Seat Leon Sportstourer 1,5 ACT 96kW (2022). Juba kerge vihma-, lörtsi-, või lumesajuga teatab auto armatuuris: "Front Assist pole kasutatav. Andur blokeeritud." Sellega koos lülitub välja ka isekohanduv kiirushoidik ACC. Selge ilmaga probleemi ei ole. Kas see on normaalne või peaksin esindusest nõudma auto kokkupõrkeanduri garantii korras välja vahetamist. Auto kasutusjuhendis on kirjas, et Front Assist andur ja isekohanduv kiirushoidja ei pruugi töötada, kui sajab tugevalt vihma või lund. Mul lõpetavad need tööd juba kerge saju puhul. Või defineerib autotootja tugevat sadu minust kardinaalselt erinevalt? Mis on Teie kogemused nende abisüsteemide tööga kerges sajus? Mida mulle soovitate? Kas tasub Topautost nõuda anduri vahetust?
Tere
Sai ostetud audi a4 avant b8 ja kui ma õigeati mäletan olid akende lülitid kõik punast värvi alguses.
Nüüd on üks kollane. Mida see kollane värv tähendab?
Tehke asi lollile selgeks palun.
Tänan
Tere. Sooviks teada kas kellegil ka selline jama tekkinud. Tagurpidi käigu sisse lülitusel korraks pilt ees ja siis selline edasi nagu pildil. Viga tekkis äkitselt, poodi minnes töötas ja tulles oli pilt selline. Kas tegu tarkvara probleemiga või juhtme viga. Auto
aastast 2016. D5.
Kuidas seda probleemi lahendada, kui kõrvalistuja sirmi alt lambi juurest vesi tilgub salongi vihmase ilmaga? Katuseluuk on ka. Kas need mingid äravoolud umbes?
Vabandan, vähese info ees. BT'ga telefon ühildub. Kõnesi saab vastu võtta ja rääkida. Meediat vist edasi ei anna. Ei oska kommenteerida kas originaal või ise aretatud sinna. Pilt netist võetud aga endal samasugune.
Vaatasin mingit videot youtuubist ja seal muutis arvuti enda menüüs nö auxi seadeid vms, proovisin ka aga ei oska öelda kas tegin õigesti. Ei toiminud. Kuidas sellega oli seistes kässar peal? Edasi?
Main/diagnose/setting/
AMI/AUX (AUX/no AMI BT/no AMI) 4/8
Tere
Sai oatetud audi a4 avant b8 2010. Käetoe sees on nö aux pistik olemas. Ühendasin juhtme telefoniga ja meedia peal aux ei mängi midagi. Mida teha? Keegi targem saaks aidata?
# Kui Sa ise oled seal kasvanud ja arvestatava osa elust elanud, siis tead väga
# hästi, kes kust tuleb, need on Su oma sõbrad ja laste klassikaaslaste
# vanemad ja käid nagunii läbi tervete peredega.
# Ma ei kirjuta siia ju mitte oma probleemidest, vaid probleemidest, mis on
# mind ümbritsevatel inimestel maapiirkonnas ja mida mõned ei tea, kuid
# mõned ei tahagi näha, sest neid see nende arvates ei puuduta.
Labjakas alustab tsiteeritu järel oma teksti:
# et sa oled kogu ühiskonna alustala ilma milleta me nälga sureks
Ja edasi kõik jälle sama moonutamine ja väänamine. Milleks küll...
Sa ju devalveerid oma propagandaga (või misiganes eesmärk sellel siis on) olulist ja tõsist teemat ja tekitad sellega ainult täiesti mittevajalikku vastuseisu särtsukatele. Seda on teinud ka tootjad särtsuautode omadusi ilusamaks valetades (mitte ühegi fossiilika maanteekulu ettenähtust väiksema koormaga erakordselt ökonoomitades ei kahekordistu puhtaks lükatud teedel - lubatud 10L/100km asemel tegelik 20L/100km tähendaks fossiilikatel samuti skandaali ja tõsiseltvõetavuse kadumist).
Igale mõjule on vastumõju, nii oli ka pederastia, massvaktsineerimise jpt ühiskonda lõhestanud propagandadega, mis kõik võinuks olla olemata. Need kõik on tapetud diskussiooni tulemused ja pilt artikli juures on üks paljudest vastureaktsioonidest, millesarnaseid näeme siinseal. Selles pole süüdi mitte elektriautod, vaid ainult nende apolegeedid ning meetodid, kuidas oma usku peale käiakse surumas, kuidas kõigi teiste kogemused on automaatselt müüdid jne. Minul on sellest kahju, aga ma loodan, et vähemalt Sa ise oled tulemustega rahul.
# Aga äkki teeks nii, et sa ei üldistaks vähemuse alusel enamuse vajadusi?
# Sa oled seni suutnud välja tuua vaid vähemuse poolt regulaarselt harrastatavad
# tegevused, mille puhul elektriauto muutub ebamugavuseks või takistuseks. Küll
# aga pole sa suutnud kordagi mingilgi määral demonstreerida, et need
# tegevused oleksid enamuse poolt regulaarselt harrastatud või et need tekitaks
# enamusele piisavalt ebamugavust või ebapraktilisust, et saaks väita nagu neile
# elektriauto ei võiks sobida. Lisaks oled sa pidanud vajalikuks korduvalt muuta
# mida tähendab üldse "maal" või "maapiirkond" antud arutelus.
Esimene ja viimane lause on otsene vale ja ehe näide trollimisest: mõtled midagi välja (või rebid kontekstist välja), väidad et teine seda ütles/mõtles ja hakkad tõestama vastupidist. Ma olen siin foorumis alates 2003. aastast sama nimega ja see kõik on järele kontrollitav. See, et maal võib asuda ka varugeneraatoriga piirivalvegordon asfalttee lõpus või KOVi jupijumalatele hanke võitjad tee esimesena puhtaks lükkavad, on erandjuhtumid. Mitte see, milline on ajast aega olnud inimeste enda vastutus võimaldada omale ja perele nii liikumine kui sissetulek.
Ka see vähemuse üldistamine enamusele on otsene valetamine - tegelik probleem seisneb selles, et enamus sõltub sellest vähemusest. See vähemus ei sureks nälga ilma enamuseta, maal on oma toit alati laual ja naabritega vahetatav (naturaalmajandus). Piim ei tule poest, leiba ei kasvatata pagariosakonna kastides, liha ei kaevandata jää seest, vitamiinide tunnuseks ei ole krõbisemine valgetes plastpurkides, mingisse vanusesse jõudes peaks ühiskonna kui terviku toimimise loogika ikkagi arusaadavaks muutuma. Kellegi teise tagant ressursi "varastamine" ei saa kesta igavesti - ei nafta, maavarade ega kõhutäite puhul. See on ka särtsukate üks suurimaid plusse, et liikumisenergiat ise toota on lihtsam kui fossiilimootorite puhul ja sellepärast ma neid ka pooldan. Täna lihtsalt pole seda energiat, millega tagada linnadesse koondunud inimeste sisseharjunud edevus ja mugavus ilma kelleltki "varastamata", ka mitte ratsionaalseid lahendusi selle energia säilitamiseks ega transportimiseks viisil, mida see enamus linnadesse koondunud inimesi oleks ISE valmis kinni maksma.
Minu arvates on maaelus üks huvitavamaid fenomene hoopis prügimajandus, mis samuti haakub teemaga vägagi otseselt. Eelmisel nädalal käis just prügiauto, minu prügileping on 240L/kvartalis. Prügikasti põhjas oli umbes poole meetri kõrguselt prügi - peamiselt konid, suitsupakid, kiirtoidukarbid jms, mida naine igal hommikul jooksmas käies tee äärtest on ülesse korjanud. Prügi lihtsalt ei teki... piimanõu on veega pestav, poest saab leiba ka pakendita osta, kõik jäänused süüakse ära koduloomade-lindude poolt, see vähenegi kogunev taara võetakse linnas vastu ja antakse selle eest isegi raha tagasi. Taaskord näide sellest, kuidas looduse keskel elavad inimesed suudavad ilma igasuguse sunni või käsumajanduseta elada jäätmeäris osalemata, samal ajal kui just see linnas elav enamus ei suuda jäätmeid tekitamata isegi elada, neid tekitades ei suuda sorteerida jne. Ja need kipuvad siis teisi õpetama ning ennast eeskujuks tooma, sest loodud kuvand - inimene bussi asemel elektriautoga üksinda bussirajal ummikutest mööda sõitmas - on eeskujulikult roheline käitumine ning meie kõigi õnnelik tulevik, mille poole püüelda:))
# See on täpselt sinupoolne käitumine. Sulle pakutud andmed ei sobi, tühistad
# need tuimalt ära ja väidad, et nende esitaja demagoogitseb
Oeh, muidugi "tühistan ära" sellise pläma, kus kuke kiremise tõestamiseks kasutatakse ööbikuid ja välistamiseks lambaid, nagu oleks tegu täpselt sama asjaga. Milleks sellist jama siia üldse toota? Mis siis saaks, kui kõik räägiksid aia asemel aiaaukudest? Kas toon veelkord välja Su oma teksti lühendatuna või tahad täisteksti kopipastet, MILLE KOHTA MILLISED vastuargumendid on esitatud?
# Seepärast palusingi infot, et mis piirkonnad peaks valimist välja jätma, et
# maa elanikke paremini kajastada.
Nii küsida on ju ajavaba - kuidas Sa jätad valimist välja näiteks Kose või Raasiku, aga jätad valimisse sisse need, kes käivad seal tööl/koolis jne 5-15km kauguselt? Kui Sa ise oled seal kasvanud ja arvestatava osa elust elanud, siis tead väga hästi, kes kust tuleb, need on Su oma sõbrad ja laste klassikaaslaste vanemad ja käid nagunii läbi tervete peredega. Aga seda ei arvesta minu teada ükski riiklik statistika (paranda kui eksin), kas Raasikule tullakse kusagilt metsatalust või suurt teed mööda nt Soodlast või Anijalt. Panen siia pildid eelmisel nädalal Raasiku-Jägala teest, mis on SUUR MAANTEE mitte talutee ega külavahetee. See pilt pole seal mitte ainult 2x aastas ja külavaheteedel sõidetaksegi siis vaid maasturitega – see pilt avaneb siis, kui jõuad külavaheteelt suure maanteeni. Ära küsi jälle statistikat mnt.ee lehelt, riik ei pea seda arveldust. Igaks juhuks lisan, et Raasiku ega Kose pole kumbki maakohad, sinna käivad bussid, Raasikule lausa rong, seal asulas elades saab suurepäraselt üldse ilma autota hakkama, see pole mitte ligilähedaseltki maakoht vaid näide, kuhu inimesed maakohtadest kokku sõidavad (paljud tulevadki rongile ja edasi linna).
# ma sinu toodud Uku kaubiku näidet kuidagi tühistanud ära. Küll aga sinu
# väite, et see näide demonstreerib üldisemalt maapiirkonna sõidukikasutust
# või sellest tulenevalt elektriautode sobimatust maapiirkonda.
Nagu rikkis mänguasi et kaubik ja kaubik. Kaubik sellepärast, et SEL HETKEL polnud Eesti pinnal veel mitte ühtegi analoogilist elektrilist mahtuniversaali ja tema ei tõestanud mitte midagi, vaid läks oma tavapärasele kaubaringile ning kirjeldas/arvutas võrrelduna enda POOLE SUUREMA kaubikuga (minu kaubik on sama suur). Aga kui maal elamine tähendab kellegi jaoks "poetan inimesi maha (kuhu?:) ja sõidan edasi üksi", siis polegi midagi rohkemat rääkida, sest nii elatakse mitte maal vaid "maal" Peetrikülas jt linnaäärsetele põldudele ehitatud magalates.
Maal elamine ja maal magamas käimine on täiesti erinevad asjad, esimene on majandusjulgeoleku tõttu hädavajalik igale riigile, teine on keskmisest jõukamate inimeste hobi. Kui juuksekarva lõhki ajada, võiks hakata maa-ameti kaartidelt lugema kokku taluhoovides seisvaid autosid-kärusid... pole vist olemas talu, kus ei oleks käru ja see poleks pidevas kasutuses, sest vahet pole, millisel viisil talu majandada, inimeste vedamine maantee äärde vm pole kunagi selle keskne probleem ega ka kriitiliselt ületamatu omadus, mis autot ostes valikuid esimesena välistama hakkab.
Proovin nüüd seletada algkooli tasemel matemaatikaga hästi lihtsustatuna. Ära võta kui absoluutnumbreid. Ütleme nii, et nädalas on vaja sõita 5 päeval ja neist 2 päeval on vaja sõita käruga. Ostan omale 20K eest auto 10 aastaks. Autokulu on 20K/10a ehk 2K/aasta kohta. Oops, nii päris ei ole, sest ma saan 20K eest kasutada seda autot ainult 3/5 juhtudest. Pole probleemi, ostan teise auto 20K eest juurde, mida kasutada need ülejäänud 2/5 juhtudest. St mu autokulu ei ole enam mitte 20K/10a, vaid 20+20=40K/10a (4K/aastas). Võrreldavate omadustega särtsukas on kallim (2x?), pidamiskulult jällegi odavam, kui palju oleks õiglane lisada oma transpordifondi koos kõigi ajakulude, paratamatute kiirlaadimiste jms-ga... kokku 6K/aastas algse 4K asemel (mida fossiilsete valikute vahel ka 2K/a katta suudaks)? Kui ei osta autot mitte 10 vaid 5 aastaks (garantiitingimused!), tuleks kõik numbrid veelkord kahega korrutada. Kes selle LISAkulu kinni maksab? Võtan maha mõned metsatükid, müün ainult rohepööratuse pärast ära mõned põllumaad? Kui ma seda ei tee, tõuseks sama palju piima-liha-leiva jne hinnad poes nende jaoks, kes elavad elupuude heki taga ja ise midagi ei tooda. Paranda mu arvutusi kui oskad, ega minagi oska neid piisava täpsusega teha. Loomulikult pole siin asi ainult auto ostuhinnas, sest selle 10a jooksul muutuvad pidamiskulud piisavalt palju (parim näide, et 2a tõusis CNG letihind 5-6x, mul oli siis valikus ka VW Caddy Maxi CNG). Ma ei arvesta siia üldse sisse praegu ajakulusid lisalaadimistele, kui käin kusagilt teisest Eesti otsast toomas rendiks mõnda haakeseadet, viimas kliendile midagi jne - meil kõigil on tunnihind, mille alusel arvestatakse tegevuse kasumlikkust, Sinul samuti. Sellepärast ma ei saa ka osta "teist autot" ei fossiilikana 20K eest ega ka veel kallimat särtsumaasturit vms, vaid piirdun kasutatud autodega, sest toiduletil teeb seda sama ka minu konkurent Poolast või Lätist. Räägin mina-vormis, aga jällegi pole see mu isiklik probleem, sest ma pole põhikohaga talunik, vaid tegutsen hoopis muul erialal ja kui ei tahaks elada Eestis, saaks iga hetk jätkata koos perega mugavat elu piiritaga “arstipalgaga” nagu enne Eestisse tagasi kolimistki). Leib-piim-liha poeletil on paraku kõigi probleem ja praegune üha tuure koguv inflatsioon on kaudselt selle sama rohepesu tulemus, õigemini rohepesu on üks oluline komponent selles. Ma ei kirjuta siia ju mitte oma probleemidest, vaid probleemidest, mis on mind ümbritsevatel inimestel maapiirkonnas ja mida mõned ei tea, kuid mõned ei tahagi näha, sest neid see nende arvates ei puuduta.
PS: elektriautode jaoks on teine teema. See siin on rohepesu teema, mis on tihedalt seotud ka transpordiga. Prooviks jätta need särtsuautod sinna teise teemasse ja siin hoomata pigem suuremat pilti, millest autod on vaid osake. Sellest ka uudis, BMW mõtleb lisaks särtsukatele ka üleminekuajastu peale konstruktiivsemalt kui paljud, kes on juba stepsli (st kütusevooliku) pidulikult marsihelide saatel seinast lõplikult välja tõmmanud. https://www.accelerista.com/soiduauto/elektriauto/bmw-hoiata
b-sisepolemismootorist-ei-tasu-rutakalt-loobuda/
See 50kW on teoreetiline number. Tegelikult on jaam võimeline välja andma 125A ja kuni 500V. Aga aku vastu võtma vastavalt autole.
24kWh-ne Leaf SUUDAB hetkeks 50kW vastu võtta, aga see hetk on lühike. Nii kui 125A sisendi puhul pinge kasvab kuni maksimaalse lubatud väärtuseni, tuleb järsk langus 50kW-pealt. Enne seda aga on alla 50kW, sest 125A korda väiksem pinge on alla 50 000W.
Suuremate akude puhul (30kWh või 40kWh Leaf) saab üle 40kW väga väga kaua laadida, ehk siis maksimaalse 120/125A-ga.
Teatud Volti kiirlaadijad on piiratud võimsusega ka veel, äpis saab nüüd neid eristada.
Lisasin screenshotid, tõestamaks et tõesti 50kW on võimalik 24kWh Leafiga (ma arvan, et seda saab ainult 2013+, sest vanematel on aku kapriissem)
Küll aga nagu graafikul näeb, kukub kohe peale seda kiirus kolinal alla. Samas saab 30% akut täidetud 8 minutiga, mis on tõesti haruldane nähtus.
Kui temperatuur hea, siis on mõistlik 24kWh Leafi tankida 75%ni.
Omal selline tore kogemus lumetuisust, kus pidin piki Piibet varahommikul Tartusse sõitma ning Soodlas lendas tagarehv (tagaveolisel sillalukuta Volvol). Loomulikult polnud ma varuratta auku vist auto ostmisest saadik vaadanud:) Mäletasin vaid, et seal oli mingi tüüpiline "kitsekeel". Suur oli mu üllatus, et Volvol oli sellel kitsekeelel talvemuster! Väiksem ratas alla, kompressoriga rõhk sisse ja õnnestus isegi kaotatud aeg tagasi sõita. Ei taha mõeldagi, kuidas see sõit seal lumes/pudrus välja oleks näinud, kui ühel vedavatest ratastest oleks olnud all tüüpiline siledarehviline ja ainult kuni 60km/h kiirust kannatav kitsekeel.
Kusjuures mu AWD (tehniliselt siiski 4x4) ameerika bussil oli kitsekeel küll kitsas, nagu need ikka on, aga läbimõõdult peaaegu sama mis originaal suvekad. Kindlasti oli mõõduerinevus, aga enamus AWD süsteeme kannatavad mingi piirini seda erinevust ka välja, sellest sõltub ka autole kaasa pandava kitsekeele mõõt ja neliveole see pikem maanteesõit ka viga ei teinud. Leidsin kiirelt isegi pildi sellest, kuidas terve elu peidus olnud roostetava veljega ratta autole alla sain ja parasjagu pumpasin:)
PS: ma pole oma silmaga näinud veel kunagi täiskummist varuratast. Mitte, et selliseid asju olemas ei võiks olla, aga pole lihtsalt ise trehvanud sellise asja peale.
# Mina ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kellele oleks üldse kunagi
# vaktsineerimisteemaline SMS saadetud.
Irw, nüüd tunned:))
Tahaks loota randomit. Sest kui sihitult, siis oleks ikka väga mööda sihitud... nagu piirangute sisuline pool, nende kontroll, haigusteameti külmladu ja veel palju muudki:))
See viimane lause tekitab jah segadust, sest alati on sealt tulnud väga isikustatud infot ning ega SMS-i saatmise hetkel keegi tõesti ei kontrolli üle broneeringuid vms, seekord aga... imelik, et läbipõdejaid ei tänata. Puht psühholoogiliselt oleks mõistlik tänada ka kõiki läbipõdenuid: vaksitud läbipõdenud said pettumuse osaliseks ja mittevaksitud läbipõdenud, kes elus, ei kulutanud riigi (meie) raha vaksiinidele.
Keegi kirjutas kusagil tabavalt, et kui tegeled vingumisega, muutud vingujaks. Kui tegeled vandenõude otsimisega, muutud nende ohvriks. Kui tegeled õppimisega, saad targemaks. See nimekiri oli palju pikem, aga väga tabav igal juhul.
USAs on huvitav trend, mida ei osata hetkel seletada, et koroonasse suremus tõuseb kiiremini kui haiglaravi vajavate inimeste hulk. Huvitav just sellepärast, et kõik need riskigrupid, kes on rohkem ohustatud, on juba kas surnud või läbipõdenud (praegu levinuimat tüve peetakse valdavalt kõige ohutumaks, mis üldse ringi liikunud) ning paljud surevad üldse kodus ilma diagnoosita ja see ei jõua koroonana isegi statistikasse. Pole seni veel head seletust fenomenile kuulnud, kuid eks seegi tuleb mingi aja pärast, sest teaduskirjanduses ei saa tegeleda arvamisega ja andmete mitmekordne kontrollimine võtab paratamatult aega.
Huumorina: haigekassa saatis hetk tagasi mulle SMS-i, et ma peaksin esimesel võimalusel astuma läbi mõnest vaktineerimispunktist tõhustusdoosi saamiseks!!! Ei saagi aru, kas nad spämmivad valimatult kõiki kodanikke või pole neil tõesti mitte mingit infot nende kohta, kellele nad selliseid üleskutseid saadavad??? Peab nad lihtsalt telefonis ära blokeerima... Jääb mulje, nagu mingeid meie oma raha eest kokku ostetud varusid oleks vaja pigem suvalistesse (kasvõi igas mõttes selleks mittekvalifitseeruvatesse) inimestesse süstida kui hiljem ära visata, et mõnel poliitikul pärast jälle häbi ei oleks.
Kontrollisin V6sa järgi küünalde tööd ja lisasin ka pildi küünaldest mis on 5-6 k läbi uhanud. Küünlad olid pika käiamise peal kuivad ja isegi kolvi pealsed olid kuivad nii palju kui peenikese pilu vahelt nägin. Uurisin ka natuke kütuse peale laskmist, et uuematel pritsib alles siis peale kui käivitub. Mina omast arust tean ja nii V6sa tähelepanujuhtimisele, et peaks kohe käivitamise ajal peale lööma kütust. Võta näpust kuidas tegelikult on. Kütusepump paagis toimetab teeb erilist urinat kuigi just üks kord kui teed esimese võtme pöörde ja ootad ära kui oma pumpamise lõpetab. Olen katset korranud ennem käivitamist ala nagu dislal kargel külmal lased eelsüüdet mitu korda nii kindluse mõttes. Aga teist korda pump muidugi järgi ei võta kas võib eeldada, et pump nii intelligentne ja saab aru surve üleval siis ei hakkagi sisse lülitama?
Katsetan rahva keeli eetri ka järgi homme!
Kaua jama kestab, ühe korra juba vrem ütlesin et tehke korda. Pilt on tehtud kell kolm päeval kurat! Ja nüüd olete veel mingi uue`loendame paate`jura ka välja mõelnud tase!
Opeli pikk käivitus peale pikemat seismist (~12h). Mootoriks 1.4 103kW LPG versioon. Keeruliseks teeb kogu loo juures täik, et ei jäta maha mitte ühtegi veateadet mida saaks kontrollida diagnostika seadmega. Vahetatud palju andureid töökodade ehku peale. Tühikävituse parameetrid paigas. Peale pikka käiamist käivitub nagu iga õige auto peaks käima minema.
Kas keegi on veel maadelnud sellise probleemiga? Kus keegi on veale jälile saanud ja oskaks mindki juhendada?
