Rottisin lõustikust ühe jupi trollipostitusest. Jutt läks seal edasi juba päris hulluks:)
Sellest on siin varemgi räägitud nii Padaoru näitel kui ka veidi tuisusemate ilmade puhul, kui linna saabuvate teede äärsetes laadimispunktides moodustuvad siis päris korralikud järjekorrad, sest algselt arvestatud sõidujääk kahaneb reaalses elus planeeritust palju kiiremini ja kui on vaja jõuda. Olukord on tobe, kuna kiirlaadimisvõimekust arendatakse ikkagi sinna, kus on seda vaja pidevalt. Mitte sinna, kus pidevalt vaja ei ole, aga kui on, siis on vaja järsku "kõigil korraga". Huvitav, kas on tulevikku silmas pidades mingi plaan olemas ka ajutise/suure lisalaadimisvajaduse katmiseks masside jaoks? See puudutab peale Eesti ka teisi riike, kus sõidetakse talviti suusaboks katusel ja teinekord ka pikemalt lumepudrus puhastatud teede asemel.
Aga põhjus, miks selle siia panin, et mind huvitab teoreetiliselt, kuidas sellist pildil olevat särtsuautoummikut lahendama hakataks? Oleks fossiilikad, siis on lihtne, et bobcatiga lumi autode vahelt tee kõrvale ja siis keerab juht võtit või eelneb sellele limpsipudeli täis kütust paaki, et jõuaks esimese asulani/tanklani. Millised on üldse võimalused saada liikuma nt 500 või kasvõi ainult 200 tühja akuga elektriautot sellistes tingimustes? Siin pole ju mõtet enam rääkida sellest, et tanklates saiakeste mugimine ongi tulevikus osa autosõidust või et mis vahe sellel on, kas "tankimiseks" klub paar või paarkümmend minutit. Ka vesiniku tankimine ei käi nii lihtsalt nagu pagassis varuks hoitava "limpsupudeli" paaki kummutamine. Isegi 100 auto puhul oleks juba logistiliselt keeruline neid niimoodi laadida ja ükshaaval minema sõidutada. Samuti pole võtta kusagilt ka sadades puksiire (nagu ka sadades ratastel hädaabigeneraatoreid). Mingi ametniku laual on tõenäoliselt olemas dokument ka sellise "lume-särtsu-kriisi" lahendamiseks, aga mu enda fantaasiast ei piisa, et seda ligilähedaseltki näiteks selle Padaoru juhtumi juures ette oskaks kujutada.
Kusjuures Padaorg on kuulus seetõttu, et see juhtus riigi põhimaanteel. Ma ise olin ligi nädala tsivilisatsioonist lõigatud ja lumi tõsteti rasketehnikaga teelt ära (ega lõhutud ära ka lumehunnikutesse kinnituisanud maha jäetud autosid), sest sahkadel polnud seal paarimeetrises kõvaks tuisanud lumes midagi teha. See oli vaid õnnelik juhus, et Padaorus asi nii hulluks ei läinud kui mitmetel kõrvalteedel, kuigi kohapeal olnuile on see kindlasti tempel mällu igaveseks:)
# Tõenäoliselt on selle väite taga iseenda kaasasündinud tarkus.
Palun ole vähemalt nii palju viisakas, et loed kommentaari lõpuni läbi, enne kui ise sealt midagi kommenteerima hakkad. See tsitaat on võetud lingitud videost, mitte pole ise seda välja mõelnud. Seal öeldakse väga otse, et üks päikesepaneel Algeerias on 3x (mitte 20%) efektiivsem sellest, kui see sama paneel asuks Saksamaal. Videos on seletatud lahti ka ekvaatorilähedaste piirkondade probleemid ja lahendused nendele.
# muidugi on mul väga suur kahtlus et nagu alati neid küsimusi ignoreeritakse
Bänni vääriksid juba selle trollimise eest, sest esiteks ma ei ignoreeri kunagi asjalikke küsimusi (regatud kasutajana on pointless valetada või bluffida, kuna see tuleks nagunii kohe välja) ja teiseks poleks offtopiku arendamisest keeldumine üldse mitte ignoreerimine. Aga küsimus ise... lolliks oled läinud? Läpakas ei ole Ford Granada ega Volvo Amazon, mille marki ja mudelit kuidagi mäletada on võimalik. Nii palju mäletan, et oli mingi Dell ja sellest leidsin ka ühe 2006. aastal tehtud pildi (kus parasjagu mingit korrelatsiooni ja kovaratsiooni arvutasin:) - mõni kõvem vend suudab ehk isegi mudelinime pildi järgi ära tuvastada. Aga läpakas on siiani alles, ei ole hetkel lihtsalt siin, kus ise elan. Aga kuna ajasid juba hamba verele, siis katsun ülesse leida ja üritan siis ka "tule kolvile" saada. Isegi kui käima (või netti) enam ei lähe, siis mingi sildi sealt ikka leian, mille abil täpne mudel tuvastada. Kuigi kahtlustan, et seda on küsitud juba varemgi ja mõni osavam googeldaja leiab selle mudelinime ülesse kas siit auto24-st või mõnest muust foorumist, kus samuti alati ja ainult oma nime all postitanud olen (mäletan, et olen kellegi jaoks põhja alt seda silti vaatama pidanud). Minul moblat sel ajal polnudki, sai piipariga suurepäraselt hakkama. Esimese päris enda mobla ostsin alles siis, kui Q-GSM nende odavate Motorola lutsudega turule tuli. Läpakapildile lisaboonusena panen pildi oma elu esimesest GPS-ga Benefonist, pilt tehtud millaski 2002/2003a talvel. Järgmisel aastal ostsin juba elu esimese puutetundliku ekraaniga ja windowsi op-süsteemiga HP nutitelefoni, millest on siin foorumis juba palju juttu olnud ja ka enamus adminne vist oma käes hoida saanud:) Teemaga haakub see möla ainult selles, et erinevalt roheajastu kräpist tehti sel varasemalt niivõrd kvaliteetset ja vastupidavat tehnikat, et see töötab tõenäoliselt veel praegugi (hetkel kasutan moblana 2002a Nokia 6100, sellepärast et kaalub 76g:). Pole põhjust eeldada, et ka see läpakas ei peaks töötama ja HP Ipaq nutitelefon töötab kohe päris kindlasti - möödunud talvel lülitasin sisse ja selle aku pidas vastu ca ööpäeva (uuena pidas üle nädala minimaalse gprs- ja wifipõhise netikasutuse juures). Oh jah, olid ajad, minu poolt aitab nüüd:)
Kui inimene ei oska googeldada või googeldatust aru saada, on see veel kuidagi mõistetav, aga kui inimene kommenteerib teemas, mida ta pole viitsinud läbi lugeda, on see tema isiklik probleem ja mitte keegi ei pea hakkama jälle sama asja otsast peale tõestama. Võib, aga ei pea. Siin on muidugi see konks juures, et haigus muutub, avaldatakse uusi uuringuid, kogu info täieneb pidevalt. Keda huvitab, hoiab end ise pidevalt kursis, keda mitte... ketrab muudkui oma vana plaati ja otsib FB-gruppidest kinnitusi oma paranoiadele uute teadmiste õppimise asemel (täname kõiki, kes siin linkides oma träkkereid jagasid ja sellega oma tõsiseltvõetavuse puudumise lõplikult kinnitasid:)). Kui kõik viitsiks lugeda ja õppida, poleks varsti enam võimalik ei poliitikuil ega ka neil lamemaalaste taga seisvatel huvigruppidel kedagi manipuleerida.
Teine artikkel on Austria lukkupanekust. Sealt artikli juurest on rotitud ka pilt, mis järgnes lukustamisele uute haigusjuhtumitega. Kõik on muidugi loogiline. Samas kiputakse unustama, et osa inimesi käitub nagunii vastutustundlikult ja lukkupanek muutis vaid selle hoolimatu väiksema osa käitumist - siit paistab, kui suur jõud sellel on ja ahistavates piirangutes tuleb süüdistada hoopis neid, mitte valitsust. Selline olukord on siiski üsna ebaõiglane kõigi nende suhtes, kes on teinud kõik endast sõltuva, et haigus ei leviks loomuliku kiirusega ega koormaks üle haiglaid. https://www.iltalehti.fi/ulkomaat/a/83f96867-abdd-42ec-9975-
d8b0529be39d
- Modern renewable generation keeps rising faster than nuclear output ever did.
- New plants cost 3–8x or 5–13x more per kWh than unsubsidized new solar or windpower, so new nuclear power produces 3–13x fewer kWh per dollar and therefore displaces 3–13x less carbon per dollar than new renewables.
- Saving the most carbon per dollar and per year requires not just generators that burn no fossil fuel, but also those deployable with the least cost and time. Those aren’t nuclear.
Teine artikkel on pikk lugemine mõtlemapaneva teksti ja piltidega, eelkõige roherahapesust (sh särtsuautod). Ma ei oskaks sõnastada seda kokkuvõtet paremini, kui võtab selle kokku artikli juurest rotitud pilt.
Ma pole kindlasti ainus, kes on märganud, et igal hommikul kell 5 on elekter odav ja mõnikord ka kõige odavam kogu ööpäeva jooksul. Sageli lausa selline odav tunnine piik kl 5-6 vahemikus. Miks? Mõeldes sellele, mitut ajavööndit ja mil viisil meie ühine elektriturg hõlmab - saan aru, et kl 5-ks on lõpetanud töö kõigis neis riikides pea kõik öised põhilised kodutarbijad (pesumasinad, nõudepesumasinad, dushi kasutamise järgselt elektrilised soojaveeboilerid jne). Huvitav, kui suure osa sellest moodustavad selleks ajaks aku täis saanud särtsuautod kodulaadijate küljes ja kuidas (kui palju) see tund soodsat aega särtsuautode leviku kasvuga muutub?
Kõrgete elektrihindade valguses paneb mõtlema ka see, mis juhtuks öiste hindadega, kui lõpetada massiline öine valgusreostus igal pool tühjadel teedel-tänavatel eluslooduse kiusamiseks ja jätta see päevaga võrreldava valgustatuse hoidmine alles vaid nt linnasüdametesse ning lisaks hämara "avariivalgustuse" tasemel neisse piirkondadesse, kus on vähemalt võimalus, et keegi äkki ka öösel liigub? Hetkel jääb mulje, et tegu on taas mingi massilise rahapesuga, et loome kunstlikult nõudluse ja maksame selle kinni maksumaksjate rahaga, kuna maksumaksja, kes öösiti magades nagunii väljas päevasel tasemel valgustust ei vaja, ei tea ega oska isegi küsida, kui palju raha tema rahakotti sellise raiskamise lõpetamine alles võiks jätta.
Ega minagi tea seda vastust, kui palju raha aastas see nt Eestis raiskab (mitu puud selleks maha tuleb võtta ning läbi korstnate ilmaruumi lasta) ja kui palju meie kõigi elektriarveid mõjutab. Kindlasti võidavad sellest aga elektritootjad, kelle eesmärk ongi müüa võimalikult palju ja võimalikult kõrge hinnaga.
Väga hästi näha pole, aga suuremal tünnil on oksüdatsiooni ja ühel väiksemal läbiv kriim, nagu juba praegu oleks. Aga pildilt väga pole näha, kuigi lisasin ühe lähedamalt tehtud pildi ka, mode vaatab üle, kui avaldab, siis ehk on näha midagi.
Oligi näpukas, B4 oli hiljem, B3 oli just selle ainsa vanakooli cooleriga 59kW mootoriga (B4 oli mul juba moodne TDI-ga, seda ei tehtudki 1,6TD 59kW mootoriga). Leidsin isegi pildi kapotialusest, tehtud ühe järjekordse kaaneremondi ajal, tollase kehva digipildi puhul pead ei anna, kuna harjunud nägema kapotialust ikka eestpoolt, aga noole kohal peaks olema see elektriline turbo järelõlituse pump. Või vähemalt kusagil seal käigukasti pool see seal oli.
# Tead, kui mind, tervet ja ohutut inimest ei lubata... /.../ Ja käitun mõistusega.
Need asjad ei käi kuidagi kokku, sest kõik see, mis puudutab mõistust, on oma kätes (peas) ja meditsiinis on igaüks täpselt nii tark, kui palju keegi õppida on tahtnud. Aga ohutu pole Sa ei tervena, vaksituna ega ka läbipõdenuna, võid nakatuda kõigil juhtudel ja korduvalt.
Igasugune loodusega võidujooks toimib lühiajaliselt nö sprindina kuni mingi vahefinishini. Maratonil võidetakse loodust nii harva, et suur osa neist vähestest edulugudest on ka siit teemast juba läbi käinud. Koroona puhul seda edulugu oodata... ei tea tulemust ennustama hakata, aga raha põleb meeletult juba esimesel kilomeetril, kui pole jooksurütmi veel sissegi saanud.
Viiruse eesmärk ei ole mitte levida võimalikult paljudele inimestele või otsida üles mittevaktsineerituid, vaid palju primitiivsem - lihtsalt efektiivselt levida. Muudame meie oma tingimusi, muudab ka viirus oma strateegiat (eelistatult jäävad ellu meie loodud tingimustele paremini vastavad mutatsioonid). Viiruse huvi on levitada end mitte massidesse vaid massiliselt, et murda läbi ka vaktsiini- ja läbipõdemiskaitsest ja piirangud (mask, distants, inimesi ruumikubatuuri kohta jms) aitavad just selle "massilise külvamise" vastu (mis on otseselt seotud ka üliraske haigestumisega), mitte ei hoia ära haigestumist ennast. Kuna mehhanism on sama, siis loomulikult vahetult peale nii läbipõdemist kui ka vaktsineerimist on kaitse parem ja see väheneb ajas pidevalt.
Mul tekib kohati küsimus siin mitme doosi vaidlustajate vanuse osas, sest see on ju elementaarne, kui mõelda sellele, kuidas immuunsüsteem töötab. Oma laste pealt teab ju igaüks, et difteeria-teetanus-läkaköha süste saadakse enne täisealiseks saamist mitte "koos tõhustusdoosiga" vaid kokku 6 korda ja täiskasvanuna difteeria-teetanus iga 10a järel uuesti. Poliomüeliidivaktsiini 5 korda, B-hepatiiti 4 korda jne, kuid praktiliselt kõiki ikkagi mitu korda (ühekordsed gripivaktsiinid on erandid). Isegi oma lemmikloomadega käite vaktsineerimas iga-aastaselt terve looma elu, kus kohustuslikud vaktsiinid tehakse kas iga aasta või üle 1 aasta. Ja nüüd keegi imestab tõhustusdoosi üle või et tulevikus veel võib tõhustusdoosi vaja minna... kuidas saab üldse selle peale tulla, et teisiti saaks olla?
Aga mõistuse ja ringiliikumise kohta tõesti, et kui kõigil oleks mõistust ja ühtlasi ka mõistlikku kommunikatsiooni sisaldav inimeste harimine, ei oleks vaja üldse kohustuslikke piiranguid. St põhjuslike piirangutega ei kaasne vajadust keerata lukku majandust aastateks, aga seda kriisi saab väga lihtsalt muudkui venitada ja venitada, kui viiruse leviku piiramisel tegeletakse mingi veidra asendustegevusega, kuid samas kasutatakse seda ära majanduses jõujoonte ümbermängimisele, mis paneb inimesed käega lööma, aktiveerib "lamemaalased" jms, kuid viirus tegeleb käega löömise asemel hoopis enda arendamise-kohandamisega kunstlikult loodud olukorrale.
Puht psühholoogiliselt lähenedes oleks vist kõik riigid ligi 100% vaktsineerituse tasemega juba, kui esmalt oleks vilgutamiste, "pane õlg alla" jms poliittehnoloogiliste idiootsuste asemel seletatud ära elementaarne, et mõista immunoloogia toimimise põhimõtteid (haritud inimesed on igale riigile problemaatiline kontingent, sest erinevalt lambakarjana iidoli ülekuseid järgivatest lamemaalastest võivad nad ootamatult ka ise hakata otsuseid vastu võtma!) ning seejärel teha vaktsineerimisel iga doosi hinnaks nt 100e, nii et oma kodanikele korvab riik 50% ja lastele/pensionäridele/vähekindlustatuile 90%. "Kodutunnet" mäletate, just seda, kust tuli raha? Üks osa mu tööst on selles osas väga sarnane, et klientideni on vaja viia asju/infot, mille eest ma ei peaks küsima kopikatki, aga tasuta tähendab seda, et inimesed on küll huvitatud, aga lähikonna prügikastid on neid asju täis - inimesed ei oska hinnata tasuta saadut. Sellest saadik, kui tuleb maksta, on huvi endiselt suur ja rabatakse üksteise nina eest, et mitte ilma jääda... kuid nüüd näen neid võõraste inimeste juures käies kodudes, raamaturiiulites, ettevõtete kohvitubades lugemiseks jne. Ka siia lisatud pilti võib mõista üsna kaheti, nii mõtlevate kui lamemaalastega kaasamäägivate inimeste mätta otsast. Aga meil arutleti tõsimeeli, et hakata inimestele hoopis peale maksma:))))
Janssen, 1200 kella vaktsineeritud, nyyd taelik jama. Mul oli covid 8 kuud tagasi, antikehad veel naitasid. Covidiga oli 38,5 max... vpizdu sellised experemendid
2006 a galaxy. Käivitub halvasti.
Uus aku, uued eelsüüteküünad, aga diagnostika ütleb, et eelsüüte küünalde
Vooluringe tõrge.
On kellelgi aimu millega on tegu.
# Kasutatud rehvid, mis on roostetama hakkava traadiga kokku tõmmatud ja kaitseväe
# polügonil mulla alla täitematerjaliks maetud ja mida ametnikud on tõlgendanud RINGLUSEKS!
# On hirmutav, et selliseid JOKK skeeme kasutada saab ning tootjavastutusorganisatsioon
# võib end tunda aasta keskkonnateo väärilisena - milline suur kogus rehve on
# ‘ringlusesse’ antud.
Kui Delfi statistika ei sobi...
Probleem on pigem selles, et minagi tunnen neist vähem kui poolte riikide meditsiinisüsteeme (kus töötavad endised kolleegid-kursakaaslased ja seetõttu kuulnud veidi ka nende "köögipoole" voorustest-puudustest) ja vast oskan ka seletada sealt mõnda üksikut kõrvalekallet. Kahtlen, kui paljud seda faktipõhiselt üldse tõlgendada suudavad, aga kui info on olemas, saab alati juurde õppida ja enda analüüsioskust edasi arendada.
Pealkiri on eksitav, sest kõik see on teada juba ammu, aga on lihtsalt hea lühikokkuvõte eesti keeles sellest, mida võiks teada nii vaktsineerimise kui läbipõdemise kasuks otsustaja, kuna ägeda haiguse kõrval on teine suur risk just üsna salakaval pikk haigus.
Parim soovitus endiselt on kaitsta ennast: mitte, et koroona lõpuks ikka kätte ei saaks, vaid et nakatumine toimuks võimalikult vähese hulga viirustega ning immuunsüsteemil oleks aega reageerida adekvaatselt (mitte kiirustades). See kehtib peaaegu kõigi nakkuste puhul.
PS: need pole mitte propagandaartiklid (küll vist propa eesmärgil avaldatud:), kuid räägitakse pigem teadusest, mitte ei kiideta valitsuse läbikukkunud poliitikat.
Unustage jutt seal artiklis ja ärge pange tähele saamatut fototöötlust. Tulemus on siiski piisavalt sarnane seal esitletuga, et see siia välja tuua. St see, et kellegi jaoks ei tekita need silma suunatud kollased prozhektorid probleeme, ei tõesta seda, et need teistele ei võiks tekitada. Tekitavad ja paljudele ja mitte poolpimedatele, vaid täiesti õiglaselt kehtiva tervisetõendiga. Neid põhjuseid, miks vanema inimese silm näeb kehvemalt, on liiga palju selleks, et seda teemat siin üldse lahata. Probleem on selles, et lollusi mõtlevad välja ametnikud, kellel endal vähese elukogemuse ja noorema vanuse tõttu seda probleemi endal veel pole ning seadus ei nõua maanteeameti ideedegeneraatoritelt enne järjekordse tänava ohtlikumaks muutmist konsluteerimist ei oftalmoloogide ega ka geriaatritega.
Ma pole küll 60 aastane, aga sarnane efekt on ka pimedas sõitmisega maanteel, kus idioodid on toppinud teeservad täis mingeid helkurposte, mis peegeldavad tagasi oluliselt rohkem oma tulede valgust, kui vastutulevad autod seda üldse suudaks (peegeldavad otse silma, mõtle nurkade peale). Siis olengi pimestatud helkuritest ja näiteks kuuvalgel parktuledega sõites näeksin hämarasse (kraavidesse, nende märkide taha jm, kus võib olla nii loomi kui inimesi) paremini. See sama kehtib kõik ka linnas ja sellele peaks mõtlema järjekordseid lollusi projekteerides - ka seal samas saanuks suurepäraselt teha sama elektrikuluga hoiatused juhile oluliselt vähem pimedanägemist halvendavana ja samal ajal valgustada ära ka sebra ümbrus, kust reaalselt arvestatav osa jalakäijaid lõigata armastab. Praegue lahendus meenutab pigem lollide väljaselekteerimist, et need, kes kõnnivad keset sebrat, neil läks ohutumaks, aga need, kes liikluseeskirju nii pedanteselt ei täida, nende tõenäosus auto alla jääda kasvas varasemaga.
Lisaks sõnum ka noortele, et teie, kes te juba praegu olete vaadanud ekraane oluliselt pikema osa oma elust, olete sama asjaga samas vanuses hädas oluliselt rohkem kui meie;)
Kehva suverehvi? OK, võib olla palavatel päevadel tõesti tuleb sõites kuidagi vahe sisse, aga märja teega ja tugeva vihmaga on tunduvalt parem kui kulunud suverehv :-) Ise juba aastaid utiliseerin selliselt oma aja ära elanud talverehve ja normaalselt sõites ei ole erilist vahet - kui siis ainult vahel järsemal kohaltvõtul võib rehvi ringi saada (aga manuaalkastiga 110kW teeb seda ka suverehviga).
PS Naastude eemaldamisega saaks tippklassi naastrehvist väga kehva lamellrehv. Panin kõrvuti enam-vähem samas skaalas Conti naastu ja lamelli kuvatõmmise, saab ise vaadata kui palju erinevad.
EDIT: link pildile https://www.upload.ee/image/13641718/naast_vs_lamell.jpg
Mullu juulis leidis see auto uue omaniku 1500 euro eest. Ideaalsesse korda viimiseks oleks vaja olnud üsna vähe, nii kolmekohaline number eurosid keretöid.
Nüüd on sellega keegi oma esimese sõidukogemuse kätte saanud ning arusaadavalt on auto väärtus seeläbi kolmandiku võrra tõusnud. Pildid tehti ka igaks juhuks öösel, et rohkem deep oleks.
