliselt veel ühtteist olla,civicul on võib olla kõik vigastused kohe näha.Ja suuremad autod on ikka tugevamad kui väiksemad ning see ei tohiks nagu eriti avastus olla.Legend vs. volvo 480 oleks ka päris "huvitav" võrdlus säärases avariis.
16:26 30.10.2003
F. to idikas (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Need pildid pole otsitud näited, vaid reaalne elu. Minu õnnetus.
Ei, ma ei pidurdanud. Ma seisin paigal ja ootasin vasakpöördeks
võimalust, lastes läbi vastutulevad autod. Usun, et jalg võis
mul olla piduripedaalil auto paigalhoidmiseks. Stange kinnitused
olid oma ovaalsetes aukudes allapoole nihkunud. Need tõsteti
endisesse asendisse ja kinnitati mutritega oma endisele kohale kohe,
kui stange värvimiseks töökohta jätsin. Minu auto ei vajunud kuhugi
ega millelegi peale, vaid seisis paigal. Volvol on stange sees
eriline tugev karptala. See päästiski auto:
tuled jäid terveks, kerele ei tekkinud ühtki kriimu.
Oluline on ka see, et autode kaalud pole päris võrdsed ja
ma ise kaalun ka mitte väga vähe (omavahel öeldes -- 6 1/2 puuda)...
16:41 30.10.2003
idikas (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Nojah,kui ka Volvo paigal seisis siis Honda ju ikkagi pidurdas ja vajus sügavale volvo alla,et oma vedrustuse jõuga ennast purustada,tagantotsasõitudel saab tavaliselt taganttulija rohkem viga.Aga loomulikult ma ei kahtle,et 850ne kerekonstruktsioon on jäigem civicu omast.
17:00 30.10.2003
miku (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Sakslased on head ja japsid pahad!!! Kas ei ole vähe tobe teemaarendus? Kas oled näinud kui mõnele Audi 80-le on tagant otsa sõidetud, selle auto tagaosa läheb juba kerge avarii korral tagaklaasini lössi (õnneks tuleb sama kergelt sirgeks ka). Tõsi on, et japside kereosad kipuvad kallivõitu olema, kuid mõttetu on teha üldistusi autode kohta päritolumaast lähtudes. Mõned päevad tagasi näidati telekas Pärnu mnt. toimunud rasket avariid, Kia Rio mis liinibussile täie hooga sisse sõitis nägi eest küll väga armetu välja, kuid juht seisis auto kõrval suuremate vigastusteta ja andis interviud. Vahet pole milline auto rohkem kõveraks läheb peaasi, et inimesed terveks jäävad.
19:40 30.10.2003
johhen (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Juhtus analoogiline asi, aga seisin pööret oodates mazda 323-ga ja tagant tuli selga VW Golf. Ka 323 stange all on tugev karptala ja selles situatsioonis sai jaapanlase stange pisut kriimustada aga golfi stange läks oluliselt rohkem katki.
20:30 30.10.2003
JK (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Autode turvalisusest annab ikkagi pildi konkreetne testimine samades tingimustes. EuroNCAP-i tulemustes nt. vanem '98 japs Avensis 3* samas "kõvad" saksa margid '97a. 3-ne BMW 1* ja Audi '97 2*. Kel huvi võib ise kaeda http://www.euroncap.com/results.htm
20:58 30.10.2003
ametnik (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Mis puutub Pärnu maantee bussiavariid, siis see "täis hoog" millega Kia bussi rammis oli autojuhi enda sõnul umbes 60 km/h- seega üsna NCAP test!
22:28 30.10.2003
to ametnik (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
autojuhil ei olnud ka praktiliselt midagi viga, surma sai kaubiku juht ja tema ning bussi suhteline kiirus kokkupõrke hetkel on võrreldav NCAP testiga kiiruselt ca 120 km/h (kui mõlema kiirus oli ca 60 km/h)
23:08 30.10.2003
Tom (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Einoh, korras. Võrreldakse Volvo 8xx ja Honda Civic, pluss veel esimene tagumise otsaga ja teine ninaga. Esiteks, nagunii on esiots tehtud "rohkem lömmi" minevaks, sest ninaga paugu panek on ohtlikum (ja sagedasem) ning mootor tuleb turvaliselt salongist mööda "painutada". Teiseks, mõtle mis on nende autode masside erinevus. Mul ei ole pilte, aga kindlasti on olnud avarii, kus VW Polo on Kamazile tagant sisse sõitnud. Siit järeldus - ostke kõik Kamazid ja WV on si** auto?

Muideks, autosid ei tooda ainult japsid ja sakslased. Ka prantslased, itaallased ja ameeriklased on meil levinud :-)
07:58 31.10.2003
ddig (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
See Volvo ja Honda avarii on kõige ehtsam näide sellest kuidas auto erinevad piirkonnad lööki vastu võtavad.
Oleks Honda juht piduri mõni meeter enne kokkupõrget vabastanud näeks tema auto oluliselt parem välja ja sina oleksid kah mõneks ajaks jalameheks jäänud (auto remonti).
Ehk siis pamperitst ülespoole jääv osa on ilma igasuguste tugevdusteta ja pigem peabki võimalikult kortsu minema selleks, et jalakäija vigastused õnnetuse puhul oleksid minimaalsed. Nagu sellelt pildilt näha, siis Honda pamper praktiliselt ei osalenud löögis ja sõitis sinu auto alla ning kogu nö auto peatamine toimus kapoti ja tulede abil.
08:40 31.10.2003
muhk (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Jah mul metsas müttamiseks 78 a suur jeep wagoneer on. Kord laksas mulle tagant otsa škoda octavia mille esiosa hävis päris palju kuid mul ei olnud peale kriimude tagastangel midagi(stange on 4,5mm plekist). škoda kiirus omanniku sõnul oli kusagil 50km/h. Juhil ei juhtunud ka midagi. Kui aga mina kellegile sellise hooga peaks tagant otsa sõitma ei juhtu tõenäoliselt minu autoga suurt midagi küll aga päris kindlasti minuga kuna 78 a jeepis ei ole turvavöösid ja auto sisustuses suht palju väga teravaid metall osi. ja kuna auto ei deformeeru kandub kogu laks ju salongis olijatele. Kumb on siis parem kas parandada oma lömmis autot ise seejuures kõndides või omada ise haiglas lebades ja konte lappides ainult mõne kriimuga autot?
10:53 31.10.2003
triceps (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
*****gi see raske buss seal lörtsil uisutama hakkas 60 kilomeetrise kiiruse juures.Need vennad annavad ikka 90-ga vähemalt.
13:01 31.10.2003
Mirck (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Uuemate autode esiosad tehaksegi pehmemad. Jalakäijate ohutuse pärast.
16:13 31.10.2003
hot dog (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
to F.
tööautoks aeg-ajalt Citoen Berlingo,
sellele mitu korda tagant sisse uhatud,
usu mind kõigil oli nina ühte moodi lössis,
sõltumata automargist,

üks oli Vectra,
siis Civic,
lõpuks Passat.

aga Berlingol pole tagastange peal kriime kah mitte - lähtudes Sinu versioonist, on ka Citroen turvaline??
17:15 31.10.2003
ametnik (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Kui hoolega lugeda, siis kirjutasin, et Kia hoog oli 60 km/h ja bussid selleks ajaks juba kokku põrganud. Aga lähtudes enda nähtud Taisto busside liikumise stiilist, siis need alla 100 kindlasti ei sõida, olenemata tee ja ilmaoludest!
20:37 31.10.2003
alfa (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
mitu aastat tagasi juhtusin ise tartus pealt nägema ascona ja volvo 343 kokkupõrget vasakuid esinurki pidi (väga sarnase laiuse ulatuses). kiirused hinnanguliselt 50 ja 30 km/h. igatahes selle liba-volvo salong oli tuntavalt rohkem deformeerunud, samuti oli selles mõlemal ees istunud turvavöötatud mehel tugev rindkere pörutus - lamasid-ägasid tükk aega muru peal. opeli rahvas oli vaid ähmis.
22:44 31.10.2003
F. to Tom (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Prantslased teevad häid parfüüme...
Remondimeestel on tavaks ütlus, et kui jumal on inimese loonud
konni sööma ja veini tegema, siis hoidku oma käed autodest eemal.
23:10 31.10.2003
F. to ddig (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Honda Civic'ul ei ole võimalik tabada oma esiosaga Volvo 850
tagastangest kõrgemalasuvaid kereosi (s.h. tulesid). V. tagastange
on kõrgel, palju väljaulatuv ja tugeva sisemise karptalaga.
Sama kehtib V. esistange kohta, mis asub küll tagastangest madalamal
(vaata veel pilte autode stangede erinevast kõrgusest maapinnast
(=teest)). Hondajuht sõitis mulle otsa kõva litiga, sest kuigi
hoidsin jalga piduril, paiskus löögi tagajärjel mu üle 1,5
tonnine auto edasi ca 6 meetrit.
23:48 31.10.2003
al (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Kui sama massiga autod põrkavad kiirusel 60 km/h ei ole see võreldav avariiga kiiruselt 120 km/h,pigem kiiruselt 55 km/h.
00:01 01.11.2003
idikas (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
to al: Mida Sa öelda tahtsid? Kui kaks võrdse massiga autot sõidavad teineteisele vastu 60km/h siis on see sama kui sõita 120km/h vastu seisvat autot või deformeeruvat tõket,jäiga seinaga jah päris võrrelda ei saa.Aga 55km/h???
00:07 01.11.2003
tarmo (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)

kusagil jäi silma vw tehase tehtud arvarii, kus osalesid polo ja phaeton. selline pool esiosa kokkupõrge, mõlemal olid esiosad lühemad, kuid salong oli korras. kiirus oli mõlemal sel hetkel vist 50kmh
00:34 01.11.2003
kla (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Ühesõnaga võib asja kokkuvõteks öelda, et tagant otsasõitjal on auto kahjud enamasti suuremad (olenemata sellest, kas tal on sakslane või japs). Aga selge on see, et jaapani autodel on suhteliselt õhuke plekk.
00:42 01.11.2003
ametnik (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Mulle küll kuidagi selge pole, et nn jaapani autode (millest küll enamus Euroopas valmistatakse) plekk on õhem kui nt Eurooplastel. Kas kellegil on ka konkreetseid andmeid pakkuda või udutate niisama?
02:15 01.11.2003
pleku (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
japs 6mm,eur 8mm (välisplekkide paksus).
10:03 01.11.2003
F. (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Tavaauto plekk ei ole 2x paksem, kui see on Hummer'il (4 mm)...
Loodan, et on eksitud komaga. Lisaks erinevate auto erinevale
pleki paksusele, võivad ka sama auto erinevad keredetailid olla
eriveva paksusega. See on ohutuse mõttes, parema löögi
neeldumise jaoks. Inimesi kaitseb selline lahendus, autot mitte
-- normaalne. Riisi mootorikatet on ohtlik kinni suruda, võib
lohk sisse jääda.
12:13 01.11.2003
tarmo (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)

ega praegustel autodel üle 4mm küll ei ole, mudelite lõikes võib see kõikuda. maasturitel tehakse üldiselt paksem, arvestades, et nendega kiputakse metsa. skodal näiteks on see paksus 3-3.4mm (classic kuni elegance)
12:16 01.11.2003
idikas (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
3mmm????? Teate ka kui palju see on? Defenderil pole ka vist nii paks.
12:17 01.11.2003
idikas (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Üldiselt kutsutakse sellist asja juba metallplaadiks mitte plekiks,võrrlge näiteks puitjoonlaua paksusega,ja ärge siis mõõtke kohast kus on 2mm pahtlit.
14:29 01.11.2003
karvad (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
3-8mm - see juba kuulikindel isend :)
15:01 01.11.2003
nipi (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
omal kogemus kudas vanem Opel Rekord 96 Civicu juhiuksest sisse tahtis tulla. hoogu jagus, pidurdusjälgi mitte. turvatala ja uksepost pidasid opeli kinni, posti ja istme seljatoe vahe kahanes küll olematuks ja uksed lõi kõvasti kinni kuid klaasid terved ja kõik sõitjad kah. opel otseteed romulasse, honda sõitis veel 10 päeva kuni mersu tema elupäevad (vähemalt minu käes) lõpetas. kaubik trukkis civicule tagumikku nii hoogsalt et kogu plekimajandus tagaratastes kinni. endal vaid tuleklaas ja väike mõlk ees plekil. hondal juhiiste magamisasendisse jäigi.

mida ma sellest järeldan?
esiteks et hondal on külje tugi ikka üsna hea ning tagumik parasjagu pehme.
teiseks et opeli nina on kah pehme. mõlemad igati ohutusele positiivsed momendid.
kolmandaks et mersu kaubikul nina pole, siis seetõttu esiots üsna tugevaks ehitatud.
kõik lihtne ja loogiline, kuid ei mingit eristamist riisi või euro vahel.
01:51 02.11.2003
pleku (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
olin veits vindine loomulikult koma VIGA...
17:25 02.11.2003
alfa (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
pead ei julge anda, kuid jutu järgi käinud tuttav oma 90-ndate alguse corollaga paksu lume ajal kraavis katusel. pärast ratastele tõstmist surus seestpoolt jalgadega katusemõlgi välja ning kõrvaltvaatajale ei pidavat enam midagi silma paistma
09:41 03.11.2003
ddig (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
To F:

Jääb arusaamatuks mulle suunatud kommentaari mõte!?

Ma rääkisin sellest, et H tabas V pamperit tulede ja kapotiga ning sellest olid tingitud H suured ja V väikesed vigastused.
14:32 03.11.2003
F. (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
To ddig.
Nõus Sinuga. Kuid Sa väitsid ka muud.
Väitsid: Oleks Honda juht piduri mõni meeter enne kokkupõrget
vabastanud näeks tema auto oluliselt parem välja ja sina oleksid
kah mõneks ajaks jalameheks jäänud (auto remonti).
Minu vastus Sulle oli: Honda Civic'ul ei ole võimalik tabada oma
esiosaga Volvo 850 tagastangest kõrgemalasuvaid kereosi
(s.h. tulesid). V. tagastange on kõrgel, palju väljaulatuv ja
tugeva sisemise karptalaga.
Ma ei jäänud jalameheks siis, ega oleks tõenäoliselt jäänud ka
siis, kui Honda juht oleks piduri vabastanud. Lendasin löögist
ca 6 m edasi -- päris kõva laks oli. :o(((
14:38 03.11.2003
ddig (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Ma kahtlustangi seda, et kui H oleks tabanud V-d samuti pamperiga, siis oleks ilmselt ka V katki läinud. Ma ei arvagi, et H selles suhtes V-le otsest konkurentsi pakub, kuid praeguse juhtumi teebki H jaoks valusamaks see, auto tugev piirkond ei osalenud otseselt löögijõu "neelamises".
Aga seda me ei saa ennem teada kui keegi järgi proovib :)
15:13 03.11.2003
F. (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Volvo ei sobi selleks katseks, vaja on madalama stangega autot.
Ma ei saa hondajuhti selles katses aidata.
Eks vist kõigil sõiduautodel ole tagastanged kõrgemal
esistangedest. Nii, et uueks katseks on olukord sama
kurb, kui minu korral oli. Tundub, et tagant otsasõitjat
karistatakse tema tähelepanematuse eest.
17:25 04.11.2003
Babe (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
See pole nüüd tõesti see situatsioon, mida võrdlema peaks ja tegema kaugeleulatuvaid järeldusi.
21:30 04.11.2003
oga (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
see laksude variant ei näita küll midagi sest laksud on kõik nii erinevad ja kuidas ja mis nurga alt jplm.
15:04 24.07.2009
a6 1.8t q 1999a (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
ise usun just sakslasesse rohkem kui japsi on olnud japse aga need tunduvad nii õrnad,plekk ju on alla millimeetri mida sealt siis tahta.
ise valiksin avariiks audi a6 mitte mingi honda või kia.usun audi nelja rõngasse väga,ja sellest on üle ainult mercedese hõbetäht
on ka erandeid saksaautodes OPEL
16:44 24.07.2009
Kärss
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Eile oli lauluväljaku parkla ees avarii, kus DAFi rekka sõitis seisma jäänud Mazda 626-le tagant sisse. Pauk oli nii kõva, et lükkas Mazdat paarkümmend meetrit veel enda ees, enne kui seisma jäid. Kõik inimesed jäid terveks, rekkal erinevad mahlad väljas ja hüdraulika puru. Mazdal murdus juhiistme kontstruktsioon (juht selline suht kleenuke, mitte suur mees!) ja tagaots oli sees ainult kuni tagasillani, nii et osa pagasnikustki (luukpära kere) jäi kokku pressimata. Mazda sõitis igatahes minema täiesti omal jõul, rattad otse all. Ühelt poolt ebavõrdne laks juba autode kaalukategooriate poolest, samas nagu alati, tagant otsasõitnud auto vigastused olid suuremad...
17:41 24.07.2009
Lasteaed (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
08:37 25.07.2009
Kapten Trum (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
mis laksude põhjal?ava ja sulge japsi uks ja tee seda sama ka sakslasega.isegi vanaema saab aru kumma masina plekk on paksem ja konstruktsioon tugevam.
12:43 26.07.2009
James75
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Natuke katkestaks seda sakslaste kiidulaulu. Kui vaadata suuremaid õnnetusi audidega, siis uuematel on kombeks pooleks murduda ja ka mootorid lendavad minema. Seda effekti teistel masinatel väga palju ei esine. Muidugi on ka selles pooleks murdunud audis inimesed suurte laksudega ellu jäänud, aga teises osapooles otsa saanud. Auto saab alati uue osta, aga enda tervis ju olulisem.
12:59 26.07.2009
q peal (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Džeims, nii Audil, kui ka Bemmil läheb kere pooleks 200-ga külg ees vastu puud lajatades. Ja ega teisi nii võimsate mootoritega autusid polegi kusagilt mujalt nagu võtta:-P
14:36 26.07.2009
James75
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Alles oli õnnetus kus ninapidi said kokku pemujeebu ja uuem audi. Pemujeebu oli ninast mõlkis ja kraavis. Muus osas oli pemu terve. Audi oli pooleks, mootor lendas minema ja inimesed jäid kõik elama. Puud ega külgees liuglemist ei olnud.
15:27 26.07.2009
küljepauk.... (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
aastaid tagasi tõmbas mu audi V8-le külepealt sisse üks Honda civic typeR

honda mahakandmisele,audi oli vaja 2 uut ust ja küljepost oli üks 20-30cm seespool ja katusele tõmbas õrna kortsu...8000.- ja auto oli jälle nagu uus..

juhtus linnas ja kiirus max 60km/h.
19:28 26.07.2009
Kärss
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
> ava ja sulge japsi uks ja tee seda sama ka sakslasega.isegi vanaema
> saab aru kumma masina plekk on paksem ja konstruktsioon tugevam.

Ei oska kommenteerida teisi sakslasi, aga Mersude puhul tean, et osadele lõunamaa turgudele tehakse isegi S-klassi ilma mürasummutuseta (st see on lisavarustuses). Mersu on just hea näide, kuna kõik ju teavad, millise mõnusa "mütsakaga" nende uksed kinni käivad. Aga lõunamaades ja sealt toodud S-de uksed käivad kinni samasuguse "plõnniga" nagu igal suvalisel japsil. Vaadake näitustel Eesti oma autoklubide projektikaid, paljudel suvalistel üliõhukese plekiga "riisikuivatitel" on tehtud uksed pigimattide tummisemaks ja raskeks ja nende uksed käivad kokku samasuguse "mütsuga" nagu sakslastel, palju mõnusamalt kui neil lõunamaa mersudel. Audi ukse plekk on tõesti paksem, ka mersu omast, äkki keegi teab kas neil jäetakse kah lõunamaades uksed pigimatistamata või ei tee nemad müügiregioonidel sellist vahet?
20:17 26.07.2009
Ford? (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Kaua nende riisiveskite uste hinged selle lisaraskusega vastu peavad?
Samas 90 keskpaiga Corollaga sõites jääb mulje et ka kere jäikus pole nagu ntks Audil. Vbolla nüüd asjad paremad?
20:29 26.07.2009
Kärss
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Eelmisele kommentaariks: 80ndate keskpaiga corolla on võimalik tõmmata lumehangest välja diagonaalis ühest nurgast sikutades. Sama aasta täiesti originaal ja roosteta Audi 100 (C3) paindub samas hirmsasti läbi, isegi tehas lubab läbipaindumist 2.5cm!! Sama käib ka Audi 80 B2 kohta, kuid B3 tundub vähemalt kere poolest küll päris jäik masina olema. Needsamad efektid on hästi näha ka teelt väljasõitnud autode puhul, nt B3 ja corollad ei ole eriti väändes, suured Audid samas üsna kõverad ja tänu sellele ka romulasse teel suht tühiste kraaviskäimiste järel. Just Audide kere jäikusega üsna palju ka ise vaeva näinud, kuna olen ehitanud maastikukõlbuliseks nii Audi 100 kui ka mõlemad 80-d (B2 ja B3), B4 kohta ei oska midagi arvata, pole kogemusi. Parim näide sakslaste vedelast kerest on aga W124, millel tüüpveana lõhutakse isegi esiklaas ära, kui autot päris otse ei sikuta. See mu jutt on tegelikult kõik paras offtopic, kuna sellisel kujul vedel kere ei ole eriti seotud turvalisusega ja kered ongi nähtud ette kõveraks minema.
20:31 26.07.2009
no jaa (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
bmw -ga ülemiste parklas lexus ära lükatud, esiot oli viltu, viled, tuled , võred, jahutusvedelik väljas - viidi treilaga ära. BMW sõitis omal jalal minema. stange nurk puruks, tiib mõlkis. Tõmbasin stange nurga tiiva külge traadiga kinni ja sõitsin minema. Mõlemad võrdses olukorras - esitiiva nurgaga kokku.
21:42 26.07.2009
Bingo22 (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Ei loe see kelle auto maha kantakse, tähtis on see et kõik elama jääksid ja see kere jäikus mõjutas võibolla ainult vanade autode turvalisust. Tänapäeval on auto kere üks suur amort mis peab lõõgi jõu endasse imema nii ,et sõitjad saaksid võimalikult vähe viga. Eeldusel muidugi et turvavööd on kinni. Ja maha kandmissele lähevad paljud autod millel on padjad väljs (need leiavad tee leetu kus need "osavalt " taastatakse).
15:54 28.07.2009
VVV1
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Peale kõige muu siin seletatu kerepleki paksusel pole kandevkere jäikusega midagi ühist. Kereplekid on ainult kattematerjal autokerel, mis annab autole iseloomuliku kuju, aga mitte jäikuse.

Muudetud 28.7.09 15:54

16:16 28.07.2009
Tuudur
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
VVV1, ma ei saa sinu väitest aru.
Kandevkere koosneb ju eri stantside vahelt läbi käinud kereplekkidest? Ja mida paksem on kereplekk, siis seda jäigem on ka temast valmistatud detail?
19:05 28.07.2009
Bingo2
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Tuudur sinu väite järgi siis need super sportautod on väge pehmed ja läbi painduvad, kuid on hoopis vastupidi. Mine proovi mõnda süsinik katega auto kere detaile need painduvad käe all päris palju. Auto jäikust mõjutab ikka selle raam mitte nt. esitiibade paksus.
19:36 28.07.2009
Õhukepaksplekk ja muidu lol (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Kes teist on mõõtnud pleki paksust erinevatel autodel? Milliste täppisriistadega?
Võib-olla on Datsuni plekk paksem kui Mersul? Kust need põhjapanevad andmed?
Mitte, et sel pleki paksusel mingit tähtsust oleks autode turvalisuses.
22:10 28.07.2009
q peal (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Justnimelt on kereplekkidel oma osa auto kere jäikusel! Kui sa tagumise tiiva maha võtad(see ulatub alt kuni katuseni välja), siis vaata, mis keret kandma jääb. Fordidel ja Ladadel on esitiivad külge keevitatud ja on väga olulised detailid nina jäikuses. Samamoodi võtavad kere jäikusest osa liimitavad külje-, esi- ja tagaklaasid.
22:41 28.07.2009
Ford? (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
To õhukepaksplekk
õllepurki oled käes hoidnud? Seda muljunud? Tsinkplekkveepange oled näinud, käes hoidnud? Siis Datsuni välisplekid lähevadki volti nagu õllepurk, vähemalt Audi plekid aga nagu veepange plekk. Ja nii ongi.
01:04 29.07.2009
Kärss
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Ma lisaks omalt poolt juurde, et tegin möödunud aastal kabrioletiks ühe suure Saabi. Külgmised plekid on umbes nagu Audil, katuseplekk on samuti väga paks aga seejuures imepehme (nagu õllepurgil), aga need turvatalad, mis tuli läbi lõigata ja mille külge hiljem tugevdused keevitasin, olid väga paksud ja oluliselt kõvemast materjalist. Olgu veel öeldud, et auto ei paindunud läbi isegi mitte ilma katuseta enne tugevduste panemist (katsetasin spetsiaalselt, hüppasin ka rattad õhku maastikul). Samuti on neid turvatalasid peidus enamikes autodes, kuna tänapäevased siledad ja väheste voltidega õhukesest plekist küljed ei ole tõesti mõeldud tugevuse jaoks (küll aga liimklaasid, katus jne, nagu eelpool mainiti).

Tugevus ei tähenda ainult avariiturvalisust. Japside puhul ongi kõige tüütum see, et ei tohi autot sügisel isegi õunapuu alla jätta, muidu on katus, kapott, pagassiluuk ja tiibade ülemised servad mõlke täis. Samuti on neil rahekahjustused oluliselt levinumad kui Saksa autodel. Loomulikult on erandeid nii japside kui sakslaste hulgas.
10:20 29.07.2009
q peal (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Saabi kandevkerest tegin mõni aasta tagasi kusagil juttu. See erińeb Jaapani autode omast nagu siga ja kägu:-)
11:18 29.07.2009
Müüdimõõtja (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
head mõõteriistad teil ikka - silm, käsi ja õunapuu???
a need ullikesed siin teevad mingeid imelikke katseid:
http://www.euroncap.com/carsearch.aspx

13:03 29.07.2009
VVV1
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Kokkupõrke turvalisuse puhul mängib rolli autokere löögienergia summutamise võime seal kus seda vaja on ja teiste osade võimalikult väike deformeeritavus seal kus see vajalik on.
See on nagu tunduvalt kompleksem küsimus, kui see kas mingil autol on õhukesed katuse-, tiiva- ja ukseplekid või on nad paksemad.

Muudetud 29.7.09 13:03

13:27 29.07.2009
,, (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
siin kumab paljude mõtetest läbi arvamus,justkui uksed, tiivad ja kapotid määraksid auto tugevuse. naljakas arvamus mo meelest :)
13:46 29.07.2009
transportLT (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Need audid mis pooleks lähevad on leedu audid,samamoodi hakkavad leedu audid ussitama ka nagu opelid.
18:01 29.07.2009
q peal (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
See pole pelgalt paljude meie hulgast arvamus, et kerepaneelid jms on määravad kere jäikuses, vaid võetud otse saksakeelsest väljaandest. Ja pärineb näiteks otse VW inseneribüroost. Kes üht-teist nagu peaksid teadma.
18:05 29.07.2009
q peal (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Näide teile:
Võtke ära näiteks 2 ukselise Golf 4- tagumine poritiib küljest...
20:44 29.07.2009
Reixmees
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Olles pikemaajaliselt sõitnud, nii Saksa (Audi), Jaapani (Subaru) kui ka USA (Jeep) autoga olen tähele pannud järgmist, et Saksa autode omanikel on mingi imelik kompleks. Pidevalt on vaja millegipärast tõestada ja pasundada, et nende auto plekk jms jama on paksem või mingid muud näitajad on millegipärast paremad kui Jaapani või muu maailma autodel.

Üldistades on igal nn tootjamaal omad eelised
Sakslased iseenesest hea koostekvaliteediga enamasti hästiläbimõeldud ja kasutajasõbralikud autod, mis kõik kajastub paraku ka auto hinnas. Saklased võiksid jääda pigem suuremaid luksautosid tootma, isiklikult arvan, et igasugused suhteliselt kalli hinnaga ostukärud, a la golf, A3 jne on mõttetu emakese looduse ressursi raiskamine.

Jaapanlased ehitavad väga häid mõistliku hinnaga liikureid, mille peale saab alati ja igas olukorras üsna kindel olla. Saksa autol võib ju tiivaplekk paksem olla, aga kui tehnilise poole pealt on jaapani kellavärk töökindlam, siis pigem kulgen pehmema plekiga kaugemale, kui et lükkan kõva plekiga pagasnikuga sakslast (seejuures õnnelik olles, et vat kui hea paksu plekiga pagasnik, ei lähegi mõlki nagu mingi jaapanlane).

Ameeriklased on jällegi on omaette ooper, paksu plekiga, sigamugavad ning enamasti väga janused:)

Kokkuvõtteks:
-jaapanlane: töömesilane, mida 10-20 aastat kasutada, seejärel ümber sulatada jne.
-sakslane: luksauto, mida kasutavad äribossid ja muud tegelased, kellel rahaga pole midagi targemat peale hakata.
-ameeriklane: tavainimeste mugav nädalavahetuseauto.

PS: Opel antud arvamusavalduses liigitub pigem jaapanlaste kategooriasse ja Lexus sakslastesse.
09:31 30.07.2009
VVV1
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Äkki siis seletad meile lollidele, mis juhtub kui võtta 2 uselisel VW Golf IV
tagumine poritiib küljest ära.
10:14 30.07.2009
q peal (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Liiguta ajusid. Poritiib ulatub kuni ukseni ja katuseni. Samas kannab liimitud klaasi. Ta on osa kerest, mitte mingi tolmukate. Nagu mõni arvab. Sama asi on katusega. Kui mõni väidab, et ta on liigutanud ilma kerepaneelideta autot ja see pole veel kokku kukkunud, arvestage keredetailide metalli mäluga. Kui sa selle piiri ületad, on hõissa. On olemas autosid, millel kasutatakse spetsiaalselt palju mäluga plekki ja talasid.
11:21 30.07.2009
VVV1
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
See, et küljeklaas on liimitud ei tähenda veel seda, et ta osaleks kerele tugevuse andmises. Selleks, et küljeplekk võiks kerele üldse mingit tugevust anda peaks ta olema ilmselt miinimum mingi 2-3 mm paks, mida need plekid pole ka Golf IV-l.
Kui me räägime paksust ja vastava vormiga küljekarbist, on jutt teine.
Ning kolmas jutt on see missuguseid talasid või muid elemente (ukseraamid, piilarid jms) me sealt kereplekkide alt leida võime.

Võibolla mõnel autol mõni kerekatteplekk annab mingis X punktis mingi marginaalse % kogu kerejäikusele juurde, kindlasti ei saa aga rääkida sellest, et katteplekid on need, mis tagavad enamuse autokere jäikusest.

Katsu mõne tänapäevase auto plekki näpuga, kui seda veel teinud ei ole, nii katusel kui küljepeal võib seda enamasti kerge näpusurvega painutada.
13:07 30.07.2009
q peal (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
VVV1, sul on kuskilt jäänud vale ettekujutus metallitehnoloogiast. Ära teiste kuuldes sel teemal sõna võta.
14:08 30.07.2009
MD (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Igasugune jäikus saavutatakse piki plekki (ükskõik mis materjali), mitte risti. Kordan varem solksolgile poetatud eeposetarkust: "Löö serviti", ütles siil Kalevipojale.
10:32 03.08.2009
VVV1
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Pole absoluutselt sinu asi mis teemal mina sõna võtan või ei võta.
Nagu ma juba soovitasin tee lihtne katse, kui seda veel teinud ei ole. Siin pole metallitehnoloogiatega mingit pistmist, vaid kõigest ainult terve mõistusega. ja üks soovitus veel, ära enam nii tõsiselt võta igasuguseid reklaamtekste, mida netist leiad või mida sinna keegi kokku on kirjutanud.
kandevkerel on teatud elemendid, mis tagavad kere kandvuse ehk jäikuse teatud vajalikus suunas. Samas võib see jäikus olla mingi muu nurga alt vägagi kesine, mis mõnes kohas on lausa taotluslik (löögienergia neelamine kokkupõrkel).
Kuidas see võiks olla saavutatud, kui siin seltsimeeste jutu järgi autokere jäikuse tagab katteplekk. Autoplekk on jämedalt suht ühepaksune nii ees, kui taga, kui küljepeal, kui katusel. Ei tea millest see siis tuleb, et erinevad kohad erinevalt deformeeruvad kokkupõrkel.
Ka liimitud klaasid võivad anda juurde mingi osa kere jäikusest, mitte tagada seda ei tea mis suures ulatuses. Ehk pigem on tegemist abifunktsiooniga sellisel klaasil, mitte tema põhifunktsiooniga.
Mina isiklikult olen näinud ka liimitud (esi)klaase, mis järsul kurvivõtmisel või muudest järskudest manöövritest rääkimata on praguliseks purunenud.
Kah võik teha mõned järeldused sportautode turvapuuridest ja uurida natukene, mis kerepunktidele need kinnitatakse ja mis punktidega ühendatakse jne. Vihjeks ütlen, et kereplekkidega ei ühenda neid keegi mitte üheski punktis.

Muudetud 3.8.09 10:45

20:58 04.08.2009
vaat siis sedasi (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
jajaa, ärge jumala pärast autol uksi avage, kukub teine kohe kokku siis.

eks VVV1-l on õigus, kui ta ütleb, et kandekere on see raamistik, millele plekid kinnitatakse.

aga jah, varsti tuleb siia voorumisse p-peal ning ütleb, et auto kõige kandvam element on moosiriiul võidusõiduautodel. ning et tavaautod ongi sellepärast nõrgad, et see moosiriiul on puudu.

plekkide eesmärk on ikkagi esteetiline, praktiline (ilmastik, aerodünaamika) jne, aga mitte auto turvamine.

võtke nõukaaegne autoraamat lahti, seal on puust ette ja punaselt ette ära näidatud, millest autokere koosneb. ka kandev kere (tolleaegne moeröögatus).
22:36 04.08.2009
q peal (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Ei, mai tule ütlema, et moosiriiul ei kanna... kannab küll. Vormel ühel näiteks suitsu või küpsiseid:-)
Plekk ei peagi midagi kandma, te nägite asja teises valguses, kui siit paistab:-) Näiteks ukseposti tugevus sõltub tõesti nn. poritiivast ja tema valtsidest seal küljes.
14:31 06.08.2009
VVV1
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Mõned kereplekid, näiteks esitiivad, pole tihti isegi mitte auto külge keevitatud, vaid on poltühendustega. Auto esiosa jäikuse peavad tagama lonžeronid ja neid ühendavad talad, mitte esitiivad. Ning uksetalad (piilarid) pole lonžeronidega ühendatud mitte ainult esitiibade plekkide kaudu. Plekkide all ja mõned ka kerepinnal nähtaval on ikka mingid talad või seest õõnsad torujad (ükskõik siis mis profiiliga nad parajasti on) konstruktsioonid, mis on omavahel jäigalt ühendatud. Kandevkere on oma nime saanud sellest, et jäikust tagavad elemendid on keresse sisseehitatud ja kere ise kannab kogu raskust. Enne seda oli kandevkere asemel redelraam (nagu praegu veoautodel), millele pehme kere pealisehitis kinnitati ning mis auto ja iseenda raskust kanda ei suutnud.

Muudetud 6.8.09 14:32

21:24 06.08.2009
q peal (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Tubli, sust võib asjagi saada... kui külm ära ei võta;-)
A jutt sai alguse just keevitatud esitiibadest.
22:32 06.08.2009
Kapten Trum (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
üldiselt pole vahet kas on keevitatud või poltidega.muideks,lennukitel kasutatakse ju neetimist
12:15 07.08.2009
VVV1
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Ma arvan, et just lennukil on üldjuhul selline alumiiniumkere millest "g peal" üritab rääkida autodega seoses, (autodel on samuti erandeid väga kallite sportautode puhul) ja üldjuhul on sellised kered just needitud ja liimitud nagu lennukikeredel. Lennukitel on samuti plekkide all mingi sõreraamistik, aga ilmselgelt on pealisplekkidel kere jäikusele olulisem osa, kui tavalistel autodel.
14:59 07.08.2009
q peal (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Vot kere lõpliku jäikuse saavutamisel ongi kereplekkidel oma osa. Volksu inseneride sõnul on iga liimitud või needitud või keevitatud detail osa ühest tervikust. Näiteks ilma katuseplekita autokere kaotab kohe osa oma diagonaaljäikusest. Sama lugu on liimitava esi- ja tagaklaasiga.
10:57 10.08.2009
VVV1
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Ka katuseosas jookseb (samuti VW autodel) ümber katuse ülaosa"karpmoodustis", mille vastaspooled ka ristitaladega ühendatud üpris mitmest kohas. Udus ja härmatise seisnud autol on need vahest ilusasti ka silmaga näha katuseplekil.
Tänapäeva tänavaautol pole enamsti ühtegi needitud ega liimitud keredetaili, väljaarvatud "liimitud" klaasid. Klaasi "liimimiseks" kasutatakse üpriski elastset ja paksu mastiksikihti, mille jäikust ei anna võrrelda liimitud keredega autodel kasutatavate meetoditega. Pealegi läheb selline "liimitud" klaas lihtsalt katki kere vähegi suuremate väändumiste korral.
Kere jäikusele annab tavaautodel hoopis rohkem juurde see missuguseid meetodeid on kasutatud keevitamisel erinevate detailide ühendamisel.
Üksvahe hästi moodsaks reklaamitud punktkeevitus on tegelikkuses samm tagasi kere jäikuse osas, aga annab massitootmises tohutut kokkuhoidu.
Audi-VW grupi autodel muideks enam ei kasutata punktkeevitust, vaid kõik detailid on omavahel ühendatud korraliku "lauskeevitusega". Punktkeevitus on tänapäeval odavama otsa pehmete keredega autode pärusmaa.
16:34 10.08.2009
MD (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Nagu näha, võib mõni meist oma absoluutset tõde ikka päris kaua kuulutada ...;)
09:25 11.08.2009
VVV1
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Tegemist pole mitte ainult minu "absoluutse tõega", vaid autondusest tuntud-teatud baasteadmistega, millest võib alati ka mingeid x-erandeid olla. Ja miks mitte seda kuulutada ka niikaua, kuni see ka näiteks sulle "MD (registreerimata)" kohale jõuab ... Aga ilmselt oleks see liiga palju tahetud.
11:50 11.08.2009
MD (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Juhin lihtsalt tähelepan asjaolule, et kuigi ise tunnistad, et pea kõik kere detailid annaved kerele mingit jäikust juurde, kirjutad hiljem jällegi, et kere jäikus = kandevkere profiilid.

Ainuke tõestatud absoluutne asi praeguseks on valguse kiirus vaakumis.

Registreerimata olen mugavusest, nimeta üks eelis (peale teemade algatamise, mida mul pole vaja läinud), mida registreerimine mulle või minu registreerimine teistele annab?
14:45 11.08.2009
Tjebil (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
on siis õhem plekk või ei? kes on kus ja millega mõõtnud? õunapuu vast ikka mõõteriistaks ei sobi või kuidas?
18:20 11.08.2009
loll ainult vaidleb (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
uutel audidel kasutatakse liimi ikka kõvasti,kes väidab siin midagi muud see häbenegu oma möla.
23:08 11.08.2009
q peal (registreerimata)
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Segan korraks vahele:-) Just nimelt- liimitavaid pindu kohtab väga sageli(nagu eelmine komm lisas) autode juures ja mitte ainult viimastel mudelitel. See jääb levinud(ka. kvaliteetmargid) autodel 90-ndate algusse juba. Ehk kindlasti ka varasemasse aega, pole ise sellest lihtsalt varem mõelnud.
22:33 30.08.2009
solksolk
Re: Kere konstruktsioonist ja tugevusest (saksa/japs)
Klaasid sul küll nüüd midagi ei kanna.
Kannavad hoopis teised kohad.
Üldjoontes tänapäeva autodel on asi nii.
kannab katus, kõhi, eriti talad, mis on katuse sees ja põhja all, karbid, kardaani tunnel, mis on sarnasena olemas ka esiveolistel, kandmise tõttu.
Tagumised tiivad ka kannavad autot, nad on tervik, auto tugevus seisneb talades ja tervikus, katus on väga oluline osa.

Kui võtta näiteks 2003a toyota avensis, siis on ta turvalisem kui sama aja 5 seeria bmw, kus see pehmus nüüd on siis japsi autol?
See pehmuse jutt kehtib vanade jaapanlaste kohta ja osad saksa autodki vanad, on üsna pehmed.
üldjoontes vanad autod ongi pehmed, aga paljud japsid just vanad on tõesti pehmemad, aga see ei kehti enam uute kohta.
vaadake turvateste.

Foorumisse postitamiseks peavad küpsised (cookies) olema lubatud.

FOORUMI REEGLID

Juhime tähelepanu, et foorumi kasutamisel tuleb järgida Kasutustingimuse punktis 7 toodud piiranguid Sisu lisamisel. Nende piirangute täpsustamiseks ja neile lisaks on Haldaja kehtestanud Lisatingimused foorumi kasutamiseks järgmiselt:

VASTA TEATELE

Nimi
Teema 
Pildid + lisa pilte
Sisu
Soovin vastuseid   e-postile:
Kontrollkood
Sisesta pildil nähtav kood. Registreerinud kasutajad ei pea seda tegema.