Sisene

Foorumid

Küsimused ja arvamused automarkidest

foto@auto24.ee

Küsi spetsialistilt

Tehnika

Sõidukite modifitseerimine ja tuunimine

Mototehnika

Teised sõidukiliigid

Muud foorumid

Autosport

TEEMA: NAAST VÕI LAMELL?

13:28 21.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Sa räägid just enda vastu, sinu jutt rööbastest viib järeldusele, et vaatamata naelte kasutusele ei tohiks ju rööpaid ollagi:), sest sõidetakse ka mujal. Kui loed tähelepanelikult mu teksti, siis märkad, et üldine kulu teel oligi 1,7mm Eesti kõige tihedama liiklusega teelõigul, argument, et enamajaolt sõidetakse kindlal teejoonel oli just argument sinu kasuks, kus püüdsin sinu teooriat veelgi üle forsseerida, kusjuures ka nii, fosituna, tundub see 3mm üsna tühine, Rõhutan, et see on siiski KÕIGE tihedama liiklusega teelõik!
Lamell kestab muidugi rohkem, kui aasta, aga pea kaks korda vähem, kui naelrehv. Pea kaks korda...
Lamellidega sõitnud ise olen kaks talve, teisel talvel suutsid nad mind juba mitmel korral üllatada, kusjuures ma sõidan arvatavasti hulga rohkem jääl, kui sina, seega rehvid ei tohiks ju niipalju kuluda? teise talve lõppedes jätsin alla, kuna järgmiseks talveks ei julgenud enam neid jätta... Auto oli isiklik läbisõit aastas vaevalt 20000km.
Naastrehvidest Brigestone kestis mul põhimõtteliselt neli talve, naelu oli sama sõidustiili juures kadunud vähem, kui(nõutud) 10%, palju vähem, oleks kaks aastat veel sõitnud nende naeltega, aga müüsin auto, ja rehvid läksid kaasa, mustri sügavus oli veel ca 8mm. Läbisõit aastas oli ca 30000km
Nokian hkpl ühel kestsid naelad väga suure läbisõidu juures samuti 3 aastat- firmaauto, ja läbisõit aastas oli ligi 60 000km, kusjuures sellest 50% just naelrehvide kasutuse ajal, töö oli selline...
Seega naelrehvi pikem kasutusiga ei ole mingi trump, vaid fakt, mille ka mina ära olen katsetanud.
16:02 21.01.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Eks siis jääb üle ainult konsateerida, et ühed ja samad asjad toimivad erinevate inimeste käes ja erinevate autode all erinevalt -mis muud.
18:06 23.01.2005
Kärss
Re: Naast või lamell? vol.2
Väga põnev vaidlus, kuid oleks veelgi huvitavam, kui mõlemad osapooled üritaks vaielda samaaegselt "enda poolt" ja ka "endale vastu". Seni on sellise tasakaalustatud vaidlemisega tegelenud peamiselt "katsetaja". See Nehatuni Lenska maantee lõik ei ole eriti hea näide, kuna seal on asfaldi asemel betoonplaadid ning liiklustihedus ruutmeetri kohta mitte nii suur kui paistab (suur vahe, kuipalju autosid läbib teelõiku sama aja jooksul 70km/h või hoopis 120km/h kiiruse puhul). Aga vahet pole, kuna see muudaks arvutustes vaid komakohtasid ja asja mõte jääb ikka samaks. Märgiti ära veel huvitav asi, mille peale ma ise pole tulnudki, et naelteta rehvidel on kombeks ristmiku ees jääd libedamaks "poleerida" ja see mõjutab pidamist juba nii lamell- kui naelrehvi puhul (annaks Jumal, et keegi sellisesse kohta jalgrattaga ei roniks). Tegelikult jääb naelutatud rehv (kasvõi naelutatud lamellrehv) möödapääsmatuks inimese jaoks, kes vajab seda igapäevaselt mingi jäise/kaldus lõigu läbimiseks. Olenemata sellest, kas see lõik on mõõdetav kilomeetrites või meetrites, aga kui ikka autoga hoovist muidu tänavale ei pääse, siis kaotab lamellrehv ka kõik oma muud eelised
09:46 24.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Jutt käib lõigust linnapiir-Nehatu, ehk Fakto juurest Nehatuni! seal ei ole betoonplaate.
09:48 24.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Enamjaolt on see lõik vähemalt asfalteeritud:)
10:48 24.01.2005
kihutaja maanteel (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Tänavusel "talvel" on küll olnud naelkummidega sõit puhas metalli raiskamine. Siiamaani on naela vaja läinud vist küll vaid paar päeva. Ülejäänud aja olen lihtsalt asfalti kulutanud ja maksumaksja raha raisanud. Mis kasutegurit need naelkummid ikka vihmasajus annavad. Ainult mürisevad nii mis kole.
11:07 24.01.2005
... (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Väga huvitav fakt: Soomes keelati naastrehvid 4-5 aastat tagasi, aga seadus kehtis vaid 1(ühe) talve. Ehk keegi mäletab, miks nii vähe!
14:22 24.01.2005
joss (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
pole küll kuulnud, et soomes oleks talvel naastud keelatud olnud, vaid tehti uuring. keelatud on kesk-euroopas, jaapanis, usas minnesotas, kanadas ontarios. mõnes usa osariigis tohib kasutada vaid uut tüüpi 'kergekaalulisi' naaste. pole kuulnud, et kuskil uuesti lubatud oleks. jaapanis osutus naastude keelamine majanduslikult kahjulikuks, seal hakati jää sulatamiseks peale naastude keelamist antifriisi kasutama. keelati jaapanis tervishoiu kaalutustel - see asfalt, mis teedelt kulub ei kao lihtsalt ära vaid muutub kantserogeenseks tolmuks, mille liiklejad sisse hingavad. euroopas ja usas inimeste tervise pärast nii palju ei muretseta - seal oli teede kulumine keelamise peamine põhjus.
17:05 24.01.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Väga teretulnud nähtus, et keegi viitsib ka muust maailmast rääkida. Siinsed "tarkurid" ju kõik peavad Eestit vist mingiks "maailmanabaks", kus vaja vana ja mujal ammu selgeks saanud vaidluse lahendamiseks oma 10 "jalgratast" leiutada. Missest, et mujal on need ammu olemas.
17:07 24.01.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Eesti pole ka oma kliimatingimuste poolest maailmas mingi unikaalne nähtus. Selliseid paiku on veel küll ja küll.
16:50 25.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Jah, Soome-Rootsi(rootsi isegi kohati palju pehmema kliimaga)- Norra, Kanada, Venemaa, osaliselt läti, ja osaliselt ka Põhja- Ameerika, ehk põhjapoolseimad osariigid.. Lõunapool sellist kliimat vist polegi? Mõtlen lõunapool poolkera?
Eelmainitud kuuluvad siis meie kliimavöötmesse, kesk euroopa, mida võrdluseks toome seda kindlasti ei ole..
19:44 25.01.2005
ERMS1
Re: Naast või lamell? vol.2
Huvitav:kas jalgrattale ka lamellrehve toodetakse?Jalgratta naastrehvil suurem erisurve maapinnale kui sõiduautol mis viib omakorda situatsioonini,et pigi lendab ja teed lagunevad.......
01:32 26.01.2005
Kärss
Re: Naast või lamell? vol.2
TO ERMS1: Soomes on saada mitukümmend erinevat talve- ja suvemustrit jalgrattale. Omale ei olegi kunagi naelkumme rattale ostnud, ja sealgi kipub muster omama sama suurt tähtsust kui naelad ise (muidugi mitte kiilasjääl sõites). Korra on olnud nö lamellkummid (vale väljend ratta puhul tegelikult, tegemist on lihtsalt lamelleeritud tavalise rattakummiga), kuid neil läksid 2a-ga servad praguliseks ja kuluda eriti ei jõudnudki, nii et viskasin minema (ise loll, et odavad ostsin). Hetkel kasutan tavalisi lumekumme (tegelikult maastikuratta nö võistluskummid) ja pidamine on igal pinnasel suht stabiilne, kuid minu arvates ei paku jällegi ühelgi pinnasel (va saepururada) midagi erakordselt head:) Ratta puhul on just tänu suuremale erisurvele lamellid palju madalamad ja kogu rehvi laiuses, ning sellepärast nende töötamine ka auto lamellrehvist veidi erinev (kõrge lamelleeritud muster hakkaks kõval pinnal vägagi ujuma, ehk siis sama asi, mida on heidetud ette Nokiani HKPL-4 rehvidele). Sellepärast arvan, et rattale võiks tõelisi lamellkumme saada kah vaid lumes võistlemiseks, mitte tänavasõiduks
07:53 26.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Vanasti sai rehvile jalgrattaveokett peale tõmmatud... õige pikkus välja mõõta, kumm tühjaks, kett peale ja siis taas kumm täis pumbata,ei teinud ta midagi ei kummile, ega teele.
08:40 26.01.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Kas rattakummi erisurve teele on tõesti suurem kui autorehvil ?
09:00 26.01.2005
Allan (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Siin ilmselt ühest vastust ei ole. Ühele ema teisele meeldib tütar. Kuigi tuleks vist harjutada mõttega, et tuleb hakkata sõitma lammeliga kuna eelmiseaasta lõpus kuuldus, et Läti ja leedu alates 2007/2008 keelavad ära naelad. Ilmsed meie suured tegelinskid järgivad neid.
09:42 26.01.2005
Kärss
Re: Naast või lamell? vol.2
TO VVV: peaks olema. Võrdle näiteks rattakummi ja autokummi pumbatavat rõhku. Kui teaks ratta ja auto puhul täpset teega-kontaktpinna suurust (ligikaudsena pakkudes oleks viga liiga suur), siis oleks ka lihtne väljaarvutada. Ratta puhul sõltub palju ka sellest, kas seal on sadulas 40kg laps või täismõõdus 120kg meesterahvas:) Ligikaudselt peaks saama erisurvet hinnata ka selle järgi, kui paksust lumest vajub läbi jalgratta või auto ratas. Kuna sõidan ka talvel regulaarselt rattaga, siis mul on selle kohta oma arvamus olemas, aga kuulan huviga ka teiste arvamusi:))
09:43 26.01.2005
Kärss
Naast või lamell? vol.3
Jätkuks sellele teemale: http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php/tid=35945 , mis oli väga suureks paisunud
10:42 26.01.2005
Kärss
Re: Naast või lamell? vol.2
13:10 26.01.2005
ERMS1
Re: Naast või lamell? vol.3
Kodustes oludes mõõdetud:
Erisurve maapinnale(kg/cm2) -Sõiduauto koos juhiga 1460 kg,rehvid 195/65 R15,summaarne effektiivne rehvi kontaktpindala 624cm2 - 2,34 kg/cm2.
Jalgratas universaalkummidega,tavaline meestekas,100kg mees sadulas
effektiivne rehvipindala 21cm2 - 4,76 kg/cm2.
50 kilone inimene - 2,38 kg/cm2
80 kilone inimene - 3,81kg/cm2
14:36 26.01.2005
joss (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
eelmise kommi kohta:
kui jalgratta erisurve maapinnale on suurem kui autol, peaks ka jalgrattaga üle inimese sõites inimesel valusam olema, kui autoga üle inimese sõites - sihuke mõte tuli pähe. hoolimata eeltoodud arvutustulemustest tundub et auto erisurve vist ikke suurem.
ühe varasema kommi kohta:
teekatte kulumist ei määra mitte aint erisurve, vaid ka liikumiskiirus koos õhutakistusteguriga, kiiruse muutuse suurus (kiirendus), rehvi laius (kui laialt hööveldab) ja rataste arv.

14:48 26.01.2005
Kärss
Re: Naast või lamell? vol.3
TO joss: Su jutt tuli nüüd kogemata selline, et kumb on raskem (valusam varbapeale visates), kas kilo villa või kilo rauda:) Lihtsalt auto ei sõida Sulle varbapeale kunagi nii kitsa osaga kui jalgrattarehv. ERMSi arvutatud suurusjärk on vähemalt igati loogiline. Aga ratta puhul peaks arvestama ka seda, et maanteeratta ja maastikuratta rehvilaius võib erineda ca 4 korda, mis jälle omakorda muudab ka erisurvet. Hea näide selle erisurve ilustreerimiseks on näiteks nael- ja tavalise kummi erienvus kiilasjääl (jäähallis) sõites: rattaga ei seisa ühega kurvides püsti, kuid naeltega sõidad peaaegu nagu asfaldil. Auto puhul on aga naela ja lamelli erinevus niivõrd väike, et seda on selles "Naast või lamell" teemas vaieldud juba mitmesaja postituse jagu:))))
15:29 26.01.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Ratta alla naastrehv tundub üldiselt minu jaoks mõtekam asi olevat, kui auto alla.
Lubatud naastud autodel on minu arust nii minimalistlikud, et nende mõõtusid arvestades loota mingit oluliselt teisest klassist füüsilist (mida naast oma idee järgi ju tagama peaks) pidamist libedal - ei oska nagu kudagi.
Võttes veel arvesse auto massi ja naastude mõõtude suhet, teekatte konarusi (vaevalt, et tuleb ette täiesti siledat jääd nagu jäähallis), teekattega kontaktis oleva rehvipinna suurust, naastude arvu selles kontaktpinnas (kust võibolla on mõned veel ka puudu)ning seda, et mida kiiremini sõita seda vähem jõuab rehvipind ja auto vedrustus "jälgida" teekattekonarusi ja võimet kulutada kõvakatet - ei tundu minule naastrehvid küll mingi eriti effektiivne vahend libedal teel sõitmiseks olema.
Umbes sarnase tunde nagu rattaga jääl naastrehvidega tagavad auto alla ainult rallipiigid, mida on kontaktpinnas kordasid rohkem ja mille mõõdud on samuti kordades suuremad. Nendega võrreldes peavad nii naastud, kui lamellid küllaltki sarnaselt kehvasti.
15:57 26.01.2005
Tjorven (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Vot sellele asjale nagu mainis VVV olen mina ka móelnud. Tuleb auto ja pidurdab. Kui suured ja sügavad naelejäljed jäävad kiilakasse? Vótame mingi 2mm. Korraga ühel rehvil mitu naela puuub jääga kokku? Eks sóltub rehvist ja rehvi róhust kuid midagi väga suurt summat küll pole. No vótame veel, et autol on 4 ratast. Ma ei tea kas ma liialdan/vähendan, et kokku auto peale mingi 70-100 naela TÖÖD teevad. No kurat vóta ise ehitusnael ja tómba samasugune kraap jää peale ja korruta see naele arvuga mis TÖÖD teevad. Ei ole ju eriti suur jóud arvestades auto massi. Vói panin ma nüüd täiesti mööda.
Eks seletage mulle, kui teisiti seda asja mótlete.
16:29 26.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Teie loogikat ei kinnita erinevad rehvitestid jääl, kus nelrehv lööb kõigi oma omadustega lamelli! Ok, ühes ei löö, see on müra...
Tänapäevaste rehvide puhul on teeg akontaktis koguaeg vähemalt 32-40 naela, seda tingimusel, et naelrehvideg amõistlikult ringi on käidud.suru 32 tömpi naela 1mm jagu jäässe, höördetegur saab üsna suur olema, suru nüüd samasuur kummilapp vastu jääd sama jõuga, milline saab olema hõõrdetegur? Ei ole mõtet püüda ümber lükata naelrehvi paremaisd omadusi jääl, kõik rehvitestid kinnitavad ta paremust lamelli ees.
09:19 27.01.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Pole ka mõtet sellist juttu ajada, et on igas elemendis parem. Parem on ta ainult kiilasjääl. Muudes elementides on vahed nii väikesed, et see ei taga tavasõitu tehes küll mingit oluliselt teisest klassist "turvalisust". Kui sa sõidad 100% ainult jääl kogu talve ja autojuhtimine ka eriti "käpas" ei ole - siis on sinu jaoks naasrehvid tõesti kõige parem valik. Ja kas ikka on igal rehvil korraga kontaktis 30-40 naastu? Palju on lubatud ühes rehvis naaste? Ja kui palju rehvist on korraga kontaktis teepinnaga?
Sinu jutust jääb mulje, et ~ 1/3 rehvist on kogu aeg vastu maad, mis pole küll kuidagi võimalik. Heal juhul on 1/6. Neljka rehvi peale kokku on ehk 60 naastu korraga maas, kui sedagi.
09:35 27.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Loe uuesti:
/Teie loogikat ei kinnita erinevad rehvitestid jääl, kus nelrehv lööb kõigi oma omadustega lamelli! Ok, ühes ei löö, see on müra.../
Rõhk sõnal "jääl"
32 naela+ oligi kogu auto peale;) pidurdades jätab üks rehv maha 8-10triipu. naelte asetus rehvis on selline, et ükski nael ei oleks nn teise soones, seega puudutab korraga tänapäevaste naelrehvide puhul teed ca 32+naela auto kohta.

Miks seostad naelrehvi olemasolu autojuhtimisoskusega? Et kui ma soovion, et mu auto pidurdusmaa oleks 2-5m lühem, ei oska ma järelikult sõita???? Või kui ma ei soovi kiilasjää olemasolul teepervel 20km/h sõita siis jällegi ma ei oska sõita????

09:42 27.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Mis on talverehvi ülesanne?
09:46 27.01.2005
dilbert (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
humm, pole lamelle omanud kuid mõni töökaaslane linnaliikluseks soetanud: bussipeatused ja muud pöörangud on väga ohtlikud nende sõnade järgi. samuti suve seisnud kummid pidid oluliselt kaotama oma omadusi ... seega, osta lamelle (mis on mõeldud aastaringseks sõiduks) tunbub kuidagi raha raiskamisena. üks talve peavad ja järgmine aasta on nagu plastmassist kettad autol all
12:34 27.01.2005
Kärss
Re: Naast või lamell? vol.3
Kas keegi muu kah on võrrelnud samal päeval näiteks jäärajal sõitmist tavalise lamellkummiga ja sama mustriga naelutatud lamelliga? Vahe on ju tohutu, kuigi mõni väidab vastupidist. Ise olengi teinud seda vist ainult Rikeni lamellidega. Tavaline (ja tänapäeval suhteliselt lamelleeritud) naelkumm on siiski natuke teise ehitusega ja pole hästi võrreldav, kuid just lamell ja naelutatud lamell täpselt sama auto all näitab ju väga hästi ära, kui olulised need naelad seal tegelikult on. Iseasi, et Eesti kliimas tähendab talvises Tallinnas sõitmine pigem märga asfaldit mööda kulgemist, milleks pole ka natuke vedelavõit ehitusega lamellkumm enam kõige sobivam (lamell ikka lumele mitte asfaldile mõeldud).
14:13 27.01.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Autojuhtimisoskust naelrehviga ei seosta mitte mina, vaid sa ise "katsetaja". Mina seostan auto teelpüsivust juhtimisoskusega. Ja ma arvan tõesti, et juhtimisoskus on väga vilets, kui ei suudeta sõita kiireminui kui 20 km/h, olgu siis kiilasjääl või kus iganes.
Ja ma ei näe ka loogikat selles, kui räägitakse ühe talverehvi juures ainult kiilasjää omadustest. Millises Eestimaa nurgas on enamik talverehvi kasutamise perioodist teed kiilasjää all. Ma arvan, et pole isegi pooltel päevadel sellest perioodist, mille puhul ehk veel võiks naastrehve mõtekakski pidada. Täpselt sama loogiline oleks siis ju rääkida nendest tingimustest (ja ainult selle rõhuda)milles lamellrehvid on paremad või võrdsed naastrehvidega. See mida tehakse kindlaks nendes talverehvitestides pole isegi nende läbiviijate endi arvates mingi viimase astme tõde.
Vaid näitab võrdluspilti teatud konkreetsel ajahetkel, konkreetses kohas ja konkreetse auto all. Kui sa pead silamas TM testi, siis uuri järele kus seda läbi viiakse ja kui palju on selle koha kliimal (jää ja lume struktuuril kasvõi) ühist Eesti talvekliimaga.
Mina tahaksin ka, et auto pidurdusmaa oleks võibolla 100-0 -ni pidurades näiteks 20 m. aga vahet pole, arvestada tuleb sellega, mis on reaalne ning see muutub vastavalt oludele (isegi naastrehvidega). Ja ei saa ka aru, mille jaoks see tavaliikluses eriti oluline oleks. Või tahad sa öelda, et sul jääb kogu aeg 2-5 meetrit pidurdusmaa lühikeseks ... Edasi tead isegi mis ma sellest arvan.
"Mis on talverehvi ülesanne" - aga mida sa talveks pead?
16:27 27.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Ma ei viitsi enam, üks asi lõpeb algame jälle samast asjast pihta... Nokk kinni saba lahti...
Sul häbi ei ole oma sõnu minu suhu panna, sina oled see, kes pidevalt räägib a´la kui sõita ei oska siis võite jah naeltega sõita... Ja nüüd väidad süüdimatult, et mina seda väidan, mina väidan, et lamellidega ei ole võimalik kiilasjää puhul normaalselt sõita, ja peabki sõitma üks ratas teepervel, see on ära katsetatud... See ei näita mitte sõiduoskust, vaid rehvi halba pidamist. See kui sa oled superhea sõitja ei tee su pidurdust höädaolukorras 10m lühemaks, aga selliseis olukordi tuleb paratamatult ette.


Lugesin just "tuulilasi" talverehvitesti, seal ületas lamell vaid ühes olulises elemendis naelrehvi(märg asfalt) , aga näiteks jääl, pidurdamisel isegi nii väikese kiiruse pealt nagu 35km/h kuni 5km/h-ni olid pidurdusmaa pikkused ca 5-10m lamelli kahjuks, kujutan ette, kui pikk on pidurdusmaa pikkuse vahe, kui alustatakse pidurdamist 90km/h pealt, muide seal oli testijatele üllatuseks, et pea kõigis elementides olid naelrehvid paremad ka lumel kui ka kuival asfaldil... Seega pole lamellid paremate pidamis omadustega kohe kindlasti!!! Võiksid lugeda seda, sealt loeb välja ka selle, kui põhjalikult katseid on sooritatud, seega kaheti mõistmist ka ei ole Loodeatavsti me selle teema nüüd lõpetame, kordan sinu ainuke hea argument on teede kulumine ja seda ma tunnistan. Samas ajakirjas on ka sellest juttu:
Uuringu järgi, mis Soomes tehtud viimase 13 aasta jooksul mõjutab tavakulumist ligi 44% ulatuses naelrehvid, seega- kui muidu(ilma naelteta) võiks tee iga olla kuskil 20aastat või enam, on naelrehvide kasutamise puhul see iga kuskil 14 aastat, siinkohal rõhutaks ka seda, et uurimuses tõdetakse, et see 44% protsenti on koguaeg vähenenud: 1990aastaga võrreldes lausa 45%(naelad on kergemaks muutunud)ja kuna uuringus on toodud ära 13 aasta keskmine , siis võib arvata, et hetkel võib naelte osakaaal tee kulumisel isegi juba sinna 30% kanti jääda, teisalt jällegi tee iga ei pikene, kuna üldine liikluskoormus kõikjal suureneb....
Kus ei ole praegu Eestis kilasjääd?? jällegi: Tallinn- Ikla, Tallinn-Luhamaa, Tallinn- Narva ja suurlinnad. Ülejäänud kohtades üsnagi libe.
Talveks pean seda mis praegu väljas on.
Jõudu sulle !
Muide see mitu nn. naelapäeva on Eestis naelrehviperioodil, oli statistiliselt välja toodud ka sinupoot viidatud kunagisele TTÜ uuringule, selle järgi oli ehtsaid naelapäevi terve talveperioodi jooksul ca 35 vist??? 8 naelapäeva kuus... selle 35 päeva jooksul võib palju juhtuda. Ja jällegi jõuame sinna, et minu töötee on 25km ulatuses juba täpselt nädal kiilasjää all... Ja sina kirud sõites Tallinnas, et ma oma naeltega teed lõhun... sest statistiliselt peak snüüüd mu tee ju ülehomsest täiesti jäävaba olema;)
vaata aknast välja, kas sinuarust on see talv??
16:41 27.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Kaks kõige suuremat õnnetuste põhjustajataest talvel peale vale kiirusevaliku on must jää(loe:JÄÄ) ja vesijää- Ehk teisisõnu libedus!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Vesijää tavaliselt rohkem materjaalset kahju tekitab õnneks... Paljudel kordadel sul auto märjal asfaldil või kuival asfaldil käest on läinud? Loogika: mida libedam, mida kehvem pidamine- seda ohtlikum...
Ja ka väga vilunud juhtidel tekib situatsioone, kus vaja teha äkkpidurdust, või et ootamatult mõni kurv liiga "teravaks" osutub...
Ka vilunud juhtideel tuleb ette, et möödasõit oli veidi valesti arvestatud(tuleb järsult kiirendada(näiteks tänapäevased turbomootorid võtavad ka viiendaga ilusasti libedal ratta veel all ringi)), või järsku hoogu maha võtta samas suunda muutes(möödasõidu katkestamisel)... -Kõike seda juhtub ka vilunud juhtidega, millele sellistes tingimustes Sina loodad??? See on fakt, et libedates oludes on Naelrehv parem, ja seda pea igas elemendis... See on fakt ja seda me enam ringi rääkima ei hakka... -EKS????
16:57 27.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
http://www.tuulilasi.fi
6.10.2004 on artikkel "suur talverehvitest", lugemiseks peab kasutaja olema...
Spetsiifilisemad andmed on paberkandjal.
17:02 27.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
samast allikast veidi põhjalikum artikkel pealkirjaga:
"Nastalliset ja nastattomat talvirenkaat v. 2004"
Oktoobrikuu "Tuulilasi" siis.
17:51 27.01.2005
a-juht (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Jah, see on muidugi õige, et suurim õnnetuste põhjustaja on vale kiirusevalik ja lollid manöövrid. Aga vale kiirusevalik on ju ka siis kui sõidetakse välja kiilasjää pärast. Huvitav oleks teada, palju nendest väljasõitjatest omavad naastrehve ja paljud lamellrehve - pakun, et siin on suhted umbes samad mis kasutamise arvus kokku. Põhjus on lihtne, tavakasutuses olev naastrehv suudab küll ületada lamelli omadusi siledal jääl pidurdusel kiiruselt 30-40km/h aga kiirusel 90 km/h kurvi võttes on selline rehv jääl suhteliselt abitu. Võrreldes sileda suverehviga on muidugi paremus tuntav aga võrreldes jällegi rallis kasutatud piikidega, pole pidamist ollagi. Kõik on niisiis suhteline ja rumalad pole mitte need, kes on valinud üht või teist tüüpi rehvid, vaid fännid, kes arvavad, et nende valik tagab kindlasti turvalise sõidu.
18:11 27.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Turvalisema...-Keegi ei arva, et see valik kohe turvaline on...
Saam test väidab, et kiirustel 70-80km/h teeb nael kõigevähem tööd, kui kiiru ssuureneb ghakkavad mõjum ainertsjõud, mis naele tugevamalt, sügavamale jäässe lööb.
-Kui mitu korda siis oleks lamell naelast parem, kui pidurdust alustatakse jääl kiiruselt 90km/h;))))
Kordan, pole mõtet hakata rääkima, kummma omadused on paremad...
Ja pole mõtet hakata rääkima, et ehk ongi parem, kui sõidetakse rehvidega mille pidurdusmaa on näiteks 20m pikem....
Rääkige tee kulumisest, ja sellest, et kas inimelud j ainimvigastuste ärahoidmine korvab seda kulu...
09:59 28.01.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Parem on see, ku juhid oskaksid arvestada, millal ja kui tugevasti tuleb pidurdama hakata ja oskavad neid suurusi reguleerida ka äkkpidurduse ajal. Üpris tõenäoliselt sa sõidad takistusele kiilasjääl äkkpidurduse ajal ka naastrehvidega sisse, kui sinu jaoks on ainuke juhtimisvõte litsuda pidur hirmust täiega põhja ja jätta edasine "jumala hoolde". Mina mitte ainult ei arva vaid ka tean, et kogenud juhtidel tuleb ka vähem (või üldse mitte)äkkpidurduse vajadusi ette.
Ja sellest pole vähemalt sinuga tõesti mõtet eriti "jahuda". Sinuga võiksinme sellest rääkida ~5 aasta pärast, ehk jõuab sulle siis kohale miks lamellkumm on meie antud konkreetsetes tingimustes(mitte mingites Tuulilaasi Soome teedel) mõtekam. Ja mida siin sellest "jahumisest" lugeda faktiks ja mida mitte otsustan ma ka edaspidi iseseisvalt.
10:03 28.01.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Seni aga soovitan sul oma autojuhtimisvõtteid täiustada, kuna sellisele arvamusele tuginevalt oled sa teistele juhtidele liikluses võibolla ohtlikki. Minul pole ~15 aastase autojuhtimise jooksul Eestis küll kordagi tulnud ette situatsiooni, et jäise tee pärast oleks pidanud teise rattaga sõitma teepeenral, mis peale kõige muu on ka LE järgi keelatud.
10:06 28.01.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Samuti pole ühtegi inimest liikluses ei naast-ega lamellkummidega sõites vigastanud ja ei kavatse seda teha ka edaspidi.
10:30 28.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Ütleks kohe midagi, aga ega sa ei mõista ikka, et tuulilasi testis rehve ka märjal asfaldil, ka kuival asfaldil, ka lumel, ka jääl. Lamell lõi naelrehvi vaid märjal asfaldil ja lõi ka müratestis. -Nii, naelrehvi paremad pidamisomadused on fakt. Nüüd pidurdamine: Väidad et hädapidurduse puhul sõidaksin takistusele otsa nagunii, min aväidan, et on suur vahe kui suudan kiirust enne kokkupõrget või mida iganes- maksimaalselt maha pidurdada. Sul on õigus, et kogenud ja ettenägelikul juhil juhtub vähem... aga ei saa kunagi välistada, et ei juhtuks, samuti on meie liikluses kogenud juhte vaid mingi osa, sa ei saa nõuda, et kõik juhid nüüd oleksid kohe väga suuurte kogemustega...;))))
Mis meil on siis:
Paremad pidamisomadused ja pikem eluiga, ka see on fakt, seega reostatakse ka loodust 25-30% vähem??? kas pole?
Räägime Eesti talvest:
See aasta oli erakordselt soe. rõhk sõnal "erakordselt", samas on nüüd talve juba nädal nii, et lund on iga päev sadanud ja teoreetiliselt ei saa välistada, et selline seis kestab veel kaks kuud?? kogu selle aja on heas seisukorras vaid teed suurlinnades, ja Põhimaanteedel, olen alati pooldanud et kes sõidavad põhimaanteedel või suurlinnades vähemalt 80-90% oma sõitudest, peaksid tõesti mõtlema rohkem lamellile. aga ei saa unustada, et need ei ole meil ainukesed teed.
Jääb ainult teede kulumine, ehk otseselt riigi ja meie rahakott.
Nii, kas mõni ärahoitud vigastus(kasvõi kokkupõrge inimesega), mõni inimelu, mõni vähemtoodetud(utiliseeritud samuti) rehv, mõni ärahoitud plekimõlkimine- kaalub üles teede remondiks kulutatava raha, teine asi on, et kui suur on see summa siis ikkagi? Selles on küsimus, ja see on ainuke argument. PUNKT.
10:36 28.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Tallinnas ja põhimaanteedel ei tule jah selliseid situatsioon ette, kus tee vesijääga pea nädal kaetud on, kui lamellidega juba pelgalt tuul auto sõidusuunda liigutab. Minul see situatsioon tekkinud just lamellide kasutamisel. Naeltega sõites vesijääl vähemalt tuul autot teelt viima ei hakka.
Jällegi seostad mu sõiduoskust minu rehvivalikuga...
11:38 28.01.2005
ERMS1
Re: Naast või lamell? vol.3
To:VVV Ära ole nii enesekindel!Olen 26 aastat autot juhtinud ja ikkagi kogemustele vaatamata paar korda pidanud olema olukorra ees kus palju valikuvõimalusi ei ole.Kord jooksis põder lähedalt ette,teinekord lendas joobes autojuht kõrvalteelt nina alt läbi.Sõidukiiruse ja teeolud valin tunnetuse järgi st. püüan sulanduda auto ja maanteega üheks tervikuks,samas silmas pidades nähtavust.Sõitnud igasuguste rehvitüüpidega.See jutt,et teepeenrale ei tohi sõita on paras jama.Praktiliselt need kaks ülalmainitud juhtumit võimaldasid mul terveks ja ellu jääda just rattapaariga teeservale tõmmates -alles siis sain piisavalt rehvid haardesse.Esimesel juhul olid all vene (suve)rehvid - see juhtus 80-te lõpus.Teisel juhul aga olid all Gislaved-i lamellid.
Ma ei üritagi siinkohal kellelegi tõestama hakata kui hea on naast- või lamellrehv - pigem on see inimeses eneses kinni kumba eelistada.
Isiklikult kasutan naastrehve just sellepärast,et antud oludes kus sõidan on need optimaalseimad.Kui hakkan olusid kirjeldama ,tekib sellest kohe ka lõputu vaidlus.Rehvide kasutus sõltub inimese ja auto isikupärast ning ka teeoludest kus sõidetakse kõige rohkem.
15:39 28.01.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Juba ammu on mitte ainult ühes riigis tõestatud naastrehvide halbade omadustena mitte ainult teede kulutamine. Lugege kasvõi eelmisi "komme", saate ehk ka aimu.
Keegi rääkis siin ühe rattapaariga pidevast sõitmisest teepeenral, mitte pidurdades sinna keeramisest.
Olen ka varem rääkinud (kordan veel igaks juhuks), et elus on palju erinevaid tegevusi. Mitte päris iga tegevus ei sobi kõigile inimestele ühtemoodi hästi. Pole ka eriline näitaja palju kellelgi staaži on. On selliseid, kes ei õpi elu lõpuni piisavalt ohutult sõitma (tunnen isiklikult mitut) ja pidevalt juhtuvad just nendel mingid jamad. Autojuhtimine on küllaltki komplitseeritud tegevus ja teatud juhtudel ka ohtlik mitte ainult iseendale. Minu arvates peaks see autokoolide sõel olema hoopis tihedam või siis olenemata staažist saatma tõsiseid ohuolukordi põhjustanud uutele täiendkursustele (peale muude karistuste). Ja autojuhtimine ongi paraku selline tegevus, mis nõuab teatud otsustusvõimet (ehk siis enesekindlust nagu keegi teine sellest aru saab). Ilma selleta pole võimalik lahendada tõsist ohuolukorda kõigile meelepäraselt. Ja ka teatud ettenägelikkust nõuab, et tunneks ohu "kaugelt" ära. Paraku ma arvan ka, et vähemalt pooltel autojuhtidest see puudub.
15:45 28.01.2005
suurik (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
kui sa oskad ohutult sõita lamelliga siis peaks testidest lähtudes tulema see välja ka naeltega ja see et naela omanikud käivad tallinnas teid kulutamas .....mis siis nemad ka üldiselt maksumaksjad ....õige oleks ikka vist nii et kuskil teid ei liivatataks/soolatataks siis ei kulutaks tallinaska teid need naelad ja lamelliomanikud võiksid ka kirumise asemel naeltega sõita
16:32 28.01.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Lamelliomanikud maksavad täpselt samasid makse nagu naastuomanikud, kulutavad teid sadu kordi vähem ja ometi peavad sõitam kellegi poolt lõhutud s.....e teede peal, mis lähiaastatel arvata võib veel viletsamaks muutuvad. Halbu tagajärgi peaks kannatama see, kes neid tekitab mingite mugavuste või hüvede saamise ettekäändel. Sellest tulenevalt olekski loogiline ja sotsiaalselt õiglane, kui naastkasutajatele panna täiendavad koormised. Las maksavad ka ise oma tekitatud s..a kinni. Selle eest saaks ehk ka midagi teede jaoks teha. Praegused maksud pole järelikult piisavad, kui nad teedele ei jõua. Nii on see ka enamikel muudel elualadel. Tahad saada mingit hüve või eelist - maksa selle eest. Mitte nii nagu praegu, et keegi kasutab seda kellegi arvelt.
16:59 28.01.2005
Zaiks (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Lugesin siin eelnevaid pikki arutelusid, kus enamik valdavalt kiidab enda sõidumaneeri ja naelkumme. Ise olen sõitnud nii naelte kui lamellidega (9 aastat kogemust ei ulatu vanemasse perioodi, kus sõideti aastaringselt ühesuguste kummidega) ja hetkel on autol all aastaringsed kummid.
Ma ei vaidle vastu, et naeltega on jääl parem pidama ja liikuma saada, kuid ei usu ka hässti sellesse, et ootamatu ohu korral Eestis valdavate talveolude korral lamellid kehvemad oleksid. Sest libe on siiski üldjuhul ainult lumesajuste ilmadega kui ei ole tõrjet tehtud.

Sel talvel aga (siiani vähemalt) ei ole ma kordagi leidnud, et õigem valik oleks sügisel langenud naelte kasuks. Piltlikult öeldes - kui ilm ja teeolu on ilus sõidan rahulikult "suvekumm" auto all ja muul ajal "talvekummiga" ning süda on rahul, et teed jäävad minu käitumise tagajärjel mõnevõrra tervemaks...

P.S. ei tasu nüüd hakata mind siin kohe ära lintšima - igaühel on valikuvabadus ja omad teed/teetingimused vastavalt vajadusele.

MÄRKUS (mida keegi siin targutanutest pole maininud) - minu läbisõit on IGA KUU orienteeruvalt 10 000 km sõltumata aastaajast! <-Mõtlemisainet ehk natuke
17:06 28.01.2005
SSS to VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Ole kena ja ära kogu teede lagunemist nüüd ka naelkummide süüks pane. Sinu teooria järgi võiks tikkkontsaga naisterahvaid samuti "hüve" eest maksustada sest need on samuti asvaldile ohtlikud.

Teema osas niipalju, et ise eelistan naelu ja tänapäeval on olemas ka korralike lamellidega naelkummid (näiteks endal Nokia HKPL4). Ning see jutt, et naelteta lamellid peavad paremini, selle võiksite kirja panna ning enne rootsi rallit Märtinile saata.

Samuti soovitaks võtta aega kuskil lume/jäärajal, kas naelaga/mittenaelaga sõites on ringiaegadel erinevusi või mitte. Millegipärast sõidetakse ka rahvaliigas (piigid on seal ju keelatud) ikka naeltega ning kindlasti mitte eesmärgiga võimalikult palju teed lõhkuda.
17:11 28.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Esiteks keegi ei rääkinud pidevast sõidust teepervel, vaid ohutuse mõttes on seda ette tulnud, et mitte kraavis maanduda. Nüüd oleme jõudnud juba autokoolideni;))) Autokool ei suuda kuidagi auto pidurdusmaad lühendada! Autokool ei saa ka oma õpilasega tervet Eestit läbi sõita... ikka juhtub, et kogemata satutakse kentsakasse olukorda, ka kõige kogenumal kokal kukub vahel mõni klaas maha, või puruneb taldrik....
Ja mis puudutab lõhutuid teid, siis kes maksab kinni kindlustuskahjud, kindlustuskoefitsendid ja surnud, vigased maksumaksjad, looduskahjud(rohkem kummipuru, tihedam utiliseerimine)- Lamellikautajad???? On ju see samane sinu uuring- kus su tuttav vist osa võttis- tõdenud, et kindlustuskahjud, inimkahjud on pea samas suurusjärgus teede kulumisega kaasnevate kahjudega... Naelrehviomanik maksab juba nii- mõni kroon rohkem: keskmiselt maksab korralik naelrehv veidi rohkemlamellist, sellele vahele arvesta km-, ja tulumaks juurde... Suure summa eest ma aastas teid lõhkusin?? neli rehvi, kekmiselt hinnavahe näiteks 100kr rehv? Sealt teebki makse juba 90+enamkrooni riigile, koos kõikide maksudega:)
-90kr eest kulutasin ka teid aastas? Siis olengi juba riigile ca 1 aasta jagu rohkem makse maksnud, kui lamellikasutaja, teine aasta tuleb utiliseerimise eest, lamelli iga on lühem, seda aspekti seal uuringus ei oldud mainitud vist??? Ülejäänud naelrehviga kaasnevad kahjud tulevad kindlustuskahjude ja inimelude säästmise arvelt...
ja lõppkokkuvõttes läheb naelrehvidest päris mitu grammi metalli ka rohkem taaskasutusse:)
Minuarust peaks lamellikasutajatele hoopis rohkema kummipuru ja rehvide tihedama utiliseerimise vajaduse tõttu väike roheline taks peale panna;))))))))))
17:17 28.01.2005
katsetaja to Zaiks (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Õige valik, kui sõidad peamiselt põhimaanteedel, ja suuremates asulates. seda olen koguaeg väitnud, ga mull, kes sõidab pidevalt oma sõit ejääl ei tohiks nüüd küll makse selga panna, seda ma koguaeg väidan, ehk isegi ongoi nii, et sina oma 120000km aastas kulutad ehk teid enamgi, kui mina oma 5000-6000km aastas naeltega?
Muidu Talvel sõidan ehk 10000-12000km, sellest pool ehk paljal asfaldil
17:28 28.01.2005
Kärss
Re: Naast või lamell? vol.3
TO VVV: Sinuga on huvitav vaielda, kuna Sa ei lahmi ja tavaliselt oskad hästi kaitsta oma arvamust. Aga jääb mulje, et Sa oma autoga asfaltteedelt kunagi mahakeerama ei pea (teed seda siis kui tahad, mitte igapäevaselt). Palun loe lisaks enda vanadele postitustele läbi ka need, mis Sulle vastukirjutati! Siin ei võitle ju keegi mitte selle nimel, et kogu Eestimaa peaks sõitma naelkummidega, vaid seda, et suure osa inimeste (kelle hulka Sa tõenäoliselt ei kuulu) liikumistrajektoor on selline, kus ilma naelkummita on ohtlikult raske hakkamasaada. Loomulikult on võimalik panna selle raske teelõigu ajaks ketid alla, aga olgem ausad, kui see oleks Sinu kodutee (vesine kiilakas, keskelt kummis ja suured kraavid mõlemal pool, ainult pool kilomeetrit), kas SINA viitsiksid seda teha? Ka minu kodutee Eestis on selline, et naelkummita ei pruugi saada esiveolise autoga aeda sissegi, ning teine variant oleks lõhkuda iga päev (öösel ju külmetab) sealt jää ära ning loopida selle lühikese lõigu peale paar ämbrit killustikku. See kõik on kasulik sport, aga miks see Sulle nii oluline on, et nemad ei võiks inimese kombel puhta riidega autosse istuda ja lihtsalt sõita nagu Sinagi? Ära unusta, et see puudutab siiski ENAMIKKU Eestimaalastest, mitte käputäit linnavurlesid. Ning see enamik on kahjuks ka niivõrd hinnatundlik, et ostab omale turult iga aasta poolpidused rehvid võimalikult odavalt. Kui nad hakkaks kulunud lamelle ostma, siis mõjutaks see juba väga otseselt liiklusohutust, ning sel tegelikul suht piiratud finantsvõimalustega elul pole ka Tuulilasi testidega midagi pealehakata, sest väga paljude Eestimaalaste auto maksab samapalju kui Sinu või minu rehvikomplekt...

Katsetaja kirjutas: "hädapidurduse puhul sõidaksin takistusele otsa nagunii, min aväidan, et on suur vahe kui suudan kiirust enne kokkupõrget või mida iganes- maksimaalselt maha pidurdada. Sul on õigus, et kogenud ja ettenägelikul juhil juhtub vähem... aga ei saa kunagi välistada, et ei juhtuks".

See puudutab just neid kiilakaga maateid, kus oht, et põder või kasvõi metssiga auto ette hüppab, on üsnagi tõenäoline ning võib kogu autotäie rahvast kraavi või vastassuunavööndisse viia. Ning seal ei maksa kogemus eriti palju, kuna ka kõige kogenum juht ei sõida pimedas maanteel sellise kiirusega (u 30km/h), mis välistaks täielikult kokkupõrke. Siin ei oma ju tähtust, et sama inimene sõidab kogu päevase aja linnas soolalagas, kus tõesti pole ohtu, kuid sureb õhtul kojuminnes sel lühikesel teelõigul, halbade juhuste kokkulangemise tõttu.
18:12 28.01.2005
ERMS1
Re: Naast või lamell? vol.3
TO:Kärss
Parim kommentaar!
09:30 31.01.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Huvitav miks ma pean üle 10 kommentaari seletama, et ma ei sõida ainult Tallinnas. Sõidan pidevalt mujalgi. Näiteks suure osa Pandivere kõrgustiku piirkonnas, mis on Otepää kõrgustiku kõrval üks lumisemaid ja külmemaid kohti Eestis. Ja ega mina ei räägi samuti seda, et kõik peaksid sõitma lamellkummidega. Praegu sõidab suurem osa inimesi aga naastrehvidega ja seda just mugavuse ja viitsimise pärast, mitte aga sellepärast, et neil tegelikult neid vaja oleks.
Ma ei saa eriti aru, misssugune oluline vahe on poolpidustel lamellrehvidel ja poolpidustel naastrehvidel. Arvestades ka TTÜ uurimust, milles väidetakse, et ~30% naastrehvidest on praktiliselt ilma naastudetta.
09:34 31.01.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
to SSS:
Justnimelt teemast paned sa täiega mööda. Mis pistmist on spordiüritustel igapäevase tavaliiklusega? Või mistähtsust on kaotatud mõnel sekundil?
Märtinile võid küsimuse saata, mida ta eelistab oma tavaliikuri all talvel. Ja sellel pole isegi ligilähedast pistmist sellega, mida ta kasutab Rootsi rallil.
12:30 31.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Siis ju need 30% naelrehvidest ei lõhu ju teid ka niipalju:))))))),
13:13 31.01.2005
SSS to VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Spordi tõin näiteks seetõttu, et seal on hea tulemuse saamiseks vaja maksimaalset pidamist (rohkem kui tavaliikluses) ning millegipärast nad ju kasutavad jääl/lumel enam naele kui ainult lamelle. Ikka seetõttu, et peab paremini ja seega ka aeg parem.
13:38 31.01.2005
glemm (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
13:46 31.01.2005
glemm (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
kuhugi on minu kommi algusest osad tähed kadunud?! tahtsin öelda, et igati päri Kärsa põhjendustega
13:54 31.01.2005
jaak (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
lamell kõlbab ikka ainult siis kui linnas asfaldil sõidad, muudel juhtudel iga kell naast
kahju, et teed lumest puhtaks lükatakse...kinnisõidetud lumepeal oleks kõige mõnusam lasta :)
13:59 31.01.2005
Katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
/katsetaja sinisilmsed väiteid naastrehvi maailmaparandavast funktsioonist on aga pehmelt öeldes müügimehe mula/
Esiteks ei ole ma müügimees, teiseks ei ole mul kunagi olnud jutus sees mõtet nagu naelrehv ainuõige valik oleks... püüan just väita, et lamell ei ole lahendis meie teedelagunemisele ja see on läbiv mu kõikides kommides... teiseks püüan vastu vaielda hrVVV jutule nagu oleks lamell parem, kui nael, seda ta ei taha uskuda ilma piisava tõestusmaterjalita. Pole kunagi väitnud, et naelrehvidel on maailmaparandav funktsioon! Väidan, et igal münddil on kaks külge, millele paljud isegi ei oska mõtelda..
14:02 31.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Näiteks rehvi utiliseerimine... Näiteks inimkahjud... misiganess, näiteks inimkahjud on ära toodud ka selles VVV tihti viidatud TTÜ uurimuses... Seega...
14:03 31.01.2005
Katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
/katsetaja sinisilmsed väiteid naastrehvi maailmaparandavast funktsioonist on aga pehmelt öeldes müügimehe mula/
Esiteks ei ole ma müügimees, teiseks ei ole mul kunagi olnud jutus sees mõtet nagu naelrehv ainuõige valik oleks... püüan just väita, et lamell ei ole lahendis meie teedelagunemisele ja see on läbiv mu kõikides kommides... teiseks püüan vastu vaielda hrVVV jutule nagu oleks lamell parem, kui nael, seda ta ei taha uskuda ilma piisava tõestusmaterjalita. Pole kunagi väitnud, et naelrehvidel on maailmaparandav funktsioon! Väidan, et igal münddil on kaks külge, millele paljud isegi ei oska mõtelda..
10:53 01.02.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Katsetajale:
Ikka see pidev parem-halvem tagaajamine. Milles parem ja milles halvem. Nagu sa ise räägib, et igal mündil kaks külge, süüvi siis piisava põhjalikkusega nende mõlema mõlemasse külge. Eesti pole ainuke koht maailmas (ja mina pole ainuke inimene), kes räägivad sellest, et naastrehvil on suur osa süüst, et meie teed on viletsad. Ja väide, et 30% naasrehvides pole naaste enam ollagi, räägib pigem sinu vastu kui kasuks. See tähendab, et seda rohkem kulutavad need, kellel on need naastud seal veel alles. Või pead sa meie teede olukorda heaks (s.t, et nad polegi kulunud ja lagunenud)? Või pole sinuni lihtsalt jõudnud veel missugused need on ja missugused saavad lähiaastatel olema. Võibolla sa pole lihtsalt korralike teid kunagi näinud.
Selleks, et väita, et naastrehvid teid ei kuluta, peaks sul olema kõrvale panna vähemalt midagi sarnast TTÜ uuringule
11:50 01.02.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Kus ma väitsin, et naelad teid ei kuluta, see 30% jutt pigem su tögamiseks oli, tegelikult ju siis kõigist arvutustes lähtudes kuluvad teed veelgi vähem, kui eelnevalt arvutanud olin:)
Hakkame vaatama millised on 30% lamellide omadused... Mõtetu jutt...
Väidan, et naelrehvidel on palju väiksem osa teede kulumisel, kui sina siin järjekindlalt väidad... Ilm, teeehituskvaliteet ja rasked veokid on palju suuremad teelõhkujad, teisalt kas siis sina ei soovi säästa aastas n inimelu?(vastus, kas ma soovin sõita lagunud teedel).
Küsin sinult: Kas naelrehvidel on paremad pidamisomadused, kui lamellidel? Väidan, et kõik testid kinnitavad naelrehvi paremust enamustes ilmastikuoludes.
Küsin, et kas lamellrehvi eluiga on lühem(utiliseerimisvajadus)? Väidan, et lamellrehv säilitab oma parimad omadusi ligi 2x lühemat aega, kui naelrehv. Ok, ütleme, et ehk siis 30% -see on katsetatud omal nahal j apõhjustatud lamelli pehmemast kummisegust.
Kui usaldad seda TTÜ uuringut, siis selle järgi säästetakse inimelusid, hoitakse ära päris suur hulk vigastusi(ehk säästetakse tööjõudu), samadele järeldustele on jõutud ka Soomes, ja Rootsis, kuna Oled eelnevalt oma väidetes tuginenud just TTÜ uuringule, siis järeldan, et usaldad seal ka seda osa, kus juttu inimkahjude vältimisest, samuti materjaalse kahju, mis kaasneb avariide, väljasõitudega???
See on siis lamell-nael mündi üks külg, teine külg on teede kulumine, mis ei olegi tegelikult niiväga suur, nagu eelnevalt sai arvutatud, ja nüüd hiljem tuleb veel välja, et sellest eelnevalt arvutatud kulumisest võiks veel ligi 25% maha võtta(30% jutt)?
Kumb külg kaalub kumma üles???
Mis puudutab kliimat, siis Nüüd on ju nagu päris talv missest, et oli pikalt sula.
Lõpetuseks, ma ei sõdi lamellrehvide vastu, pole seda kordagi teinud, vaid sõdin hr. VVV väidete vastu, kes väidab, et naelrehvid on kogu meie teedelagunemise põhjus, ja naelrehvid tuleks keelata või maksustada, ei pea seda õigeks, kuna paljudel juhtudel siiski ostetakse rehvid vastavalt oma vajadustele, teisalt on vastuargumente, mis räägivad ka naelrehvide poolt. Pooldan täiesti lamellrehvide kasutust linnades ja peamagistraalidel, pooldan seda täiesti 100%, kuna nendes piirkondades teehooldel veidi teine tähendus on..
13:15 01.02.2005
gsi (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
olen seda kraaklust siin jälginud pikemat aega,paraku on elus nii,et yhele ema teisele tytar,kuigi on ka vahepealseid võimalusi nt. mõlemad koos. paar kuud tagasi lõhkusin yhe oma naelkummidest meie teedel,kuna samasugust ei leidnud kusagil otsustasin proovida ja tellisin endale Green-Diamond rehvid (2tk).seniajani olen väga rahul.väike myra,naelad ei kao,pidamine bro.ei ole myygimees ega hakka pikalt jahuma ,kel huvi otsib ise netist.
13:24 01.02.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Ma arvan sellisel juhul, et meie tajumismeeled on pehmelt öeldes lihtsalt väga erinevad, kuna -"teede kulumine ei olegi nii väga suur". Mina arvan, et on juba väga suur ja see oleks tunduvalt väiksem, kui naastrehve ei kasutataks.
Mina püüan ka lamellrehvidega inimelusid säästa ja see on siiani edukalt õnnestunud.
Head teed pole autosõidu ohutusele kunagi halvasti mõjunud, kuigi on kaks külge jällegi asjal. Meie teed on juba nii viletsas seisukorras, et see ka ohutust otseselt mõjutab. Seda pole aga millegipärast, isegi uuritud. Ma arvan, et see lagunemisest tulenev ohtlikkus on suurem, kui naastrehvide poolt tagatav turvalisus. Ja selle peale oleks just praegu viimane aeg mõelda.
See on umbes samasugune Eesti jaoks tüüpiline käitumine nagu
AIDS-i ja narkomaania puhul. Siiani seda nagu polnudki ja ühel hetkel on käes üleriigiline epideemia. Aru saadakse alles siis,et midagi on valesti, kui kõik teed on kapitaalselt p.....s ja mingist seal liiklemise ohutusest pole juttugi.
Noh, ja nagu hr. "katsetaja" isegi väidab on tema jaoks olulisem, kui probleemi tegelik olemus, minu isikuga "sõdimine".
Arvatavasti on ka varem mingeid "kokkupuuteid" olnud selles foorumis, millest ka selline isikute pinnale läinud suhtumine.
Ma võin siin arvata mida tahes, "katsetajale" oleks see ikkagi vastukarva (mis tegelikult ju mingit probleemi endast ei kujuta). Siin on ka piisavalt neid, kelle mõtted liiguvad taolises suunas nagu minugi omad.
Ja eks on vaja ka ära oodata, mida toob 2008-s aasta. Diskussioonid lähevad kindlasti juba varem lahti.
13:56 01.02.2005
Suurik (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
kas keegi teab mis need tunnid on mille jooskul peavad kõik teed puhtad olema ?
mis selle 2008 aastaga siis on ? kas keegi teab ka kui palju müüakse lamelle ja kui palju naelu ? 85 - 90% naelu ja ülejäänud lamell
mina arvan et rehvi müüjad hakkavad sellele vastU et naelad ära kaovad
mis toimub soomes rootsis kuidas seal naeladega on ?
14:11 01.02.2005
holms (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Rootsi kohta võib öelda nii, et lõona- ja põhja rootsis on põhiliselt kasutuses lamellrehv, kesk rootsis seevastu põhiliselt naastrehv. Need on küll paari aasta tagused andmed, kui ise sai sellel teemal seal vesteldud. Aga usun, et ka praegu on olukord enamvähem sama.
14:15 01.02.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Mitte sinu isikuga... -Sinu väärale teesile. Ütle siis ise mitu mm kulub aastas tee sel kõige tihedama liiklusega teelõigul Eestis?? arvestades veel, et ligi 30% naelrehvidest puuduvad praktiliselt naelad...
Mis puutudatb sinu, kui siin kommenteeria tegevust, siis igati asjalik, mul pole midagi sinu vastu, nagu siin püüad mind näidata.
Mis puudutab aidsi j anarkomaaniat, siis minuarust ei ole siin mingit seost naelrehvidega... ja nende parema pidamise, või suure teekulutamisega...
Sa ei vastanud ennist ühelegi küsimusele, mis esitasin...
Kordan:
Kas on pidamine parem, kas kuluvad rohkem, kas nende omadused säilivad kauem, kas nad säästavad inimelusid, inimvigastusi, kas naelrehv uuest peast maksab keskmiselt rohkem, kui lamellrehv(kas juba sel näol ei maksa naelrehvi omanik mõni kroob rohkem makse???)?? Seda, et teed kuluvad ei ole ma kordagi eitanud, aga ka siin on selgusetu, kui palju ikkagi, kui suur osa teede lagunemisel on raskeveokitel ja kliimal??? Sinu antud andmete järgi oli see eesti kõige tihedama liiklusega alal ca 3mm aastas??? ja seda rööbastes? arvestades, et 30% naelrehvidest puuduvad pea täiesti naelad võtaksin sealt rööbastest veelgi ligi 25% maga ja saan veidi ül e2mm, mis tähendab, et kõig etihedama kasutuseg ateelõigul kulub tee rööbastes veidi üle 2mm aastas ja teoreetiliselt sii sveidi alla 2mm kekmiselt üldse(ka mujal kui rööbastes...)- selle järgi peaks teed jäguma korraliku ehituse juures ligi 20aastaks??? see ei ole nii, järelikult on miskid muud tegurid ka veel, näiteks ilmastik, näiteks raskeveokid, näiteks sool, lumesahad jne-jne......
Kui sinu arust lahendab kõik probleemid lamellrehvide kasutuselevõtt, või talverehvide trahvimine, siis see näitab sinu süvenemist kahte mündikülge hinnates...
Minuajoks ei ole asi absoluutselt isiklik, vaid pigem otsin tõde, samas seda leidmata, kuna mulle ei piisa vaid väitest, et tee kulub, kui palju, mitu aastat kestab tee vähem just tänu naeltele... Kordan ka sinu refereeritud TTÜ uuringu lõpptulemust:
Põhimõtteliselt pole vahet, millega sõita, ühel juhul välditakse teede kulumist teisel juhul jällegi inimvigastusi, hoitakse inimelusid, tekitatakse vähem materjaalset kahju, et summade suurused on enamvähem samast suurusjärgust. MIna lisasin sellele loetelule veel nn. rohelise aspekti, ehk lamellrehvide utiliseerimise...
Jõudu!
14:41 01.02.2005
Tom (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Meil töö juures ka kaks sellist selli nagu katsetaja ja VW, kogu aeg vaidlesid, et kas nael või lamell. Mõlemil tööautod, Berlingod, ühel hakkapelita lamell, teisel continental naast. Juhtus kord nii, et lamellifänn pidi sõitma naastudega autoga ja kui ta tagasi tuli, siis küsis arglikult, et kas ta saaks kah kuidagi nee naastudega rehvid alla. Siin ei ole midagi rääkida, meie heitlikus kliimas on ikkagi naast kõige õigem lahendus, sest teeolud ja ilmastik muutub nii tihti.
17:17 01.02.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Katsetaja:
Ma vabandan, et ei viitsinud su pikka juttu läbi lugeda, aga ma arvan, et ei eksi, kui ütlen, et ega seal midagi uut ei ole.

Sellel talvel on selliseid päevi või situatasioone siiani olnud 1, kus ma olen mõelnud lamellkummidega sõites, et võiksid äkki naelad olla. Ja seegi situatsioon lõppes tegelikult ilma mingite kahjulike tagajärgedeta - kui väikest adrenaliinipurset selleks mitte lugeda. Ei usu, et see õigustaks kogu ülejäänud talve asfaldi freesimist. Naastrehvidega autoga sõites (teise auto all) mõtlen kogu aeg, et
midagi on nagu viga - lumes-jääl ei saa kohalt minema, asfaldil "ujub" ja undab hullupööra, pidurdada järsemalt ei taha, kohalt minna samuti - naelad lendavad minema. Paljugi sõltud autost ja tema omadustest, mitte ainult sellest, mis rehvid seal all on.
21:36 01.02.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Sry et nii ütlen, aga kõva väitleja oled, kui oponendi kommidesse niiviisi eriti süvalt süvened;)
Näitad enda suhtumist...
Ma siiski vähemalt olen püüdnud su kommidesse süveneda, neid analüüsida(püüdsin lausa su antud arvude põhjal arvutada teede kulumist...Olen vähemalt teadvustanud, et see teine külg- ehk teede kulumine on fakt), aga raske on analüüsida väidet, et teed kuluvad- ja ongi kõik... võiks miski ka oluliselt toetada seda väidet.
Pakun välja, et siiki lugesid mu kommi tegeliklult läbi ja lihtsalt ei taha vastata, aga ma võin ka eksida muidugi...

03:03 02.02.2005
Kärss
Re: Naast või lamell? vol.3
VVV kirjutas:

> Naastrehvidega autoga sõites (teise auto all) mõtlen kogu aeg, et
> midagi on nagu viga - lumes-jääl ei saa kohalt minema, asfaldil
> "ujub" ja undab hullupööra, pidurdada järsemalt ei taha, kohalt
> minna samuti - naelad lendavad minema

Sorry, kui Su väited siiani olid asjalikud, siis viimatikirjutatu on küll ******** (neist omadustest oli ju juttu juba selles TTÜ uuringus). Aga veel:

1. Ma ei jõua äraimestada, mis autoga Sa küll sõidad, kui rehvimüra salongi ärakuuled? Ma pole nagu ühelgi autol seda eriti kuulnud (üksikud erandid), kui just peale armatuurlaua mahakiskumist ei unusta helisummutusmatte tagasi panna.

2. lumes ja jääl saab naelrehviga alati paremini kohalt minema. Peaaegu kõik autoklubid korraldavad praegu praktiliselt igal nädalavahetusel talviti väljasõite, jäärajasõite jne, kus Sul on võimalus proovida täpselt samasuguste autodega nii naelu kui lamelle, ja sageli lisaks ka naelutatud lamelle, võrrelda nendega väljasõidetavaid aegu jne. Ja olukord on täpselt vastupidine Sinu jutuga võrreldes, olenemata sellest, kas lähed rajale koos bemarifännidega, audiklubiga, saabiklubiga, subarupoistega jne

3. asfaldil ujumine on just lamellkummi omadus, tänu pehmemale segule ja lamellidele endile. See on toodud testides ka näiteks Nokian HKPL4 miinuseks, et heade lumesõiduomaduste kõrval on see lamellkummi sarnaseks tegemine muutnud kehvamaks tema omadusi asfaldil sõites. Kui Sinu teine auto ujub, siis tee ta korda, kuna käestlastud veermikuga autoga sõitmine tõesti ohtlik!

4. undab vana ja kõvaks läinud kumm, olenemata sellest, kas on tegemist lamell- või naelkummiga. Tänu ehitusele käib see kõvaduse jutt veelgi rohkem protikummide kohta, eriti veel suuremustriliste kohta (reeglina mitte naelkummid). Naelakrõbin võib häirida jalakäijaid, aga kui just aknad lahti ei sõida, siis autosse seda ei kuule mitte.

5. mõned naelkummide partiid on olnud vigased, kus naelad murduvad või tulevad lahti. Ma ise olen viimase kümne aasta jooksul kaotanud iga aasta vaid mõned üksikud naelad, kuigi alati on tulnud ka sellised rattad blokkis äkkpidurdusi ja laiadel teedel rekkadest möödumisi, kus kiirus 180-ni tõuseb. Olen siiani ostnud igal aastal uued naastrehvid esisillale (õigemini naelutatud lamellid) ja vanad kinkinud ära tuttavatele ja sugulastele, kes on need siis pasteldeks sõitnud - ka neil on naelad alles, kuig vana kummi puhul tõesti võib nael ise kuluda (mis omakorda kulutab asfalti rohkem, kuigi tipust "rõngaks" kulunud nael ise võib olla jääl paremagi pidamisega)

6. Kui Sa ei taha loobuda lamellkummi headest lumesõiduomadustest, kasuta naelutatud lamellkumme! Tore, et Sinul pole tekkinud olukordi, kus inimvigastuse tekkimine sõltub mõnest meetrist (kasvõi poolest meetrist väikesel kiirusel), mida oleks saanud ärahoida naelkummiga. See, et Sa oma auto heliisolatsiooni tagasi ei taha panna (või automaitse on lihtsalt selline, millele standardis ei pandagi mingit isolatsiooni), on Su isiklik probleem ja ei häiri kedagi teist, kuid see, et Sa teede seisukorra pärast muretsed, on igati tervitatav. Ja palun selles vaid Jumalat, et Su roheline mõtteviis ühel hetkel halbade kokkusattumiste tõttu veripunaseks ei muutuks
09:18 02.02.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
No jah, jälle see jääradade jura. Kui teile see nii tähtis on siis ma soovitan teil seal kasutada piikkumme- siis saate hea pidamise ja hea tulemuse.
Naastrehvi müra kostab salongi ükskõik millise sõiduautoga sõites asfaldil suurema kiirusega, kellel vähem, kellel rohkem.
Lumes ja jääl ei saa sugugi alati naastrehviga paremini kohalt minema. Hoopis rohkem sõltub auto veoskeemist ja vedrustsuomadustest. Üks ja sama naastrehv võib tulenevalt auto vedrustuse iseärasustest ka erinevalt pidada. Enamuse esiveoliste autodega pole vahet ei jää ega lume peal, mis rehv seal all on, esiots on kerge kohaltvõtul nagunii ja kehv pidamine garanteeritud.
Asfaldil ujumine ei ole sugugi kiiremaks sõiduks mõeldud lamellkummide omadus (lamellkummid pole minu jaoks ainult näiteks sellise tähistusega rehvid 195/65/R15 91Q, vaid võib täiesti vabalt valida ka 195/65/R15 91H) Vastupidiselt aga naastrehve pole küll kohanud selliste kiiruste jaoks.
Mingi kasutamise järel on naelad kadunud (rohkem või vähem) ükskõik millist marki naastrehvidel, ükskõik millise auto all kasutades. Seda eriti kohapealt rattaid kraapida armastavate esiveoliste puhul.
Selliseid olukordi mul pole tõesti tekkinud kogu autojuhtimise staaži jooksul(kui järele mõelda), kus inimelud sõltuksid mõnest pidurdusmaa meetrist ja ma eelistan neid ka edaspidi mitte tekitada. Kellel aga sellised situatsioonid on pidevaks saatjaks autojuhtimisele, soovitaksin ma rohkem harjutada või siis mõelda tõsiselt järele, kas autojuhtimine on tema jaoks see kõige mõtekam tegevus.
Ujub (pole võibolla päris täpne väljend) n.ö. "nõelasilmast" auto, mille läbisõit on 10-20 tuhande vahel ja mille vedrustus on täiesti korras. Pigem see ujumine või "vedel" käitumine tuleb keskmise rahvaauto traditsioonilisest vedrustusest kombinatsioonis Q kiirusklassi naastrehidele (muideks TM testis teise või kolmanda koha saanud).
Ja just seda ma selle auto "veaks" loengi. Pole siiani kohanud mitte ühtegi traditsioonilist naastrehvi, mis asfaldil ei ujuks. Nagu eespool juttu oli lamellrehve aga küll.
Loobuda ei taha ma vastavate kummide normaalsest käitumisest asfaldil, lume omadused säilivad niigi ja seda ehk mõningate kiilasjääl käitumise omaduste halvenemise hinnaga. Mis ei ole minu jaoks esmase tähtsusega, kuna pean mõistlikuks kiilasjääl nii või teisiti sõita ettevaatlikumalt ja ka vastavalt ohutu sõidukiirusega. Ka tuleb seda niivähe ette, et valida selle järgi kogu ülejäänud valitsevate tingimuste jaoks viletsamate omadustega kumm ei pea küll vajalikuks. Eks see kindlasti sõltub igaühe puhul ka sellest, kui kindlalt ta ennast jääl tunneb. Kui keegi tunneb lausa paaniliselt halvasti on vast tõesti kõige õigem valik naastrehv. Mind teeb näiteks suht nõutuks, miks inimesed kasutavad korralikult toimiva neliveoga autode all naastrehve, meie kliimas. Kusagil mingites ekstreemtingimustes on sellel ehk mingi mõte.
Nii nagu Sind hr. Kärss jätab külmaks minu autovalik, nii jätab mind suhteliselt külmaks igasuguseg veripunaseks muutuda ähvardavad košmaarid kellegi peas.
Seda ma ei seleta sellepärast, et kellegile "pinda käia" vaid selleks, et näidata vastukaaluks selle naastuvaimustusele, et see pole mitte ainuvõimalik valik. Eriti ühe iseennast ja oma autot valitseda suutva ja muidu targalt sõitva autojuhi jaoks.
10:25 02.02.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Huvitav kloogika sul...
Minuarust miks üldse ei sõidetaks jalgratastega Eestis, teed kuluksid minimaaalselt, ja keegi viga ka ei saaks...
10:49 02.02.2005
Kärss
Re: Naast või lamell? vol.3
TO VVV: mul on tunne, et me oleme tegelikult paljuski samal seisukohal. Lihtsalt Sina oled lamellivaimustuses kas oma auto kehva heliisolatsiooni pärast või otsesest naastrehvivajaduse puudusest. Mina jällegi vaidlen sellepärast, et paljudele (mitte kõigile) inimestele on naastrehv siiski hädavajalik ja naastrehv jääb enamikelt omadustelt paremaks lamellirehvidest (vt seesama TTÜ uuring). Siiski pole ma ühestki Sinu postitusest veel väljalugenud, mis on lamellrehvi eelis naelutatud lamelli ees, kui see Sinu autos kostes naelteklõbin väljajätta? Isegi kui sealt kõik naelad väljalendaks, ei saa see nagu kuidagi kehvem olla samasugusest naelutamata lamellist?

> esiveoliste autodega pole vahet ei jää ega lume peal, mis rehv seal all
> on, esiots on kerge kohaltvõtul nagunii ja kehv pidamine garanteeritud

Märjal asfaldil ei ole pidamine kunagi nii kehv, et "kummi vilistamata" ei saaks kohalt äramindud. Sellisel pinnasel, kus kumm asfaldiga kokku ei puutu, ei lenda sealt ka ühtki naastu minema

> (lamellkummid pole minu jaoks ainult näiteks sellise tähistusega
> rehvid 195/65/R15 91Q, vaid võib täiesti vabalt valida ka 195/65/R15 91H)
> Vastupidiselt aga naastrehve pole küll kohanud selliste kiiruste jaoks.

Kas Sa kasutad siis talvel selliseid kiirusi? :P Aga suvel? Lühiajaliste suurte kiirustega, ei lenda need naelad kah veel kuhugi, pikemalt niimoodi sõites vist lendavad... ei tea, ei ole kunagi enamust päevast nii kiiresti suutnud liigelda talvisel perioodil

> jätab mind suhteliselt külmaks igasuguseg veripunaseks muutuda
> ähvardavad košmaarid kellegi peas

Ei ole ka minul endal midagi sellist juhtunud (ptüi-ptüi-ptüi), kuigi kogu elu jooksul sõidetud kilomeetrite arv on u miljoni ringis. Aga tänu oma ametile näen verd igapäevaselt ja nägin seda ka kiirabis töötamise ajal. Kõigil ei lähe paraku nii hästi... Muide, paljud inimesed kindlustavad oma kodu tulekahju vastu, mida kunagi ei juhtugi. Aga tulles veelkord tagasi selle TTÜ uurimuse juurde:
> Põhimõtteliselt pole vahet, millega sõita, ühel juhul välditakse teede kulumist
> teisel juhul jällegi inimvigastusi, hoitakse inimelusid, tekitatakse
> vähem materjaalset kahju, et summade suurused on enamvähem samast suurusjärgust

Kuna rahaliselt mõõdetav kahju on samas suurusjärgus, siis kumb on olulisem, kas teede kulumine (katsetaja arvutas juba välja, kui väike osa sellest siiski naastrehvide osaks langeb) või inimelud? Ma ütleks, et inimelusid võib pidada vähemoluliseks vaid see, kes pole ühtegi avariid pealtnäinud või kellel pole ainsamatki tuttavat-sugulast avariis hukkunud. Minul on. Ja olen just töö tõttu näinud rohkem oma seni lühikese elu jooksul, kui 99% siin foorumites kirjutajatest. Ma ei kahtle Su sõiduoskustes ega ka mitte enda omades (kunagi sai ju täiesti siledate suvekummidega samuti kogu talve Tallinn-Tartu vahet uhatud, iga nädal), kuid õnnega mängides ei naerata ka õnn lõputult. Aga kas Sa arvad, et kõik liiklejad on samavõrd kogenud ja hoolikad juhid kui Sina? Mida vanemaks inimesed saavad, seda vähem hakatakse võtma MÕTTETUID riske. Kas SINU AUTO puhul mingil kummalisel põhjusel kuuldav naelaklõbin võrrelduna inimeludega on mõttekas või mõttetu, otsustad ikkagi ise. Enne kui vastuvaidled, loe veelkord selle TTÜ uuringu lõpptulemust:)
12:18 02.02.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Ma ei saa kuidagi väita, et minu jaoks ei ole vahet missugustel teedel ma sõidan praegu ja viie aasta pärast. Seal TTÜ uurimuses nad ütlevad otsesõnu, et nende jaoks pole vahet, kuna rahalises mõttes teeb üks ja sama välja üldjoontes.
Mina pean tähtsamaks teede sisukorda praegu ja tulevikus, kui neid rahalisi vahesid, ükskõik, mis selle taga siis ei oleks. Vastasel juhul ma arvan, et tulevikus saavd need rahalised kaod olema suuremad.
Mingil määral muidugi sarnane selle naastude kasutamisest saadava "mugavusega" minu seisukoht, sest eks see hea tee tahtmine ole ju ka mingi mugavuse taotlus. Aga samas on ju suht mõttetu ehitada ja pidada üleval asfalteid, mis oma omadustelt ei erine oluliselt kruntteedest.
Arstinduse vallast võib ka tuua analoogseid näiteid. Mõni arst "ravib" pealiskaudselt mingi haiguse väliseid sümtomeid, aga
teine püüab kõigepealt jõuda nähtuse tekkepõhjusteni, et siis nendega võidelda ja probleem ka tegelikult kõrvaldada. Sama loogika kehtib ükskõikmissuguses eluvaldkonnas.
12:34 02.02.2005
Katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Naelrehvid ei põhjusta liiklusõnnetusi, ka mitte pikemas plaasnis, kui viitad õnnetustele, mis põhjustatud kehvadest teedest, siis on põhjus pigem kliimas ja väga kehvas teeehituses... ja vaata kui sul on krooniline ravimatu haigus, siis on oluline, kas ravid korra ja korralikult ja kallilt ja ravi mõju kestab pikaajaliselt- enne kui taas sama raviga peaks alustama, või paned krooniliselt haigele suured keelud peale, mida ta teha ei või, haigust ennast sisuliselt ravimata, kuidas soovikid sina elu elada kroonilise haigena???? Haigus on sitt teeehituskvaliteet, mida tõestab just see, et paljud vanad nõukogudeaegsed teed peavad vastu ilma pindamata, ilma aukude lappimiseta täiesti edukalt nüüdseks juba ligi 15 aastat ka naelrehvide all, samas kui mõnigi uus tee juba ühe(!!!) aasta järel uskumatud sügavad augud saab... Mida näitab see, et tee laguneb juba aastaga???
Oled kaasanu dnüüdseks lamell-nael juttu juba autokoolid, meditsiini, narkomaania... Minuarust ei ole neil mingit seost antud vaidlusega...
12:37 02.02.2005
Katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
point siis selles, et riik teenib autojuhtide pealt piisavalt, et korralikke teid ehitada ja ka ehituselt garantiid nõuda, see, et minu makstud aktsiis ei lähe teeehitusse ei ole selle süü, et mul naelrehvid auto all on..
13:28 02.02.2005
Kommenteerij a (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Ütlen ausalt, et ei ole viitsinud seda teemat algusest lõpuni sõna sõnalt läbi lugeda. Kuid ühes kommentaaris oli VVV nõutu, miks kasutavad paljud neljarattaveolisel autol lamelli asemel naelu või naeladega lamelle. Väga lihtne vastus: kui palju loeb pidurdades, kas autol on 4wd või 2wd??? Näiteks vaja jäisel ristmikul äkiliselt pidurdada? oled selle peale mõelnud? Ei vaidle vastu, lumes liigub näitkes lamelliga 4wd BMW väga hästi, kuid jääl pidurdades on päris naljakas tunne, eriti kui on tähtis kiirelt seisma saada. Maini mulle ABS'i, pole ju ikka suurt kasu. Või näiteks kui noorel kogenematul uljaspeal läheb auto käest ära, kiiruseks 70 km/h ja keerab teepeal otsa ringi. Ning juht suudab küll autoga tagurpidi sõitma asuda, kuid siiski pidama ei jää nii lihtsalt jääpeal.
Ja kus sa üldse sõidad, oled sa näiteks tühja, pikakerega ja kõrge Ford Transitiga kuskil põldudevahelisel teel sõitnud, noh näiteks Piibe maanteel peale Jänedat, kus tee on ikka päris mitmel korral talvejooksul mõnus jääväli, puhub veel mõnus külgtuul ning jää on kaetud veekihiga. Usu ühepooleratastega teepervel sõitmisest on päris palju kasu. Õigemini on see vältimatu, kuna auto lihtsalt vajub teepealt ära. Isegi, kui autol on all uued naelkummid.
Muuseas, sellise autoga tekib isegi naelkummiga talvel Tallinnas selline olukord, kus lihtsalt ei saa ristmikult minema, kerge tõus ka ja ei kippu,ega kõppu.
Ning mõtle mitu korda sa elu jooksul sured? Ühe, piisab vaid ühest päevast ning murdosa sekundist, olid ületamas sebral teed ja üks juht ei saanud oma lamellidega pidama, jäi puudu vaid 10 meetrit või hoopis 5? Kokkupõrge ei olnud tugev, lõi su jalust maha ning kukkusid õnnetult peaga vastu teed.
Õnneks sul seekord vedas, autol olid siiski naelkummid all ja sind päästsid need samad 5 meetrit.
13:46 02.02.2005
Kommenteerij a (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Võibolla oli see rumal mõttekäik, ma ei ütle, mis on õige, mis on vale, isegi mitte seda, milline on kokkuvõttes parem, ma arvan, et kõik oleneb inimesest, kus ta sõidab, kuidas ta sõidab ja millised on ta kogemused. Aga ise pooldan hetkel rohkem naelkummi, samas ühel autol peres all ka lamellid.
14:33 02.02.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Kas naastrehvidega sõitmine parandab teedeehituse kvaliteeti ? Miks seda siis sellega ravima peaks?
Kommenteerijale:
Loe ka eespoolt kogu teema läbi. Kui sa omale ainult selliseid asju ette kujutad, siis ma arvan, et autojuhtimist ja pidurdamist sa selgeks ei saagi. Äärmuslikult musti stsenaariumeid võib igaüks välja mõelda, see pole põhjendus paljal asfaldil naastrehvidega sõitmisele. Kui sa nii kehvasti autot juhid nagu siin oletad, kas poleks siis parem autot üldse mitte juhtida? On veelgi ohutum.
14:38 02.02.2005
sass (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
naastrehvi eelis on kiirusel kuni 50km/h ja liikudes jääl.
s.t. et linnas liikudes põhjustad sa seda ,et sulle tihedamini süõidetakse tagant otsa.
ülejäänud tingimustel on lamellrehvid samad või paremad kui naastrehvid.
s.t põhiliselt peale müra ja suurema kütusekulu ning teede lõhkumise naastrehv muud ei anna.
15:24 02.02.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Paraku mõne tühja kaubikuga pole tõesti erilist vahet, mis seal all on, libe on temaga ikka. Ja ka mainiti, et isegi naastud ei päästa. No mis siis üldse vaielda, et las need naastud olla seal all ja kulutada mõtetult asfaldit, kui teepeal ei seisa nagunii kummagagi?
15:27 02.02.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Naastukummardajate põhiargumendiks on ju just see, et nad aitavad ükskõik, mis tingimustes teel püsida.
15:33 02.02.2005
totu & taibu (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
>ning mõtle,mitu korda sa elu jooksul sured.>
Mina ütleksin,et arg mees sureb mitu korda.
15:34 02.02.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
To sass, kõigepealt katseta, siis loe vastavat kirjandust, siis taipad, mis, kus nael hea on, ja mis kus lamell hea on...
To VVV
Kui sa mu jutust muudmoodi aru ei saa, siis küsin taas ühe arvatavasti vastuseta küsimuse:
Miks mõni tee peab ilma probleemideta sama kasutuse juures vastu 15-20aastat, teine vaid aasta, kui juba vajab remonti, kui kvaliteedi vahe on nii suur, siis ei ole küsimus mitte naeltes, vaid teeehituses... Väidan, et see tee, mis nüüd pidas vaid aasta oleks sama pidanud ka ilma naelteta.
Teeehituse kvaliteeti saab parandada vaid riik, pole väitnud, et seda naeltega sõites teha saab, su jutt on jabur, sry.
Kui sa ei saanud aru mu jutust, mis meditsiinivalda puudutas, siis teen puust ja punaseks:
Krooniline haigus on teede lagunemine, seda ei peata kunagi!
Ravi: Ehitada tee kohe nii kvaliteetne, et ta kestaks kaua ilma probleemideta. Ükskord peab teed nagunii parandama hakkama, ehk siis veidi varem, kui lamellide kasutuse puhul.
Sinu viis on keelata naelad, mis kasu sellest on, kui teed lagunevad ikkagi samamoodi edasi. keelame-maksustame naelad- see on ravi sinumoodi: samas kaotades inimelusid, väärtuslikke töötunde, ja tekitades majanduslikku kahju plekimölkimiste näol, ja samas tekitades loodusele veidi enam koormust rehvide utiliseerimise näol, soola näol. - sina paneksid oma patsiendi poolhaigena voodisse lamama, ka nii on võimalik, elab see patsient nii ehk samakaua kui patsient, kellesse mina inveteerikin suurema summa raha ja ta saaks täisväärtuslikku elu ehk korraga oma 20aastat ikka elada kuni sümptomid taas välja löövad...
Sa ei saa rääkida vaid naelte hävitavast mõjust, kui osad teed käivad tõesti 20aastat(ilma isegi augulappimiseta), ja samal lõigul uus tee käib aasta(kui juba on augud tees, mi sesisilla kõveraks ajavad......
Lahendus on nõuda patsiendi ravimisel ravijalt garantiid ja maksta selle eest rohkem... -Olgu see ravija siis kasvõi väljaspoolt meie riiki... Mitte lasta eesti teeehitajatel *****kokku keerata, selle eest raha sisse korjata ja järgmisel aasstal taas remontides juba topeltraha sisse kasseerida...
Autojuhid on piisava koguse rah ameie riigieelarvesse maksnud, milleg asaaks teed väga heasse korda...
15:38 02.02.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Ma ei ole naastukummardaja, pole ka lamellivastane, lamell on väga hea valik kui põhisõidud suuremates asulates või põhimagistraalidel tehakse.
16:04 02.02.2005
Kärss
Re: Naast või lamell? vol.3
TO Kommenteerija: põhimõtteliselt kõigega nõus, väljaarvatud ühe asjaga. Nimelt käitub pideva nelikveoga auto ka pidurdades hoopis teisiti kui poolikuveoline, ning see oleneb eelkõige keskdifri tüübist, ja efekt on ühtmoodi märgatav nii naelte kui lamellidega. Kui seal keskel on torsen, siis ta lihtsalt jagab seda pidurdusjõudu sildade vahel teatud piirini, nagu jagab jõudu ka kiirendades. Ning kui autol on näiteks viskolukud, siis võib olla töökorras vaid ühe ratta pidur, kuid pidurdavad kõik.

TO VVV: naastrehvidega sõitmine ei paranda teede kvaliteeti, kuid see on umbes nagu suitsetamise sundkeelamiseks hinge kinnipigistamine. St põhjus pole mitte naelkummides, vaid korrumpeerunud ametnikes, ning naelkummid on need, mille peale on kõige lihtsam näpuga näidata ja endalt süü mahapesta, kuna selles seletuses on ka loogikat (väheses osas sõltubki see kulumine ju naeltest) ja oma ajusid mitte eriti kasutavad inimesed usuvad kinnisilmi kõike, mida neile räägitakse. See on ju vähem kui promill kogu Eestimaa rahvastikust, kes autofoorumi(te)s sel teemal üldse sõna võtta ja kaasamõelda viitsib:)
16:05 02.02.2005
suurik (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
PUHAS JA VAIELDAMATU TÕDE : naelutatud lamell rehv ( kuipalju tänapäeva veel teisguseised saada) on jääl alati paremini kui naelutamata lamell

põhjenduseks : 1 inimelu 100 aasta jooksul on rohkem väärt kui kõik auklikud teed kokku

Kui sa ei jaksa oma autot remontida VVV siis käi jala pole ei naela ega lamelli muret
16:07 02.02.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Teed ei lagune kohe kindlasti mitte niimoodi edasi, kui naastud keelata. Olete mul korduvalt soovitanud seda TTÜ uurimust lugeda uuestu, nüüd soovitan seda sama mina sulle.
Mis alusel sa aravad, et selle rahaga, mis praegu olemas on saaks teed väga heasse korda. Praktika näitab ju suisa vastupidist pilti.
Kui kunagi saad riigijuhiks, siis kuluta enamus eelarvest teederemondiks, saad teed korda ja ühtlasi "tänutäheks" rahvalt ka oma ametist koheselt lahti.
Võib ju harrastada seda rahvale nii tüüpilist käitumist ja süüdistada kõigis maailmahädades teisi, aga mida sa ise oled valmis või võimeline ära tegema, et teed oleks paremad. Nagu ma arusaan, mitte midagi, kui ainult seda, et kulutad neid sama moodi edasi nagu siianigi ja seejuures süüdistad kõiki teisi.
Mõningase riigisüsteemi ja maailmaasjade tundmise juures pole raske jõuda teadmiseni (vaatamata mõnede poliitilistele loosungitele), et lähiaastatel ei tule kusagilt neid sadu miljoneid ja miljardeid, mida on vaja teede parandamiseks.
No jah, ma saan aru, et ei usu seda või ei saa aru. Et neil ikkagi on need miljardid kusagil sukasääres, ainult, et nad ei taha nende eest meile häid teid teha. Minuarust üpris naiivne niimoodi mõelda.
Isegi kui need kütuseaktsiisid ei jõu tegelikult n.ö.teedele, siis järelikult on selle otsustamise pädevusega isikutel-riigiametnikel olemas mingid kuluartiklid kuhu see raha jõuab ja kohe kindlasti pole see nende isiklik sukasäär. Sellest ka järeldus, et meie riik pole nii rikas, et lubada enadale luksust naastrehvide näol, kui üht suurt teede sisukorra halvendajat. Lähtu reaalsest olukorrast, mitte sellest, mis olla võiks, olema peaks jne. Teede ehitus kvaliteet võib ju vilets olla - järelikult ei jätku raha, et paremaid ehitada. Mõni teehitusfirma võib ju mõnisada krooni kusagile kõrvale toimetada, mitte aga miljardeid, mis teede jaoks vaja oleks.
16:11 02.02.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Ja nendel reaalsetel meie teedel tuleb sõita selle reaalse kummiga, mis seda viletsakest teed reaalselt ei hävita sellises tempos nagu see praegu käib.
16:16 02.02.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Loomulikult tuleb asjale läheneda kompleksselt ning tegeleda ka muude teede kvaliteeti mõjutavate teguritega. Aga see foorumi osa siin räägib autorehvidest nagu ma aru saan.
16:43 02.02.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Väidan, et praegused teeehitused(hiljutised) on läinud juba nüüd sama kalliks koos lappimistega, kui oleks see olnud kohe korraliku tee ehitusel, mis kestaks veel ehk 15-20aastat, aga nüüd vajab selle asemel hoopis iga 1-2aasta tagant suuremat lappimist...
Kes garanteeriks, et mu rehvimaks teedele jõuaks?;)
Teeehitus on praegu kõige vähem üldse riigieelarvelt raha igal aastal juurde saanud.. Omal ajal oligi aktsiiside põhiargument, et see jõuab ka teedele tagasi, mis olukord on nüüd... Kütuseaktsiisi on tõstetud viimase aast ajooksul juba päris mitu % -kui mitu % on Eesti riik teeehitusse raha rohkem suunanud?
Saad aru, et mitte ei ole nii, et ei jätku raha, et ehitada teid, vaid need inimesed ise kes teid ehitavad, teevad ka otsuseid, või on finatseeriva otsustajate erakondi jne.... Nii kindlustavad omale jätkuva tööpõllu... Keegi ei julge nõuda garantiid....
Teisalt on ju naelrehvide omanikke eesti sca 70%??? järelikult on 70% maksudest makstud ka naelrehvide kasutajate poolt, järelikult on sellel 70% eesti riigis nö. enamus? Kellel on Eesti riigis võim?? -Rahval? -Enamusel rahvast?? Tahaks loota, et jalakäijad peavad samuti oluliseks, et auto vöötrajal pidama saaks.. Autojuhtidest enamused lepivad teede suurema kulumisega, sellest peaks riik lähtuma oa teeehitusel...

Üks väik eparandus veel sellesse teekulumisse, kui statistiliselt on naelapäevi kuus ca 8 tk, siis sellest 120talverehvipäevast 1/4 päevadel ei kulutata ka teid, seega võiks mu eelnevast arvutusest veelgi maha võtta 1/4, ja lõpuks jääbki naelte süüks alla 2mm aastas, seega 1cm 5 aastaga jne, ülejäänud kulumine on suverehvide, raskeveokite ja ilmatiku ja veel 100 erinev aasja süü...
See puudutas siis seda kõige tihedama liiiklusega teelõiku:)

16:49 02.02.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
mis seal ikka
Nagu arvutatud. -Kulutan teid kuskil 90kr eest aastas, aga maksan aktsiisi üle 10000kr see väide kõneleb enda eest. Ära tule rääkima, et ma sulle liiga teen oma naeltega, riik ei k*** mitte ainult mind, vaid ka sind...
17:00 02.02.2005
totu & taibu (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
to:VVV
Enamus vanu maanteid ja ka linnatänavaid Eestis ei ole projekteeritud sellisele koormusele nii raskuselt kui ka liiklusintensiivsuselt.Seda esiteks ja teiseks eesti nullilähedane kliima peaaegu aasta ringi.Need on peamised põhjused,mis teid lagundavad.Ja kolmandaks soola kasutamine,mis algul sulatab lume ja öösel külmub jällegi ja seda isegi -10* juures.
17:04 02.02.2005
Kommenteerij a (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Tegelikult on täiesti huvitav, kuhu see teema on välja jõudnud, algas see kõik sellest:


>Huviline (registreerimata) 09:16 18.10.04
>Naast või lamell?

>Peaks talvekummid muretsema, aga ei ole päris kindel, kumb >asjalikum oleks, kas naastud või lamellid. Kuna tegemist päris >suure hulga kw-dega siis peaks ka pidamine vastav olema. Müratase >vist lamelliga madalam, lamellil vist eelis lahtisel ja naastul >kinnisõidetu lumel.
>Võibolla peaks otsuse tegemise juures rolli mängima ka see, et >enamik sõitu saab tehtud Tallinna piires.
>Kumba varianti asjatundjad soovitaksid?

Ja nüüd küsiksingi, kas te olete siis selgusele jõudnud, milline rehv on parema pidavusega antud tingimustes? St enamus sõitu Tallinna piires. Sellekohta, kui palju naast teid rikub võiks ju uue teema teha. Küsitud oli ju ikkagi pidavust!!!



18:57 02.02.2005
totu & taibu (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Kuna antud tingimused pidevalt muutuvad,siis ühest vastust sellele küsimusele ei ole. M.O.T.T.
00:04 03.02.2005
Kärss
Re: Naast või lamell? vol.3
Mõne aasta eest käis ajakirjandusest läbi väide, et soomlased on teinud korduvalt pakkumisi teede ehitamiseks, mille hulka kuulub ka garantii, kuid 3x kõrgema hinnaga (mille sisse kuulub grantiitkillustiku kohalevedu laevadega, ratastel asfalditehase transport jm juurdekuuluv). Teades seda, kuidas kestab näiteks mu kodust paari kilomeetri kauguselt mööduv kiirtee (mitmerealine, 100/120km/h, tipptundidel mõlemad read täis, enamikul naelkummid, ja ei mingit pindamist ega muud sellist lisaraha nõudvat lollust "hoolduskuludeks") või väiksema koormusega teed (u nagu Leningradi maantee, üle 10a ei mingit lisahooldust, pole ka naelkummidest tulenevaid vagusid), siis esitati ka tollal küsimus, et miks tellitakse Eestis teid valmistajatelt, mille ekspluatatsioon aastate lõikes osutub TUNDUVALT kallimaks kui põhjanaabritel? Keegi avaliku elu tegelastest ei üritanudki seal ühtegi fakti ümberlükata, ega andnud samas vastust ühelegi küsimusele (lihtsaim viis end mitte sisserääkida on ignoreerida küsimust). Vähemalt osade teedeehitamisfirmade kohta tean, et omanik on sama kes otsustajagi, kellele töö anda. Sellepärast on mõttetu süüdistada naelrehve teede kulumises, kuid "nael vs lamell" teema ülekandumine teede kvaliteedi jutule viitab vaid edukalt toimepandud ajupesu, mille ohvrid meist enamus on...

Kunagi tahtsin teha katse sellesama kodu lähedal oleva kiirtee osas, kuna see tõesti ei kulu märgatavalt vaatamata suuremale liikluskoormusele, mida mistahes Eesti tänavalt võib leida. Tahtsin loendada ära autod pisteliselt ööpäeva jooksul ja arvutada niiviisi tee ligikaudse kulumise. Täpne loendamine jm jäi küll tegemata, kuid ligikaudsed arvutused (ümardatuna jällegi minu tõestatava väite kahjuks) jäid samasse suurusjärku kui "katsetaja" saadud tulemused. Ainus vahe, et siin see kulumine tõesti on nii vähene nagu arvutuseski, kuid Eestis tekivad roopad teesse juba palju väiksema liikluskoormuse juures...
07:55 03.02.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.3
Küsimusele vastates, et enamus sõitu Tln. piires, siis vastaksin, et lamell on sobilikum. Teed on üldjuhul 95% soolatatud ja jäävabad, mis lamelli puhul üks tähtsamaid tegureid. Samas on kevadele tänavatel veidi vähem tolmu ehk?
Kordan veel, et ma pole kunagi lamelli vastane olnud.

Foorumisse postitamiseks peavad küpsised (cookies) olema lubatud.

FOORUMI REEGLID

Juhime tähelepanu, et foorumi kasutamisel tuleb järgida Kasutustingimuse punktis 7 toodud piiranguid Sisu lisamisel. Nende piirangute täpsustamiseks ja neile lisaks on Haldaja kehtestanud Lisatingimused foorumi kasutamiseks järgmiselt:

VASTA TEATELE

Nimi
Teema 
Pildid + lisa pilte
Sisu
Soovin vastuseid   e-postile:
Kontrollkood
Sisesta pildil nähtav kood. Registreerinud kasutajad ei pea seda tegema.