Sisene

Foorumid

Küsimused ja arvamused automarkidest

foto@auto24.ee

Küsi spetsialistilt

Tehnika

Sõidukite modifitseerimine ja tuunimine

Mototehnika

Teised sõidukiliigid

Muud foorumid

Autosport

 
Laki tänava tehnoülevaatus (sissesõit territooriumile, kus töötame, asub Laki 11A vastas Tallinnas) alustas oma tööd aprillis 2002. Autode kontrollimisega olen ise tegelenud 10 aastat. Olen valmis vastama Teie küsimustele, mis puudutavad sõiduautode ja kuni 3,5t täismassiga veoautode tehnoülevaatust ja sellega seonduvat.

Tean, et tehnoülevaatust puudutavat ei saa alati võtta üheselt kuna palju oleneb hetkesituatsioonist, probleemküsimuste kogumi suurusest ja seaduse tõlgendusoskusest. Kui probleemide lahendamisel leitakse kompromisse, siis ei tohi need seadusega vastuollu minna. Vaatamata sellele, et tuginen oma vastuses kehtivatele seadustele, ei saa igas olukorras võtta minu selgitusi kui absoluutset tõde. See tähendab, et minu infot ei tohi kasutada à la Mait Millert ütles, et nii on õigem.

Minu poolt juhitav Maitene OÜ on eraõiguslik juriidiline isik, kes on sõlminud halduslepingu ARK-ga. Mainitud leping annab õiguse teostada riiklikku järelvalvet, st mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust. Vaatamata sellele, et minu seisukohad ühtivad enamasti ARKi ametnike seisukohtadega, pean vajalikuks ära märkida, et Maitene OÜ ega mina isiklikult ei saa foorumites esindada Riiklikku Autoregistrikeskust, ametnikke ega nende seisukohti. Haldusleping ei näe ette sellist võimalust.

Mait Millert
Maitene OÜ tegevjuht
telefon 715 4246
www.maitene.ee
 

TEEMA: TEHNOÜLEVAATUSE NÕUDED??

20:40 16.09.2008
BazzBoy
Tehnoülevaatuse nõuded??
Millised nõuded on ülevaatusel??
09:01 17.09.2008
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Tehnoülevaatusel on nõuded mida reguleerivad vastavad seadused.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12988858
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=927101
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12896328
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12750095
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=908722
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12847882
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=998319
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=994653
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12848029
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=920839
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12934629
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=616710
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1057595
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=803291
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=81146
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12844006
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=26989
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12753290
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12816637
https://www.riigiteataja.ee:443/ert/act.jsp?id=12822049
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=239269
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12847988
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12745449
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12778197
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12894945
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796913
Olulisem on Teie jaoks kolmas seadus.
Samuti reguleerivad tehnoülevaatust mitmed juhendid. Lihtsam on vastata Teie küsimusele kui tulete kohale.



19:30 23.09.2008
N (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
selle mahuga sai mees vist surnuks löödud......
18:04 07.10.2008
svotter (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
vait jäi küll. Palvetame ta hinge eest
10:04 27.05.2009
Tehnomees (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Tere, plaan ka ehitada Ida-Virumaa kanti tehnoülevaatuspunkt väikestele ja suurtele sõidukitele. Kas oskate öelda üle 3,5t autode kohta - kas need peavad ka käima iga-aastaselt ja tehnopunktis, näiteks ettevõted 100 veokiga, või on suurtel mingi teine süsteem.
On ehk häid soovitusi, mida peaks kindlasti jälgima või tegema tehnopunkti?
10:50 27.05.2009
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Tehnoülevaatuspunkti ehitamine ja selle käikku laskmine nõuab palju teadmisi ja väga head nõuandjat ja palju raha. Üle 3,5t autod peavad iga aasta käima. Soovitan jälgida autode tehnoseisundit ja vajadusel küsida nõu tehnopunktist.
15:00 02.03.2012
Eili75 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Millised nõuded on auto summutile? Kas sportsummuti on lubatud? Kas sellel on määratud müratase?

Ette tänades,
Eili
15:46 02.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Sportsummuti ei ole lubatud tavasõidukitele. Sportsummuti on lubatud rallimasinatele või neile mis tehasest tulevad nn. sportmudelitena. Müratase ei tohi olla suurem kui seda on ette näidanud konkreetse masina tootja. Sportsummuti tõstab kindlasti mürataseme suuremaks.
16:42 02.03.2012
........... (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Milleks selline idiootsus nagu sportsummuti ? Pane sokk püksi, näed isasem välja ? Esiteks, teevad tavalised "õmblusmasinad" R4 tüüpi väikese kubatuuriga mootorid sportsummutiga rõvetat lärmi. Teine deela on suurte mootoritega auto puhul sportsummuti, mis hakkab tegema õiget häält, kuid suured mootorid teevad ise juba ilustat häält ja idiootsusi pole vaja. Maanteel on mõnus sõita kõrvalukustava heliga? Raadiot ei kuule.
Sportsummuti üldiselt võtab võimsust vähemaks kuna vastusurve kaob ja suvalised järelturu summutid ei ole kunagi ehitatud võimsuse tõstmiseks, sest vastasel juhul ei oleks inimestel raha seda osta.
Sportsummuti valmistatakse käsitsi, vastavalt automargile, litraazile ja võimsusele.
Paljud TÜV inimesed küsivad ka sertifikaati, mis käib summutil kaasas.
19:47 02.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Sportsummuti on mõeldud selleks, et toimuks mootoril vabam väljahingamine. Kiirem ja vabam väljahingamine aitab sportauto mootori pöördeid tõsta. Aga mis ma siin ikka. Esitage oma arvamused sportsummutitest summutitootjatele, ehk nad võtavad Teid kuulda. Siin foorumis ei maksa põhjapanevaid reegleid koostama hakata. Kuna küsimuse esitas Eili siis uskuge palun tegemist on autoasjades peensusteni mitte väga kodus oleva naisterahvaga. Küsin, mida peaks tegema naisterahvas sokiga. Nad kannavad sukki ja sukkpükse kui ei usu siis... Teie sokijutt on labane minu arvates.
22:21 02.03.2012
Arenenud kasutaja (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
75 või 78 db oli minu arust müra piir mingile mootorsõöidukile... niiet löristage terviseks !!
22:58 02.03.2012
Ninja... (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
hr. Millert ehk riputaksite üles lingi täna kehtivate seisumüra piirnormide ja mõõtmisel vajalike nõuetega? Mõtlen neid asju mis ülevaatajal müra kontrollimisel vajalikud.
14:18 03.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Tere hr. Ninja

Vaatan, et olete viimasel ajal võtnud nõuks päris tõsiselt hakata uurima tehnoülevaatuse majandamist. Mitte seda mis väljast paistab vaid lausa „köögipoole“ kohalt. Kui mina siin avalikus foorumis hakkaks kõigest rääkima siis no ei soovi… Mind on juba üks kord „korrale“ kutsutud tõe rääkimise eest ja kuna minu kolleegide seas ei ole olnud kedagi kes ütleks-kirjutaks, et toetab minu püüdlusi muuta ülevaatust rohkem teadmistepõhiseks siis tunnen ennast Don Quixote`na. Aga olgu räägime mürast siis.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/6201/1008/MKM42_li
sa1.pdf

Kood 711. Müra
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukite seisu- ja sõidumüratase peab vastama direktiivis 70/157/EMÜ http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:13:
01:31970L0157:ET:PDF

või E-reeglis nr 51 http://www.unece.org/fileadmin/DAM/trans/main/wp29/wp29regs/
R051r2e.pdf

toodud nõuetele;
2) enne 17. juunit 1999.a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki seisu- ja sõidumüratase peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja alates 17. juunist 1999. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki seisu- ja sõidumüratase peab vastama direktiivis 97/24/EÜ toodud nõuetele.

Mis puudutab müra mõõtmise tingimusi siis saab mõõtmist alati vaidlustada just väitega, et ei ole tagatud vajalikku vaikust kuna taustamüra või võimalik heli peegeldumine majade seintelt võivad mõjutada õige tulemuse saamist. Samas kui on ikka sportsummuti siis on müra nii suur, et ei jäta kahtlustki. Kui klient nõuab müra mõõtmist siis ei pea ülevaataja seda tegema kuna ütleb: „Sportsummuti ei ole ette nähtud antud autole sest tegemist ei ole sportmudeliga ega ka autospordi liidus registreeritud võistlusautoga“. Sellepärast tavaliselt müra ei mõõdetagi ja ega ei ole vajagi kui sõiduk on nö. tehasekomplektse heitgaasitorustikuga ja ilma aukudeta. Kui ikkagi tehakse müra mõõtmist siis vaatamata sellele, et mõõtja on 100% nõuetekohaselt kalibreeritud, ei saa kinnitada, et kõik vastab tingimustele. Iva on selles, et nõuetekohasest kalibreerimisest kogu tõe saamiseks ei jätku, müramõõtja peab käima veel lisaks vastavas võrdlusmõõtmises, mida Metrosert ei tee. Minul on müramõõtja käinud ka võrdlusmõõtmise laboris, kas aga ka seal kusagil ülevaatuspunktis Eestimaal… ma ei tea?
15:10 03.03.2012
Eili75 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Kui esimesed sõimavad vasutsed kõrvale jätta, siis lõpus läks jutt juba täitsa asjalikuks. Sain targemaks, et ennem ülevaatusele minekut pean tegema autole müratesti või vähemalt minema autoremonti, et kuulata asjalikku nõu kuidas summutit kohandada.
15:40 03.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Soovitan Teil minna otseteed tehnoülevaatuspunkti ja enne kui lasete kontrollijal tehnoülevaatusega alustada küsite: "Kas sellise summutiga pääseb ülevaatuselt läbi või ei? Müra mõõtmisega on nii nagu ma eelnevalt kirjeldasin st. vääga kahtlane värk kui kliendiks on teadlik jurist/advokaat. Kui on sportsummuti siis on ülevaatajal võimalus toetuda seaduse nõudele mis kohustab tehasest väljunud masinal olnud originaaltoote parameetreid. Aga küsige enne kui otsuseid vastu võtate - küsimine on tasuta.
19:28 03.03.2012
marks777(regamata) (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Täna ülevaatusel käies hakkas silma üks protseduur mingi aparaadiga,mida pakuti vaatamiseks tagumisele reg. numbrile.Esmalt numbritele ja siis tähtedele.Mis selle protseduuri eesmärk on?
20:50 03.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Ei tea sellisest riistast ega eesmärgist midagi.
21:52 03.03.2012
Ninja... (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
mõned küsimused veel, igasugune müramõõtmine käib 7 meetri kauguselt (nii helisignaal kood 621, kui seisumüra selle direktiivi 70/157/EMÜ järgi) ? Egas varem 0,5 meetri pealt midagi ei olnud? Veel parem kui mõõtemetoodika ka siia üles paneks....saaks veel selgemaks asja.
Mis on sportsummuti? Millest järeldada seda, kuidas defineeriks?
22:45 03.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Hr. Ninja
Palun esitage küsimusi mis puudutavad näiteks Teie isikliku autoga seotud tehnoülevaatust. Ma ei ole viimase poole aasta jooksul olnud nii tugevasti hõivatud kui nüüd olles Teie küsimuste tulva all. Juhendid on töö juures ja hetkel olen kodus. Olen väsinud pikast tööpäevast ja tahaks puhata. Kui lähen esmaspäeval tööle siis otsin töö arvutist Teie jaoks ARK koostatud juhendi ja panen siia üles. Mina ei ole sportsummuti kohta otsinud ja leidnid juriidilist definitsiooni kuna kedagi ei ole see teema väga pikalt huvi pakkunud. Tavaliselt aitab kui näitan seadusesätet kus öeldud, et vahetussummuti peab olema samade parameetritega kui tehases paigaldatud summuti. Panen siia aadressi kus on näha lugematul arvul sportsummuteid. http://www.ladu24.ee/et/tarvikud/7003,23119,-1
Edaspidi olen vähemviisakas ja ei vasta leheküljepikkuste selgitustega vaid piirdun ühe kahe lausega. Siis jääb minul aega ka töö asjadega tegelemiseks. Hetkel tegelen etalonkütuse teemaga mis puudutab kogu vabariigi diiselmootoriga masinaid ja ärge pärige miks ma seda teen.
00:28 04.03.2012
Ninja ... (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
hr. Millert võib võtta asja täitsa rahulikult, ega meil lennukile minek pole, ma tahan asjale pihta saada lihtsalt, mingit konkreetset probleemi pole. Küsimustele vasta siis kui aega ja võimalust on.
10:37 05.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
To: Ninja

KOMPRESSIOONSÜÜTEGA MOOTORIGA MOOTORSÕIDUKI HEITGAASI SUITSUSUSE MÕÕTMISE JUHEND

5. KÄSITLUSALA
Juhend käsitleb kompressioonsüütega mootoriga mootorsõiduki heitgaasi mõõtmist tehnoülevaatusel.
Kompressioonsüütega mootori heitgaasi suitsusust mõõdetakse Borger- Lambert- Bear`i seadusel põhineva suitsususemõõturiga, millega määratakse heitgaasi läbipaistvuse erinevus puhta õhu läbipaistvusest. Suitsususe hindamise aluseks on kiirguse neeldumistegur “K”, mille mõõtühik on m-1.

6. NORMATIIVVIITED
6.1. Riigikogu 01.05.2004.a. Mõõteseadus (RTI, 2004, 18, 132; 2005, 9, 33) (edaspidi RK Ms).
6.2. Teede- ja sideministri 18.05.2001.a. määrus nr 50 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded” (RTL 2001. 69, 941; 135, 1953; 118, 1724; 2003, 23, 335; 89, 1252; 115, 1825; 2004, 45, 770; 82, 1309; 130, 2018; 2005, 12, 100) (edaspidi TSMm 50).
6.3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004.a. määrus nr 170 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri” (RTL 2004, 112, 1759) (edaspidi MKMm170).
6.4. Keskkonnaministri 22.09.2004.a. määrus nr 122 “Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused” (RTL 2004, 128, 1986) (edaspidi KMm 122).
6.5. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.04.2004.a. määrus nr 112 “Metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsus- ja üldnõuded” (RTL 2004, 49, 851) (edaspidi MKMm 112).
6.6. Euroopa Liidu Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2004/22/EÜ mõõtevahendite kohta (edaspidi 2004/22/EÜ).
6.7. Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 72/306/EMÜ (parandatud direktiividega 89/491/EMÜ ja 9720/EÜ) “Diiselmootoriga sõiduki heitgaasi suitsuse mõõtmine” (edaspidi 72/306/EMÜ).
6.8. ÜRO EMK reegel nr 24/03 “Diiselmootoriga sõiduki heitgaasi suitsuse mõõtmine” (edaspidi R24/03).
6.9. Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 96/96/EÜ (parandatud direktiividega 99/52/EÜ, 2001/9/EÜ, 2001/11/EÜ ja 2003/27/EÜ) “Tehnoülevaatusel mootorsõidukile ja selle haagisele esitatavad ühtsed nõuded” (edaspidi 96/96/EÜ).
6.10. Riigikogu 16.06.1999.a. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78; 2002, 47, 297; 63, 387; 2003, 20, 120; 2004, 54, 369; 86,584; 89, 612).

7. MÄÄRATLUSED
7.1. Juhendis on kasutatud :
8. TSMm 50 § 3 lühendeid ja mõisteid;
9. MKMm 170 § 2 “Lühendid ja mõisted”;
10. KMm 122 § 2 “Määruses kasutatavad mõisted ”ja § 3 “Määruses kasutatavad lühendid”;
11. MKMm 112 § 2 “Mõisted”
12. 2004/22/EÜ lisa M1-010 “Määratlused”;
13. 72/306/EÜ lisa Ia § 2 “Määratlused”;
14. R24/03 § 2 “Üldised määratlused lisadele I, II ja III”, § 3 “Määratlused ainult lisale I”, §12 “Määratlused ainult lisale II”, § 21 “Määratlused ainult lisale III”.
15. RK Ms § 2 “Mõisted”
16. 96/96/EÜ. Kogu ulatuses.
10. RK TTTOs. Kogu ulatuses.

4. KASUTATAVAD MÕÕTEVAHENDID
4.1 Suitsususemõõtur peab registreerima, analüüsima ja automaatselt salvestama ning välja trükkima andmed:
1. ülevaatuspunkti nimetus ja aadress;
2. mõõtmise kuupäev ja kellaaeg;
3. mootori õli temperatuur [0C];
4. väntvõlli vähim lubatud pöörlemissagedus [min-1], jaotiseväärtus vähemalt 100 min-1;
5. väntvõlli suurim, regulaatoriga piiratav lubatud pöörlemissagedus [min-1];
6. aeg, mis kulus väntvõlli pöörete tõstmiseks tühikäigult suurima pöörlemissageduseni [s], jaotiseväärtus vähemalt 0,1 s;
7. kiirguseneeldumistegur “K” [m-1], jaotisväärtus vähemalt 0,025 m-1;
8. üldhinnangu “Korras”, “Korrata katset”, “Mittekorras”.
4.2 Õlitermomeeter jaotisväärtusega vähemalt 1 oC.
4.3. Töötingimused:
1. Klimaatiliste ja mehaaniliste mõjurite puhul:
• keskkonna temperatuuri vahemik on +5 kuni 40 0C;
• suurim ümbritseva õhu niiskus on 90%;
• kohaldatav keskkonna mehaanilise vastupidavuse klass on M1.
2. Elektrilised mõjurid:
• toitevooluks kasutatava vahelduvvoolu pinge lubatud kõikumine peab jääma vahemikku –15 kuni +10% ja
• sageduse kõikumine ei tohi ületada 2%;
• toitevooluks kasutatava alalisvoolu pingele peab vastama suitsususemõõturi valmistaja nõuetele.
3. Elektromagneetilistest häiretest tingitud hälbed peavad jääma lubatud vea piiridesse.
4.4. Muud nõuded
1. Suletud ruumis suitsususe mõõtmisel peab selles ruumis olema lisaks mõõturi kohtväljatõmbele veel üldventilatsioon, mis vastab “Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega” (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78; 2002, 47, 297; 63, 387; 2003, 20, 120; 2004, 54, 369) kehtestatud nõuetele.
2. ventilatsiooni kohtväljatõmbe toru otsak auto heitgaasi jaoks peab olema lehtrikujuline ja ventilaatori jõudlus nii suur, et tõmbab välja heitgaasile lisaks veel ümbritsevat õhku. Sellesse ühendusotsakusse asetatakse suitsususemõõturi heitgaasi proovivõtmise sond. Sondi asetamisel heitgaasitorusse kohtväljatõmbe lehtrikujuline otsak peab olema sõiduki heitgaasitoru otsa juures selliselt, et sinna jääks 100 kuni 300 mm –ne vahe.
NB! Ottomootoriga sõiduki heitgaasi saasteainete sisalduse mõõtmise õhukotiga sulguva otsaku kasutamine on diiselmootori heitgaasi suitsususe mõõtmiseks keelatud.
3. Suitsususemõõtur peab olema taadeldud ning temperatuuri- ja pööreteandurid kalibreeritud ja perioodiliselt hooldatud, ning nende nõuetekohane seisukord enne kasutamist tõendatud.

5. MÕÕTEMEETOD
5.1 Objekti ettevalmistamine mõõtmiseks ja mõõtmise jada
5.1.1. Objekti ettevalmistamine mõõtmiseks:
1. tehnoülevaataja peab sõitma kontrollitava sõidukiga suitsususe mõõtmise töökohale, kus teostab kõik vajalikud ühendused ja veendub mootori töökorras olekus ja mõõtmise ohutuses.
2. tehnoülevaataja identifitseerib esitatava sõiduki registreerimistunnistusega.
3. tehnoülevaataja peab teavitama sõiduki omaniku või tema esindajat võimalikust mootori purunemisest mootori rikke puhul.
5.2. Tehnoülevaataja kontrollib välise vaatlusega ja proovimisega enne mõõtmise alustamist:
1. mootori jahutusvedeliku taset ja õli taset, mis peab vastama valmistaja poolt ette nähtule;
2. õhufiltri korrasolekut;
3. mootori töötamisel ei kosta võõraid hääli;
4. mootori töötemperatuur on valmistaja poolt ette nähtud väärtusega;
5. pritsepumba pööreteregulaator/elektroonilise toitesüsteemi protsessor on korras, toimib ja toimib valmistaja nõuete kohaselt. Pööreteregulaatori/elektroonilise toitesüsteemi protsessori korrasoleku kontrollimiseks tuleb tõsta mootori väntvõlli pööretesageduse tühipööretelt kuni regulaatoriga/ elektroonilise toitesüsteemi protsessoriga piiratavate pööreteni (korras mootori korral ei tohi olla võimalik pöörlemissageduse edasine suurendamine üle valmistaja poolt ette nähtud väärtuse);
6. vabakiirendusrežiimil ei tohi mootori heitgaasitorust väljuda nähtavat suitsu;
7. mootori külmkäivitusseade peab olema töökorras ja ei ole lülitatud (käsitsi või automaatselt) külmkäivitusasendisse;
8. toite- ja heitgaasisüsteemi ei ole omavoliliselt ümberehitatud või muudetud, s.h lisatud ülelaade seadmeid või neid ära jäetud, ära võetud õhu- ja heitgaasi osakeste filtreid, heitgaasi katalüüsmuundureid, ei ole ümberehitatud teisele kütuse liigile;
9. mootor ja selle toitesüsteem ei tohi silmaga nähtavalt lekkida;
10. heitgaasisüsteemist ei tohi pihkuda heitgaasi ja/või karterigaase;
11. heitgaasi väljalaske süsteem peab olema kinnitatud valmistaja nõuete kohaselt;
12. heitgaasi väljalaske süsteemi osades ei tohi olla auke ja pragusid;
13. alates 01.01.1997.a. liiklusregistrisse kantud sõidukite toite- ja väljalaskesüsteemi kõik osad (s.h katalüüsmuundurid), v.a torud ja kinnitusvahendid, peavad olema valmistaja poolt loetavalt märgistatud. Enne 01.01.1997.a. liiklusregistrisse kantud sõidukitel peavad heitgaasi- ja toitesüsteemi seadmed olema valmistaja nõuete kohased.
5.3. Sõiduki omanik või tema esindaja teavitab, et sõiduki mootori jaotusvõlli ajami hammasrihm (olemasolul) on vahetatud vastavalt valmistaja ettekirjutusele. Kui pole võimalik rihma tööiga kindlaks määrata või vahetuse hälbe lõpuni on jäänud vähem kui 10 000 km, tuleb hammasrihm vahetada enne suitsususe mõõtmist.
5.4. Sõiduki mootori suitsusust ei mõõdeta, kui ei ole täidetud punktides 5.2.ja 5.3. esitatud nõuded.
5.5. Sõiduki omanik või tema esindaja peab teavitama, et sõiduki mootor on korralikult läbinud valmistaja poolt ette nähtud tehnohoolduse (sh on reguleeritud vastavalt valmistaja juhendile) ning teavitab ülevaatajat kõigist talle teadaolevatest varjatud vigadest.
5.6. Sõiduki omanik või tema esindaja kinnitab, et sõiduk on tangitud nõutava kvaliteediga kütusega.




6. Mõõtmine
6.1. Töösoojale seisva mootoriga sõidukile paigaldab tehnoülevaataja:
1. õlitemperatuuri anduri mootoriõli temperatuuri mõõtmiseks (paigaldatakse õlivarda asemele või selle puudumisel korgiga suletud õlivarda torusse). Mootori õli temperatuur peab olema mõõtmise ajal vähemalt 80°C, kui valmistaja ei ole ette näinud eeltoodust erinevat temperatuuri. Lubatud on sisestada sõiduki armatuurlaua kuvarilt loetud temperatuuri näitu käsitsi suitsususemõõturisse;
2. pööreteanduri mootori väntvõlli pöörlemissageduse mõõtmiseks;
3. suitsususemõõturi sondi sõiduki heitgaasitorusse (sõidukil, millel on kaks või enam heitgaasitoru või mootori erinevates silindritest lähtuvad eraldi torud, tuleb suitsusust heitgaasis mõõta igas heitgaasitorus eraldi). Sond peab asetsema sõiduki heitgaasitorus suitsususemõõturi valmistaja poolt ette nähtud pikkuses;
4. automaatkäigukasti või –transmissiooniga auto liikuma hakkamise vältimiseks mõõtmise ajal, kui mootor töötab vabakiirendusrežiimil, peavad sõiduki veorattad olema üles tõstetud ja tuleb valida käik mis oleks neutraal- või parkimisasendis ning sõiduk pidurdatud seisupiduriga.
6.2. Suitsususe mõõturisse sõidukite andmete sisestamine:
1. sõiduki liik;
2. ülelaadega või ülelaadeta;
5. sisestatakse lubatud piirväärtus;
6. lubatud suurimad regulaatori pöörded;
7. manuaal- või automaatkäigukast;
8. pöörete arv, mille puhul katsetatakse (automaat kk 2/3 pööretest);
9. kõikide andmete kinnitus;
10. pööreteanduri tüüp (impulss, akustiline optiline, induktiivne jne);
11. õlitemperatuuri kontrollimine (käsitsi või anduriga);
12. kinnitada mootori töötemperatuur.

6.3.Mõõtmise jada:
1. käivitada mootor;
2. lasta mootoril töötada töörežiimi stabiliseerimiseks valmistaja poolt ette nähtud tühipööretel 10 s kuni 15 s;
3. 0 katse - tõstetakse vähemalt 1 s vältel, kiiresti ja sujuvalt mootori väntvõlli pöörded vähimalt pööretesageduselt kuni suurimate regulaatoriga/elektroonilise toitesüsteemi protsessoriga piiratud pöörlemissageduseni, hoitakse nendel pööretel, kuni suitsususemõõtur registreerib mõõtetulemuse ja vähendatakse peale seda kiirelt pöördeid kuni valmistaja poolt ette nähtud vähima väntvõlli pöörlemissageduseni. Suurtel (M3 ja N3 kategooria sõidukid) mootoritel võib toimuda kogu mõõteprotsess 2 s vältel;
4. I katse - võib piirduda ühe mõõtmise katsega, kui mõõdetud heitgaasi suitsususe väärtus on oluliselt (0,5 m-1 või rohkem) väiksem kehtestatud piirväärtusest;
5. Väljatrükk - kui heitgaasi suitsususe väärtus on oluliselt väiksem kehtestatud piirväärtusest ja kui ei minda järgmisele katsele;
5. II katse - vajadusel sooritatakse lisamõõtmiskatsed (s.h puhatustsüklid), millest arvutatakse keskmine, jättes välja ühe oluliselt suurema ja ühe oluliselt väiksema tulemuse;
6. peale akseleraatoripedaali vabastamist kuni järgneva mõõtmiskatseni peab mootor töötama väntvõlli vähimal pööretesagedusel, kuni mootori töörežiim stabiliseerub. Suuremahulised mootorid ja ülelaadega mootorid peavad töötama väntvõlli vähimal pööretesagedusel, kuni järgmise mõõtmiskatse alguseni, vähemalt 10 s;
7. automaatkäigukastiga sõiduki puhul tõstetakse vabakiirendusrežiimil pöörded kuni valmistaja poolt määratud pööreteni või kui need ei ole kättesaadavad, 2/3 lubatud suurimast väntvõlli pöörlemissagedusest;
8. heitgaasisüsteemi puhastus- ja mõõtetsüklite arv ei ole piiratud;
9. mitme heitgaasitoru korral mõõdetakse heitgaasi suitsusust igas sõiduki heitgaasitorus eraldi, arvutatakse saadud mõõtmistulemustest aritmeetiline keskmine, kusjuures arvutamisel võib kasutada mõõtmistulemusi, mis ei erine üksteisest rohkem kui 0,15 m-1;
10. heitgaasi suitsususe mõõtmine peab olema lõpetatud enne 10 minuti möödumist õli ja/või jahutusvedeliku temperatuuri mõõtetulemuse fikseerimisest. Mõõtmiskatsete arv ei ole piiratud;
11. Mõõtmise lõpp - pärast heitgaasi suitsususe mõõtmise lõpetamist tuleb lasta mootorit töötada vähemalt 1 minuti vältel tühipööretel mootori osade temperatuuride ühtlustamiseks ja stabiilse töörežiimi saavutamiseks;
6.4.Mõõdiste töötlemine
6.4.1. Tehnoülevaataja trükib välja mõõtmistulemused kahes eksemplaris ja kinnitab need oma allkirjaga, millest üks säilitatakse tehnoülevaatuspunktis vastavalt kehtestatud korrale ja teine antakse sõiduki omanikule.
6.4..2. Mõõtetulemuste alusel arvutatakse:
- mõõtetulemuste erinevus valemiga: ΔF = (F1 – F2) Fmax [%],
kusjuures Fmax valitakse suurem arv F1 või F2;

6.5.Mõõtemääramatuse hindamine
6.5.1. Määramatuse arvutus on läbi viidud üksikosa ühekordse standardhälbe tasemel ühisele mõõtühikule üleviiduna. Arvestama peab statistiliste meetoditega leitud standardmääramatuse komponente (nn. A tüüpi komponendid) ning muude meetodite abil leitud standardmääramatuse komponente (nn. B tüüpi komponendid).
6.5.2. Liitstandardmääramatus on leitav valemiga:
u = uA2 + uB2 .

6.5.3. Mõõtemääramatus uA leidmiseks on paljudel juhtudel rakendatav üldtuntud valem:

1 _
uA = Σ (xi – x)2 ,
n(n – 1)
_
kus n on korduste arv, xi on kogumi üksikväärtus, x on kogumi keskmine väärtus.

6.5.4. Liitmääramatuse uB moodustavad:
Mõõtemääramatuse komponendid tasemel k = 1:
- mõõtevahendi hälbed kalibreerimisel (ca 1% näidust);
- näidu võtmine/lugemine (ca 1% näidust);
- erinevustest meetodi nõuete täitmisel (mootori temperatuuri erinevus, pöörete hoidmise täpsus, õhurõhu muutused, arvutused jne) (kuni 2% näidust);
- mõõtevahendi hälbed konkreetsetel mõõtetingimustel (vähesed);
- mõõtevahendi näidu triiv (sõltuvalt kasutamise ajast, saadakse hooldusandmetest).
Mõõteprotseduuri järgimisel on mõõteprotsessi liitmääramatus ühele mõõtmisele maksimaalselt u = 4% näidust.
6.5.5. Laiendatud määramatus k = 2 ja normaaljaotuse puhul: U = 2· 4 = 8%.

6.6. Mõõtetulemus
5.4.1. Konkreetse sõiduki mõõtetulemus loetakse nõuetele vastavaks mõõtemääramatuse piirides.

7. TOIMIMINE MOOTORI PURUNEMISE KORRAL
7.1. Mootori purunemisel koostatakse akt, kuhu märgitakse:
väntvõlli pöörlemissagedus mootori purunemise hetkel või vahetult enne seda
(suitsususemõõturi väljatrüki alusel);
mootori õlivannis oleva õli temperatuur (suitsususemõõturi väljatrüki alusel);
mõõtmiskatsete arv;
kas kontrolliti vastavalt käesolevale juhendile mootori pööreteregulaatori/elektroonilise
toitesüsteemi protsessori pöörete piiramise võimet;
kas klienti oli eelnevalt tutvustatud mõõtmistingimustega;
esialgsel ülevaatusel avastatud purustused;
mootori purunemise eeldatav põhjus;
muud asjasse puutuvad tähelepanekud ja tõendid.
7.2. Ülevaataja teatab juhtunust viivitamatult ülevaatuspunkti omanikule, ARK tehnoosakonna ja piirkondliku büroo juhatajale.
7.3. Ülevaatuspunkti omanik moodustab kahju hindamiseks komisjoni, mille koosseisu kuuluvad ARK tehnoosakonnajuhataja poolt määratud töötaja ja erapooletu ARK poolt tunnustatud ekspert ning ülevaatuspunkti omaniku poolt määratud töötajad.

8. ÜLEVAATAJA VASTUTUS
Tehnoülevaataja ei kanna vastutust ja ei hüvita mootori purunemisest tulenevat kahju, kui ta tutvustas omanikule käesolevat juhendit ja ei teinud mõõtmise ettevalmistamisel ja mõõtmisel vigu.

9. SÕIDUKI OMANIKU VASTUTUS
9.1. Sõiduki omanik kannab vastutust ja sellega seotud kulud juhul, kui mootori purunemine ei ole tingitud käesoleva punktis 6.1. tingitud põhjustest või mootori purunemise põhjustasid varjatud vead või rikked.
9.2. Kahju hüvitamise nõue ei tohi põhineda sellel, millises staadiumis mootor purunes, vaid sellel, kas isik, kellelt hüvitust nõutakse, põhjustas kahju oma vale tegevusega, asjatundmatuse või hoolimatu ja lohaka või tahtliku tegevuse või tegemata jätmisega.

11:15 05.03.2012
allan_poolik (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
palju neid mootorid siis puruneb, 10 aastas. Kui niis siis ma ei imesta, ülevaatuse ostmise/müümise nõudlust.
13:42 05.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Meie ülevaatuspunktis on diisli suitsususe mõõtmise käigus tekkinud erijuhtumeid päris mitu. 64 000 sõitnud škodal käis hirmus raksatus ja karterist hakkas õli välja jooksma. VW lendas ventilaateri tiivik radiaatorisse. 1992 aasta Opel Astral purunes testi tegemise hetkel hammasrihma pingutusrull... Kusjuures rihm oli vahetatud hiljuti. Ford Mondeol läks temperatuuri mõõtezond täies pikkuses ümber väntvõlli. MB. tuksus pärast testi tühikäigul õues ja kui klient lahkus siis mootor seisis, kett oli katki läinud. Fiat kaubikul käis raske raksatus kusagil turbo juurest ja mootoril kadus jõud. Ja see on ainult ühes ülevaatuspunktis... Oletatavalt selle pärast liiguvad jutud, et mõnes ülevaatuspunktis ei vajutata pärast erijuhtumeid gaasipedaalile lõpuni...
Palju on probleeme klientidega kes ei mõista, et ülevaataja "lõhub" mootorit kuna nii on otsustatud kõrgemal pool, samas selleks ühekordseks testiks ettevalmistatud korralikult hooldatud mootoriga nüüd küll midagi juhtuda ei tohiks.
14:34 05.03.2012
allan_poolik (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
korralikult hooldatud.
Kas siis ülevaatuseks tuleb uuesti rihm, rullikud, õlid filtrid, kepsud saaled, jne ära vahetada. Mis sest, et korraline teh.raamatu järgne hooldus sai 2 kuud tagasi tehtud.
ei kõla normaalselt :-).
16:43 05.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Hr.Poolik.
Teie saite minust poolikult aru. Püüan selgitada natuke täpsemalt. Kuna diisli suitsususe test on mootori katsetus "piiri peal" siis vastavalt juhendile antakse soovitused asjades mis puudutavad mootori hooldust.
1.Kui hammasrihma vahetuseni on jäänud veel 10 000 km sõita siis soovitatakse ikkagi enne nii ekstreemset katsetust gaasijaotusmehhanismi hammasrihm vahetada (kohustust ei ole). Ketiga mootori kohta sellist soovitust ei anta seal piisab lihtsalt remondimehe visuaalsest kontrollist. Omast praktikast tean, et 350 000 ja rohkem läbisõidu juures on mõtet pilk peale heita.
2.Kui on hammasrihm värskelt vahetatud siis võiks vähemalt 1000 km sõita.
3.Üle vaadata kas kütusefilter ei ole juhuslikult ületanud vahetamise vajaduse hetke.
4.Soovitavalt ka mootori õlivahetus sättida ülevaatusele minekuga ühte ajajärku..
5.Õhufilter võiks olla eelnevalt suruõhuga puhtamaks puhutud või vahetatud.
6.Vahetult enne ülevaatuspunkti külastust on õige kui sõidetakse tõstetud pööretel, et heitgaasitorustik saaks sinna kogunenud tahmast puhtaks puhutud.
Teil on täielik õigus oma arvamusele, mis normaalne ja mis ei ole. Kuna seda foorumit loevad ka teised ja hetkel tööd ei ole siis viitsin asja natuke rohkem kommenteerida.
Kui masin on käinud hoolduses siis on kõik hästi samas kohustab vastav juhend ülevaatajat küsitlema auto ülevaatusele toonud isikult eelmainitud asjade (6 punkti) kohta. Kuna mitte kõik autoomanikud ei ole nii hoolsad kui Teie. Kuna tihti tullakse kellegi käest ostetud masinaga mille kohta puudub igasugune informatsioon, Kuna tihti käivad ülevaatusel autotehnikakauged naisterahvad ja mehedki. Siis liiga tihti näeme masinaid kus "õlivarras ei tööta" mõnel masinal on tulnud õli valada 2 liitrit enne kui õlitase saavutab miinimumi. Üks masin ajas sinist suitsu välja juba tühikäigul kuna õhufilter oli 0,5 cm paksuse teetolmu ja taimede õietolmu ja muu ollusega kaetud. Tullakse pooltühja jahutussüsteemiga. Tullakse lekkivate pihustitega. Kui kõik joonduks Teie järgi siis ei oleks probleeme. Samas purunenud mootori juhtumil vahetas remondimees hammasrihma aga pingutusrulli ei vahetanud... sest klient palus ju hammasrihma vahetust. Kuna igal elualal on ka lohakalt tööd tegevaid inimesi siis mina soovitan enne masina hooldusesse andmist veel üle toonitada, et masin läheb kohe diislitesti.
23:35 05.03.2012
Ninja... (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
kogu jutt keeras müra mõõtmise pealt diisli tahmasuse mõõtmise peale, ikkagi oleks tahtnud müra mõõtmise metoodikat ka lugeda.........
23:56 05.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Appi
Palun vabandust. Homme panen müramise juhendi.
10:34 06.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
To ninja...
SÕIDUKI SEISUMÜRA MÕÕTMISE JUHEND
1. KÄSITUSALA
Juhend käsitleb mootorsõiduki seisumüra ja suruõhuseadmete, rõhuregulaatori ja seisupiduri rakendumisel tekkiva müra mõõtmist tehnoülevaatusel.
2. NORMATIIVVIITED
2.1. Riigikogu 01.05.2004.a. Mõõteseadus (RTI, 2004, 18, 132; 2005, 9, 33) (edaspidi RK Ms).
2.2. Teede- ja sideministri 18.05.2001.a. määrus nr 50 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded” (RTL 2001. 69, 941; 135, 1953; 118, 1724; 2003, 23, 335; 89, 1252; 115, 1825; 2004, 45, 770; 82, 1309; 130, 2018; 2005, 12, 100) (edaspidi TSMm 50).
2.3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004.a. määrus nr 170 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri” (RTL 2004, 112, 1759) (edaspidi MKMm170).
2.4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.04.2004.a. määrus nr 112 “Metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsus- ja üldnõuded” (RTL 2004, 49, 851) (edaspidi MKMm 112).
2.5. Keskkonnaministri 22.049.2004.a. määrus nr 122 “Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused” (RTL 2004, 128, 1986) (edaspidi KKMm 122).
2.6. Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 70/157/EMÜ (paranduste direktiivid 81/334/EMÜ, 84/424/EMÜ, 87/354/EMÜ, 89/491/EMÜ, 92/97/EMÜ, 96/20/EÜ ja 99/101/EÜ “Mootorsõiduki heitgaasisüsteem ja lubatud müratase” (edaspidi 70/157/EMÜ).
2.7. ÜRO EMK reegel nr 51/02 “Vähemalt neljarattalise mootorsõiduki tekitatud müra” (edaspidi R51/02).
2.8. Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 96/96/EÜ (parandatud direktiividega 99/52/EÜ, 2001/9/EÜ, 2001/11/EÜ ja 2003/27/EÜ) “Tehnoülevaatusel mootorsõidukile ja selle haagisele esitatavad ühtsed nõuded” (edaspidi 96/96/EÜ).

3. MÄÄRATLUSED
3.1. Sõiduki seisumüra kontrollimise ja mõõtmise juhendis on kasutatud :
1. RK Ms § 2 “Mõisted”.
2. TSMm 50 § 3 lühendeid ja mõisteid;
3. MKMm 170 § 2 “Lühendid ja mõisteid”;
4. MKMm 112 § 2 “Mõisted”.
5. KKMm 122 §- d 2 “Määruses kasutatavad mõisted” ja 3 “Määruses kasutatavad lühendid”;
6. 70/157/EMÜ*81/334/EMÜ Lisa I, § 1 “Määratlused”;
7. R51/02 § 2 “Määratlused”.
8. 96/96/EÜ. Kogu ulatuses.

4. MÕÕTEMEETOD
4.1. Objekti vastuvõtmine mõõtmiseks
4.1.1. Tehnoülevaataja identifitseerib sõiduki esitatava registreerimistunnistusega.
4.1.2. Tehnoülevaataja peab isiklikult sõitma kontrollitava sõidukiga seisumüra mõõtmise töökohale.
4.1.3. Tehnoülevaataja kontrollib:
1. et mootori toite- ja heitgaasi süsteeme ei ole omavoliliselt muudetud või ümber ehitatud, s.h lisatud või eemaldatud ülelaade seadmeid, ära võetud heitgaasi osakeste püüdur ja/või õhufiltreid, katalüüsmuundureid vms;
2. et mootor ei ole omavoliliselt asendatud teise mootoriga, millist sõidukivalmistaja pole sellele tüübile, variandile või versioonile ette näinud või ARK pole selleks luba andnud;
3. et heitgaasisüsteem on valmistaja nõuete kohaselt kinnitatud ja selles ei ole auke ja/või pragusid;
4. alates 01.10.1996. a esmakasutusele võetud sõiduki vahetusheitgaasisüsteemi osad: summutid katalüüsmuundurid, osakestepüüdurid , v a torud ja kinnitusdetailid, on E- või e- tähistusega;
5. kas vahetussummuti on oma ehituselt kui ka muudelt parameetritelt sarnane sõiduki valmistaja poolt sõidukile paigaldatud algsele süsteemile;
6. alates 01.10.1997. a esmakasutusele võetud sõiduki heitgaasisüsteemi osadel, v. a torud ja kinnitusdetailid, on selgelt loetav sõidukivalmistaja nimetus või kaubamärk
4.1.4. Ülevaataja ei mõõda sõiduki seisumüra taset, kui ei ole täidetud punktis 4.1.3 esitatud nõuded.

4.2. Kasutatavad seadmed
4.2.1. Müramõõdik peab vastama Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) (International Elektrotechnical Commision) 1965.a. väljande nr 179 “Täppismüramõõturid” teises trükkis toodud tüübikirjeldusele. [92/97/EÜ Lisa 1 § 5.2.2.2.]. Mõõtmine peab toimuma, kui mõõdiku lüliti on tundlikkuse asendis “Kiire” (fast) ja “A”- sageduskorrelatsiooni mõõtealas, mis on kirjeldatud IEC väljaandes nr 179. Pistonfoniga kalibreerimisel ei tohi müramõõdiku viga ületada 1 dB.
4.2.2. Mootori väntvõlli pöörlemissagedus peab olema määratud vähemalt 3% täpsusega.


Joonis 1
Seisu- ja suruõhumüra võib mõõta sõidumüra mõõtmise platsil

4.3. Ettevalmistustööd alates 01.10.1985.a esmakasutusele võetud sõiduki seisumüra mõõtmisel
4.3.1. Tehnoülevaataja paigaldab seisumüra mõõtmiseks katserajale mikrofonid/mikrofoniga kokku ehitatud müramõõturid nii, nagu see on näidatud käesoleva juhendi joonisel 2. Auto seisumüra võib mõõta joonisel 1 esitatud katserajal või mistahes alal, kus ei esine märkimisväärseid akustilisi häireid. Sobivad betooni, asfaldi või mõne muu kõva kattega alad. Mõõtmisi ei tohi teha trambitud või tihendatud pinnasel. Mõõteplats peab olema ristkülikukujuline, mille küljed jäävad sõiduki välisküljest vähemalt 3 m kaugusele. Sellel alal ei tohi olla märkimisväärseid objekte, näiteks inimesi peale mõõtja ja sõidukijuhi. Sõiduk paigaldatakse mõõteplatsile nii, et mikrofon/mõõtur jääks katseraja äärekivist vähemalt 1 m kaugusele.



Joonis 2
01.10.1985.a. või hiljem esmaregistreeritud mootorsõiduki seisumüra mõõtmise skeem

4.3.2. Tehnoülevaataja selgitab juhile seisumüra mõõtmise käiku.
4.3.3. Enne seisumüra mõõtmist peab kontrollija veenduma mootorsõiduki korrasolekut ja komplektsust.
4.3.4. Seisumüra mõõtmine peab toimuma töösooja mootoriga sõidukil.
4.3.5. Seisumüra taseme mõõtmise ajal peab auto käigukang/ käiguvalits olema neutraalasendis.
4.3.6. Seisumüra taset ei tohi mõõta halbades ilmastikutingimustes. Tuulepuhangud ei tohi mõjutada mõõtetulemusi. Mõõtevahendi näidud, mis tulenevad ümbritsevast mürast ja tuulest, peavad olema vähemalt 10 dB (A) väiksemad kui mõõdetav müratase. Mikrofonile on lubatud paigaldada sobivaid tuulevarje tingimusel, et võetakse arvesse selle mõju mikrofoni tundlikkusele.
4.3.7. Sõiduki seisumüra mõõdetakse heitgaasitoru otsast 0,5 m kaugusel, 450±100 –s sektoris ja toru avaga ühel kõrgusel, kui see on kõrgemal kui 0,2 m katserajast. Mikrofon tuleb paigaldada selliselt, et mikrofoni ja sõiduki külje vahe oleks võimalikult suur .
4.4.8. Kui sõiduki väljalaskesüsteemil on üle ühe heitgaasitoru, mille keskpunktid ei paikne üksteisest kaugemal kui 0,3 m ja mis on ühendatud sama summutiga, tuleb mikrofon suunata sõiduki kere välispinnale lähima heitgaasitoru poole või raja pinnast kõige kõrgemal asuva heitgaasitoru poole. Muudel juhtumitel tuleb iga heitgaasitoru puhul teostada eraldi mõõtmine, kusjuures katsetulemuseks loetakse mõõdetud suurustest suurim.
4.4.9. Vertikaalse paigutusega heitgaasitoru puhul tuleb mikrofon paigutada heitgaasitoru servaga ühele kõrgusele nagu see on näidatud joonisel 2 nii. et see on suunatud ülepoole ja selle telg on vertikaalne. Mikrofon tuleb paigutada sõiduki heitgaasitoru kõige lähemast punktist 0,5 m kaugusele.
4.4.10. Kui sõiduki kuju ei võimalda mikrofoni paigaldada nii nagu see on näidatud joonisel 2, siis tuleb mikrofon paigutada nii, et see jääks sellest takistusest 0,5 m kaugusele ning mikrofoni telg peab paiknema nii, et see takistus varjaks teda kõige vähem. Mikrofoni paigutuse skeem lisatakse mõõtmisprotokollile.

4.5. Enne 01.10.1985.a esmakasutusele võetud sõiduki seisumüra mõõtmisel
4.5.1. Tehnoülevaataja paigaldab seisumüra mõõtmiseks katserajale mikrofonid/mikrofoniga kokku ehitatud müramõõturid nii, nagu see on näidatud käesoleva juhendi joonisel 3. Auto seisumüra võib mõõta joonisel 1 esitatud katserajal või mistahes alal, kus ei esine märkimisväärseid akustilisi häireid. Sobivad betooni, asfaldi või mõne muu kõva kattega alad. Mõõtmisi ei tohi teha trambitud või tihendatud pinnasel. Sellel alal ei tohi olla märkimisväärseid objekte, näiteks inimesi peale mõõtja ja sõidukijuhi.
4.5.2. Tehnoülevaataja selgitab juhile seisuõhumüra mõõtmise käiku.
4.5.3. Enne seisumüra mõõtmist peab kontrollija veenduma mootorsõiduki korrasolekut ja komplektsust.
4.5.4. Mürataseme mõõtmine peab toimuma töösooja mootoriga sõidukil.
4.5.5. Mürataseme mõõtmise ajal peab auto käigukang/ käiguvalits olema neutraalasendis.
4.5.6. Mürataset ei tohi mõõta halbades ilmastikutingimustes. Tuulepuhangud ei tohi mõjutada mõõtetulemusi. Mõõtevahendi näidud, mis tulenevad ümbritsevast mürast ja tuulest, peavad olema vähemalt 10 dB(A) väiksemad kui mõõdetav müratase. Mikrofonile on lubatud paigaldada sobivaid tuulevarje tingimusel, et võetakse arvesse selle mõju mikrofoni tundlikkusele.
4.5.7. Enne 01.10.1985.a. esmakasutusele võetud autode seisumüra mõõtmine peab toimuma vastavalt joonisel 3 toodud mõõtmisskeemile.

Joonis 3
Enne 01.10.1985.a. esmakasutusele võetud
autode seisumüra mõõtmise skeem

4.6. Alates 01.10.1985.a. esmakasutusele võetud auto seisumüra mõõtmise jada
4.6.1. Tehnoülevaataja paigaldab auto ja müramõõdiku/mikrofoni mõõte platsile nii, nagu see on näidatud käesoleva juhendi joonisel 3.
4.6.2. Kontrollija reguleerib akseleraatori pedaaliga töösooja mootori väntvõlli pöörlemissageduse vastavaks ¾ mootori suurimale võimsusele vastavast pöörlemissagedusest ja hoiab seda pöörlemissagedust, kuni mootori töö stabiliseerub ja seejärel vabastab kiirelt akseleraatori pedaali.
Mürataset mõõdetakse alates stabiilsetest, ¾ mootori suurimale võimsusele vastavast pöörlemissagedusest, kuni väntvõlli pöörlemissageduse kiire vähendamise lõpuni. Mõõtmistulemuseks arvestatakse müramõõdiku suurim näit.
4.6.3. Müramõõdiku näit ümardatakse lähima täisdetsibellini.
4.6.4. Arvesse võetakse ainult neid kolme järjestikuse mõõtmise tulemusena saadud väärtust, mis ei erine üksteisest rohkem kui 2 dB(A) võrra.
4.6.5. Mõõtetulemuseks loetakse nendest kolmest väärtusest suurim.

4.7. Enne 01.10.1985.a. esmakasutusele võetud auto seisumüra mõõtmise jada
4.7.1. Tehnoülevaataja paigaldab auto ja mikrofoni/müramõõturi mõõte platsile nii, nagu see on näidatud käesoleva juhendi joonisel 3.
4.7.2. Kontrollija reguleerib akseleraatoripedaaliga töösooja mootori väntvõlli pöörlemissageduse vastavaks ¾ mootori suurimale võimsusele vastavast pöörlemissagedusest ja hoiab seda pöörlemissagedust, kuni mootori töö stabiliseerub.
4.7.3. Pööreteregulaatoriga töösooja mootori väntvõlli pöörded tõstetakse regulaatori poolt piiratavate pööreteni ja hoitakse neid mõõtmise lõpuni.
4.7.4. Kontrollija peab tegema vähemalt kaks mõõtmist.
4.7.5. Arvesse võetakse ainult neid kahte järjestikuse mõõtmise tulemusena saadud väärtusi, mis ei erine üksteisest rohkem kui 2 dB(A) võrra. Mõõtetulemuseks loetakse nendest kahest väärtusest suurim.

4.8. Ettevalmistustööd alates 01.10.1985.a. esmakasutusele võetud autol suruõhumüra mõõtmisel
4.8.1. Kontrollija paigaldab suruõhumüra mõõtmiseks katserajale mikrofonid/mikrofoniga kokku ehitatud müramõõturid nii, nagu see on näidatud käesoleva juhendi joonisel 4. Auto suruõhumüra võib mõõta joonisel 1 esitatud katserajal või mistahes alal, kus ei esine märkimisväärseid akustilisi häireid. Sobivad betooni, asfaldi või mõne muu kõva kattega alad. Mõõtmisi ei tohi teha trambitud või tihendatud pinnasel.
Mõõteplatsil ei tohi olla märkimisväärseid objekte, näiteks inimesi peale mõõtja ja sõidukijuhi..
4.8.2. Kontrollija selgitab juhile suruõhumüra mõõtmise käiku.
4.8.3. Enne müra mõõtmist peab kontrollija veenduma mootorsõiduki korrasolekut ja komplektsust..
4.8.4. Mürataseme mõõtmine peab toimuma töösooja mootoriga sõidukil.
4.8.5. Mürataseme mõõtmise ajal peab auto käigukang/ käiguvalits olema neutraalasendis.
4.8.6. Mürataset ei tohi mõõta halbades ilmastikutingimustes. Tuulepuhangud ei tohi mõjutada mõõtetulemusi. Mõõtevahendi näidud, mis tulenevad ümbritsevast mürast ja tuulest, peavad olema vähemalt 10 dB(A) väiksemad kui mõõdetav müratase. Mikrofonile on lubatud paigaldada sobivaid tuulevarje tingimusel, et võetakse arvesse selle mõju mikrofoni tundlikkusele.
4.8.7. Mikrofon/mikrofonid tuleb paigaldada 1,2 m kõrgusele mõõteplatsi pinnast nii nagu see on näidatud alljärgneval mõõtmise skeemil joonis 4:


Joonis 4
Alates 01.10.1985.a. esmakasutusele võetud mootorsõiduki suruõhumüra mõõtmise skeem

4.8. Alates 01.10.1985.a. esmakasutusele võetud mootorsõiduki suruõhumüra mõõtmse jada
4.9.1. Õhkpiduri tekitatud suruõhu mürataset mõõdetakse tühikäigul töötava mootoriga autol, nendel momentidel, kui rakendub auto õhusüsteemi rõhuregulaator või autot pidurdatakse seisupiduriga.
4.9.2. Igas mikrofoni/müramõõturi asendis tuleb teha kaks mõõtmist. Mõõtmisel saadud müramõõturi näitu vähendatakse 1 dB(A) võrra selleks, et kompenseerida ebatäpsustest tingitud mõõtevigu.
Mõõtmise tulemusi võib arvestada, kui nende erinevus mikrofoni/müramõõturi sama asendi korral ei ületa 2 dB(A).
4.9.3. Mõõtmistulemuseks loetakse suurim mõõdetud väärtus. Kui see väärtus ületab mürataseme piirväärtust 1 dB(A) võrra, teostatakse mikrofoni/müramõõturi samas asendis veel kaks mõõtmist, sel juhtumil peavad (mikrofoni kahe erineva asendi korral) 4 –st mõõtetulemusest vähemalt 3 ei tohi ületada mürataseme piirväärtust.
4.9.4. Mõõdetud müratase ei tohi ületada 72 dB(A).

4.8. Mõõdiste töötlemine
4.8.1. Mõõtevahendite tulemused kantakse otseselt protokolli või arvuti mällu, kust tehakse väljatrükk, mis antakse peale tehnoülevaatust, ekspertiisi või kontrollimist sõiduki omanikule või tema esindajale.
4.8.2. Tulemused arvutatakse:
- mõõtetulemuste erinevus leitakse valemiga: ΔF=(F1 – F2)Fmax [%],
kusjuures Fmax valitakse suurem arv F1 või F2;

4.9. Mõõtemääramatus
4.9.1. Mõõtemääramatuse arvutuse aluseks on EA 4/16 põhimõtted. Määramatuse arvutus on läbi viidud üksikosa ühekordse standardhälbe tasemel müra mõõteühikule üleviiduna. Tuleb arvestada statistiliste meetoditega leitud standardmääramatuse komponente (nn A-tüüpi komponendid) ning muude meetodite abil leitud standardmääramatuse komponente (nn B-tüüpi komponendid). Liitstandardmääramatus on leitav valemiga
u = .
4.9.2. Mõõtemääramatuse uA leidmiseks on rakendatav üldtuntud valem:
uA = ,
kus n on korduste arv, xi on kogumi üksikväärtus ja on kogumi keskmine väärtus.
4.9.3 Liitstandardmääramatuse uB moodustavad:
A) Mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uM, mille aluseks võib võtta mõõtevahendi veapiiri max taatlemisel või kalibreerija või valmistaja poolt antud liitmääramatuse u või laiendmääramatuse U.
Veapiiri max ja laiendmääramatuse U väärtus tuleb üle viia standardmääramatuse tasemele, st k=1. Reeglipäraselt on taatlemisel ja kalibreerimisel rakendatud katteteguri k väärtust 2, siis uMV = max/2 või uMV = U/2.
B) Väheste kordusmõõtmiste määramatusest uR (iseloomustab mõõteprotsessi mittestabiilsust), mis on leitav väheste, alla 5, kordamise korral järgmiselt. Kui mõõtmistulemuseks on xi, siis tuleb võtta aluseks mõõtmistulemuste erinevuspiir xt=xmax-xmin ja eeldades tulemuste ristkülikjagunemist on standardmääramatus:
uR = .
C) Lugemi võtmise määramatusest uRE (sh parallaksi viga ja skaala resolutsioon), mille hinnangu aluseks võib võtta analoognäituri juhul väiksema skaalajaotise väärtuse (1 jaotis) ja digitaalnäituri juhul väiksema vahe numbernäitude vahel ja arvestades ristkülikjagunemist, siis:
analoognäituril uRE = ja digitaalnäituril uRE = .
D) Mõõteobjekti poolt põhjustatud määramatusest uO. Selle põhjustajaks on eelkõige mõõteobjekti konstruktsiooni eripära, eelkõige helilaine suund. Lisaks põhjustavad määramatust müra tugevuse ja sageduse kõikumine. Leidmiseks tuleb kasutada eksperimentaalandmeid.
E) Keskkonnast põhjustatud määramatus uE. Selleks on väliste müraallikate mõju ja ilmastiku tingimused müra levikule. Leidmiseks tuleb kasutada eksperimentaalandmeid.
F) Liitstandardmääramatus uB on arvutatav seosest:
uB = .
Mõõtetulemus on väljendatav järgmiselt:
(L + Kmv) dB ± u lx,
kus Kmv on müramõõturi parand (võib ka puududa), mis on antud kalibreerimistunnistsusel.

4.10. Mõõtetulemus
4.10.1. Konkreetse sõiduki mõõtetulemus loetakse nõuetele vastavaks mõõtemääramatuse piirides.

22:21 06.03.2012
Ninja... (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Tänud, üriku ülesriputamise eest. Loen ja direktiiv, kus on normatiivid räägib mõõtmisest 7 meetri pealt, aga metoodika üle 1985a. sõidukil justkui 0,5 meetri pealt. Mis õige oleks? Kui kaugelt hr.Millert ise nt 2005a. sõidukit mõõdab? Normatiivid direktiivist aga mõõtmine ise lähtub missugusest ürikust?
12:26 07.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Mina ei ole teinud sõiduauto seisumüra mõõtmist ülevaatusotsuse vastuvõtmiseks kuna suurenenud müra kaob kohe kui lõhkine summuti uue vastu vahetatakse... Kord tuli üks üliõpilane kes soovis müramõõtmist, et võrrelda, kas tema mobiilis oleva müramõõteindikaatori näit on ligilähedane meil kasutusel oleva müramõõtja poolt saadud näidule. Kuna kliente ei olnud siis viisime läbi mõõtmise. Millert mõõdab 7 meetri kauguselt külje pealt. Mõõtmine lähtub ARK juhendist ja meie ei pööra tähelepanu direktiivile. 0,5 meetri kauguselt mõõdame tsiklite müra, mida on tulnud teha kümneid kordi.
13:08 07.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
See on vahva, et müra mõõdetakse. Niipalju kui ma olen ARK-ga müra osas igakevadiselt umbes 8 aasta vältel piike murdnud, on vastuseks ainult hämamine. Eurodirektiivid sätestavad ainult sõidumüra normid. Seisumüra on sihuke veidi teistsugune loom. Hr. Millert on siin mõõtnud tsikleid kümneid kordi. Ja nende rataste nõutud numbrid võetakse näiteks mis tabelist, kui pole valmistajalipikut või vanemate või siis jänkist sisseveetud rataste puhul detsibelle lapakal lihtsalt pole kunagi olnudki? Ja autode puhul?
Juhend on küll hirmus muljetavaldav, aga tolku on sellest nullist veidi kõrgem number:) Ja nii ongi, et kui summuti näeb välja nagu summuti, siis ta ongi summuti sõltumata sellest, mis seal sees elab või ei ela. Peaasi, et tootja kiri peal oleks.
16:07 07.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
70/157 EMÜ direktiiv http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:13:
01:31970L0157:ET:PDF
ei räägi ei sõidumürast ega ka seisumürast. Vastavalt direktiivile olenemata sellest kas mõõdetakse sõidumüra või seisumüra, ei tohiks sõiduauto müratase ületada 82 db ja kui mõõtmistulemus on 83 db siis tunnistatakse masina müratase nõuetele vastavaks kui arvestatakse:
I.4.1.4.1. Võtmaks arvesse mõõtevahendite ebatäpsusi, määratakse iga mõõtmise tulemus nii, et näidust lahutatakse 1 db (A).

Samuti arvestatakse veel lisaks ka mõõtemääramatusega. Ei hakka siinjuures üle arutama mõõtmistingimusi ja ka seda millise fraktsiooniga ja kui paks peab olema killustik katseplatsi asfaldi all...
Mootorratastele lubatud seisumüra tasemed oleme saanud riigiteatajast kui ei leia vastavat andmesilti tsiklil mis tavaliselt on ikka olemas küll. Tsikli müra mõõdame tavaliselt siis kui tekib vaidlusmoment ja seda on 15 aasta jooksul olnud alla 20 korra. Jänkist sisseveetud ilma sildita tsikleid meil ei ole katsetatud kuna ei ole tekkinud kahtlust suurenenud mürataseme asjades.
Kui autoomanik soovib teada milliste mootori pöörete juures milline müra.... siis näiteks Tolerance Data annab 2004 aasta Ford Ranger`ile 75 db 2625 p/min juures. Kuna antud andmebaasi ei ole kuulutatud üleriigiliselt tunnustatud ja soovituslikuks andmebaasiks siis sobib ka 82 db Nii tõlgendan mina seisumüraga seotud regulatsiooni.
16:56 07.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Kui tüli ei valmista, siis äkiste paned lingi siia üles tsiklite seisumürast Riigiteataja vaatevinklist vaadatuna?
70-ndast aastast na palju vett merre voolanud. Seisumüra mõõtmise skeemid ka paha ei teeks. Siis pre-85 ja post 85 autodele ja mootorratastele. Et kust servast lõpeb 7,5 meetrit ja algab 0,5m mõõdetuna 45 kraaduse nurga all. Samade 70-nda aasta eurodirektiivi poolt sätestatud detsibellide mõõtmiseks ikka. Vat ma siin hirmsasti nuputan, kas auto ikka sülgab samasid detsibelle summutist seitsmemeetrise vahega.
18:18 07.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Mina ei soovi hakata Teie isiklikuks nõustajaks mingis 8 aastat kestvas piikide murdmise tülis ARK-ga. Mis puudutab müra mõõtmist siis sellega saame hakkama ja samuti ma leian vastavad eeskirjad ja juhendid kui vaja. Mis puudutab riigi teatajat siis enam see asi vist ei kehti sest uue liiklusseadusega muutus palju ka ülevaatusreeglites. Tähendab nüüd kehtib palju lõdvemate nõuetega eurodirektiiv ja kõik vajalik on internetis olemas ja ka siin lehel kajastatud.
19:56 07.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Jeerum, hr. Millert. Mille peale Te nüüd nii kangesti vihastasite? Ma ju lihtsalt küsisin linki L kategooria sõidukite müra kohta. Ise väitsite äsja, et kui lapakal numbrit pole, leiab RT-st ikka. Ja olla ka selle järgi mõõdetud. Mina ei leidnud ja tunnistan end siinkohal täielikuks kobakäpaks interneeduse maastikul. Ju siis olete ebakobakäplikum ja klaviatuur rohkem käpas koos mõõtemetoodikatega. Sääduse järgi olevat numbrid direktiivis 97/24/EMÜ. No mitte ei leidnud neid säält. Sestap küsisingi. Aga, näe, kohe vastu hambaid.
Ega ma ei tahagi Teid oma musta lipu alla piike murdma. Nagu Teie oma mõõtmistega, saan mina ka oma piigimurdmisega ise hakkama. Lihtsalt kehtivad seadused lähevad siin uljalt omavahel vastuollu. See 70/157 nõuab ka üsna pirakat mõõteplatsi, kas pole. Kuidagi kentsakas on rakendada 42 aasta vanuseid norme kahe eri mõõteviisi puhul. No ei tule 7 meetri pealt sõiduki küljelt ja 0,5 meetri pealt summuti juurest samad numbrid.
20:43 07.03.2012
Ninja.... (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
seepärast mulle asi huvi pakubki, et suheldes mõõtjameestega (loe:ülevaatajatega) ilmneb, et see müra mõõtmine on üks väga segane ja ähmane protseduur koos kõige normatiivide ja muuga. Direktiivis on vähemalt normatiivid olemas, kuid samas käib jutt mõõtmisest 7m kaugusel . Metoodika mille järgi mõõta räägib uuemate masinate puhul mõõtmisest 0,5m kauguselt. Hr.Millerti kirik asub kuskil keset küla- motikad metoodika järgi ja autod direktiivi järgi. Miks? Metoodika räägib mootorsõidukist. Mind ei huvita kas Millert võib midagi valesti teha, vaid see kuidas oleks õige..... Mootorratta puhul uuematel on andmesildil pöörded ja detsibellid, ülevaataja rida oleks seda õigelt kauguselt õieti teha. Vanemate nt. Harley Davidsonide (ei saa ka öelda et need ühed vaiksemad tsiklid on) võetakse normatiiviks mis? Kas oleks võimalik panna üles see riigiteataja link (hr.Millert justkui viitab selle olemasolule) millelt neid normatiive saab? Loodan et ei kukkunud noriv välja, kuid pole imestada kui iga punkt saab vähe erinevalt aru ja mõni ülevaataja ei saa sellest tegelikult üldse aru.
23:23 07.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Panen Teile lingi L kategooria sõidukite seisumüra normide kohta vastavalt hiljuti kehtinud Riigi Teatajale. Vaatamata sellele, et keskkonnaministri kehtestatud regulatsioon täna "ei tööta" võite vaadata seda siit (kõige lõpus) : https://www.riigiteataja.ee/akt/803291
Mootorratta seisumüra mõõtmise protseduurireegleid ülevaatajad ei järgi mitte eurodirektiivi järgi vaid siin foorumilehel toodud ARK juhendi järgi. Kui soovite kehtivat direktiivi mootorratta seisumüra normide kohta siis palun siin ta on direktiiv 97/24 EÜ: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:07:
03:31997L0024:ET:PDF

Jah eurodirektiiv 70/157 nõuab tõesti pirakat mõõteplatsi aga nagu ma juba ütlesin, ülevaatusel ei lähtuta mõõtmiste teostamisel mitte direktiivist vaid ARK juhendist. Kuna valdavalt on kasutusel sõidukid mis on arvele võetud 1985 või pärast siis vastavalt ARK juhendile valitakse 4.3.1. olev Auto seisumüra võib mõõta joonisel 1 esitatud katserajal või mistahes alal, kus ei esine märkimisväärseid akustilisi häireid. Juhendis on kirjas auto, sõiduk, mootorsõiduk ja ei leia sõna mootorratas või L kategooria sõiduk. Kui riigiametnike koostatud juhendis kasutatakse sõna sõiduk asemel – Auto seisumüra… siis see ei tähenda, et antud müra mõõtmise juhendit ei saa kasutada mootorratta seisumüra mõõtmisel sest müra jääb müraks olenemata sellest mis on müra allikas ja detsibellid on samad nii helisignaalil kui ka mootoril või summuti otsast tuleval helil. Kui mingid seadused, direktiivid või juhendid lähevad omavahel vastuollu siis mina kasutan nö. tervet mõistust ja püüan asja vaadata võimalikult palju positiivset lahendust silmas pidades. Ehk siis lahendan puzzle kliendile soodsalt ja pärast seda esitan vastavasisulise küsimuse ARK (nüüd Maanteeameti) tehnoosakonna ülevaatuse talitusele. Foorumisse panin ARK koostatud müra mõõtmise juhendi copy/paste ja sellepärast ei tulnud üle joonised millest selgub, et 7 meetrit käib auto kohta ja 0,5 m käib tsikli kohta. Ausalt - ma olen selle vastuse kirjutamise peale kulutanud kaugelt üle tunni ja kinnitan veelkord, kui tekib ülevaatusel vajadus müra mõõtmiseks siis tehakse see vastavalt eeskirjale ja võimalikult andmepõhiselt. Samas tõesti kui vaatate määruses esitatud viitele autode müranormide kohta vastavalt E-reegel 51`le võib leida joonise kus sõiduauto müra mõõdetakse summuti toru otsast 0,5 m kauguselt. http://www.unece.org/fileadmin/DAM/trans/main/wp29/wp29regs/
R051r2e.pdf
kuid siin käib jutt tüübikinnitusest, mitte tehnoülevaatusest. See selgitus on nüüd küll viimane.



01:05 08.03.2012
Ninja.... (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Tänud. Hommik on veel kaugel ja kogu sellest seaduste virrvarrist on määrus 122 nagu kõige selgema olekuga, oleks nagu kiri ütleb hetkel ka kehtiv. Selgeks saime siis selle et mõõdetakse metoodika järgi ja normatiivid autol ühest ja motikal teisest direktiivist. Direktiiv on küll väga pikk ja mahukas ürik.
02:13 08.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Niinii. Seda: https://www.riigiteataja.ee/akt/803291 olen ma ennegi lugenud. Korduvalt. Hr. Millert võiks veel viis minutit oma kallist ajast är raisata ja lugeda läbi paragrahvid 17 ja 19. Sõidumürast on siiski jutt.
97/24 pajatab samuti sõidumürast.
Müramõõtmise juhendis mainitud 70/157 uuendati 92/97-ga. Mis on ka kenasti sulgudes kirjas. Miks see sellisel kujul esitatud on- beats me... Jällegi jutt sõidumürast. Normid läksid tiba kurjemaks 1992-l aastal.

Ei midagi isiklikku.
16:08 08.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
23:08 08.03.2012
Ninja... (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
kas keegi lahke onu riputaks üles ka tehnonõuded õppesõidukile, siblisin maanteeameti lehel, aga leidsin nõuded eksamisõidukile (määrus 50)- ons õppesõiduk kuskil eraldi? Määrus 54 seletab õppesõidukisst, aga seal pole nt nõuet klaaside läbipaistvusele, kuskil olen silmanud põhjalikumat ürikut aga ei leia justkui. Tänud ette.
10:02 09.03.2012
? (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
to: Ninja...

https://www.riigiteataja.ee/akt/128062011033
§ 5. Üldnõuded õppesõidukile ja varustusele
(1) Õppesõiduk ja juhi varustus peavad vastama „Liiklusseaduse” § 100 lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud eksamisõiduki ja juhi varustuse nõuetele.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1280/6201/1018/MKM50_li
sa7.pdf

9) B-kategooria ja B1-alamkategooria eksamiautol peab külg- ja tagaakende läbipaistvus olema vähemalt 70%;
23:19 09.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Kui kehtiv eeskiri ei luba õppesõitu teha tumestatud tagaakendega siis kuidas küll ei suuda riigiametnikud aru saada, et pärast juhilubade saamist istub noor juht tihti tumedate tagaklaasidega auto rooli... Või isegi peab juhtima kaubikut... Täiesti arusaamatu on riigiametnike suhtumine noore autojuhi võimete oskuste arendamisesse ning sellega liiklusohutuse tõstmisesse. Samal ajal viibutatakse Siim Kallase meeskonna poolt meie liiklusohutuse meeste suunas sõrme kuna liiga palju on liiklusohiutusega probleeme just noorte juhtidega. Kus on siin loogika kui õpetada tohib ainult "akvaariumi väljavaatega" masinaga ja pärast eksami sooritamist lubatakse istuda kinnisesse karpi...?
00:25 10.03.2012
Ninja... (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
ei tahaks tüli üles kiskuda aga nt õppesõiduki nõuetes klaaside läbipaistvusele lisa nõudmisi ei esitata, küll aga eksamisõidukile. On asi siis nii et eksamisõiduki tagaaken peab 70% läbi paistma aga õppesõiduki oma ei pea?
13:59 10.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
1) Õppesõiduk ja juhi varustus peavad vastama „Liiklusseaduse” § 100 lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud eksamisõiduki ja juhi varustuse nõuetele.

Elik õppesõidukil peab olema sama kama küljes nagu eksamisõidukil. Salvestavat seadet ei nõuta.
01:42 11.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Heale kolleeg Millertile
Sinavorm sobib suurepäraselt. 78/1015 inglisekeelne tekst pajatab punkt 2.1 Noise of the motorcycle in motion. Elik siis sõidumürast.
78/1015 vahetas välja 87/56, mis samuti räägib sõidumürast.
Selle omakorda vahetas välja praegu kehtiv 97/24, mida on mainitud ka MKM määruses 42. Elik isegi kui Sa juhtud teostama mingil seletamatul põhjusel SEISUmüra mõõtmist SÕIDUmüra normidega (mis on täiesti vale ja lausa seadusega pahuksisseminev tegu), on normiks 80dB. Ühtlasi vaata üle oma akrediteerimistunnistusel müramõõtmise mõõtemääramatus. 10 prossa tundub räme overkill, sest helirõhk ei ole lineaarne suurus.
BMW R1150RT aastast 2001 saksa regtunnistusele kirjutet müramäärad on: Fahrgeräusch (sõidumüra) 79 dB, Standgeräusch (seisumüra) 92 dB. Antud üriku originaal on mul kodus sahtlis.
Sakslased ei tee kunagi midagi päris niisama. Kui nende Fahrzeugbriefides on kirjas nii seisu-, kui sõidumüranormid, on sellel ka põhjus. Põhjus ise peitub tüübikinnituse mõõtmistes. Protseduur on kenasti euroürikutes kirjas. Kõigepealt mõõdetakse katserajal nendesamade euronormide alusel SÕIDUmüra. Kui sõiduk mahub nendesse normidesse ära, tehakse lisaks SEISUmüra mõõtmine poole meetri ja 45 kraadi all hilisemate liiklus-, tehno- jne järelvalve ja kontrollide hõlbustamiseks. Elik minu ja Sinu otseste töökohustuste täitmiseks.
Brittidel, kusjuures on näiteks vähemasti omavalmistatud sõidukite default seisumüra normid isegi olemas. Kui kättesaadavad ja meite õitsva EW tingimustes rakendatavad need oleks, pole mul õrna aimugi.
Kui tahad kive loopida, siis tee seda vähemasti argumenteeritult, palun. Templinumber algab Sul ka ilmselt 3 kui mitte 4-ga, mis teeb Sinust ülevaatusmaastikul suhteliselt rohelise tegija vaatamata kenadele hallidele vuntsidele. Ülevaatuste Isaks pole Sind ka keegi ametlikult tituleerinud.
Su südamevalu ülevaatusmaastikul toimuva kohta on mõistetav ja põhjendatud. Ajad õiget asja, aga paned kohati puusse nagu ka antud juhul. Jahumine? Mis sai viisakusereeglitest foorumi kasutajatele?
Kui etalonkütustega mässad, siis ajad taga tuult väljal BTW. Autodatas on kenasti kirjas EU Limit ja võimalusel lisatud tootja deklareeritud diisli suitsususe väärtus. Mingi euroürikute tõlgendamise või lihtsalt tõlke teema lapakatele märgitud K-arvude kohalt.
Väitega sellest, et võrdsed normid tagavad võrdse kohtlemise, olen ma Sinuga täiesti ühel nõul. Mingi kapoti alla kleebitud kleeps ei saa ega tohi olla määrav argument sõiduki teekõlbulikkuse määramiseks.
Kui juttu oli Q kiirusindeksiga rehvidest, siis on kogu teema väga kahtpidi mõistetav. Kuna jutt on rehvidest kui liiklusohutuse mõttes kriitilisest osast, siis ülevaatuse käigus peavad andmed sõiduki maksimaalkiirusest rehvi lubatud kiirusindeksi tuvastamiseks näituseks olema saadavad ,,nüüd ja kohe'' kas märkena regtunnistusel või mingist ametlikust andmebaasist kahe kliki kaugusel. Kui MA või MKM oma hingematvas tarkuses pole pidanud vajalikuks teha neid märkeid või luua vastavad andmebaase, pole ka ülevaataja probleem mõistatada kristallkuuli silitades, kui kiiresti konkreetne sõiduk suudab end liigutada.
Kui nüüd veidi ajalukku kaevuda, siis näiteks see, et ülevaatusprogrammis Sulle mootorrataste heitgaase ei kuvata, on minu saavutus. Tol hetkel puudus Euroopas regulatsioon mootorrataste heitgaaside mõõtmise kohta. Selleks, et see teema EW seadusloomes läbi suruda, tuli kaasata paraku Vox Populi elik tollal veel üsna kokku hoidev mootorratturite kogukond. Üksikut ülevaatajat lihtsalt ei kuulatud. Sind ka ei kuulata. Üksikisikuna on Maanteametil Sinust täielik poogen. Sa oled lihtsalt üks ebamugav mutukas.
Ülevaatlemine on lihtsalt töö, mis toob leiva lauale. Ära südarit saa suure muretsemisega. Jõudu igaljuhul ja proovi vähem Robin Hoodi etendada ja ilkuda teiste piigimurdmiste üle.
Müra teema, kusjuures algas tõigast, et kuskil Kapa-Nibulas tõmmati tsiklimeestele müramõõtmisega hirmsasti vett. Kasutades seadusevastaselt just neidsamu müra tabeleid. Mina arvan, et kui kellelegi korduv määrata, tuleb seda teha üht kätt Piiblil elik seadusel hoides.
Kõike head. Vat nüüd ei viitsi ma enam tõesti jahuda. Loe ikka need tekstid tiba põhjalikumalt läbi, onju.
12:28 11.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Austatud kolleeg hr. roigas1
Mina sinatan sõpru, ma ei ei mäleta, et oleks Teile teinud ettepanekut sina peale minemiseks.
Palun saatke kiri mait.millert@gmail.com minul tekkis soov Teiega edasi jahuda aga juba foorumiväliselt, sest Teie solvavad hinnangud minu isiku suhtes (mis teeb Sinust ülevaatusmaastikul suhteliselt rohelise tegija Ülevaatuste Isaks pole Sind ka keegi ametlikult tituleerinud) ei luba jätkata vaidlust avalikus foorumis seda enam, et Teie teete seda anonüümselt.
22:08 11.03.2012
Ninja... (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
assa raisk, kus asi läks isiklikuks kätte, oot kas nüüd need direktiivi tabelid sobivad seisumüra mõõtmiseks või mitte? siin üks direktiiv lükkab teist ümber.
Kas siis motika ja auto või siis kokku sõiduki seisumüra saab ülevaatuspunkt mõõta ja ikkagi normatiive ka on?
See müra värk on peen teema......
23:50 11.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Arvan, et ega ei ole erilist mõtet mõõta müra kui enamus juhtudel ei ole mõõtmiseks vajalikke tingimusi (liiklus, majad, mõõtetegevuse plats), kui tihti ei ole kasutusel laboratoorset võrdlusmõõtmist läbinud müramõõtjat, kui mõõtemääramatus on 10%. Minul ei ole vaja olnud müra mõõta sest enne fikseerin heitgaasitorustiku probleemi mille kõrvaldamisega kaob müra mõõtmise vajadus iseenesest. Kohe mitte ei tule meelde, et oleksin vormistanud korduse põhjendades seda suurenenud mütatasemega. Naljaviluks oleme tsiklite müra mõõtnud enne ülevaatuse alustamist ja kõik tsiklistid on olnud mõistvad st. kas mitte tagasi tulnud või siis pärast sõela tagasipanekut ka ülevaatuse läbinud.
18:42 12.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Vabandan hr. Millerti ees tulises vaidluselõõmas väljapaisatud sõnade eest.

Hoolimata erimeelsustest paistab tegu olevat üsna staazhika spetsiga ja inimesega, kes vähemasti üritab midagi ära teha hämaral ülevaatusmaastikul oma segase seadusandlusega, sellal kui valdav enamus kas hoiab rusikat taskus, ei tonka teemat üldse või on kõigest täiesti savi, sest oma ahter on kerele kõige lähemal.
Mürasse puutuvas osas ma talle seevastu viimast sõna ei jäta;)
23:09 13.03.2012
Ninja... (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
noh, arusaam on vist ikka selline et ülevaatuspunktis justkui vähemalt seisumüra peaks saama mõõta. On ju metoodika ja direktiivid, aga segaseks jääb ikkagi. Kontrollorganeid ka vist ei rahulda vastus et pole mõõtnud ja ei näegi mõtet mõõta. Saab seda müra mõõta või mitte? Näiteks motikaid mille tulek on juba pool tundi varem kuulda, neid choppereid tuleks mõõta, lihtsalt lampi igat meest kuulamise järgi puu taha ei saada.
08:38 14.03.2012
ülevaataja (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Seisumüra saab mõõta küll! Autoregistri Tehnoosakonna poolt on väljatöötatud mõõtemetoodika mille järgi saab seda teha ja mis ongi aluseks. Vastavad tingimused peab looma ikka iga TÜP ise. Mingit mõtet pole jaurata ega tuhnida mingites direktiivides mis niiguinii kuhugi ei vii. On olemas metoodika mille järgi mõõdan ja protokollin mõõtetulamused mis ongi otsuse aluseks . Kui klient pole rahul otsusega ,siis on tal alati õigus edasi kaevata. Aga vahtu ajada pole mingit mõtet- tööd on vaja teha.
09:58 14.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Kindlasti on vaja tööd teha. Kussa pääsed töö tegemisest. Kole keeruliseks on see tegemine tehtud. Kui ammustel aegadel oli ülevaatuspiibel koostatud vormis nõue-selgitav joonis-tabel, siis praegu koosnebki piibel ainult viidetest euroreeglitele ja määrustele. Kui on vaja midagi üles leida, siis neetud tuhnimisest no kuidagi ei pääse. Ja need euroürikud on oi kui pikad.
Iga nädal sajab postkasti veel mingi Tehnoosakonna ringkiri, et seda tuleb teha nõnnaviisi ja toda todamoodi.
Heitgaasi normid on siin viimase aasta jooksul ka mitusetu korda muutunud. Et kõigepealt on bensukatel kuni 2004 CO tühikäigul 0,5 prossa ja keskmistel 0,3 ja äkiste pädeb sama alates juuli 2002?!
Diislitega sama teema. Üksvahe on kaubikud alates 2006 säärased kurjad tegelased, kelle K-arv peab olema mitte üle 1,5. Järgmine hetk muudetakse aastaarv 2008-ks ja laiendatakse sama norm ka sõiduautodele.
Ühel hetkel tuleb ringkiri, et normid 1,5, 2,5 ja 3 on täiesti OK, mõõtke terviseks. Pärast avastatakse, et ikka lapaka pealt on numbreid õigem lugeda. See kõik toredus suht lühikese aja jooksul.
Keegi pole vaielnudki, et mõõtemetoodikat ei ole. Kellelgi pole keelatud müra mõõta. Mõõdad aga müra ära, nendid, et kõrvakuulmine on mõneks ajaks kuhugi kadunud, kirjutad dB lahtrisse 120 ja kõik on rahul.
10:15 14.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
ninjale...
Jänkid, kes on samamoodi tühjade torudega paarutajatega kimpus, on välja töötanud säärase lihtsa ja läbipaistva mõõtmisstandardi nagu SAE J2825. Kui numbrid veidi arusaamatud tunduvad, siis detsibellide kohta pajatab populaarselt http://et.wikipedia.org/wiki/Detsibell nii et jänkis on lubatud ikka hea ports müra.
10:29 14.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Lisaks veel omalt poolt.
Lolli mängu juures tarka nägu oskab iga loll. Kes natukegi soovib "matsu jagada" tunneb muret sest ülevaatajal on kohustus kliendile selgitada. Kuidas küll Teie selgitaksite targa näoga kolleeg roigas1 toodud näite põhjal valitsevat segadust...? Ülevaatajad on nagu "kuldid rukkis" igaüks sebib omaette ja rikub rikub ja rikubki eeskirju reegleid juhendeid mis ülevalt tulevad. Mina täidan ja nutan sest kliendid lahkuvad ukse tagant, 9 märtsil läks 4 klienti minema kui ütlesin, et ARK ei luba Q kiiruskategooriaga talverehve. Ühe teise päeva jooksul läks kolm masinat minema kuna kaasas ei olnud reg. tunnistust. Olen esitanud 2 palvekirja ARK-le, et nad teataks meedias, et ülevaatusele tulles peab ikkagi reg. tunnistus olema aga kes mind kuulab??? Ülevaatusreeglitest on kustutatud viide kvaliteedi käsiraamatule st. mõõtmist ei peagi enam läbi viima mitte ARK koostatud juhenditele vastavalt vaid vastavalt eurodirektiividele. Ülevaatuselt on kadunud mõiste "Tee kõlbulikkuse test" ja asendatud on see vastavusmõõtmiste kohustusega ehk lihtsamalt öeldes peab 300 000 läbinud masin nii rehvidelt kui ka diisli heitgaasidelt vastama tüübikinnitusega saadud tulemustele. MA paistab eemalt pigem karistusorganina omades õigust teatud juhtumil peale panna trahv 500 000 EEK. Mõelge head sõbrad mis suunas liigub Eesti tehnoülevaatusmaastikul? Homsest olen puhkusel ja siis ma siin foorumis ei võta sõna 10 päeva. Ehk saan arvuti juurde seal väga väga kaugel kus puhkan aga kommenteerima ei hakka vaid loen kui teema hakkab edasi arenema.
13:21 14.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Näed- näpuka tegin. Tagasiulatuvalt tehti CO norme karmimaks alates juuli 2002 ja nendeks on vastavalt 0,3 ja 0,2. Eelmainitet nullkolm ja nullkaks kehtisid aastaid alates 2004 autodele. Vaevalt, et õitsva euroühenduse säädusi nii lõdva randmega ja tagasiulatuvalt vahepeal muudeti, onju.
Muidu Maiduga nõus. Hästi tuleb meelde see kurikuulus määrus 50 (oli vist), mida, krt, muudeti ilma igasuguste liialdusteta vähemalt 2 korda nädalas umbes aasta vältel.
16:14 14.03.2012
Ylevaataja
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Lp. roigas1, Mait ja Ninja...

Tehke kuskile (näiteks Tehnoülevaatajate Liidu) kodulehele link, kus saaks targad inimesed arutada puudujääke seaduse tõlgendamises. Kergem oleks ka teistel, kes ei jõua direktiive lugeda.
Ma ise oleks küll huvitatud sellisest asjast.
16:17 14.03.2012
roigasele (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
16:50 14.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Nonäed- kenasti kirjas diislite puhul, et 1,5, 2,5 ja 3 k-arvuks.
Ja lisatud, et kui valmistaja on suitsususeks deklareerinud KÕRGEMA numbri, kui üldnorm, siis tulebki lähtuda KÕRGEMAST normist, mitte lugeda lapakalt neid nullkomaviisi ega nullkomakaheksaid. Kõik on lihtne, selge ja läbipaistev.
Mai saa aru, miks jantida jalgratta leiutamisega, kui sommid ja nende praktika on siis 80 kilsa kaugusel...
17:12 14.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Ja kui eelkirjutaja salanimega ,,roigasele'' äkiste tahtis osundada tõigale, et Sommlandis on 0,2 CO nõutud alates 2002, siis küss ongi just selles, et näituseks seesama 2002 aasta liikur on käinud eelmisel ülevaatusel ja saanud läbi nt tulemusega 0,5 ja 0,3 ja nüüd järgmine kord läheb ülevaatlema ja saab samade numbritega korduva, siis see on pehmelt öeldes ebaõiglane. Tagasiulatuvalt peaks saama seadusi muuta ainult leebemaks.
Umbes nii on, et mõistetakse keegi millegi raske eest kinni, istub oma aja är, koputatakse uksele ja viiakse mahalaskmisele, sest seadus on vahepeal muutunud. Kamoon.
17:47 14.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Tagasiulatuvalt nõuti esitulede süttimist ja tagasiulatuvalt nõutakse nüüd diisli normi. Sel nädalal läks kaks päeva 1999 aasta korras transporteril ülevaatuse läbimiseks millel oli enne suitsususe norm 3,0 ja nüüd siis vastavalt sildile 0,7. Asi selles, et nii karmi tulemuse saavutamiseks tuli masinat korralikukt tuuritada ja paras ports kilomeetreid läbida. Tahan öelda, et enamus, ka vanemad masinad läbivad edukalt ülevaatuse ka kõige karmima normi järgi kuid kas on seejuures õigustatud vana mootori juures nii metsik tuuritamine ja nii kaua on iseasi. Kas selline peedistamine on õiglane eks otsustage ise kui antud andmesilt on kellegi poolt eemaldatud siis on ühe ja sama mootori norm kas (sildiga 0,7) või siis (sildita 3,0). Aga kui räägiks bensiinimootoriga olnud asjadest. Palju aastaid tagasi kehtis keskkonnaministri määrus vastavalt millele nõuti pritsungi mootoritelt 3 korda karmimat normi (HC - kuni 100ppm) kui samal ajal nende samade masinate tehasenorm oli kuni 300 ppm.... Üle kogu vabariigi pidid kõik ülevaatajad sullerdama nii, et fikseerisid tühikäigul mõõdetava vesinikuühendite mõõtmistulemuse tõstetud pööretel tehtud mõõtmisega. Ühesõnaga kehtis nii karm norm, et kliendi ja auto suhtes ausad ülevaatajad pidid mõõtemetoodikat rikkuma. Asi läks nii hulluks juba, et osad autoomanikud hakkasid masinaele katalüsaatoreid külge pookima. See on aga minevik, nii et silm minul välja. Kuid näidiseks selle kohta milliseid ülevaatust korraldavaid riigiametnikke meil on olnud sobib küll.
18:30 14.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Lapaka järgi mõõtmine kaob mingi aeg niikuinaa är. Seda lihtsalt ei toeta muu Euroopa praktika nagu Soome kodukaltki näha. Tehnoülevaatajate Liit võiks tiba lobitööd teha, koguda andmeid teiste EL liikmete normide kohta jne. Ei võta tükki küljest. Miks nad muidu olemas on. Misse Millert siin üksi higistab. Üksikisikut nagunii keegi ei kuula nagu öeldud. Roigas on üldse anarhistliku mõttelaadiga ja muidu vabamõtleja, kes võimudega üldjuhul koostööd ei tee. Ega ma muidu siin sõna võtakski kui lollid seadusetõlgendused söömiseks vajalikku tööd ei segaks.
HC ga näiteks on nii, et Britis on auto tehniliselt korras ka juhul, kui tühikäigul HC on normist üle, aga keskmistel tiksub paika. Seda tingimusel, et CO näit on mõlemal juhul normis.
Noh, lambda näitu tühikäigul nõuti ka. Autodatas ei olnud, mujal ka mitte, EW-s oli. Nii nunnu.
20:33 14.03.2012
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Austatud hr. Roigas1 Teie ennustus on väga loogiline aga siinjuures ei saa ütlemata jätta, et olukord on ikkagi tobe. On ju Eesti ühinenud vastava direktiivi nõudega, et meie hakkame ülevaatust läbi viima üle euroliidu ühtsete metoodikate ja normidega. Sellele dokumendile on alla kirjutanud nii Soome, Eesti ja veel 6 euroliidu riiki, isegi Venemaa mitte ühenduse liikmena on sellele leppele alla kirjutanud. Nüüd tahaks otse küsida ministeeriumilt: „Mis Teil viga on?“ kas Teie hulgas leidub ühte kompetentset palgasaajat kes mõistaks, et Eesti rikub rahvusvahelist õigusnormi tehnoülevaatusel võttes aluseks kasutatud sõidukite suhtes diisli suitsususe norme, mis kehtivad auto tootja tellimusel etteantud vastavustestide tegemisel …?
Mis puudutab Autodatat, siis tegin vastavasisulise palvekirja ARK-le ja seal selgitasin, et ülevaatajad saavad 14 ühikut vajalikku infot sellest andmebaasist. Muidugi ei ole data 100% kuid nii palju asjalik küll, et seda võiks tunnistada ametlikult kasutatavaks andmebaasiks. Aga kuidas siis seda teha kui datas on kirjas EU limit 3,0 ja masinal silt 0,7... Tolerance data annab näiteks iga masina kohta ka mootori pöörded müra mõõtmiseks, ei ole tsiklite jaoks ja ma usun täiega kui palju halle karvu on kogunenud kolleeg A-le kui ta on püüdnud riigiametnikele selgitada kuidas asjad mujal maailmas käivad. Mis puudutab TÜL poolset suhtlemist MA meestega või ministeeriumi asjapulkadega siis... no ma ei tea. Ma jätan siinkohal ütlemata, mida ütles minule meie ministeeriumi kohta Soome vaieldamatult parim ülevaatusspetsialist, kes on nii kõva vend, et teda kutsutakse Soomes isegi presidendi vastuvõtule... Muidugi peaks rohkem kokku saama otseste ülemustega ja asju arutama, olen ju minagi asju arutanud neli korda 15 aasta jooksul, sest olen palvekirjade ja telefonivestlustes öelnud ümarlaua vajadusest kusagil viis korda. No peab ikka riigiametnikel olema tahet, sest meil seda on alati olnud ja on jätkuvalt. Ütlen otse - riigi poolne suhtlustasand "Vanema venna arvamusõigus" lepingupartnerisse peab ükskord lõppema alles siis hakkavad asjad muutuma teadmistepõhiseks ja normitehnika arvestama auto kasutusiga.
08:15 15.03.2012
Ylevaataja
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
uurisin direktiivi 2009/40/EC
Seal on kirjas et( punkt 8.2.2. (d) ) andmesildil on märgitud konsentratsioon, mis minu arust on %. Selles punktis teine lõik ütleb, et pädevad asutused võivad kasutada andmesildil olevat konsentratsiooni normi või kasutavad neeldumistegurit, mis on ka äratoodud. Minu arust on tegemist kahe erineva ühikuga normist, mis näitavad auto korrasolekut.
09:24 15.03.2012
tp ylevaataja (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
aga kui täpsemalt edasi lugeda, siis 2009/40 on muudetud omakorda veel 2010/48-ga, kus 8.2.2.2 ütleb, et Sõidukite puhul, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast nõuetes ( a ) kindlaksmääratud kuupäeva, ületab suitsusus taset, mis on märgitud sõidukile kinnitatud tootja andmesildil.
10:33 15.03.2012
Ylevaataja
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
konsentratsioonitase või .... neeldumisteguri piirväärtus . Need on ilmselgelt kaks eri asja. Direktiivis on punktis d 1 ju näidatud, et esimest määratakse hoopis teise direktiivi alusel, kui see mis mul käes on.(2009/40)



Õiguslikult on tegemist täiesti kahe erineva terminiga, sest nende algallikad on juba erinevad ja nende mõõtmise sätestavad erinevad direktiivid.
11:54 15.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Suitsusust saab väljendada kahe eri ühikuna. Üks on protsentides, teine väljendatud k-arvuna. Meil kasutatakse k-arvu, mis on suitsususe protsendilise väärtuse teisend. Elik suitsusus 60 prossa vastab k-arvule seejasee.
12:32 15.03.2012
Ylevaataja
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Juhul, kui sa väidad, et kui testil saad konsentratsiooniks 1,0 % tahmasust see on siis sama mis K= 1,0 ? või siis hoopiski K=0,6
Ma tahaksin teada, kas keegi on mõõtnud ülevaatuspunktides ühelt ja samalt autolt samaaegselt tahmasust ja konsentratsiooni? Või oskate juhendada, kus kohas on nende omavaheline seos ära toodud.
14:16 15.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Midagi ma ei väida. http://www.etnz.co.nz/media/artic/07%2003%2012Diesel%20emiss
ion%20testers.pdf

keri alla kuni k-value ni. Seal on graafik, kui palju protsente vastab k-arvule.
14:50 15.03.2012
Ylevaataja
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Väga huvitav tekst, kuid kas võiks arvata, et tüübikinnitusel tehakse tehast poolt täpsed testid, millele viitab selle teksti kõige viimane lõik.
Testi käigus mõõdetakse ühendeid ja muude jääkide kogust jne. Samas on öeldud ka ,et selle testi kallidusest tulenevalt, ei ole ta töökodades mõtekas.
Tahaks arvata, et etiketil olev number näitab tahma % välja paiskuvatest gaasidest.
Selles tekstis toob ära seose K arvu ja läbipaistvuse vahel, mitte konsentratsiooni ja K vahel.
16:58 15.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Analüsaator mõõdab sul ju mõõtekambrist läbivoolava gaasi läbipaistvust. See ongi antud protsentides. Mida rohkem tahma, seda vähem valgust valgusallikast vastuvõtjani jõuab, onju. Elik jälle, mida kõrgem musta pasa kontsentratsioon, seda rohkem protsenti. Elik see protsent on gaasi läbipaistvuse vähenemine.
Pärast tark masin arvutab selle k-arvuks. Kunagi mõõdeti protsentides, nüüd k-arvuna.
Osadel analüsaatoritel said valida, mis ühikutes mõõdad- k-arvuna või protsentidena.
Lihtne.
18:32 15.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Nendes direktiivides jäetakse samuti liikmesriigile veidi mängumaad, mis puudutab lapakaid, lipakaid ja lupakaid. Riigi enda valida, kas ta hakkab eelmainitet lupakate järgi norme nõudma või mitte. Jo siis meitel kõikseüleeuroopalikum EW, millele meeldib palju koogutada ja kaasa noogutada. Läbi ajaloo vist harjunud küürus käima. Nüid on uus kubjas majas, kes isegi nagu ei taha paljale ahtrile rooska anda, a kui mats ise vabatahtlikult nõus on, siis miks ka mitte piitsutada.
Elik karmimaid norme VÕIB liikmesriik rakendada ja VÕIB KA MITTE, onju. Keegi ei sunni absoluutselt. Jo me Soomest peajagu kõvemad vennikesed. Autod meitel uuemad ja majad kõrgemad. Seadused ei pane olemasolevaid autosid kuidagi õkva osooni köhima.
Vat mai tea, pole käind ministritega koos puid kallistamas.
23:38 15.03.2012
Ninja... (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
see et eestis on autod paremas tehnilises seisus kui mujal maades sai juba siin ühes teises teemas tõdetud. See tahma mõõtmine on küll vis,t jah tänapäeval selline nali, et kui eelmisel ülevaatusel läbis sõiduk näiduga nt 1,3 ülevaatuse siis tänasel päeval sama näidu juures näitab ülevaataja kurvalt andmesilti kus nt 0,7 ja masin ei läbi ülevaatust. Või siis näide kus kaubiku rehvide mõõt läheb reg, tunnistusega kokku aga koormus ja kiirusindeks on isegi kangem kui nõutud, kuid masin ei tohi läbida ülevaatust sest koormus ja kiirusindeks peab olema täpselt sama mis reg.tunnistusel. Kui sõidukil on reg.tunnistusel nt 89S ja all 94T siis mille poolest need ohtlikumad on, ju siis lihtsalt mingise seaduse pärast. Loll saab ka aru et kui ülevaatuspunktid seda karvapealt järgiksid peaks korduvate arv hüppeliselt kasvama, millegipärast seda ei toimu.
Kuid mehed, müra mõõtmine- ok mõõtmine direktiivi või metoodika järgi- kurat temaga, rääkige parem kus kohast täpselt need normatiivid võetakse? kirumine ei ole pilti selgemaks teinud, äkki jõuame konsensusele millised normatiivid ja hiljem siis veel kuidas mõõta. Oleks ehk abiks teistelegi. Esialgselt Millert käis välja direktiivid mida roigas ümber hakkas lükkama........või leiab tõestust et seisumüra ei saagi mõõta? Siis võib neid mõõteseadmeid tõesti ajaviiteks nutitelefonide rakendustes pakutavate mõõramõõtjate võrdluseks kasutada.
18:00 16.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Selle müramõõtmise metoodikaga on kõik korras. Aga kasutamiskõlbmatuks paberipahnaks muudab selle tõik, et kõik need direktiivid, millest müramõõtmise targas metoodikas räägitakse käivad just SÕIDUmüra kohta.
Veel vahvam on asi tsiklitega. Pasteet: 2) enne 17. juunit 1999.a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki seisu- ja sõidumüratase peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja alates 17. juunist 1999. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki seisu- ja sõidumüratase peab vastama direktiivis 97/24/EÜ toodud nõuetele.
Siin on lõdva elegantsiga topitud ühte patta sõidu- ja seisumüra, mis on kaks täiesti erinevat looma. Samahästi võib vesirotile sulgi selga nõuda.
Kui Ninjal tahtmist on, võib ta ennast läbi kaevata tsiklidirektiivist 97 24 ja auto omast 92 97. Võtad lahti eur-lex.europa.eu , valid menüüst keele, võtad lihtotsingu, valid dokumendi numbri, sisestad esimesse lahtrisse aastaarvu, milleks on siis vastavalt tsiklitel 97 ja autodel 92 ja alumisse lahtrisse dokumendi numbri, milleks vastavalt 24 ja 97.
Teen su elu lihtsamaks. Tsiklidirektiivi müratabeli leiad, kui kerid pahna peaaegu lõpuni alla. Kui lõpuks üles leiad, kerid vaiselt mitusetu lehte üles ja leiadki väikese kirja, mille kohta tabel käib. Leiad sa ,,liikuva mootorratta müra,, ehk SÕIDUmüra, milleks üle 175 cc rattal on 80dB.
Siis on veel pasteet:
2.6. Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 70/157/EMÜ (paranduste direktiivid 81/334/EMÜ, 84/424/EMÜ, 87/354/EMÜ, 89/491/EMÜ, 92/97/EMÜ, 96/20/EÜ ja 99/101/EÜ “Mootorsõiduki heitgaasisüsteem ja lubatud müratase” (edaspidi 70/157/EMÜ).
Kaeva läbi, kui viitsid või pigem kui aega jätkub:) KÕIK need direktiivid räägivadki SÕIDUmürast ja mitte ükski SEISUmürast.
Ja kui sa oled ennast nüüd kenasti eurojahust läbi kaevanud, saad aru, miks Millert räägib mingist müramõõtmisest 1970-nda aasta ammu mittekehtiva pabru järgi ja hr. ülevaataja muudkui mõõdab ja täidab protokolle. Sellest europasast läbinärimiseks peab olema vähemalt kolmanda kursuse juuratudeng. Mina seda pole, vaevalt, et ka Millert või hoolikas mõõtja hr. ülevaataja.
Kui Ninjale täheühend ZX väga võõras pole, siis sellesama 80dB sisse mahuvad kenasti ära normaalmõõtudes ratastest rääkides liikurid lapakale märgitud detsibellidega 86 kuni 99.
Elik väikese kirjaveaga praakis EW kellegi isikus välja valdava enamuse sellesama banaanivabariigi teedel liikuvatest mootorratastest.
Kena üldharivat lugemist kõigile.



19:07 16.03.2012
? (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Ei ole vaja nii palju direktiivid lugeda.
Direktiivi 93/34/EMÜ ja 2009/139/EÜ nõuetele vastav L kategooria sõiduki valmistaja andmesildi näidis:
STELLA FABBRICA MOTOCICLI
e3 5364 3GSKLM3AC8B120000
80dB (A) – 3750 t/m
Seisumüra: näidises on 80 dB(A), kui mootor töötab pööretel 3750 min–1.
Sõidumüra:
2) enne 17. juunit 1999.a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki seisu- ja sõidumüratase peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja alates 17. juunist 1999. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki seisu- ja sõidumüratase peab vastama direktiivis 97/24/EÜ toodud nõuetele.
Metoodika:
http://www.unece.org/fileadmin/DAM/trans/main/wp29/wp29regs/
r041r1e.pdf

M ja N kategooria sõidukid:
http://www.unece.org/fileadmin/DAM/trans/main/wp29/wp29regs/
R051r2e.pdf

Veel abiks:
https://www.riigiteataja.ee/akt/803291
20:21 16.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Ma oskan englishit lugeda küll. Lugedabdada ise ka ikka läbi.

The sound level measured by the method described in Annex 3, paragraph 3.1. to this Regulation when the motor cycle is in motion shall not exceed the limits prescribed (for new motor cycles and new silencing systems) in Annex 4 to this Regulation for the category to which the motor cycle belongs.

DUH!
See on sama tekst, mis 97/24
23:17 16.03.2012
Ninja... (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
raisk, Ninjal on oma ilusat elu kahju kulutada direktiivides kaevamise peale, tegemist pole ju eluküsimusega, kas müramõõtja on siis ülevaatuspunkti mõtetu rekvisiit ja ballast millega auväärt riigiametnikele haruharva väikest tsirkust ja palagani etendatakse või on asjal mingi jume ka. Pikapeale on tunne et kaamera on märksa asjalikum vidin kui see müramõõtja. Pigem otsin tarka meest kes ütleb et näe, sellest piiblist leheküljelt nr see ja see, sest kuradi motikate direktiiv on mingi fuking 450lk ürik, terve päeva kulutad seal sobramisele. Koer on maetud normatiivi, kui see eksisteerib siis saab mõõta ja kui ei ole siis paras koos metoodikaga metsa visata. Kuna minus puudub masohistlik direktiivi uurija külg - on keegi, higi ja vere ära valanuna, nõus asja rohkem nina ette nämmutama. Ühe korra ma trehvasin selle motikate tabeli peale, aga enam ei leia. Miks seda jura ei saa selge tabeli ja jutuna nt määrus 42 üles panna.A niikuinii keegi seda krdi müra ei mõõda.
23:58 16.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Chill out, man. Pole normatiive. Kui oponendid arvavad teistmoodi, panevad nad üles tabeli, leheküljed ja viited. Siiamaani pole ma midagi uut ja ennelugematut näinud Kui düsleksia edasi vaevab, on see nende endi probleem.
A sa kriba kiri MA tehnoosakonda. Nood see kõikse tähtsam lüli roosade kätega ministri, kes heal juhul teab auku, kuhu klaasipesuvett valada ja kardab rattaid nagu ükssarvikut, ja mõõtjate vahel. Nii kümme korda kirjutad, korra vbla vastavad. Vbla mitte. Ise maksad riigiametnikele palka. Võiks nigu vastu saada ka midagi.
09:32 17.03.2012
? (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
see on natuke edasi..
3.2. Measurement of noise emitted by stationary motor cycles
3.2.1. Test site - local conditions (see Appendix, Figure 2)............
09:56 17.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Ja nüüd paned siia selle tabeli, millest appendixid räägivad, onju. Kui see olemas on. Kirjeldatakse ainult mõõtmise protseduuri tüübikinnitusel.
20:43 23.03.2012
meelisajutine (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Kuidas arusaada juhilubade märkmest 01.04 Lubatud toonklaas?!
See kantakse tervisetõendile. ARK vastust ei suutnud anda.
Probleem olemas, sest silmad on valgustundlikud. Kas see seostub kuidagi tehnoülevaatusega, märked juhiloal!?
20:50 24.03.2012
K1200s (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
mis sa ülevaatusega kui mootorrattale on tehase poolt paigaldatud nn. xenon tuled aga automaatset kõrguse reguleerijat ei ole.
11:48 25.03.2012
roigas1 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Siis pole ju pointi põdeda, et ksenoon tehase poolt küljes. Pole küll oma silmaga näinud sihukest K-bemmi. Ikka topitakse rohkem pilukate aftermarketit külge ja väidetakse, et nii oligi sünnist saati. Peab vist tihedamalt UM-i külastama:) Seadus ei ütle midagi rataste kõrgusregulaatorite ja klaasipesurite kohta. Kui tulel tähis küljes, why not. Üks kord on ikka esimene.
22:42 30.03.2012
jee.kim (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Mul on küsimus tsikli seisumüra mõõtjatele:
"Mille järgi Te panete mikri paika maapinnast,
a.Kas joonise järgi(min 0,2m maapinnast)
b. Kirja järgi (max 0,2 m maapinnast)?"
10:53 01.04.2012
? (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Punkti järgi...
3.2.3.3.1.1. The height of the microphone above the ground should be
equal to that of the outlet pipe of the exhaust gases, but
in any event shall be limited to a minimum value of 0.2 m.
23:17 20.04.2014
Aleksandr1991999 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Tere. Mul on probleem. Eelmise autoga sain ülevaatuse tehtud sama praoga esiklaasil. Pragu on mööda alumist äärt, üle terve klaasi. See ei sega juhitimise ajal. Kas seda võib lugeda ohtliku veana?
08:49 21.04.2014
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Tuuleklaasi pragudega seonduv on kahjuks jäänud üheks "mõistatuseks" paljudest. Käib kuulujutt, et mingid asjapulgad arutavad tuuleklaasi praoga seonduva määrusesätte selgemat lahtikirjutamist. Täna aga võetakse vastu klaasi pragudega seonduvaid otsuseid subjektiivselt st. mõne kontrollija juures saate korduva ja teise juures ei saa...
Mina ei loe sellist puudust ohtlikuks veaks.
11:50 21.06.2014
Elektroonikaosa (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Aga kas elektroonilist osa ka kontrollitakse ma mõtlen siis kui peal on elektrooniline parkimisabi kiiruse ja pikivahe hoidja.
15:41 21.06.2014
Mait Millert (Laki tänava tehnoülevaatus)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Ei kontrollita nii nagu ei kontrollita tuhatoosi sisevalgustuse korrasolekut.
19:04 26.12.2014
Meelis567453 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Tere! Nimelt ei läbinud mu mazda 6 2003 122kw tehnoülevaatust, sest tagumine udutuli põleb ning toimib automaatselt koos päevatulede sisselülitamisega.puudub eraldi nupp uduka jaoks.eelmine autoomanik ei ole väidetavalt seda funktsiooni ära kaotanud ega vahetanud.Nimelt kuidas on võimalik nüüd autot mitte läbi lasta ülevaatuselt kui auto on eestist ostetud 2003 uuena ning läbinud iga aasta senini ülevaatuse samasuguses varustuses ?
19:09 26.12.2014
MAZDAUDUKAS (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
See pole reaalne ,et seda välja ei saa lülitada. Mazdal peaks olema see lüliti ju suunatule kangi küljes, kuigi pead ei anna. Tegemist kindlasi elektriveaga kui udukas ära ei kustu.
19:21 26.12.2014
meelis567453 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Vibu küljes ainult 0aste, park ja päevatuled(millega automaatselt süttib vasak udutuli) alla üles kaugtuled ja külgedele suunad. Parempoolses udukas puudub pirn , sokkel ja juhtmestik.
20:22 26.12.2014
stammer (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Kas esimesed udutuled on olemas? Lülitist lülitatavad? Teatavasti on 6-l need esitule sees ja lisana veel all esistanges.
21:07 26.12.2014
meelis5..... (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Eesmised on olemas , samuti lüliti puudub, kuid ülevaatusel märgiti ära vaid tagumise lüliti puudumine.
21:17 26.12.2014
ˇ (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
üks lüliti on vasakpoolsel kangil, teine armatuuris vasaku põlve kohal. kui pole kumbagi lülitit, siis on keegi ise midagi aretanud ja järelikult oled kogu selle aja sõitnud nii, et tagumine udukas särab tagasõitjatele näkku.
ja kui esimesed on olemas, siis kas nad põlevad või ei?
udutule sümbol lülitil on ju otseselt äratuntav.

http://www.auto24.ee/webcache_kasutatud/709/auto_php-id=1896
709-view=101-www_auto24_ee.html


21:32 26.12.2014
meelis5. (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Eesmised ei pôle.sellel vibul ei ole isegi uduka märki .ta on lihtsalt kolmel astmel keeratav ning tal puudub see keskmine cm paksune eraldi udukate funktsioon, nagu on kojameeste vibul eraldi kiiruse reguleerimiseks.pôlvekòrgusel on ainult armatuuri tulede regulaator, kaks tühja kohta kòrval. Tagumine udukas pòleb ka koos parktuledega.
21:36 26.12.2014
ˇ (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
selge, siis on mingi suvalise elektriku kokkukeeratud käkk. võta tagant pirn välja, teed teistele autojuhtidele head meelt kui taga miskit silma ei kärsata ja kui salongis lülitit ei ole, ei saa ka ükski ülevaataja tule põlemist nõuda. kui ees on udukad, siis on keegi selle lüliti miskipärast ära kaotanud või pandud autole teine stange, kus tuled sees.
08:51 27.12.2014
UDUKAS666 (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Selle aasta autol on tagumine udutuli minu teada kohustuslik ja selle puudumisel ei tohiks vist ülevaatuselt läbi saada? Peab olema märgulamp ja eraldi lülitatav.
16:07 27.12.2014
kahjuks roostes (registreerimata)
Re: Tehnoülevaatuse nõuded??
Tere, mis on nõuded roostes autole?

Auto on seisnud ja pmst kõik sillajupid, pulgad, talad, ja põhi on kaetud pindmise roostega. läbivat ei ole midagi ja asi tugev.
kuid ülevaatuse vennad ütlesid, et üle paari ruutsentimeetri roostet ei tohi olla, ning tee põhi korda ja vaheta sillad välja

Foorumisse postitamiseks peavad küpsised (cookies) olema lubatud.

FOORUMI REEGLID

Juhime tähelepanu, et foorumi kasutamisel tuleb järgida Kasutustingimuse punktis 7 toodud piiranguid Sisu lisamisel. Nende piirangute täpsustamiseks ja neile lisaks on Haldaja kehtestanud Lisatingimused foorumi kasutamiseks järgmiselt:

VASTA TEATELE

Nimi
Teema 
Pildid + lisa pilte
Sisu
Soovin vastuseid   e-postile:
Kontrollkood
Sisesta pildil nähtav kood. Registreerinud kasutajad ei pea seda tegema.