Ei osanud seda hästi kuhugi mujale panna - hoorumis on vähemalt kümmekond teemat, kus on "kõvadel sõidumeestel" kerkinud üles küsimus, et "kuidas on võimalik sõita rohkem kui mina". Tean ka Eestis inimesi, kes saavutanud aastas veidi üle 150tkm (mis tundub ka mulle ulme), aga see mees paneb pika puuga kõigile:)
Et siis 100 päeva järjest 100km/h KESKMISE kiirusega ja 16h ööpäevas.
Mõtlen ikka loetu üle, aga minus ei ole vaatamata nõmedaks keeranud olukorrale mingit otsest frustratsiooni. Muidugi ei meeldi selles kontekstis kuulsus olla maailmas esimesed, aga selge on ka see, et kui me ei ela viisil, milliseks me oleme evolutsiooni käigus kujunenud (hajutatult elama), vaid millisena me alles viimaste inimpõlvede ajal oleme hakanud ootamatult normaalsuseks pidama, on loomulikult valikuvariante vähem ja valikuvabadused ei saa olla nii vabad kui me sooviks. Kui elad ja töötad maal ning enamuse ajast värskes õhus... ma ei tunne kusagil mingit vaktsineerimissurvet ega ka ohtu haigestuda, sest haigused ei levi niimoodi. Aga levivad ka maal, kui lapsed selle koolist koju peaks tooma, mida riigi antud juhendid otseselt soosivad ja nii on pandud löögi alla ka need, keda tegelikult polekski vaja vaktsineerida.
Frustratsiooni tekitab mitte koroona või kampaaniad, vaid korraldamatus kõiges, mida riik peaks korraldama. Hetkel siis elanikkonna laustestimine. Perearstil puudub võimekus tegeleda tervete inimestega ja anda neile saatekirju testimisele. Iga lapse testimise aja broneerimine võttis eelmisel nädalal aega vahemikus 45-60 minutit, kusjuures eri klassidest tuleb info eri aegadel, nii et kahel päeval pidi sõitma Tallinnasse testima ühe korra asemel kahel. Lisaks kooli jagatavad kiirtestid, mille tulemustega ei osata koordineeritult ümber käia (kool vs muusikakool vs kõigil lastel vähemalt 2 trenni, millest 1 on kattuv). Vaesed õpetajad ei leia lõpuks muud lahendust, kui korraldada salaja... sest salaja ju viirus ei levi. Eriti veel testitud tervete inimeste vahel (viimase 7 päeva jooksul kolmel lapsel kokku 12 testi!). Klassikaaslastest ainsad haigestunud olid sel korral need paar last, kes olid aasta eest juba korra põdenud... Huvitav, kui kalliks lähevad need kiirtestid + mitu korda nädalas PCR-itamised ühiskonnale? Seda, kui kalliks läheb Tallinnas testimas käimine vanematele või tundide viisi telefoni otsas rippumine aja broneerimiseks (sest endale saab veebis aega panna, lastele ei saa!) ei lähe nagunii kellelegi korda.
# Inimestele tuleb jagada pidevalt elu kergendavat, kuid neutraalset infot. Näiteks
# et vaktsiinibuss on sel ajal seal ja seal, vaktsineerida saab seal ja seal ja see on
# täiesti tasuta. Ilma igasuguste üleskutseteta "tulge vaktsineerima sinna ja tänna",
# vaid et "vaktsineerida saab seal ja seal". Kes tahab, läheb. Kes ei taha, ei lähe.
Ma olen käinud kokku paarikümnel müügiga seotud koolitusel oma elus (sh ka veebipoodide ülesehitamise psühholoogia jms) ja ABSOLUUTSELT KÕIGIS on õpetatud nii, et inimesele tuleb öelda, mida ta peab tegema, sest muidu ta ei tee võib teeb täpselt sama asja konkurendi lehel, kes ütleb, et "tee nüüd seda". Enamik koolitajaid ise on testinud seda ja näitavad konkreetseid %, mis juhtub olukorras, kui inimesel on võimalus osta midagi, mida tal ka tegelikult vaja on või kuidas käitub potentsiaalne klient siis, kui talle öeldakse vihjamisi, et laojääk on veel 5tk ja "ostmiseks liigu edasi... jne". Selline abistamine on kõrvaltvaatajale jabur, aga nii saab massid toimima. Ma pole pädev tõendama ega lükkama ümber, kui hästi need meetodid töötavad kaubanduses või kuidas töötaks alternatiivne lähenemine koroonavaktsiinide "mahamüümisel", aga pole vist raske arvata, millistel koolitustel on käinud vaktsineerimiskampaaniate läbiviijad:))))
# tegu vist plekkveljega.plekkidel hoitakse värvi pealt kokku ja värvitakse
# poolmatiks.mina lakiks üle ja tõmbaks kerevahe peale
Tõepoolest. Juba uuena selline poolmatt värv. Alates tänasest enam ei ole :)
Aga poolmattid on plekkveljed ka kõigil vanadel autodel (mõne erandiga, st mis juba üle värvitud)... huvitav küll, mis põhjusel? See läikiv vs matt pole ju mingi kokkuhoid. Aga see lihtsalt võimendab probleemi avaldumist, mitte ei tekita seda.
# Oma autol lahendasin peale suuremate velgede paigaldamist sarnase probleemi
# (lumi talvel) veljesiseste lapakatega, mis olid tehtud külmhoone ukse
# riba/külmakardina materjalist ja kinnitatud poripleki külge. Töötas vägagi hästi.
Tnx! Äkki leiad võimaluse täiustada sisulise poolega foorumi pildipanka? ;) Mitte, et midagi sellist ise teha ei oskaks, aga kellegi poolt tehtud "tootearendusest" on alati midagi õppida ja teha ehk midagi natuke veel paremini. Mul on mõlemal autol tegu siiski originaalidega (ühel 15" ja teisel 16"). Suurema veljega, eriti kui tegu vaid 3-5 laia kodaraga valukaga, on pigem alati mugav velje seest igasugust jama kätte saada - talvel kastekannutäis sooja vett ja tehtud.
Siin ei ole asi selles, kas velg paikneb supportile lähedal või kaugel. Ühelt poolt on tegu ikka moodsate autode disainiveaga (velje sees teega paralleelsed pinnad, millelt tsentrifugaaljõud ei löö sodi minema ka ideaaloludes, nagu kirjutasin, ühegi vana autoga pole samadel teedel sõites kunagi neid probleeme olnud ja veljele otsa vaadates kohe selge, miks ei ole) ja ega see on ka erakordselt nätske savipinnas, kus probleem tekib, mitte ei juhtu seda igast mudaaugust läbi sõites. Loomulikult tekitab see ka teisi probleeme: rehvimustrisse kogunenuna tekitab maanteele väljapöörates alati "sitarea" ja survekaga saab iga kord tiivakoobastestesse kogunenud jamast autot kohe paarkümmend kg kergemaks teha:). Aga need teised probleemid ei sega sõitmist.
Kuna konkreetseid soovitusi veljevahadele pole tulnud, lähen homme poodi ja ostan mingi suvalise ära. Kui on kehv ost, ostan järgmine kord mingi muu ja eks nii need kogemused tekivad. Tahaks ka neile autodele lõpuks talvekad alla saada.
Kahe viimati ostetud uue autoga on tekkinud probleem, mida varem pole olnud, ei uute ega vanadega, kuigi sõidetavad teed on täpselt samad mis varemgi. Nimelt jääb savine pinnas velje siseküljele kinni ja rattad lähevad tasakaalust niivõrd välja, et ei kõlba maanteel sõita. Vanematel autodel on velgede sisepinnad siiski mingi nurga all ja seetõttu niivõrdkuivõrd isepuhastuvad. Nende kahe uue autoga on aga sisepind teega sisuliselt paralleelne, nii et vahet pole, kui palju veejoaga kaasa aidata, tsentrifugaaljõud ei löö sealt minema ei savist pori ega ka talvel lund. Pilt on illustreeriv, seda savikihti on servast veidi näkitsetud:)
Enne, kui hakata mingeid uusi "vuffelvelgi" originaalide asemele otsima, küsin kogemusi, kas on keegi üritanud muuta velgi sellise savise mulla suhtes vähem nakkuvaks? Esimest ettejuhtuvat veljevaha praegu poest ostma minnes ostaks tõenäoliselt sellise, mis toimib sama kehvasti, nagu need, kes juhuslikke klaasi- ja kerevahasid on proovinud ja pärast rahul pole, samal ajal kui teised kiidavad ja kasutavad. Küsin kogemusi just selles osas, et velgede külge midagi kinni ei jääks. Velgede kaitsmine, välimus, läige jms mind väga ei kõneta:) Tänan juba ette kõiki kaasamõtlejaid.
Kuna ühes teises teemas räägiti jälle remondirõõmudest, meenus just, et siin teemas 11:52 22.03.2015 postituses oleval soodal täitus millaski suvel 700tkm (sellest 80tkm Eestis). Nagu pildiltki näha, on istmed endiselt korras ja terved. Mootor endiselt grammigi õli ei võta, isegi õli värv hakkab tuhmuma alles välba lähenedes, üle 100 käivituse -30 madalamatel temperatuuridel eri riikides ja alati poolest pöördest käivitnud. Selles osas küll muretuse etalon, aga muus osas vastupidavust väga ei kiidaks, kerjab aegajalt tähelepanu nagu iga teine VAGi toodang, just pisiasjadega (üksikud andurid, rattalaagrid, mingi elektriaken jms) on tulnud tegeleda, mis sellise läbisõidu juures on kodus mõnel muul autol veel kõik originaalid ja töökorras. Poolmuidu saadud auto puhul siiski väga ei kurda.
Deus, Su juttu kinnitab see, et me oleme maailmas ikkagi esimesed. See pole tulnud kogemata ega tühja koha pealt.
V6sa jutule pilt ja kommentaar juurde, et nii juhtub alati, kui hakata lahmima ilma süvenemata. Olenemata teemast. Suurepärane näide on need maskid, et kui üks seltskond kasutab õigeid maske ja õigesti, saavutab ta suurepärase tulemuse (nn teaduslik katse). Kuid sealsamas kannab teine seltskond maski lõua otsas, kus see ei toimi absoluutselt ja kolmas seltskond kasutab maski õiges kohas aga valesti - viskab kodus lauale (raha kokkuhoid, et homme kah kasutada:) ja laps tõmbab sellest keelega üle ning koristamishaigust põdev naine näperdab pärast maski välispinnale päeva jooksul kogutud viirused korraga suhu ja ongi kohe rohkem ja raskemalt nakatunuid. Kui statistika paneb need kõik ühte patta, teeb lamemaalane järeldused, et maskid ei toimi, kuigi tegelikult toimivad maskid suurepäraselt. Eriti veel olukorras, kus neid kasutavad nii levitajad kui nakkust mitte soovijad. Tagajärjed on alati paremini nähtavad, kuna erinevalt põhjustest ei pea tagajärgedest arusaamiseks kasutama mõistust.
Mitte, et see poodide ja teiste poeskäijate trollijate debiilsust kuidagi vähendaks, aga see tõi väga hästi esile kitsaskoha, millega peakski tegelema politsei - siiani jalutati poes tuimalt ilma maskideta ja pandi mask ette korraks kassasse maksma minnes, kuna poe arvates tähendas klientide teenindamine ainult kassas raha üleandmist, mitte klientidele kaubavaliku pakkumist! Kuna maskita seab inimene ohtu nii ennast kui teisi, peaks olema politseil täielik õigus need siseruumides maskideta inimesed raudu panna ja isoleerida ühiskonnast näiteks 14 päevaks (karantiini:) ning lasta seejärel neil ka oma ülalpidamiskulud kinni maksta. Kui on reeglid, tuleb neid täita, kuni reegleid pole muudetud. Kauplus on samuti eraterritoorium, uksest sisenedes nõustub inimene sisekorraeeskirjadega ja täidab neid või saab karistatud. Vahepealseid variante ei tohiks üldse ollagi! Koht, kus vaielda makside tööpõhimõtete, viirususe levikuviiside või mingi piirangu vajalikkuses, ei ole kindlasti mitte kassajärjekord erafirmas.
Igal mündil on siiski 2 külge. Valitsus teeb endiselt reegleid eelkõige oma näo päästmiseks, mitte ei tegele sisulise poolega - ei jõua (ega vist kavatsegi) kontrollida ka varasemalt kehtestatud reeglite täitmist. Kui aasta tagasi toimis veel inimestel mingi alalhoiuinstinkt, siis praeguseks on see kadunud ning paljud ei täida teadlikult ei praegusi ega isegi mitte varasemaid leebemaid piiranguid. Ei täida ka paljud ettevõtjad.
Ja siis see mündi teine külg - kuidas saavad üldse inimesed võtta tõsiselt piiranguid, millel pole mingit seost loogikaga? Kas teatrietendustel hakkab alates kl 23-st koroona rohkem levima kui enne seda, et etendus ilmtingimata enne kl 23 peab lõppema? Kui selle üle võib veel vaielda, kas inimesed ikka peavad saama pubides hommikuni juua või mitte, siis igasuguse asutuse lahtiolekuaegade piiramine nii, et sama klientide hulk peab läbima mingit ruumi lühema aja jooksul, tähendab puht matemaatiliselt seda, et inimeste kontsentratsioon (inimeste hulk vs aeg vs pindalaühikud) kasvab ja nakatumise tõenäosus kasvab. Aru ma ei taipa, miks riik selliseid reegleid kehtestab. Aga ka siin tuleks arvestada nn "musta turuga" nagu tubakatoodete jm meelemürkide puhul - kui inimesel on vaja end süstida või juua ja tal ei võimaldata teha seda kohas, kus riigil on olemas kontrollivõimekus, läheb ta külla sõbrale või renditakse maja, kus kontrollimise ja reguleerimise võimalus puudub (nagu rentisid varem laulukoorid harjutamiseks ruume Harjumaa piiri taga, kus polnud sel hetkel seda piirangut ega mitte ka kontrolli, sinna sõideti muidugi puupüsti täis autodes:). St väga suur efekt oleks täituvusnõuete piirangutel ja makstagi kompensatsioone hoopis selle alusel, et kohti hoitaks lahti ja inimesed hajuks paremini nende kohtade vahel, kus nende riskikäitumist saab kontrollida. Kui alkohoolikute näide on raskesti mõistetav, siis praeguses olukorras peab tegema teatrihuviline samal õhtul valiku nt 6 etenduse vahel, aga võiks teha valiku pigem 20 etenduse vahel pooltühjades saalides: oleks näitlejatel tööd, saaks hoonete halduskulud makstud, inimesed viibiks kohas, kus nende riskikäitumine on paremini kontrollitav nt koduste kokteiliõhtutega võrreldes ja tõenäoliselt oleks nii praegusest ohutum isegi negatiivse testiga mittevaktsineerituil, mille puhul riik vist eeldab, et kui nad ei viibi pubis/teatris vm, siis istub igaüks omas kodus ja hoiab distantsi teistest omasugustest... Praegune nakatumiste arvu tõus on siiski otsene kruvide kinnikeeramise poliitika tulemus, mille puhul isegi ei kontrollita, kas need kruvid päriselt kah kinni said ning igasugune kodanikuallumatus ainult kasvab, sest mida loogikavabamad on piirangud, seda parem peaks olema kommunikatsioon. Hetkel on aga "süüdi" perearst, miks tema nimistus on liiga väike vaktsineerituse tase, miks tema nimistus olevad koroonaeitajad haigestuvad ja tema asula mõnda aega koroonapealinna rändtiitlit kannab, miks tema ei jõua vastata pooltõdesid täis meediapropagandale teise poole tõe mõistmiseks jne. Praegu devalveerivad poliitikud oma sõnavõttudega kahjuks ka arstide tõsiseltvõetavust, kuna inimesed ei oska teha vahet, kes, mida ja miks ütles.
Otsimas sellist isendit. Kui teate kus vb olla kuskil Eestis veel vedelemas, euroopa / vene saite kus on lootust leida oleksin väga tänulik!
Eesmärk restaureerida täielikult.
Täiendust huvitavatele tööriistadele, ostetud mõni aasta tagasi "kopikate" eest mingist Saksamaa Lidlist. Kuna hinda polnud ollagi ja idee tundus nii jabur, siis lihtsalt pidin proovima. Oleks olnud kohe midagi auto juures keerata, oleks ostnud peotäie neid juurde kasvõi kingituseks.
Neist üks on selline, millel keerad kandid nii tihedalt kokku kui võimalik, teisel on topelthülsid, millest sisemist saab vedruga eest ära lükata, kui välimist hülssi vaja kasutada. Geniaalselt lihtsad ideed, aga mõõdud, materjalid ja igasugused pisiasjad sealjuures teevad nende kasutamise nii mugavaks, et kasutan rohkem kui tavalisi silmuste-padrunite komplekte. Ja kasutanud ka selliste poltide-mutrite puhul, millega eelnevalt ka mõne muu võtme puruks keeranud.
Pildi rottisin artikli juurest. Ma ei arva, et mittekäsitööpalkmajad oleks olulisel määral halvemad käsitööpalkmajadest, aga nagu ka särtsuautode puhul, alustatakse siin pika pausi järel kallimast otsast, eksklusiivsemate toodetega ja jõukamate klientide toel.
Artikli tõlgib ise see, keda teema huvitab. Tõlgin siia hoopis ühe artikli jagamise juures olnud kommentaari.
"Soome metsad on nii nooreks raiutud, et see pärsib palkmajade töösharu kasvu ka järgmistel aastakümnetel. Palgid liimitakse nüüd kokku väikestest puudest. Lisaks ka puidu kvaliteet on langenud. Palkmajade korrastamisel on selgelt näha, kuidas aeglaselt kasvatatud kvaliteetne puu püsib oluliselt kauem ka rasketes oludes. Põhjala puu on tipptoode omas klassis.
Enne lageraie ajastut valiti metsast hoolikalt üksikuid palgipuid ja metsad uuenesid looduslikul teel. Viimased 60 aastat (väetamisega) metsandust on püüdnud maksimeerida kogust hoolimata selle kvaliteedist."
Omalt poolt kommentaar juurde, et sel kevadel võtsin kodus ette huvitava töö - ühe puidust majaosa lammutamine ja taastamine täpselt algsel kujul. Teada oli nii palju, et hoone on ehitatud umbes aastal 1600 kasvama hakanud puudest ja vajumiste jm tõttu kehvas seisus. Õnneks või kahjuks välis- ega sisevoodrilaua alla ju ei näinud, aga nt polnud seal vundamenti, palgid olid pandud otse maapinnale, selle peale palkidest karkass jne. Materjal selleks tööks oli juba ammu varutud. Lahti võttes leidsin ikka mõne koiaugu, aga mitte ainsamatki mäda kohta. Küll aga oli probleem, et kõik vanad palgid, ka need otse mulla peale pandud põrandalaagid, olid nii kõvad, et mootorsaega saagides sädemed lendasid, vaigulõhna õhk täis ja ilma auke ette puurimata puidukruve sisse lasta ei õnnestunud, sest need lihtsalt murdusid. Kuna eesmärk oli kiirelt maha ja uus püsti, siis peale lahti võtmist mõtlesin kuu aega, mida sellega teha ja lõpuks jätsingi lammutamata. Ajasin vana asja nii hästi loodi kui võimalik, mõned kaasaegsemad lahendused juurde lihtsamaks elamiskõlbulikkuse saavutamiseks ja nüüd see vana kestab kõik edasi. Tuba on soe, ootan uusi puitaknaid ning paigaldan hetkel uuesti elektrit. See on minu arvates jube hea näide sellest, kui suur on kvaliteedi erinevus tänasel puupõllupuidul ja vanasti hoolikalt metsast valitud ja õigel ajal langetatud palgipuul.
Ja et kõik liiga ilus ei tunduks (vabatõlge järgmiselt lingilt): päikesepaneelid tekitavad kogu elukaare jooksul umbes 300 korda rohkem mürgiseid jäätmeid iga energiaühiku kohta kui tuumaelektrijaamad. See pole mitte kokkuvõte artiklist, vaid lihtsalt "teaser" ärgitamaks lugema pikka ja põhjaliku artiklit, et murda neid "lihtsalt liiv" stiilis puhta päikeseenergia müüte.
Tegin just pildi Jeebi all olnud pasteldest - raske auto all kitsad BF Goodrichid, mis suudavad vaatamata juba märkimisväärsele kulumisastmele lüüa rehvialuse pinnalt vee minema. Just said talvekad alla (lamellid), mis on vaid kopika võrra laiemad, aga millega satub maanteekiirusel igas ääreni täis (tüüpilises, kuni ca 5cm sügavuses) roopas vesiliugu, st ei saa nii kiiresti enam sõita. Iseenesest huvitav, sest rehvitüüp, mida nimetatakse kõvaks Kesk-Euroopa lamelliks, peaks tegelikkuses olema just nimelt vihmarehv, kuna veekihi tekitamiseks seda soola ju teedele laotataksegi...
Sama puudutab ka teema algust, et ostsin küll vihma osas A-klassi (premium) rehvid, mis tegelikkuses tähendab, et need on väga head nii kuival kui ka märjal teepinnal. Niipea, kui veekiht ületab rehvi mustri sügavuse (tüüpiline asfaldiroobas), ei vaju rehv enam teepinnani läbi, sest vesi püütakse mahutada pikisoontesse, mitte ei juhita külgedele ära (juhitakse, aga minu amatööri pilgu läbi on sooned selleks liiga kitsad). Võrreldava auto RainExpertidega ei teki sellist küsimustki (tõe huvides olgu öeldud, et kõik oleneb siiski kiirusest, mina räägin siin "mõistlikest" maanteekiirustest, mille eest politsei kedagi ei trahvi), sest vesi suunatakse kõrvale (Ei RainExpert ega RainSport ei ole edevad V-mustrid, aga selleks disainitud mustriprofiil teeb sama töö ära igati edukalt).
Eks ta ole jälle selline pisike nüanss, aga kuna ma ise ei pea märga teepinda kunagi kriitiliseks probleemiks (erinevalt vett täis asfaldiroobastest), siis rohkem nii kergelt seda rehvitähistust (vihmapiisk + A-klass) uskuma ei jää. Ühtlasi tekibki küsimus, et huvitav, miks ei ole lisatud rehvidele tähistust rehvi alt vee ärajuhtimise võime kohta? See ei peaks olema ju mingi testimise lisakulu tootjatele, vaid täiesti labaselt välja arvutatav omadus kontaktpinna mustri omaduste kaudu?
Kaugjuhtimise kontroller on ta jah. Aga see on ka ainuke skeem seal. Kõik ülejäänud jubinad on juhtmed. Ehk siis teoorias on tollel muu funktsioon ka, ratta elektrimootorid on ka sinna ühendatud juhtmetega, seega peab olema too üldine niiöelda “aju”.
Sai akule pirne külge proovitud, pirnid põlesid. No akut ma ei usu, sest kui üritan laadida, näitab 100% täis ja roheline tuli põleb. Eks tellib siis hiinast ära selle skeemi ja vaatab kas hakkab tööle
Tänane uudis Norras, kus mitmed riigid arutavad veealustest kaevandamistest ja põhjuseks rohepööre, kuna selleks vaja paljupalju erinevaid mineraale ja loodetakse vajaminev kogus merede põhjast saada. Artikli juures oli ilus illustreeriv pilt.
Ehk siis tegelikult endiselt küsimus, kui roheline on roheline?
Jalgratturite hukkamine loodusliku valiku teel sai enne valimisi hoo sisse, aga see kõik puudutab ka autojuhte, kelle südametunnistusele see püütakse jätta. Nagu kergliikurite teemas juba mainisin, siis mind häirib kõige rohkem see, et rattur, kes seisis varem punase tule taga ristmikul mu kõrval (=minust kaugel) kõnniteel, seisab nüüd madalas autoteel vastu külge minu jaoks täpselt pimedas nurgas, nii et ma ei näe teda ei bussi küljeaknast ega ka peeglitest. Pidevalt hirm, et niimoodi foori taga esimesena parempöörete tegema hakates ükskord mõnest üle sõidan... Pilt on täna Tln ringteelt, need punase plastiku maha valajad on ikka päris lolliks läinud (või koostöös selle tellijatega väga korrumpeerunuks muutunud). Seal oleks tõenäoliselt ohutumgi rattaga sõita kui Tallinnas sees, kus rattateed algavad ja lõpevad meelevaldselt sõiduradade vahel, mõnikord autodega vastassuunas jne. Eks jama tekibki siis, kui satuvad kokku rattur ja autojuht, kellest kumbki sealt varem sõitnud pole, ei saa aru, mida peaks tegema ja enne arusaamisele jõudmist ei jõua ka hoogu maha pidurdada. On vast arusaadav, mida arvan neist teedest... või sellise jama korraldajatest.
# Sellega seoses on jabur väita, et elektriline liinibuss on mõttetu.
Palun seleta nüüd oma sõnadega lahti, miks on linnaliinide puhul need suure sõiduulatusega liinibussid keskkonnasõbralikumad kui trollibussid? Juba 70ndatel olid ju olemas trollid (minu teada isegi Venemaal), mis kasutasid taevaliine seal kus sai ja sõitsid vajadusel mingi kümmekond km vahepeal väikeste akude pealt, kuhu taevaliinide rajamine oli kallis või tehniliselt keeruline. Nii oli laadimine ja liiklemine lahendatud ilma lisanduva ajakuluta.
Saastamisest rääkides pigem ikka tramm (ei tekita rehvitolmu), mis hõivab vähem linnaruumi (autoteede arvelt;) - trammitee rajamise hinda vaadates on see muidugi kallis. Kui panna kõrvale märgatavalt laiema autotee rajamine sama hulga inimeste transpordiks koos iga-aastaste hoolduskuludega (ei pea lappima asfaldiauke, kitsa rööbastee soolatamisest-lumekoristusest rääkimata), räägiksime hoopis teistest numbritest. Kui lisada sinna juurde veel ka akubussi akude tootmine/eluiga, on tramm tõenäoliselt odavamgi. Kes reisinud palju kaugemates vaesemates riikides, on näinud kindlasti neid kümnete km kaugusel asuvatesse küladesse viivaid trammiteid, kus sõidavad midagi Ford Transiti laadsete koolibusside sarnast, kuhu vajadusel trammivagun(id) konksu otsa visatakse (st kui vähe vedamist vajavate inimeste pärast ikkagi rööbastee ära tasub).
Kaubikutest veelkord, mis on tegelikult päris hea näide: tehniliselt pole vahet, kas veab kaubik kaupa või sõiduauto inimesi, see on mõlemal juhul vajalik tegevus, sest nii kaubal kui ka kõigil autos viibivatel inimestel on tarvis liikuda ühest kohast teise. Tühjalt (mugavusest) sõitvaid kaubikuid sisuliselt ei eksisteerigi (erijuhud). Ei peaks eksisteerima ka selliseid tühjalt sõitvaid sõiduautosid peale erijuhtude, sest üksikisiku transpordiks vähemalt poolteist tonni rauda kaasa vedada on ajuvaba (loe: pole keskkonnasäästlik) ja selleks on juba ammu olemas keskkonnasäästlikumaid lahendusi (särtsutõuksid-rollerid, ühistransport, äärmisel juhul ka midagi Renault Twizy sarnast, kui mingil põhjusel ikka ise tasakaalu hoida pole võimalik).
Lisan siia juurde ühe netist rotitud pildi. Ma olin 15a oma juhistaazhist harjunud sellega, et saab kõvasti seal parklas tiirutada enne, kui leiad tühja koha auto parkimiseks. Lõpuks alati leidsin. Siis oli kah vastuseis, et mis mõttes võtate selle ruumi autodelt ära ja annate inimestele. Alles veidi varem oli iseenesestmõistetav sõita autoga Raekoja platsile parkima. Lõpuks terve mõistus võitis. Sama hästi võiks võtta (ja ükskord võetaksegi) autodelt ära terve kesklinn: esmalt transiitliiklus, seejärel igasugune eratransport ja jääbki alles vaid ühistransport. Neid on juba praegugi väga väga vähe, kellel on autoga vaja sõita kesklinna (AUTOGA! VAJA? Ise SÕITA? KESKLINNA!).
Rohepööret (mitte rohepesu) arvestades oleks viisakas anda see nüüdseks viimase vaba maalapini asfalteeritud linnaruum ikka loodusele ja inimestele, mitte mingitele teist tüüpi (elektri) autodele.
# Miks ma ei ole süstima läinud ja olen nüüd ka süstlasõltlaste arust lamemaalane?
Sellepärast, et Sinu peas eksisteerib mustvalge maailm, mida Sa ise ei mõista, aga võtad omale ikkagi õiguse hakata kedagi sildistama süstlasõltlaseks, nagu iga süstal tähendaks kohe sõltuvust või maailmavaadet.
See, et Sina põdesid sel korral minimaalsete sümptomitega, ei anna garantiid, et järgmine kord sellesse ei sure või üldse asümptomaatiliseks levitajaks ei osutu, sest Sa ei tea põhjust, miks Sul sel korral "vedas" (nt kas geneetiline eelsoodumus või õnnestus saada korraga nii väike hulk viiruseid, millega paljude siiani koroonasse surnud inimeste immuunsüsteem rahuldavalt toime oleks tulnud, seda nimekirja võiks jätkata pikalt).
Hetkel näen ma kahte üsna suurt kitsaskohta:
1. Juba vaktsineeritud peavad end "surematuteks" ja piirangutest (nt maskikohustus, distants) kõrgemal seisjateks, kuid samal ajal on ka seadusandja niivõrd hambutu, et ei suuda ullikesi ohjata. Heaks näiteks on Lasnamäe või Maardu ühistransport, kus suhtumine riigivõimu on kantud sujuvalt üle reeglitele allumatusele. Ja kui busse juhivad sama suhtumisega inimesed, kes siis sellises olukorras üldse midagi kontrolliks?
2. Piirangud on täiesti meelevaldsed ja seetõttu on neid raske võtta tõsiselt igaühel, kuid see kujundab suhtumist piirangutesse ka seal, kus see on kriitiline.
Toon 2 näidet:
- õues väliüritustel (mitte ainult kontserdid-laadad-festivalid, vaid ka nt terrassiõllekad ja -restod) poleks vaja mitte koroonapassi/teste vaid distantsi hoidmist (sest ka vaktsineeritud nakatavad ja/või nakatuvad ja seejärel omakorda nakatavad) ja sellise kõigile suht ohutu õueruumi loomise ning külastajate poolse täitmise kontrolli võimekus on inimeste hulka piirates neist paljudel ka olemas. Praegune olukord on sama anekdootlik nagu lennunduses, et lennujaamas seisame kõik 3m vahedega, aga lennukis istume kõik küpsise-õlle-veini ettekäändel ilma maskideta tihedalt koos, peale ümberistumist järgmises lennukis, seejärel bussis/taksos/kiirrongis jne. Nii küündimatu juhtimise puhul on ülekohtune ka ainult inimeste süüdistamine, et piiranguid ei võeta tõsiselt.
- tänaste andmete järgi ei taga vaktsineerimine oluliselt suuremal määral paremat kaitset raske haigestumise vastu (ei pea silmas riskirühmasid, mille kohta neid andmeid pole piisavalt detailselt veel avaldatud), kui piiravad ettevaatusmeetmed, mis kindlustavad selle, et organismi satuks halbade juhuste kokkulangemisel korraga vaid väga väike kogus viirusi (mingi osa neist linkidest on käinud läbi ka siit teemast, lausa eesti keelsetenagi). Segades ära need inimrühmad (nt distantsi-maskita suured klassid või linnahallikatuse taolised massiüritused vs kõiki enesekaitsemeetmeid korralikult kasutavad inimesed), saavad lapsed-vanemad-vanavanemad kodus ikka kokku ja nullitakse ära neist ühe osa pingutused haiguse leviku piiramisel.
Iga keti tugevus sõltub keti kõige nõrgemast lülist. Mugav on näpuga näidata alati kellegi teise suunas, aga kui pooldajad ja vastased on ühepalju "lamemaalased", ei ole võimalik pidada diskussiooni ei omavahel ega ka teadlaste(pressiesindajate)ga. Eriti veel, kui täidesaatev võim midagi ei tee ja otsustajad käivad Teadusnõukogu poolt soovitatud ja põhjendatud otsuste tegemise asemel lihtsalt poliitilistes jututubades koos taskupiljardit mängimas.
