Hea artikkel, 2018. aasta uuring Taanist, soovitan!
Artiklist rotitud pilt on sellest, mitu korda tuleks erinevaid kotte korduvkasutada selleks, et nende ökoloogiline jalajälg oleks võrdne kilekoti omaga. Praegu just mõtlen, et ma ise kasutan kilekotti tavaliselt umbes kümmekond korda enne, kui see poolkatkisena koos muu pakendiga pakendikonteinerisse rändab... et kui palju peaks siis neid alternatiive veel asutama? :)
# Kuna tootmise käigus kasutatakse palju mürgiseid kemikaale, põhjustab paberkoti
# tootmine Washington Posti analüüsi kohaselt 70x rohkem õhusaastet ja 50x
# rohkem veereostust kui kilekottide tootmine. Paberkottide jalajälge võib
# suurendada ka näiteks see, et need on 6-10x raskemad kui kilekotid, mistõttu
# nende transport ja levitamine nõuab rohkem kütust. Mõningate hinnangute
# kohaselt on üks veoauto täis kilekotte võrdne 7 paberkotte vedava autoga.
Aeg läks vahepeal edasi ja tuli välja uus Garmin Fenix 7 mitmes eri versioonis. Kõik kohad on nüüd reklaame täis ja keda huvitab, leiab infot piisavalt. Siin on üks pinnapealselt tutvustav, kuid samas üsna ülevaatlik video. https://www.youtube.com/watch?v=3620mR7nZL8
Tegin videost ühe screenshoti omaduste kohta, mis puudutab eelkõige seda, kui kaua eri versioonidel akud kestavad. Minu jaoks väga oluline omadus, aga kahjuks pole ise sellise kella sihtrühm. Peaks olema omadustelt ja võimalustelt üks ägedamaid vidinaid neile, kes lepivad puutetundliku ekraani... ja muidugi ka tonni suurusjärku jääva hinnaga:)
Suvapilt illustreerimaks, et põlevad ka särtsuautod, mitte ainult fossiilipõletajad. Raske küll öelda, kummad neist rohelisemalt või tervislikumalt põlevad:)
Tere, mure bmw E70 3.0 210kw, 2008 a, lasin teha diagnostika ja sellised vead, kas pihustid ühesõnaga õhtal või mida need vead näitavad. Sõiduajal sureb välja ja kui seisma jäädes võta süütelukust võti v älja võtta ja siis uuesti käivitades saab uuesti liikuda. Päevas mõned korrad nöögib niimoodi.
No pühad olid ju, pidi veidi bensiiniraha laristama, muidu ei mahu enam kontole ära.
1.9MWh elektrit kulus detsembris ja sai 400€ arve selle eest :D Päikest jätkus vaid 5% kinni mätsimiseks, mis on talvekuu kohta tavaline.
2021 aasta kokkuvõte: 19.8MWh elektrit läks kasutusse, millest omatootmine 19.2MWh.
Oletame, et elektrihinnad püsivad detsembri tasemel (200+€/MWh), siis nihkuks päikesepargi tasuvusaeg 3 aasta peale. Ulme. Loodame et nii magusaks ei lähe. Mõni päev oli elektri hind niivõrd kõrge, et odavam oli põletada balloonigaasi, mis on elektrikatkestuse puhul tagavaraküte.
34€/17kg, 2€/1kg. 1kg=12kWh sooja, 17s/kWh. Soojuspump kasutegur 2-3kWhsooja/kWh pakasega. Kui elekter üle 50s, siis kindlasti gaas. Mul kahjuks pole õhk-vesi soojuspumpa - seal saaks optimeerida tarbimisaega soodsamale elektrile.
Elektrikas on sõitnud 208 tuhat, aku kena 86%. Alternatiivne elektrikas ka sõitnud juba 22 tuhat minu käes. Kokku 2021 aastal 23 ja 12 tuhat vastavalt. Disla kulutas mingi poolteist paaki aasta peale.
Tahaks mingi uut elektrikat, aga pole nagu põhjust veel.
Pean mainima, et hakkasin talve algusest akut laadima 100%-ni iga öö, eelmistel talvedel seda ei teinud, aga suure ööpäevase läbisõiduga olen sunnitud, pealegi akumaht on vastavalt vähenenud ka ja päevasel ajal juurde laadida ei ole majanduslikult mõistlik. 4x ööpäevas salongi üles soojendamine 5minutiga võtab umbes neli korda 5% sõiduulatust pisikese aku puhul.
Mängumaastik natuke muutus, tuleb kohendada oma maneere :)
Lisan siia juurde sealt pildi ka kommentaarist eraldi postitusena, et kuhugi ära ei kaoks.
# Naftal see on praeguseks juba 15 % ja aastaks 2050
# prognoositakse 50 % (Delannoy et al 2021).
Illustreerib suurepäraselt sisulise rohepöörde hädavajalikkust praegu levinud asendustegevuse asemel. Siit võib nüüd lasta edasi fantaasia lendama, et millised on üldse võimalikud alternatiivid energia saamiseks nt 30a pärast, kus ka iga senise harjumuspärase energiakandja liitrihind tanklas ei saa mitte kuidagi olla võrreldavgi tänasega. Kui miski on võrreldav (st mitte tänaste hindadega, vaid suhtega leiva/piima/palga numbritesse), ei saa see olla fossiilset päritolu meile täna tuttav gaas või vedelik.
Mõelge läbi sealt artiklist siia teema päisesse kopeeritud skeem.
Kopipasteerin siia FB postituses oleva jutu:
# Kogu maailmas nähakse energiasiirdes peamise üleminekukütusena maagaasi,
# kuid sellega ei paista keegi arvestavat, et konventsionaalne maagaasi tootmine
# asendub üha enam ebakonventsionaalsega. Mida see tähendab? Hiljuti ajakirjas
# Energies ilmunud uuringu järgi toob see kaasa kiire energiasaagise (EROI) vähenemise:
# kui täna kulub maagaasi tootmiseks ja tarbijateni toomiseks 6.7% toodetud maagaasist
# saadavast energiast, siis sajandi keskpaigas juba 23.7%. Seega oleme me juba
# lähitulevikus olukorras, kus viiendik või veerand maagaasist saadavast energiast
# kulub sellesama gaasi tootmiseks. Sellise energiasaagisega ei ole võimalik tänast
# ühiskonda pikalt toimimas hoida, rääkimata sellest, et kasvava
# energiavajaduse tingimustes ja alternatiivsete energiaallikate puudumisel
# suurendab see maagaasi tarbimist ja kliimakütmist.
Ma juba korduvalt toonud siin teemas välja, et "correlation is not causation". Korreleerumine on nii kaua häiriv taustamüra, kuni probleemi sisusse laskuda ei viitsi (või ei oska), sest surmade, haiguste, kliimamuutustega jne saab panna korreleeruma täiesti absurdseid asju. Ka Delfi kommenteerimise piiramise või auto24-s "taustamüra" tootvate postituste kasvu, sest nüüd ongi siin foorumis rohkem selliseid inimesi, kelle jaoks klappide reguleerimine on remont mitte hooldus, karbussi puhastamine on tuunimine ja toitesüsteemi välja häälestamine on vabsee raketiteadus... sest aeg on muutunud, autod on muutunud... ja ka auto omanike oskused oma probleemide lahendamisel.
Sinna ei saa midagi parata, et kui ei süvene põhjustesse, siis rähn tegeleb lihtsalt toksimisega ja peetakse end harituks lihtsalt sellepärast, kui juba rähni suudab tuvidest eristada toksimise järgi. Teemas vähegi orienteeruv inimene laseb aga iga sellist uut "ilmatarkust" lugedes kajaka lendu.
Viskan siia lugemiseks kolm artiklit, mis väärivad lugemist. Esimene vastab nii mõnelegi küsimusele, mis ka siin teemas on tõusnud. Nii nõukoja uute liikmete tausta kohta kui ka uue juhi suhtumisele lausvaktsineerimisse, mille siin eraldi tsitaadina välja toon.
# Omikron muudab mängu täiesti. On täiesti loomulik, et teadlane muudab oma arvamust,
# kui fakte juurde tuleb. /.../ Praegu loodame, et meil juhtub sama mis Lõuna-Aafrika
# Vabariigis või Taanis: laine lööb üles, aga haiglakoormus mitte. Võime köha ja nohu
# läbi põdeda, nii saavad vaktsineeritud ka need, kes end kaitsesüstida ei
# taha – loodus vaktsineerib nad ise ära. Kui läheb nii, oleme õnnelikus kohas.
Teine on rohkem entusiastidele vandenõuteooriate vaaritamise köögipoolest. See artikkel pole mõeldud siia juurde pandud pildi sihtgrupile, kes mõttega üle paari lause lugeda ei viitsi ning sisusse süvenemise asemel seda vähestki loetut ainult oma maailmapildiga võrdlevad selle avardamise asemel.
Kolmas artikkel on teemal, milles ma juba algusest peale olen sõna võtnud, et kooskõlastamise ja info osalise varjamise asemel (eriti kui sellega hakkama ei saa:) oleks veelgi lihtsam olla lihtsalt lõpuni aus. Ei ole nii lihtne see elu, et teadlased on kõik ühel seisukohal ja seejärel teadusnõukoda valitsusega jälle ühel ja samal seisukohal. Nii lihtsalt ei saagi olla, sest teadusnõukoda koosneb erineva ala teadlastest, kus keegi pole kõige spetsialist, vaid igaüks oma ala spetsialist - neil kõigil peaks olema õigus (ja teadlasena ka kohustus) avalikult omi seisukohti väljendada ja põhjendada. Nende põhjenduste järel jõuab nõukoda mingitele ühistele järeldustele ja edastab need valitsusele. Siin põrkuvad uuesti kaks täiesti erinevat maailma, milles valitsuse pool ei peagi mõistma kõike, aga peab oskama võtta arvesse neile tulnud juhiseid. Ja kui need ei meeldi, siis avalikult põhjendama, miks me teeme teisiti ja ühtlasi võtma ka vastutuse, kui nende otsus oli siiski ekslik.
Selles ei ole ega peaks ka nägema midagi traagilist, et inimesed on millestki erineval arvamusel. Kui need arvamused on hästi põhjendatud, respekteerivad neid nii kolleegid kui ka rahva üldsus. Ka need kõige "lihtsamad" inimesed, kelle abil püüavad mõned teised huvigrupid tervet ühiskonda destabiliseerida ja kes ongi valmis iga vähegi huvitavama vandenõuteooria ilma süvenemata alla neelama lihtsalt sellepärast, et see sobis nende kahtluste või maailmapildiga. Eriarvamused tekivad nagunii, juba teadusnõukoja sees ning täiesti loogilistel põhjustel - neid ei saa vältida. Saab ainult varjata ja sedagi vaid mingi piirini, sest kusagil ikka keegi tunneb kedagi ja inimesi, kes on õppinud samu asju ja jõuavad ilmselgelt samade järeldusteni, teevad ikka noka lahti ka siis, kui teadusnõukoja liikmetel on seda keelatud teha. Isegi, kui mitte ajakirjanduses, siis kodus, seltskonnas, delfis, foorumites jm.
Kinni seotud nokkadega teadlased ei ole avatud ega usaldusväärse ühiskonna tunnus ja kui teadlasi hakkavad vaigistama mitteteadlased/poliitikud, ei ole enam rahvas süüdi selles, et nad poliitikuid ei usu või neile tahtlikult vastu hakkavad töötama. Otse vastupidi, sellel ühiskonnal on veel lootust tõemonopoli juurutava diktatuuri kukutamiseks ja liikumaks ausa ning avatuma ühiskonnakorralduse suunas.
soovin soetada veoauto tagaluugi juhtimiseks kaugjuhtimispuldi. Kindlasti keegi paigaldanud või lasknud paigaldada. Millised on soovitused, kellegil kontakte? Olen info eest tänulik.
# Jumal tänatud, et sellest Astra seenekesest eemale hoidsid, see oli ikka
# korralik terviselõhkuja, mida toetab ka statistika.
Nii ei ole päris õige öelda, sest kas statistika järgi polnud nt hilissügisel kõige tõhusam just Astra ning hiljem tõhustusdoosina Moderna (või oli Pfizer, aga mitte vastupidi)? Ei mäleta enam, kust ja millise riigi statistikast see võetud oli, kuna Eestis siis alles alustati tõhustusdoosidega ja inimesed (geneetiliselt, varasemalt läbi põetud haigused jpm) on erinevates riikides immuunsüsteemi eraldi vaadates ikkagi üsna erinevad.
Teiseks, terviselõhkuja ei ole korrektne väljend vaktsiini kohta, millele organism silmnähtavalt reageerib. Seda reaktsiooni just vaktsiin taotlebki. Lihtsalt erinevatel vaktsiinidel ka laiemalt vaadates on väga erinevad viisid, mil viisil, mis ajaks ja kui kauaks saavutatakse immuunsus konkreetse tüve vastu, mille puhul võib selle manustamist lugeda põhjendatuks. Aasta tagasi polnud veel omikroni ja me ei tea, millised mutatsioonid tekivad lähema aasta jooksul, et saaks praegu hakata ennetavalt väitma, milline vaktsiin või vaktsiinide kombinatsioon on parim või halvim.
Dacia kirjutas küll detailidesse laskumata, aga see on üks parimaid kommentaare terves teemas.
# ehk raatsid avada oma rehkendust, mille järgi tõenäosus saada raske
# tervisekahjustus vaktsiinist on suurem, kui tõenäosus saada raske COVIDi järelmõju?
Irw, ta ei saa seda teha, sest tal on ehk isegi oskus valida õiged muutujad, aga mitte anda neile õige osakaal. Ehk siis tekiks probleem nende samade ebatäpsustega eeldustes, mille eest ta ise hoiatas:). Kardan, et keegi ei oska seda piisavalt täpselt, et anda mitte rehkendusele ühene vastus, vaid isegi usaldusväärne vahemik, mis lubaks väita ühte või teist. Mina ei julge tema kombel isegi sellist asja väita, sest arvuta kuidapidi tahad, tulemus (usaldusväärne vahemik) on ikka seal fifty-sixty piirist pigem väljaspool.
Sellistel puhkudel tuleb vaadata seda, mis on vastuse väärtus praktikas. Koroona tüsistustest on räägitud piisavalt. Mis on "vaktsiinikahjustus"? Kas loeme selle hulka ka "õlg valutas kauem kui 2 päeva"? Kauem kui 4 päeva? Kauem kui 2 nädalat? On see üldse relevantne, mille üle peaks nii pikalt arutlema? Koroona puhul me nimetame kuni mingi piirini sümptomeid ju kergeks haigestumiseks, mille puhul on sisuliselt igasugune reageerimine juba ülereageerimine.
Edasi juhtub see, et olenemata igasugustest arvutustest teevad inimesed oma edasised otsused emotsioonide pealt. Kellel on tutvusringkonnas tõsise vaktsiinikahjustustega inimesi, jätab pigem vaktsineerimata ja kellel tõsiseid haigustüsistusi või koroonasurmasid, pigem vaktsineerib.
Ei tohi unustada, et arvutada saabki vaid tõenäosusi - mitte seda, mis juhtub konkreetse inimesega, sest statistikat ei saa kanda üle üksikjuhtumile (pilt!). Aga ise saab teha palju, et mitte muutuda osaks statistikast ja, ennast jälle korrates, vaktsineerimine ei ole just üksikindiviidi tasandil olnud kunagi selleks tõhusaim vahend... mis ei tähenda, et terve ühiskond ainult neid üksikisiku jaoks parimaid lahendusi kasutades toimida saaks.
Teemasse midagi head ja hästi tabavat. Mitte lihtsalt ritta seatud faktid, vaid on vaevutud neid ka loogiliselt seletama-põhjendama: pirnid, õhufiltrid jm.
Tsiteerin sealt ühte lõiku, mis ühendab kenasti rohepesu rahapesuga, mille tarbija lõpuks kinni peab maksma. Üha rohkem paneb mõtlema, millega lumehelbekeste generatsioonile järgnev põlvkond küll sõitma hakkab... arvatavasti ainult jalgratta ja ühistranspordiga.
# Mainimata ei saa jätta ka igasugust moodsat "rohekola" ehk heitgaasinormide
# täitmiseks mõeldud lisaseadmeid: "Moodsad mootorid on justkui säästlikumad,
# aga hoiatustuled süttivad palju tihemini, sest need lisaseadmed lähevad ka
# päriselt katki! Seda on omanikul raske ise diagnoosida ja veel raskem korda teha."
# "Tehasest on kõik justkui ilus ja säästlik, paberil on nõuded täidetud ja auto
# "roheline". Kuid kas see on päriselt keskkonnasäästlik, kui kasutaja peab kogu
# aeg laskma keerukaid detaile vahetada? Üleüldiselt on autoturg aja edenedes
# üha enam järelturule üles ehitatud, asjad lihtsalt ei kesta," on ta nördinud.
Tiit, tegelikult asi pole päris nii lihtne. Selline päevane statistika on oluline teadlaste jaoks, mitte massidele, keda see kindlasti rohkem eksitab kui aitab... sest teadlased tegelevad faktidega, aga massid tegelevad sellega, et iga üks üritab oma mätta otsast tõestada, et just temal on õigus ja vaatab ainult talle sobivaid fakte, mitte tervikut. See pole otseselt ka süüdistus, sest kui erialane haridus ei võimalda mõista tervikut, ei olegi võimalik fakte õigesse konteksti panna. Sellepärast ka mõistan seda otsust, sest nädala kohta avaldatavas infos on oluliselt vähem müra, trend muutustes on lihtsamini mõistetav ka koolitamata silmale ja tõenäoliselt klapib see paremini nii päris- kui ka isehakanud ekspertide jutuga. Samadel põhjustel on juba algusest peale avaldatud ka muud koroonastatistikat nt riikide viimase 14 päeva kohta ja lühemad muutused, kui need on olulised, avaldatakse mitte statistikana vaid eraldi uudistena.
Ikkagi tegeletakse peenhäälestusega mitteolulistes asjades, samal ajal kui suurtele lollustele tähelepanu ei pöörata, kuna nende pealt ei ole nii mugav makse koguda. Netist rotitud pilt on ainult jäämäe tipp ajastul, kui lennukiga viiakse isegi farmilõhed Hiinasse fileerimiseks ja lennutatakse tagasi, sest odavam on maksta lendamise eest kui kohalikele inimestele palka (see artikkel ka Delfist läbi käinud).
Nüüd teemasse: ma ei esita siin poolt- ega vastuargumenti, lihtsalt mõttekoht, et nende hirmkalliste kellade puhul... neid inimesi peaks olema alla promilli (ja sedagi peamiselt golddiggerpiffid:), kes eemalt vaadates pealt lugemata tunnevad ära mõne kallima otsa kellamudeli. Ja omakorda murdosa neist, kes suudavad eristada originaali võltsingust. See on ikkagi kandja teadmine, et ma ostsin omale kella abil veidi staatust juurde, aga et see kellelegi teisele huvi pakuks...?
Korduvalt rääkinud, et ostsin omale kunagi USAs teadlikult ühe Rolexi võltsingu. Originaal on alloleval lingil (see oli ammu, seal tegelikult veel erinevaid detaile). Enam hinda ei mäleta, aga polnud kindlasti üle 50 taala ja originaaliga kõrvuti pannes pidi ikka korralikult silmi teritama, et neid eristada. Ilma originaaliga kõrvuti panemata oleks puhas loto, kumba neist pidada originaaliks ja kumba vufliks. Lõpuks kinkisin selle ära kellelegi, kellel seda rohkem vaja oli:)) Aga mida keegi oskaks üldse arvata, nähes sellist rohelist suvakella kellelgi käe peal? Kas tõstab kohe staatust "mingi odava" TAG Heueri või Breitlingiga võrreldes? https://www.prestigetime.com/Rolex-Datejust-36mm-Stainless-S
teel-and-Yellow-Gold-126203-Olive-Green-VI-IX-Roman-Oyster.h
tml
Teine asi, et minu arvates on kogu kelladisain jäänud juba ammu kinni mingitesse stampidesse. Umbes nagu pooliku kartuli kujulised autod, et eemalt vaadates ei tee enam keegi vahet. Kõik kellad ongi nüüd kas ümarad, kandilised või ümarate nurkadega kandilised. Kogu fantaasia, mida neile lisatakse, et pannakse serva peale neile ümar-kandilistele vormidele veel mõni sälk juurde või mingid pisikesed vidinad (numbrid või lisaseierid) kuhugi liikuma ja ongi kõik!
Lisasin artiklile pildi (see siin teemas juba varemgi lingina olemas), millega kunagi üks kolleeg välismaal, kellega mõne korra kuus suhtlesin, muljet avaldas. Kandis seda koos kalal käies ja välisdelegatsioonidega bankettidel, st igal pool. Kui ükskord küsisin, et tal oleks ju võimalik rahaliselt osta misiganes kell, siis ta vastas hästi, et näed, sinagi lõpuks küsisid. Iga nädal keegi küsib, sest see eristub, torkab tervalt silma ja samas ei riiva silma mitte üheski olukorras. Ostsin omale kah (see sama, mis ca 15a vastu pidas) ja tagantjärele pean tunnistama, et just see kell on alustanud nende 15a jooksul ikka meeletu hulga (sada oleks kindlasti liialdus, aga vihjab suurusjärgule) vestlusi minuga täiesti võõraste inimeste poolt. Mitte ainult naiste, vaid ka meeste poolt ilma seksuaalse huvita, vaid tuldud lihtsalt "nii äge" jutuga uudistama-küsima. Ma ei mäleta enam, aga selle vuffel Rolexiga küsiti vist korra kusagil korteripeol, et kas vuffel või päris:) Täna pole Polaril midagi võrreldavat kõrvale panna (sama Titan mudelgi on tavaline ümmargune kotlet ümber randme) ja pole siiani paljudel tootjatel. Siin oleks lihtne isegi suvalisel hiinakal haarata omale turuosa puhtalt eristuva ja samal ajal soliidselt tagasihoidliku disainiga. Imestan tõsiselt, et seda pole riskinud teha maailma juhtivad nutikellatootjad, kes alles otsivad oma stiili, kompavad piire ega nagunii konkureeri seal rikkurite hinnaklassis.
Lihtsalt pilt. Minu jaoks siiski mõistmatu, et mõistuse olemasolu ei ole eelduseks juhilubade saamisel või kui on "koba peale" saadud, siis nende kehtivuse pikendamisel ei arvestata, kui inimese käitumine viitab mõistuse puudumisele. Sõidueksami eesmärk ongi ju ennetada loodusliku valiku alusel toimuvat selektsiooni, kuna liikluses kipub Darwini auhindade võitmine võtma endaga kuulsusrikkale poodiumile kaasa ka süütuid kaasreisijaid ja -liiklejaid.
# või mine tea, milles seal tegelikult asi on. Kas oli Lutsar "pehmo", või mingi isiklikud
Probleem on palju lihtsam. Teadlane või ka lihtsalt massidest rohkem teemat valdav inimene ei saa rääkida kõigest. Käib ka minu kohta. Sama välja öeldud lause võib tähendada täiesti erinevaid asju inimese jaoks, kes saab sellest aru (tänu eelteadmistega kaasnevale lugemisoskusele) ja kes ei saa aru (sest tema näeb ainult reklaamirobotite ettesöödetud pinnavirvendusi FB-s ja Youtubes ning ilma tähestikku tundmata polegi võimalik eristada "sisuturundust" päris infost). Teadusnõukoda ei vastandu siin mitte ainult ühiskonnale, vaid ka hetkel Eestis kehtivale liberaalpoliitilisele diktatuurile, mis piirab sõnavabadust veelgi. Mis väärtus on aga teadlasel, kui tema suu on (pool)suletud lepingutega "ühiskonna hüvanguks" ja ta pannakse esindusnäona tegema mingile poliigrupeeringule võimul püsimise jaoks vajalikku propagandat, millesse ta ise ei usu? Kas selline olukord oleks üldse saanud laheneda kuidagi teisiti?
# Harva on mingi probleemi lahendamiseks vaid üks võimalus. Enamasti on neid
# mitu, igaühel omad head ja vead, millest kokku moodustub hind (rahas, ajas,
# ressurssides, inimeludes, kui soovite). Teadusnõukoja ideaalne tulemus oleks
# lahenduste nimekiri koos maksumusega, millest poliitikud peaksid valima sobivaima.
Ma sõnastaks selle lõigu ümber nii, et probleeme tuleks lahendada ausalt ja avatult. Ongi laual erinevad valikud (neid on rohkem, kui ajakirjanduses seni lahatud) ja valik tuleks teha ühiskondliku kokkuleppe alusel, mitte mingi globalistide ees lömitava poliitilise jõu diktatuurile alludes. Siis oleks ka valikuid "meie", mitte "nende" tehtud.
Kässar noriks nagu uut blokki oma vana plaadi lõputu keerutamisega, mis on sisulise poole otsene trollimine ja nõuab seetõttu pidevat korrigeerimist. Müokardiidist kui mingist ravimatust surmahaigusest rääkimine on eksitav. Ja teiseks esineb koroona põdejatel müokardiiti väga VÄGA palju kordi rohkem (käinud siit läbi ka täpsete numbritega). St fakt, et vaktsineerimisega kaasneb üliharva kõrvalnähuna müokardiidirisk, pole üldse vale, aga on tervikliku teema juures täiesti mitteoluline taustamüra, mille tahtlikule tootmisele (loe: teema trollimisele) järgnevad sanktsioonid.
# Teadusnõukogu vahetati välja ja Lutsari asemele pandi täielik vaktsiinihull
Teadusnõukoda on hetkel veel välja vahetamata (uuele juhile on jäetud võimalus koostada uus nõukoda samadest inimestest, mis oleks ütlemata ilus zhest;) ja uus juht ei ole vaktsiinihull. Aga ei näe siin ka põhjust laskuda nüanssidesse. Küll aga tahaks meenutada, et tehes sama liigutust mitu korda järjest, ei ole võimalik jõuda erineva tulemuseni. St ka uuel juhil ja tervel teadusnõukojal on käed seotud ning suu (pool)kinni. Lisaks on otse välja öeldud, et enam ei soovita teadlaste suhtlemist ajakirjandusega, vaid nad hakkavad täitma valitsuse seatud ülesandeid ja kommunikeerimisega hakkavad tegelema ainult poliitikud. Väga hea viis sellise poliitilise kriisi lahendamiseks, mille põhjuseks ongi valikute mahasalgamine, osalise tõe avaldamine ainuvõimalikuna, spetsialistide ignoreerimine ja erialase hariduseta poliitikute ülbitsemine oma valijatega:))
PS: pilt on lihtsalt illustreeriv, mille eesmärk on juhtida (korduvalt) tähelepanu allikakriitilisusele igasuguse info hankimisel. Lisan igaks juhuks juurde, et kraadiõpe ei kesta arstidel mitte 3 vaid 6 aastat ja meditsiiniteaduste doktori kraadi omandamine tavaliselt teist samapalju sinna juurde.
