grigoorikene ärme võrdle meie banaanivabariiki ning arengumaad Saksamaaga.
Muide kunagi ammustel aegadel oli Järvevana teel kiiruseks 90km/h. Olematu liikluskultuuri pärast langetati seal vahepeal 50 peale ning mingi aeg tõsteti jälle 70 peale. Meie ühiskond ja inimesed ei ole valmis paljudeks asjadeks. Tasapisi on paljudes valdkondades pidureid maha võetud võrreldes vabariigi algusaegadega.

Mis puudutab Leedut ja Poolat siis slaavi sugemetega riikides on liikluskultuur veel olematum kui meil.

"Mina, ametnik, tean täpselt, mida teile plebeidele vaja on"

Muudetud 12.11.17 19:19

Muide, kas Inglismaa on ka arengumaa? Sai seal just paar nädalat ringi sõidetud ja aru küll ei saanud, et meie liikluskultuur kuidagi banaanisem oleks.

Mina olen maanteeameti uute saavutuste tõttu hakanud autos akurelakat hoidma. Kui ikka mingi post jalus on siis tuimalt maha.

Ringristmik on veel enam-vähem mõistetav asi. See on vaese riigi jaoks kõige odavam vahend risttee niimoodi ära reguleerida, et kõrvalteelt ilma veerand tundi passimata peateele saaks. Rikkamad riigid panevad sellistesse kohtadesse liikumisanduritega foorid.
Keset teed ehitatud ohutussaared on mina kogemuste järgi küll euroliidu finasntseeritud Ida-Euroopa spetsiifika. See komme sai vist alguse Leedust ja keegi on katkupisiku Eestissegi toonud.
Keset teed püsti aetud postid nagu Aasperes on muidugi täislollus. Selliseid pandi ka Tallinnasse bussiradade eraldamiseks kuid minumeelest on nad tänaseks kõik maha sõidetud. Või lükkas lumesahk talvel rentslisse vaaluks ja pärast viidi prügimäele.

Korraliku nätaka munadesse peab Eestile panema teetööde tähistamise ja hoiatuste eest. Soome pole väga kaugel, mõni asjajunn võiks kordki läbi astuda ja näpp suus vaadata, et milline on tänapäeva tase. Eesti on selles vallas üldjoontes kuskil Etioopia tasemel. Sild võetakse üles ja keset teed kallatakse hoiatuseks hunnik kruusa, et autod jõkke ei sõidaks. Niimoodi tehti Tallinn-Narva maanteel Kunda jõe silla peal ja kui rekka siis jõkke ja vastu sillasammast sõitis klähvis keegi Villu Vane maanteametist raadios, et ise lõhkusite silla ära, nüüd sõitke Kunda kaudu ringi. Kui too Vane veel miilits oli, tundus üsna mõistlik mees kuid maanteeametisse minekuga on taadil pööningul ikka vinge tuuleke vilisema hakanud.

Just nimelt rohked liiklusmärgid pimestavad tuledesäras
Kurviline tee on vähemalt arusaadav ja loogiline, aga ohutussaared on sul lihtsalt teepeal ees
Kõige hullem ongi see, et rullnokki need saarekesed jne tihti ei peata, nad kimavad ikka edasi, tihti vasakult poolt ohutussaart ja vahel panevad sisse ka
Selle asemel,et meie kiirust sedasi takistada, teedele takistuste panemisega, tuleks rohkem politseid suunata liiklusesse, kes need 70a alas 90ga sõitjad maha võtaks jne.

Muudetud 12.11.17 19:53

Järvevana teel 90? Mis aastal?

Ega Eestis ongi kõik asjad s..tad, keegi s..ttagi teha ei oska jne. Tough life.
Kuu tagasi käisin autoga L- Prantsusmaal, Nizza- Briancon- Avignon, lisaks väiksemad asulad, rannikul Antibesest Nizzani kõik kohad ringe täis, lisaks enne asulat ohutussaared, millest möödumiseks tuli kiirus lasta umbes 30 peale ehk tõsine sikaan, sinna otsa lamavad pollad, asulas saigi sõita maks. 40. Sama teema Austrias. Pole ka L- Euroopa Grigooridel elu lihtne.

Tegelikult oli Järvevana teel kunagi kiirus üldse piiramata. Kuna tee sai oma nime 1959 aastal, mil NLiidus ei olnud veel kehtestatud maksimaalset piirkiirust.
Aga 90 ja 50 küll ei mäleta, kuigi 35 aastat roolis.

Kummaline, mis teid pidi sina sõitsid. Käisin minagi paar aastat tagasi autoga Monacos ja Nizzas, aga peale mõne ringristmiku Monaco südalinnas ja mõne lamava politseiniku Nizzas midagi sellist küll ei kogenud. Linnavälised teed olid vägagi sõidetavad.

Veel veidi lugemist:
http://www.ohtuleht.ee/839645/seisukoht-postid-tapjateel

Ma ei tea mis teid sa sõitsid ja ega ei huvita ka. Enne seda reisi arvasin, et Keilas on enim ringe per ruutkm, aga eksisin. Ohutussaared on seal muidugi tunduvalt paremini markeeritud- led nooled jmt, isegi Stevie Wonder näeks seda.

Siis kui Järvevana tee oli veel kaherealine ehk nõuka ajal oli seal asula lõpp vms ning Eesti aja algul oli 90km/h. Siis kui autosid hakkas rohkem tekkima ja liikluskoormus tõusis tõmmati kiirusepiirang peale ja hiljem 50 peale kui kihutama ja lolli mängima hakati seal ja palju avariisid oli. Selle pärast teda laiendatigi et avarii korral olid ikka mega ummikud.

No ma nii kaugele nõuka aega ei mäleta, aga seitsmekümnendatel oli seal 4 rida ja 80. Alla kisti kiirus vist samal ajal, kui asulas 50 kehtestati ja senine on see kiirus seal tänapäevani, ehk siis 70.
Aga muuseas see grigoori link on päris hea. Just seesama vastu sõitva auto tulede vilkumine toimub ka nendel kahel möödasõidu radadega lõigul. Tõsi küll, alles suht lähestikku vastutulijaga, aga liiklustihedus on nagu on, ehk auto autos kinni, siis väsitab üksjagu silmi küll.

Õigus R.K. 80 ja linn 60.

Prantsusmaal on väheste eranditega ringteedest lagedad vaid vähesed asulatevahelised teed. Võimalik, et ühe põhjusena soov liiklus krõbedahinnalistele kiirteedele suruda.

Neetud eurokraavid! Vaene Audi :(
http://tv.delfi.ee/uudised/paevauudised/video-auto-soitis-vi
ljandimaal-kraavi-katuse-peale?id=80361668

See küll mingi eurokraav pole, pole ju meetritki sügav.
Mitte vaene audi vaid pigem si*ad rehvid, kui sellisel normaalsel talveteel lappama läks

Siidiuss on promonud oma igiliikuri kuulsusetut lõppu. Tal on tähelepanuvajadus üle keskmise, anname andeks.

Muudetud 2.12.17 20:40

kui joodik kukub kraavi, ei süüdista keegi kraavi vaid öeldakse, et mida krt jood kui ei kanna, aga kui auto on kraavis, siis kohe maanteeamet süüdi.

Oskamatu juht lihtsalt, endal tulnud sõita nii esi-taga-kui ka neliveolisega suverehvidega esimese lume peal ja saanud hakkama küll. Tuleb lihtsalt arvestada, et pidamine põhimõtteliselt puudub ja kiirus mõistlikuna hoida.
Talverehvidega peaks igasugustes oludes toime tulema. Paljudel pole kahjuks aimugi kuidas autoga tegelikult peab sõitma.

Paljudel on hästi öeldud - enamus ei tea mis on pikivahe ja mis tulesid peaks kasutama ja kuidas. See on ikka täitsa jube, milline tase on liiklejatel. Mida libedam ja viletsam olu, seda lähemalt teise tagumikku ronitakse. Vist on per..st välja tulnud need inimesed, et sealt ka turvatunnet hiljem otsivad! Jube viha teeb juba, kuidas sellised tohmanid minu ohutust pidevalt ohustavad!

Ega kiita ole jah. Õnneks on minu kodutee 4realine ja heas korras!

Hetkel harutee ja Kernu vahel avarii, liiklus seisab mõlemas suunas "silmapiirini" ja kuna 1+2 teedel on piirded vahel, ei pääse päästjad õnnetuspaiga kõrvale ega ole võimalik ka liiklust ümber juhtida. Ja kuna teepeenraid pole ning tee kõrval on kohe tapjakraavid, pole ka puksiirauto jaoks kuhugi eest ära minna. Teede projekteerijad on kindlasti uhked oma vaimusünnitise üle:)
PS: valisin internetist sellise pildi, kus auto numbreid näha ei oleks.

särtsuautomeestel läheb külmaks,või nad ei jõua koju

need piirded võiks kasvõi iga 100m tagant avatavad olla, aga see ju maksab...

Kohe kui sai esimest korda seda 2+1 ja metallpiirded vahel teelahendust nähtud, mõtlesin et krt kui mingi väiksemgi avarii seal toimub on ju kõik metsas- liiklus seisab ja keegi kuskilt appi ning ligi ei pääse. See on ikka super loll lahendus tehtud!

Piirded ongi avatavad. Kui mitte muudmoodi siis tuleb päästeamet ja lõikab postid maha. Millest see kiun? Rootsis on üle 1000 km selliseid teid ning saavad hakkama.

Ohoo, näe saitegi oma probleemi. Kui ikka väga tahta, jääb lennuradagi kitsaks. Tean vähemalt ühte, kes eile seal ummikusse sattus, kusjuures ühese raja peal, otsa sealsamas ringi keeras, vastu seisvat liiklust esimese mulguni sõitis, sealt edasi juba õiget rada pidi Ääsmäeni tagasi ja siis Hageri kaudu ringiga Kernusse. Nii lihtne see ongi.

See, et üks sigatses, ei tähenda, et kõigil õnnestuks samamoodi eeskirju rikkuda. Ma ei tea, kui kaua see ummik seal kestis, aga FB-st ummikus istujate kommentaare lugedes seal ikka seisti pikalt. Päästeauto seal üherealisel teisest veokast nagunii mööda ei mahuks ja mulgust mulguni peab kah pääsema. Ma näen seda lihtsalt ajuvaba raharaiskamisena, kui neljarealine ehitatakse nagunii varem või hiljem, aga enne tehakse ikkagi kolmerealine valmis sel viisil, et seda lihtsalt laiemaks ehitada kah ei saa. Umbes nagu Saaremaa silla asemel uute praamide ostmine, samal ajal kui kogu Skandinaavia jt palju rikkamad riigid kasutavad ürgvanu praame. Lollustega laristades me jäämegi vaeseks riigiks.

Päästeauto sõidab kohe algusest saadik või viimasest vabast mulgust sündmuskohale vastassuunast (vasakult). Kui liiklus on kinni siis ei tule talle ka sealt mitte kedagi vastu. Vajadusel on minutite küsimus lõikuriga ka paar posti ja piire maha võtta.

2+1 on täielik idiootsus. Milleks teha sellist poolkõva asja. Kui teha, teha juba korralik 2+2.

kõigepealt et saaks poste lõikuma hakata,on vaja mitu kanti jäätunud lund minema kühvelgada. ja see kõik on aeg. ja kui mõnus on poste maadligi nii lõigata et rehve ei lõhuks suure relakaga. mõni võiks katsetada,kaua aega kulub

Alguses oli neid 1+2 teid üsnagi harjumatu sõita, sest piirded kahel pool ühest jätsid optilise efekti nagu oleks tee väga kitsas.
Harjus ära.
Küll ma ei tea, kuidas seal päästekomando kohale jõuab, seal pole need naljakad postid, aga metallpiirded või terastrossid.
Juhid on muidugi kla mõistlikumad ega kõvata, meil ei anta isegi operatiivsõidukile tihti teed.

mulle meenub see, et enne nende 2+1 radade ehitamist uuriti asjameestelt, et mis siis saab kui midagi juihtub? Kuidas saavad ligi päästjad ja kiirabi? Selle peale vastati külma kalapilguga, et mitte midagi ei saa juhtuda, sest tänu nendele radadele on liiklus sujuvam. See ongi tüüpiline näide, et enne tehakse ja pärast saadakse teda, et mis käkk tegelikult kokku keerati. Ainuõige lahendus on 2+2! Käisin eile Pärnus ja tegin hommikul veoautodest 18 möödasõitu. Tagasiteel oli möödasõite vähem, aga vastu tulev pikim rekkajoru koosnes 12 rekkast, mis siis üksteise p****s sõitsid.
Kõige rohkem kannatabki tavaliikleja, kes peab aeglaste taga sitsima. Tln-Narva mnt on selles suhtes pikalt parem ja veokitransiit harvem.

loomulikult on pärnu suunas suurem rekkade koormus,kuna tegu ju via-balticaga.eestil peaks häbi olema,kuna ei suudeta isegi pea 30 aastaga 2pluss2 korralikku teed ehitada.puudu on ju vaid u.170 km.kõik kes on poola suunal sõitnud need näevad kui kiiresti on võimalik teid ehitada

Võin teid rõõmustada, et plaanis on peale Märjamaad veel üks sarnane lõik ehitada. 2023 peaks ehitus pihta hakkama. Ja päästjate pärast ei maksa muretseda, kohale jõuavad nad kiiremini, kui Tallinnas tipptunni ummikutes. Mina igatahes kiidan neid lõike, abiks on kindlasti.

Seisavad nad seal skandinaavias ka. Eelmine kevad lõunast kapelskäri surudes oli vastassuunas, kohas kus 2 Rada saavad ühele, seisid kõrvuti tross, sõidiauto, veok ja teepeenar. Neist tagapool seisid kõik ülejäänud sõbralikult. Ei tea kaua lahtiharutamine toimus.

idiootne. Kunagi, kui sai esimest korda Rootsis nähtud, mõtlesin, et midagi ajuvabamat annab välja mõelda. Piisab ainult tehnilisest rikkest või nt rekka rehvi purunemisest, et kõik seisab. Kõige ajuvabam ongi see, et välisserva pole üldse jäetud. See summa, mis nende ajuvabade tagasipöörde kohtade tegemiseks ja piiretele kulub võiks asfaldisse panna. Kui oleks tehtud poole lühem/vähem 2+2 vs praegune 2+1, kes oleks midagi mögisenud..
Eesti kehva liikluskultuuri üle virisevad ainult need, kes pole kuskil mujal käinud peale inimtühjade teedega Soome ja Rootsi.

Lahendus võib ju olla parem kui 1+1, aga esmalt 1+2 ja alles seejärel 2+2 ehitamine ei saa olla kuidagi odavam kui kohe 2+2 tegemine. Skandinaavias oli 1+2 algselt igal pool ju ilma vahepiirdeta, st õnnetuse korral suunati asi hetkega ümber vastavalt vajadusele, reguleerijad otstesse, oli kõigil ligipääs probleemini, ei tekkinud olukorda, kus puksiir peab tagurdama õnnetuskohani (sest üherealise ja eurokraavi vahele ei jää piisavalt ruumi suure masina ümber pööramiseks), seisaku asemel aeglasem liikumiskiirus jne. Erasektoris säärast lollust ei näe kunagi, aga maksumaksja raha eest tehakse esmalt 1+1, seejärel üsna värskel teel 1+2 ja mingi aja pärast 2+2 koos uute eurokraavide ja loomapiiretega. Nii kaua, kuni ise need lollused kinni peab maksma, on õigus ka lollust lolluseks nimetada ja selle kohta arvamust avaldada. Kellegi teise arvamus ei peagi minu omaga ühtima.

Ma kirjutasin 2+1 teede osas isegi Maanteeametile.
Kahjuks nemad ei leidnud, et need oleks halvasti ehitatud ja nende arvates oli kõik korras ja toodi näiteks Rootsit, kus ka algul rahvas asjaga rahul ei olnud, aga hiljem harjuti.
Ahjaa, seda isegi korra mainiti, et need on liiga lühikesed, ma ei mäleta, kas oli neile sellist infot tulnud või kuidas see oli.
Tõin isegi näite, kus veok pidi seal seisma, kuna puksiir tõmbas autot peale, selle peale öeldi, et jäljed on maas ja autod mahtusid puksiirist mööda.
Selle peale ei vastatud, aga midagi, et veok ei mahtunud puksiirist mööda ja pidi passima seal teel ja kindlasti ka tema sabas sõidautod.

Ehk siis meie teedeehitus käib ikkagi Maanteeameti suva järgi.
Minu viidatud probleemide peale öeldi veel seda, et võtavad arvesse, aga ma isiklikult küll sügavalt kahtlen, et minu arvamusi, ka tegelikult arvesse võeti.

Kokkuvõttes ütleksin, et see on äärmiselt masedav, kuidas meie uusi teid ehitatakse, käänulised, kitsad, kraavid kohe kõrval ja rohked miniringid ja muidugi need 2+1 teed.
Kus reaalse olukorraga ilmselgelt ei ole minu hinnangul arvestatud, selline asi võtab ikka tõsiselt kukalt kratsima, miks on Maanteeametil nii suur võim ja miks keegi ei takista neil sellist teede ehitamist?
Miks ei arvestata reaalsete oludega, reaalne liiklus, reaalsed olukorrad ja ka talv, kus lumi teed kitsamaks ja libedaks muudab pluss jää jne.

Muudetud 3.2.19 14:48

eriti Pärnu mnt 2+1 on eluohtlikud! Kui midagi peaks juhtuma, siis ei pääse keegi liikuma, k.a. Päästeamet, kiirabi ega tuletõrje. Ei taha mõeldagi sellele, kes seal peaks ära põlema (perekond koos väikese lapsega?) enne kui MNT ameti seltsimeestel midagi koitma hakkab.

Maanteeametil ei hakka midagi "koitma", seda ju teehooldusest näha. Õnnetus ei ole kunagi halva teehoolduse tagajärg, vaid ikka valed sõiduvõtted, isagi siis kui tuul lükkas peaaegu seisva ( peatusest väljuv maakonnaliin) bussi maantee kraavi.
To: solksolk. Reaalset olukorda saab hinnata inimene, kes on ka praktiliselt "asja sees" ja seda nii ehituse, hoolduse kui projekteerimise poolelt. Paljud tänased "insenerid" ei tee vahet "labidal ja kellul" ning nende "liiklus" toimub vaid paberil ja kabinetis.

Ärgem nüüd päris vinti ka üle keerake oma õpitud/otsitud abitusega. Päästeamet ja kiirabi saab teiselt poolt piiret ka läheneda elusid päästma ja ei pea selleks mitte hakkama neid juurepealt maha saagima.

Sel nädalavahetusel olid "superilmad" (tuisk kuni 25m/s, temperatuur vaheldus paarist plusskraadist ca -10ni, kohati jäävihm) ja mingi klounikari on seadusele tuginedes juba suvekad alla kruvinud. Mõlema päeva läbisõit olnud üle 200km (eelkõige maateedel) ja teedel toimuv on ühtlasi nii ohtlik kui häiriv väga paljude liiklejate jaoks:
1. Mitmerealistel maanteedel oli "poolnormaalselt" on sõidetav heal juhul esimene rida. Nt ülalpool jutuks olnud Kernu 1+2 lõigul 100km/h piirkonnas venib üks suvekatega 40-ga (isegi selle kiirusega ohtlik!) ja siis piiikkkkkk kolonn venib sabas (mööda ei saa, tõke ees) ning kaherealalisel jupil (eriti selle lõpus!) tekitatakse ühe kloundi pärast nii palju ohtlikke olukordi, et sellest võiks täispika põnevusfilmi vändata. Sarnast olukorda nägin ka möödunud nädalal Laeva-Kärevere vahel, seal oli kirsiks tordil vilkuritega kiirabi, kellel puudus võimalus aeglasest kolonnist mööda pääseda ja kolonni tekitaja tõenäoliselt ei näinudki, mis seal lõpus toimub.
2. Väiksemad kummis maateed on jääs ja täiesti hooldamata, suvekatega sõitjad ei püsigi teepeal muidu, kui ainult keset teed kumeruse peal, vastu tuleva auto korral polegi muud teha kui seisma jääda ja teine vaadaku ise, kuidas mööda saab.
3. Kolm sõidujälge paljudel teedel, aga kuna need sõidujäljed olid enamikes kohtades jääs, siis esiveolise autoga keerad küll esirattad välja, aga tagaratastel pole mingit põhjust järele tulla (kulumata möödunud aastased Hankooki naastud). Nelja sõidujälje puhul poleks olnud kellelgi mingit probleemi.
4. Punkt nr 1 toimis eile nii ka linnas, et üks kloun sõidab suvekatega 20-30 vahel omas reas, tema taga pikk joru (laupäeval!) ja teist samapalju teeb bussiraja kaudu temast möödasõite, et mitte sabas venida. Ühelt ristmikult oli tema tsükli jooksul ainus auto, mis OMA REA kaudu liikuma pääses (suvekad:).

Lahendada oleks väga lihtne, kui vaid oleks tahtmist:

1. Ma lubaks sõita ka talv läbi suverehvidega, kui ilmad (plusskraadid) seda lubavad, aga korraldaks laustrahvimist olukorras, kus sõidetakse ilmale, teeoludele ja oma oskustele mitte vastavate rehvidega liiklust olulisel määral takistades.

2. Võtta vastutusele need korruptandid, kes kulutasid raha 1+2 teede ehitamisele, kuna need kõik ehitatakse lähemal ajal ümber 2+2 teedeks või ehitatakse 2+2 teed sinna kõrvale. Esmalt aga likvideeriks 1+2 sõiduradade vahelise piirde ja teeks neist laia teepeenraga 1+1 teed, mida saaks kasutada nii, nagu Lätis jm. Vähemalt pääsevad mööda operatiivsõidukid.

3. Väiksematel teedel tee telgjoone tähistamine nt tärinaribaga või üle sõitmist võimaldavate helkuritega, et kaoks motivatsioon tekitada tee keskele üksik sõidujälg. Kui enamus juhte sõidaks spontaalselt omal teepoolel, tuleks lambad sellega tõenäoliselt kaasa üsna valutult.

4. Politsei kampaaniad seotult just liiklusohutusega: ebaadekvaatselt käituvaid ohtlikke juhte on liikluses märgatavalt rohkem kui neid, keda politsei tegelikult püüab (lõhnad, kiirus, vastutulevate sõidukite üv/kindlustuse puudumine jne).

5. Selliste rikkumiste laustrahvimine, mis süvendab juhtides liikluseeskirjadele sülitamist. Nt invakohal, suureperekohal või üle mitme parkimiskoha parkimine (parkigu parkla servas, kus teisi pole, kui kardab uste mõlkimist), bussiradade väärkasutus (massiline, aga kujundab suhtumist) jms. Paraneks liikluskäitumine ka mujal, kui juhid ei hakkaks tegema valikuid, millised reeglid on täitmiseks ja millised mitte. Lisaboonusena easy money riigi jaoks.

6. Bussirajad kellaajalisteks, nt kl 7-20, muul ajal lubatud kõigile.

7. Paljudes riikides on ka õhtul/öösel suurendatud liikumiskiirused asulates. Soovitada ei saa, aga selle rakendamist võiks kaaluda-uurida ka Eestis.

EDIT: üks tänane uudis kah
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/fotod-tallinna-
tartu-maanteel-voobus-toimus-seitsme-auto-kokkuporge?id=9277
0813

Muudetud 8.3.21 01:54

Kas need sinu mainitud suvekatega liikuritel oligi suvekad all, või pakud nähtu põhjal huupi, et järelikult ja ainuvõimalikult nii oligi?
Ise olen (kahjuks) näinud juhti, kes suurem osa ajast sõidab täitsa rahuldavalt, võib öelda, et isegi hästi (kui ilm ja olukord kaasa aitavad), a nii kui tingimused nö "järsku" muutuvad, toimub ajus mingi lühis... Ja no siis liigub too juht küll edasi, a krampis ja hirmul...
Soovituse peale, et ära roni siis liiklusesse, tuleb selgitus, et no mul vaja sinna ja tänna ja...

Kui kalender lubab,siis teele,aga isand kärsast saab varsti vinguviiul Mait2

# Kas need sinu mainitud suvekatega liikuritel oligi suvekad all, või pakud nähtu põhjal huupi

Osadel kindlasti, aga kuna sellises olukorras on muudki teha, kui teiste rattaid vahtida, siis kõigi puhul seda kindlalt väita ei saa. Linnavahelgi näeb juba piisavalt neid ülilaiasid lääpa vajunud minimaalse mustriga niidirulle autodel all. Ega sellest polekski midagi, kui jaguks mõistust keerulisemate oludega selline auto koju jätta.

# kärsast saab varsti vinguviiul Mait2

Kus Sa vingumist näed? Hädaldasin kusagil, et mina kuhugi sellepärast hiljem jõudsin? Kellegi sildistamine ei tee olematuks väga konkreetseid probleeme, millele ma hoopis lahendusi pakkusin (mis tõenäoliselt probleemide tekitajatele sugugi ei meeldi:). Kuna probleem pole mitte kolonn ega ajaraisk, vaid nende probleemidega kaasnevad nii varalised kui ka inimkahjud, siis see moodustab mingi osa meie kõrgemast liikluskindlstusmaksest ja see veri on reaalselt mõne ametniku kätel, kes saab meie kõigi poolt makstud maksude eest palka, et neid probleeme ei tekiks. Foorum ei ole koht probleemide lahendamiseks vaid diskussiooniks. Kasuta Sulle usaldatud ruumi veebis väärikamalt, liiguta sõrmede asemel korraks ka aju ning paku veel parem viis lahendusteks.

1 huvitav tähelepanek uutel lõikudel, vahetult enne bussipeatust keset teed saareke, peatus selline et pool bussi jääb teele. suurega tulles vaata kuidas vahelt läbu mahud. mis veel kui libedaga mõni poolakas bussile sisse lajatab. kvaliteedist ei räägigi. Kundas, mis 4-5 a tagasi nordecon tegi, kõik kukkus aasta kahega kokku.

1+2 teed on ka minu silmis kehv variant. Võinuks teha nt 5km 1+2 asemel 3km 2+2 sellisesse trassi ossa, kus tulevikus 2+2 saab olema, jääks see üherealine möödumisvõimaluseta osa ära, hiljem 2+2 tehes niiehknii tehakse uus teetamm ja kõik vana läheb raisku.

# hiljem 2+2 tehes niiehknii tehakse uus teetamm ja kõik vana läheb raisku.

Ehh, see ongi ju eesmärk... pole muud öelda, kui et iga rahvas väärib oma valitsejaid.

2+2 tee Tartust väljasõidul Võru poole. Ilmal pole viga ja aeg on enne hommikust suurt rabelemist. Vasakus reas sõidab veoauto (rekka vms). Paremas reas veoauto kõrval sõidab aga Volks. Ja kogu selle 2+2 tee ulatuses sõidab kõrval. Veoka kiirus on kuskil 83 km/ juures...Loomulikult keegi ei saa mööda.

Ptsi. Telefonis kirjutades ajasin read omavahel segamini. Volks oli ikka vasakpoolsel rajal ja rekka parempoolsel