Lumeghelbeke liuglemas, miks panid alalisvooluühenduste pildi, kui labjakas rõhutas just vahelduvvooluühenduste olemasolu läände?

Sellel on tõesti mitmeid põhjuseid, miks elektrivõrgud lõhutakse väiksemateks, teineteisest alalisvoolukonverteritega eraldatud saarteks. Ning iga saares omakorda peavad tootmise ja tarbimise kogused olema tasakaalus, muidu hakkab saama huvitavaid valgus- ja suitsuefekte ülekoormuse punktides.

Aga nende põhjuste ja eelkõige vahelduvvoolse süsteemi mõistmiseks on vaja natuke rohkem teada, kui roheloosungitelt leiab. Deus on õnnetuseks õigel rajal...

Muudetud 09.01.23 11:30

Eesti elektrisüsteem on kolme 330 kV liiniga ühendatud Venemaa elektrisüsteemiga (kaks liini Narvast Peterburi ja Kingisseppa ning üks Tartust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga.[3] Soomega on Eesti elektrisüsteem ühendatud Harku–Espoo ± 150 kV alalisvooluliini kaudu Estlink, mille ülekandevõimsus on 350 MW, ja Püssi–Anttila 450 kV alalisvooluliini kaudu Estlink 2, mille ülekandevõimsus on 650 MW.

Mnjah, tunnistan halvasti sõnastatud küsimust...

Küsimuse mõte oli paluda aktivistil panna näpp sellele kohale kaardil, kustkaudu tuleb vahelduvvooluühendus "vanast Euroopast" meile. Ehk kustkaudu näiteks Prantsusmaa tuumajaamas toodetud särts ühel vaiksel ja pimedal veebruariööl meie lampidesse peaks jõudma. Sel tunnil, kui kahesuunaliste laadijatega ühendatud autode, üksrataste ja laotõstukite akud on juba lubatud piirini tühjendatud ja ikka jääb puudu.

Tunnistan teadlikku trollimist, kuna rohevaht hakkas häirima.

Venemaa pole minu mälu järgi veel Euroopa, kuigi jah, Euroopa piir läheb seal Tšeljabinskist sadakond kiltsa siia poole tulles ja mille märgiks on suisa üks väga ära mäkerdatud post olemas, kuid see ei tähista elektrivõrgu piiri. Leia nüüd Läti, Leedu ja Poola vahelduvvoolu põkkumised ka ülesse ja saad ise aru, kuhu sa täiega ämbrite kolinaga luurele läksid. Ma kustutan selle ülejäänud uduteksti üks hetk ära, kui valgus elektri kujul ka sinu peakesesse jõuab.

https://elering.ee/elektrisusteem
Eesti elektrisüsteem kuulub suurde sünkroonselt töötavasse ühendsüsteemi BRELL, mille moodustavad Eestiga vahelduvvooluliine kaudu ühendatud naaberriigid Läti ja Venemaa

Läti elektrisüsteemiga ühendab meid kaks 330 kV liini — Tartu-Valmiera ja Tsirguliina-Valmiera.

kes nüüd ämbreid kolistas?

Ma annan alla.

Ei tasu, lumehelbekesl on nii kiire, et lugeda ei jõuagi. Arusaadav, vaadates välja:)

BRELL on tore süsteem, aga kui see idast läbi kaksata, hakkab nalja saama. Kui jätta meile vastuvõetaval hetkel kaksamata, hakkab meil nalja saama täpselt sel hetkel, kui idas otsustatakse nalja tegema hakata.

https://toostusest.ee/uudis/2019/09/04/eesti-elektrisusteemi
-sunkroniseerimine-mandri-euroopaga/

Kas keegi teab, kuidas tehniliselt on lahendatud Alytuse ühenduspunkt? Kas on lihtsalt lahutavad trafod VV VV või tehakse vahepeal ohutuse mõttes veel alalisvooluks.

Lumehelbeke, oskad arvata, palju Lätist meil särtsu saada õnnestuks, kui Narvas käiks pšššššššs

Muudetud 09.01.23 12:38

Alytus on 400kV AC koodnimega LltPol ja omab samamoodi HVDC konverterit ehk jah, tehakse vahepeal alalisvooluks. Kui lumehelbeke õues tormamise ära lõpetab, ehk lõpuks saab aru, praegu on lootusetu seis.

Muudetud 09.01.23 12:42

# See Tesla suur akupank on väga äge as
Selle lause jupiga tõestad perfektselt, et sa ei vaevu isegi teemasse süübima, lugema mida sulle kirjutatakse ja lajatad lihtsalt oma kõhutundega saasta.
Tee endale selgeks kuidas erinevad Tesla Megapack ja Tesla Virtual Power Plant.

Lühidalt VPP kasutab inimeste kodudes olevaid akupanku, et pakkuda võrku elektrit. Telsa omad on kasutuses Californias, Texases, Austraalias ja Jaapanis (vb veel mõni aga need jäid esimestena silma).
Sisuliselt samamoodi nagu oleks auto aku V2G ühendusega võrku ühendatud, lihtsalt tegu on väiksemate akudega ja need on statsionaarsed. Või sooviksid täpsustada kuidas need erinevad V2G-st?
(Neile keda huvitab siis siin üks esitlus arendajate poolt kuidas asi lahendatud on: https://www.youtube.com/watch?v=ggdYts4muu0 tarkvara arenduse poole kaldu esitlus)

# laadimistsüklite arv väheneb iga laadimisega.
Jah, aga oluline on see vähenemine panna konteksti. 50kWh akust 1% ühe sellise tsükliga kasutada oleks see suurusjärk, millest üldjuhul V2G inimesed räägivad. Liitum akude tsüklite arvu muutusest laadimis sügavusest tulenevalt suudab üks aku sedavõrd õhukesi tsükleid läbida kümneid tuhandeid. Kui päevas ka 2 on (hommikune ja õhune tipptund) siis jaguks seda aku ressursi aastakümneteks ehk sisuliselt auto elueaks, sest selle aja peale avaldavad pigem mõju akude vanuseline lagunemine ning auto läbisõit.

# Labjakas, millise VAHELDUVVOOLUÜHENDUSE kaudu on Eesti energiavõrk
# ühendatud "Euroopaga"? Ning millisesse võrgupiirkonda täpsemalt?
Jep, mäletasin valesti. Poola ja Leedu vahele tehti alalisvoolu oma just aga meenus, et pidi tulema vahelduvvoolu ühendus.

Midagi ei ajanud sassi, see, kas akupank on juppides mööda osariiki laiali või ühes kohas koos, ei mängi eriti väga rolli kui aind keerukusastme tõusmisel, mille eest endiselt hoolitseb Kubernetes ja IoT, iga powerwall osaleb selle kalkulatsiooni algandmetes. Ma ütleks, et siinkohal jääb sul endal see silmaring natukene kitsaks, et ei suuda aru saada, kuidas need kaks asja sisuliselt üks ja sama asi on.

See 1% on sul ideaalsel juhul, kui kõik toimib ja tõesti on vaja ainult balansseerida, jällegi, tasakaalustamiseks peab olema sul igal pool miski IoT võrgus olev asi valvamas sateliidina esiteks.
Teiseks, kui lendab värv ventikasse, siis saad sa rõõmsalt oma akupaki tühjaks tulistada ja siis jälle kallima raha eest täis laadida ehk kaotad rahaliselt.
Kolmandaks, IoT on võrk ja GRU/FSB/SRV ei maga, Põhja Korea ka mitte.
Neljandaks, Vendor lock Tesla poolt, sest kasumit ei saa käest anda.
Viiendaks, Internet sõltub voolust, kui voolu pole, pole ka internetti ja kui internetti pole, pole ka Kubernetesel midagi arvutada ja käsutada, sest IoT jublakad ei suuda infi temani saatagi.
Kuuendaks, suurvõrgumehed peavad need akupakid enda külge lubama.
Seitsmendaks, seda saavad lubada endale ainult rikkad, vaene inimene peab halge pliidi alla laduma.
Mõtteharjutuse küsimus - Mis juhtub siis kui küla 1 vajab 1MW energiat ja teine küla on külluses, sest omab lihtsalt rohkem elektriautosid. Mõlemad külad on ära lõigatud suurest võrgust. Powerwallid/autod/mikrotootjate juhtseadmed suhtlevad üksteisega ad-hoch tasemel. Küla 1 küsib 1MW ja küla 2 ütleb, et saab ning tulistab teele. Kuidas teab kahe küla vaheline alajaam, et nüüd tuleb laviin selga? Tesla kohe kindlasti Siemensi kontrolleriga ei jutusta :)

Iga kord, kui vaja Tesla käest kommentaari, et miks asi ei töödanud, istuvad tegelased nagu kuldid rukkis, väga vait, kes see ikka tahab ennast sisse rääkida, õnnestumisi aga reklaamitakse nagu oleks kõik maailma mured lahendatud nüüd.
Paralleeliks saaks tuua meie pisikese Eesti. Siin on igasugu IT lahendused väga popid, internet iga nurga peal aga maailm ei ole Eesti, mis on pindalalt sama suur, kui Moskva koos eeslinnadega. Sellises pisikeses skaalas ongi hea katsetada ja õnnestuda ja rusikaga rinnale taguda, et näe, töötab.
Tesla visioon on hegemoonia, mitte individualism, me kahjuks või õnneks elame selles teises maailmas.
Palju mõistlikum mõte on siiski alustada sellest, et elektriauto suudab sul alguses vähemalt sinu enda majapidamise eest hoolitseda, suurvõrgu töös osalemine võiks olla järgmise kümnendi teema alles, kui ka alajaamad suudavad autodega/inverteritega suhelda, katsetada on tore, katset aga töötavaks lahenduseks nimetada, ei ole.
Hetkel on probleem puhtalt Paabeli torn.
Ma tean, et ma toon ainult probleeme välja ja ei paku lahendusi, kuigi lahendus on iseenesest lihtne, riiklike regulatsioonidega määrata ära, mis elektrivõrgus ühine keel on ja seadmed peavad seda rääkima nagu on paika määratud, et heitgaasid ei tohi ületada seda normi ja ethernet peab töötama sellises vormis nagu ta tänapäeval töötab.

Miks see Powerwall hea mõte on?
Kui kõik maas on, saad rahulikult kodus külmkappi jooksutada mõned päevad kuniks kaablid taastuvad.

Sa ei saa mäletada, et tuleb vahelduvvool, sest see on elektrivõrgu suhtes võimatu hetkel meil siin! Selleks ongi vajalikud algteadmised, et selliseid "valemälestusi" isegi ei tekiks mitte.

tesla on üks parim näide õhu müümisel https://www.google.com/finance/quote/TSLA:NASDAQ?sa=X&ve
d=2ahUKEwjW6cO6ir_8AhVHl4sKHXDkDfwQ3ecFegQIVRAg&window=5
Y

@lumehelbeke liuglemas
Tesla toodab ja müüb elektriautosid. Tehased on USA-s, Hiinas ja Saksamaal. 2022 müüdi 1,3 mln sõiduautot (40% rohkem kui 2021). Tesla on autotootja kohta väga korralikus kasumis ja kasumlikkuse trend on olnud kasvav. Teslal on arvetel vaba raha kordades rohkem kui on laenukohustusi.

Milles see Tesla õhu müümine seisneb?

kui pildi vaatamine es avitanud, siis loe seda, kui esimene kord aru ei saa , siis loe veel mõni kord
https://majandus.postimees.ee/7681541/elon-muskist-sai-koige
-rohkem-raha-kaotanud-inimene-ajaloos

@lumehelbeke liuglemas
Teie ütlesite: "tesla on üks parim näide õhu müümisel"

ja siis kuvate Tesla aktsia hinna graadikut

mis õhku see Tesla kui ettevõte siis müüb?

raske juhus

Eesti keeles on sõnapaaril "õhu müümine" kindel tähendus.
ÕS ütleb, et õhu müümine on mõttetute toodete v teenuste müük tegelikust väärtusest palju kallimalt.

seleta mulle siis lahti, mida selle enda lause all mõtlesid, et Tesla on parim näide õhu müümisel. Aktsia hinna graafik võiks olla asjakohane, kui start-up ettevõte on rääkinud enda "arendamisel" toodetest ja teenustest ja kohe algavast suurest müügist, aga siis selgub, et toodet või teenust, mida müüa ei ole või ei ole see midagi väärt. Siis on justkui investoritele müüdud õhku.

Teslal on aga aastaid toode ja selle müük olemas, autod sõidavad tänaval, iga kvartal annab Tesla börsile infot enda tootmismahu, müügi ja finantstulemuste kohta. Info on aktsionäridele seega olemas olnud, et langetada aktsiate ostmise ja müümise otsuseid.

Kus või mis see õhk, mida Tesla on 2022 aasta jooksul müünud?



Teslal

@lumehelbeke liuglemas
Või sa arvasid, et Tesla toodang autode kõrval on ka nende aktsiad, mida Elon Musk Tesla asutaja ja praeguse vähemusosanikuna aktsiaralli tipus liiga kallilt müüs või?

Muidu on nagu Deusi tase, et Oinas ja ole vait ja kustutan kommentaari ära

tesla korporatsioonist kadus väikse aja jooksul 200 miljardit dollarit ............................. edasi mõtle ise , kuhu see kadus?

Ok - selge pilt. Te panete ühte patta lihtsalt Tesla kui ettevõtte ja selle majandustegevuse ning Tesla väärtuse börsil. Selles mõttes õige, et Tesla aktsia hinnas oli kindlasti õhku sees ja võibolla on veel. Aga ega see polnud ka mingi saladus ei 2022 aastal ega ka 2020 või 2021.

Ja mingit 200 miljardit reaalselt ju kuskilt Teslast kui ettevõttest kadunud ei ole vaid niipalju on vähenenud Elon Muski Tesla ja Twitteri aktsiate börsiväärtus. Space X vist börsil kaubeldav ei ole.

Oinas saab nüüd lõugade lõksutamise pärast vait olla. Sõnavabadusel on hind.

https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/37adba00-a4e6-48a7-a8cf-7
2982fea328b

Soomlaste analüüs meie elektrivõrgu kohta. Äkki avab siin pimedamate silmasid ka natukene, eriti selle sünkronisatsiooni koha pealt.

Üks tore punkt on see: Baltikum on elektrinäljas
Ehk siis siinsed mehed, kes ütlevad, et elektrit on küll ja veel nii et kipitab ning ei mahu isegi autodessegi ära, valetavad nii et suud suitsevad ja üritavad mind siin tembeldada igasuguste negatiivsete sõnadega. Ei ole meil seda elektrit, isegi koos maksimaalse päikse/tuule/vee elik püha kolmiku maksimaalse tootluse ajal ei jää üle nagu roheökomöko teemas olevad suvised numbridki näitavad.

Ehk siis Deusi tekstid kokku võtta:
* laboritingimused on need mida Deus arvab, et on. Viimaste kirjelduste järgi õpib õppesõitja tavalises liikluses osaledes ka laboritingimustes kuna sõiduõpetaja on autos. (ehk siis laias võrgus teiste tavatarbijate ja tootjatega koos toimetades on laboritingimused kui nüüd metafoorist otsesesse tõlgendusse naasda)
* suur aku või palju väikeseid ei ole vahet, võrku ikka ei sobi sest "PõHjUsEd"
* ükskõik kui mitmes võrgus, ükskõik kui mitmes riigis on asi kasutusel, meil ei saa sest meie võrk on liiga eriline
* kui pühale Deusile ei meeldi jutt, siis saabast, nagu oleks tema isiklik liivakast (ei teadnudki, et sa oled auto24 ära ostnud)

Ainus sinu poolt välja toodud probleemidest, mis mingitki sidet reaalsusega omada võiks oleks suhtlemine alajaamadega. Mis aga kõik käib läbi kesksete kontrollkeskuste millega VPP suhtleb nagunii üle ette määratud masin-liidese (API) mitte iga kohalik tootja oma lähima alajaamaga otse.


Muide, selles soome artiklis ei ole öeldud, et Eestil puudub tootmisvõimsus. Seal on välja toodud, et me oleme tootnud vähem kui oleme tarbinud. Mis on arusaadav kui kohaliku tootmise hind on suurem kui imporditud elektri hind. Vaata mõned aastad tagasi ja me tootmise rohkem kui tarbisime ehk eksportisime. Sest siis oli hind meie kasuks.

PS, Tesla-l ei ole mingit patenti ega monopoli "virtuaalsete elektrijaamade" üle, lihtsalt neil on seni olnud kõige kergem turule tulla kuna neil on oma toodetud akud laialt võrgus olemas ning välja arendatud elektribörsi kauplemis tarkvara, mis teenib nii Powerwall omanikele kui Teslale kasumit.


PPS. Sa, kui väidetavalt teemaga kursis olev inimene, oskad ehk seletada miks ABB oma materjalides väidab, et nende V2G lahendus suudab aidata võrku sünkroniseerida (lausa millisekunditega) kui see päriselt nii ei ole? (sama väide käidi ka Tesla tüüpide poolt välja nende esitluses, võbi-olla märkasid?)

Mulle ei meeldi enamus su jutte, ometigi sa eksisteerid siin edasi ehk alusetu süüdistus.

"Sest põhjused" on sinul, minul on lahti seletatud.

Algajad õppesõitjad ei lenda kohe täisliiklusesse, ongi laboritingimused.
Mitut Siemensi alajaama sina turvanud oled või õhku lasknud, et siin nii vängete sõnadega nagu API vehid ja sellega, et suvaline töll võiks sinna mingit infot saata? Ebareaalne.

Patent ja closed source ning vendor lock on erinevad mõisted.

ABB V2G kohta vastatud eespool.

Tootmise koha pealt on sul mõneaasta taguse seisuga tõsi taga, ka see aasta on olnud paremaid aegu ja on ka halvemaid aegu, seda saab igaüks ise vaadata

https://dashboard.elering.ee/et/system/with-plan/production-
consumption?interval=minute&period=years&start=2021-
12-31T22:00:00.000Z&end=2022-12-31T21:59:59.999Z

Kliki ise "planeeritav" osad pimedaks ja näed, et tegelt see asi nii väga roosiline ei ole kogu selle jama keskel, kus ühte elektrijaama pole tööle saadud ja teise jaama turbiinid ühekaupa hoolduses tiksuvad.

Hea labjakas, kus on autodest võrku elektri tagastamine reaalselt võrgu kaubanduslik osa? Ma pean silmas sellist tegevust, kus elektri liikumine autost võrku annab mingit positiivset rahalist järelmit.

Demolahendusi on küll tehtud.

https://thepremierdaily.com/student-accidentally-creates-rec
hargeable-battery-that-could-last-decades/?14oS=8iTCFY

On lootust, et Li Ion laadimistsüklite peetusest on jagu saadud ja mille puudujääki siin teema roheesivedajad eitavad.
Artiklis pole küll mainitud kas ja kui palju mahutavus kannatada sai võrreldes LiFePo4 akuga, mille sünnilugu on suht koht sarnane tegelt kuid areng seegi, väga positiivne.
Kui mahutavus mõistuse piiresse jääb ja 20 aastat kestva aku saab, on väga palju murekohti lahendatud nii auto, läpaka, akurellaka kui ka käekellade maailmas.

Muudetud 15.01.23 21:41

Tesla alandas kõvasti hindasid. Nillisin Y -ut. 40000 jämedalt tagaveoline. 4000 saaks sellel aastal ehk isegi toetust. Arvestades milliseks bensu ja diiselkärude hinnad on kasvanud, siis oleks praegu täiesti mõistlik valik.

Uus Honda Civic hübriid on omamoodi lahendusega. Peamootor on elektrimootor ja toimib sarnaselt nagu Nissan e-Power. Aga maanteel teatud kiiruse vahemikus rakendub sidur, mis suunab bensiinimootori jõu otse ratastele.
Selline lahendus võiks olla kõige ökonoomsem. Toyota ja Nissani lahendused on maanteel suhteliselt kõrge kütusekuluga.

Isiklik arvamus mul on see, et igasugu hübriidindus ja muu vahepealne asi Elektriauto ja Bensuka vahel on kergelt mõttetu huinjaa, mis lisab kordades keerukust juurde liiga väikse kasuteguriga. Pigem enne täiselekter ja tulgu see elekter siis kas vesinikust või laetavast akust või kasvõi bensu pealt. Täiesti puhtalt isiklik arvamus. Linnasõitudeks on elekter ju täiesti ideaalne asi tegelikult ja tänu akutehnoloogia parenemisele hakkab vaikselt ka meie linnriigi sisemiselt kanda kinnitama vahemaa suhtes. Päris diislimaailma küll ei küündi elik 1000+ kiltsa ühe mõttetu paagitäiega aga V8'te maailmas on täitsa võrdväärne ehk paagitäiega/ühe laadimisega 400+ kiltsa. Enda masinate pealt saan väga ilusti näite tuua, et paagitäiega käib Riias ära Tallinnast. Viimase paari aasta jooksul toodetud elektrikaga veab ökotades sama teekonna välja, kuigi kindluse mõttes on mõistlik tagasiteel teha Pärnus 30 mintsa peatus kuskil laadejaamas (südamerahu huvides), kui pole just Riias akupakki täis tulistanud öö jooksul mõne adekvaatsema hotelli taga. Vilniusesse ja tagasi ühe raksuga aga välja ei vea endiselt ega ka kahe raksuga, V8'ga jõuad Vilniusesse vähemalt kohale ühe jutiga. Näited on ilusad kuid olgem ausad, enamus inimesi selliseid äkilise vajaduse tõttu nii pikki vahemaid ette ei võta ehk siis mõttetud näited.

Siin on seda "Elektriauto ei vaja pidureid" trummi taotud korralikult. Küsimus, miks on Hyundai Ioniq5 nimelisel masinal 18" pidurikettad all? Ärge tulge massiga vabandama, mu 16" velgedega kolakas on raskem ja saab 13" ketastega ennast sama kiirelt pidama.

Seal ei ole kindlasti sellega tegu, et "on vaja" @Deus
Kujuta endale ette 18" velgedega KALLIST sõidukit, millel paistavad velje seest 13" pidurikettad ja "motorolleri" pidurisadulad :-) Mina ei tea küll kedagi, kes teaks kedagi, kes oleks nõus endale sellise asja soetama :-)
PS Elektriauto peab jääma seisma ka siis kui elektroonika "feilib"!

Muudetud 23.01.23 15:28

Ju siis on asi minus, sest iga kell võtaks 13" kettad, 16" velje ja sinna ülejäänud mahu jagu rehvi peale, on endal mugavam kulgeda lihtsalt. Ehk siis ainukene vabandus ongi edevus?

Hetkel ikka ja ainult hübriid (kerg- või täis- aga mitte pistik).
Elektriauto on praegu vaid jõukamate mänguasi, mis ilma riigi toetusteta (mida meil sisuliselt pole) jääb valdavale enamusele praegustele Eesti autokasutajatele kättesaamatuks.
Lisame siia olematu infra ja saame üldpildi kätte.
Ei maksa ka unustada, et elektriautot vaid avalikes kiirlaadijates laadides maksab kilomeeter samapalju kui sisepõlemismootoriga. Samuti ei mõju kiirlaadimine aku elueale hästi.
Lisaks on väidetud, et EL elektriautostamise plaani täitmiseks puuduvad reaalselt maavarad (st akude tootmiseks vajalikud ressursid). Seda viimast ei ole saanud kontrollida aga ilmselgelt peab 300+kg kaaluvate akude tootmiseks kusagilt materjalid tulema.

Riigi poolt saad peale ostmist 5000 tagasi ilma läbisõidupiiranguta ja vist oli 3 või 4 aastat omamise kohustust. Rohkem toetust ei ole jah aga asi seegi.

mul on kolleegide hulgas mitmel elektriautod. mingit hädaldamist ei ole kuulnud, aga küll on öeldud, et kui kodus laadimise võimalust ei oleks, siis ei oleks ostnud. kahel kolleegil on kodus ka päiksepaneelid katusel. ehk siis pool aastat laetakse autot põhiliselt päikse pealt, pimedal poolaastal siis kui energia hind on odav. selliselt on see reaalne jooksev rahakulu km kohta kordades odavam kui bensiini osta. ühel kolleegil on see Hyndai IONIQ Electric, millel kasutatav akupakk 38 kwh. auto on tänaseks 3 aastat vana, läbisõit 60000 km ja reaalne sõiduulatus on 0 kraadiga linn-maantee pooleks 260 km.

ostuhinna odavust või kallidust ei oska kommenteerida. Mul endal on mõõdupuu, et auto soetusmaksumus ei tohiks ületada 3-4 kuu sissetulekut.

Tasapisi hakkavad töökohtade parklatesse ka laadijad tekkima - magalainimesed saavad seal ilma ajakuluta autod laetud.

"Siin on seda "Elektriauto ei vaja pidureid" trummi taotud korralikult. Küsimus, miks on Hyundai Ioniq5 nimelisel masinal 18" pidurikettad all? Ärge tulge massiga vabandama, mu 16" velgedega kolakas on raskem ja saab 13" ketastega ennast sama kiirelt pidama."

Deus, mulle tundub, et sa oled siin ainus, kes seda trummi tagunud on. El.mootoriga pidurdus on nagu manuaalkasti ja madalama käiguga pidurdus, ainult el.auto puhul see energia ei lähe raisku. Äkkpidurdus käib kõigil tavapiduritega.
Suure läbimõõduga veljed ja kitsad rehvid pole loodud edvistamiseks, kuigi nendega sageli ka edvistatakse. Kitsad rehvid tagavad parema haardumise ning lühema pidurdusteekonna. 16" ja 17" diameetriga velgede pidurdusteekondade vahe on umbes 7%, kui rehvisegu ja välisläbimõõt on samad. See pole suur vahe, aga mõnel juhul võib see päästa elu.

Absoluutselt mitte. Ma olen nõus sinuga va selle kitsa rehvi teemal aga see on teine jutt. See, mida sina praegu kirjutad on see, et elektriautoga sõit on nagu vana mootoriga manualiga, seega automaatkast on vaenlane siinses pildis. Ja vana mootorit mainisin seepärast, et uued liitrised on manualiga suht vabajooksus tegelt. Ütle nüüd mulle, kui pidureid sihtotstarbeliselt kasutada, kas on linnapildis ikkagi vähem piduritolmu vs vanakooli mootor + manual?

No elektriautodel ja ka hübriididel, muuseas ka Tuul tõuksidel, on see regenereeriv pidurdus ikka praktikas enamus pidurdusvajadusest ära kattev. Kui Teslal kasutada seda nn ühepedaali funktsiooni kus kiirendi pedaal lahti lastes on max regenereeriv pidurdus, siis see on ikka tugev pidurdus ja piduripedaali kasutus muutub minimaalseks. Tavaolukorras keegi järsemalt ei pidurda. Manuaali korral käikudega lapates ei saanud ka vanade suuremate mootoritega ligilähedaseltki sellist pidurdust. Kui just 70 pealt 1 käiku sisse ei raiunud :).

Selle ühepedaali korral töötavad muide regeneratiivne pidurdus ja klotsid koos. Seda on piduriketastest näha - isegi kui on niiske olnud ja pole mõned päevad sõitnud, nii et ketastele on õrn roostetoon tekkinud, siis korra sõitmas käies on kettad jälle haljad, kuigi piduripedaali tuleb tõesti vaid äkkpidurduse korral kasutada.

See D asemel B sõidurezhiimi mootoripidurdus küll ei tohiks vist mingeid klotse kasutada? See lihtsalt gasipedaali vabastamisel hakkab tugevamalt regenereerivalt pidurdama? Vanal lefil isegi päris hea see regen pidurdus, kui aku on soe ja saab nelja mulliga mootoriga pidurdada. Suvel saab päris hästi enamasti sellega ainult sõita, praegult talvel külma akuga veidi lahjavõitu. Viimast lõppu nii 30km/h ja vähem tuleb aegajalt piduripedaaliga järgi aidata, kuna paraku lõpus ta enam mootoriga ei taha pidurdada, kuigi võimalust veel justkui oleks, kuna piduripedaali vajutades viskab ikkagi veel selle regenereerimise võimsuse ülespoole, ilmselt tarkvaraliselt piiratud mingil põhjusel see viimane lõpp, et seal maksimaalselt mootoriga ei lase pidurdada.

Reaalsus on see, et 40kw leaf. Tartu-Riia-Tartu kulus aega ca 13h. Ilm oli selline nagu aastavahetusel.

40 kw on uuena. Kui kasutada siis kukub aku mahtuvus veel sellest alla. Alla 300 kw elektrikas ei tasu ennast ära.

Manualiga ei pidurdatagi. Enne pööret võetakse aegsasti käik välja ja mõnikord saab vaba käiguga oma kilomeetri sõita. Pidureid kasutatakse ainult häda korral.

Minu vanakooliõpetus on see, et puuduva veoga auto on kontrollimatu auto. Ma ei lase kunagi neutraalis autol veereda ei manuali ega automaadiga!

Kaasajal on uued teadmised, ökonoomse sõidu jaoks on hädavajalik vaba käiguga sõitmine ja pidurite mitte kasutamine. Auto kontrollimiseks on rool kõige tähtsam. Pidurid ja mootoriga mängimine on vajalikud ainult algajatele hädaolukordades.

Mootoriga pidurdades on tänapäevastel autodel kütusekulu 0 ,käik väljas veeredes tühikäigul töötav mootor tarbib kütust.Ei tegi kumb variant ökonoomsem tuleb.

Säästmisest olulisem on liiklusohutus ja siin teevad õigesti need, kes käiku neutraalile ei tõmba. Seda siis manuaalkasti puhul. Automaatkastiga on rangelt KEELATUD kangi sõidu ajal neutraalile tõmbmine. Kehtib ka pukseerimisel. Lugege oma masina manuaali.

https://www.pv-magazine.com/2023/02/09/new-ev-battery-offers
-50-more-energy-density-than-traditional-lithium-ion-batteri
es/
..paremad akud, mida seetõttu pakutakse pigem õhusõidukitele...

Väga palju paremad, aga ootame ära, kui nad seeriatootmisse jõuavad, siis räägime edasi. Praegu on tüüpiline idufirma - võib hästi minna, aga reeglina lõpeb pankrotiga.

# Mootoriga pidurdades on tänapäevastel autodel kütusekulu 0 ,käik väljas veeredes tühikäigul töötav mootor tarbib kütust. Ei teagi kumb variant ökonoomsem tuleb.
Oleneb kiirusest, ega tühikäigul töötav mootor ka väga janune ei ole. Tegelikult ei ole see kuigi suur probleem, v.a libedal, kus on mõistlik käik alati sees hoida.

Automaatkastiga võib kangi sõidu ajal neutraalile tõmmata küll, kui tegu on liising- või rendiautoga.

milleks see autode tahtlik lõhkumine vajalik on? - et panen rendiautol automaatkasti korral käigu N peale.

Ei lõhu see midagi, tänapäeva kastid kannatavad neutralis 70km/h kiirusi suisa.

Ioniq5 järjekord on ikka 2 aastat veel. Ioniq6 jne asju on sama saatus tabamas. Mingi kiibipuudus jälle kuskil?

Neutraalile vahetamine on asendustegevus neile, kes ei oska arvutada, auto ehitust ei mõista ja usuvad kõike kirjapandut ilma sisusse tungimata.

Palju neid uunikume enam kasutusel on, millel mootorpidurduse ajal enam kütust ette antakse...

Elektriautode kontekstis on seda veel eriti imelik lugeda, kuivõrd regen on aegade algusest olnud kasutusel.

Muudetud 13.02.23 10:12

Kusjuures VW grupi 7-käiguline laseb teatud oludes vabajooksuga veereda. Armatuurile ilmub vastav märgis "Eco" ja pöörded on sõltumata kiirusest 1000 peal. Kui puudutada gaasi või pidurit, siis mootoriga ühendus taastatakse.
Üldiselt veidike ebamugav omadus, kuna üldiselt eeldad, et mootor pidurdab, aga üllatuseks mõnikord ei pidurda.

See "teatud oludes lubamine" on eraldi sisse/ välja lülitatav minu teada.

https://www.youtube.com/watch?v=BA2qJKU8t2k

Selgita oma emale, kuidas koduruuteris wifit konfida või et tal on app'i vaja, et asjaga üldse pihta hakata.

https://forte.delfi.ee/artikkel/120143322/otsus-tehtud-euroo
pas-tohib-alates-2035-aastast-muua-vaid-elektriautosid

Kõik läbi! Otsus on tehtud. 12 aasta pärast saab uuena ainult elektriautosid.

tarbija jaoks tegelikult suht savi. Mis vahet seal on millist energiat või mootorit sõiduk kasutab - peaasi, et sõiduk täidab oma ülesannet.

Ausalt öeldes teeb mu meele väga röömsaks mõte, et saan varsti ühele saarele oma 20 ha maalapikesele kioski püsti panna, kus suvel rahus mõnuleda ja ei pea mingeid ülikalleid aga seeeest halbu ühendusi ja ampreid ostma. Veered kohale, särts mitmeks nädalaks kaasas ja elu lill. Siiani suurte ja võimsate mootorite austajana mõtlen, et müristatud küll, nüüd võiks teisiti mõelda. On tore teada, et keerulistel aegadel on oma mitme nädala elekter kogu aeg kaasas. Laadimine, raadiod, soojus, valgus….

"Heitevabad autod muutuvad tarbijale odavamaks, kasutatud sõidukite turg tekib kiiremini ning säästev autosõit saab kõigile kättesaadavaks"

Oi küll siis saab alles nalja. Vanad diislid hakkavad miljoneid sõitma meil, vähemalt niikaua kuni püstolist diislit tavakodanikule antakse muidugi.. Selge see, et transport paneb diisli peal rahulikult edasi. Ei tea kas peaks neid kõige "pommikindlamadid" masuudipresse paar tükki kokku ostma, üles kõpitsema ning ära konserveerima? Ehk lähevad tead veel ulmelt hinda ka.

Noh, siuke väike pensionifond või midagi sellist :)

ehk on mõistlikum ennast autost võõrutada? siis ei ole vaja neid masuudipresse igaks juhuks soetada.

Räägi enda eest!
Isegi suurlinna ääres ei saaks ilma isikliku autota poolt päevagi hakkama(vo. va. nv.)

Vaada, on veel inimesi, kes elavad asulatest mitmete (-kümnete) kilomeetrite kaugusel ja ühistransporti seal ei liigu või liigub ajal, mis kuidagi ei sobi. Paraku tänaste hindadega elektriauto soetamine käib igaljuhul üle jõu. Vähemalt sellise, millel vähegi sõiduulatust on. Võib-olla hiinakate vabamalt turuletulek viib hindasid allapoole, seda näitab tulevik. Seni kütan kolvipealset diisliga.

Ja ega elektrika soetamisega probleemid ju alles algavad. Alates piisava laadimisvõimsuse olemasolust lõpetades elektri enda olemasolust ja selle (taskukohasest) hinnast.

Terve ja normaalses vormis täiskasvanud inimene saab igal juhul linnas või asulas elades ilma autota hakkama. Auto las ollagi pigem maakate, invaliidide ja viletsa tervisega penskaritele no ja võibolla siis neile, kes 3+ lapse toetust vajavad :).

Eks enda elu ümber korraldamine nõuab vähe harjumist. Sama nagu mistahes muust harjumusest/sõltuvusest loobumisel.

Jee- kõik linna karpi elama!
Problem solved, Greta happy!

Lisaks üks tänane arvamus:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120143838/paeva-teema-mart-maa
stik-suure-hurraaga-elektriautodele-uleminek-meenutab-hrusts
ovi-plaanimajandust

Brüsseli plaanidel on päriseluga vähe pistmist...

@jee.kim
Usu, sa ei taha et need valdav enamus inimesi, kes elavad linnades , enamus neist "karpides", hakkaksid äkki maale kolima. Seega pea parem suu, ela ise kus tahad, aga ära hakka linnas elajaid maale kutsuma või ajama. See oleks igakülgselt katastroofiline kui linnastumise protsess tagasi pöörduks. See oleks võimalik ainult siis, kui maale kolimisega ei kaasneks vajadust igapäevaselt linnavahet käima hakata.

On ikka kõik korras või?

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120144744/tesla-kutsub-tag
asi-sajad-tuhanded-autod-sest-need-on-ohtlikud

Terve hunnik hollivuudi filme tehtud selliste asjade tagasilöögist aga ikka pannakse ämbrisse. Viimane kord pani kukalt kratsima Volvo uudis, kus ABS jukerdab, viga parandatakse üle õhu uuendusega. Ei suutnudki otsusele jõuda, et kumb hullem on, kas see, et tehasest tuleb jukerdav ABS välja või see, et seda saab tugitoolist parandada ^^

https://www.youtube.com/watch?v=TxCURT2NBpI

üks päris hea video, kus on juttu Teslade ja akupakkide elueast.

Tänasest saab nullheitega sõidukite ostutoetust taotleda
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120149360/hakkas-pihta-tan
asest-saab-nullheitega-soidukite-ostutoetust-taotleda
Toetust saab küsida täiselektriliste sõidukite ja elektriliste kastirataste ostuks, mis on soetatud alates 6. veebruarist 2023.
• Taotlejad võivad olla Eestis registreeritud juriidilised isikud ning Eesti isikukoodi omavad füüsilised isikud.
• Toetuse summa auto kohta on ettevõtjale 4000 eurot ja eraisikule 5000 eurot.
• Toetust saab taotleda uuele sõidukile kahe kuu jooksul peale sõiduki ostmist ja auto registreerimist Transpordiameti registris.
• füüsiliste isikute M1 ja N1 kategooria sõidukite ostutoetuseks 3 875 000 eurot (ehk siis võiks jaguda 775-e auto ostuks)
https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/nullheitega-soidukite
-ostutoetus

Muudetud 27.02.23 14:22

Üks veider lisatingimus on veel:
• Elektrisõiduk peab olema kasutuses vähemalt neli aastat, liikuma peamiselt Eestis ja auto laadimiseks tuleb kasutada taastuvenergiat.
...............
Kui kasutada kodus laadimist, siis saaks seda veel tagada kuidagi (ja tõestada elektrilepinguga), aga "mis värvi" elektrit need avalikud laadijad kasutavad?

Meil veel arve peal on rohepesumaks olemas, nii eraisikutel kui ka firmadel ehk JOKK.
See "peamiselt Eestis" liikumine on omaette põnev punkt. Ma võin auto kolmeks kuuks Lätti parkida ehk on sõitnud seal 4km max selle aja jooksul ja siis panen iga päev siin miski 200 kiltsa maha kuu ajaga... Kes ütleb, kus kohas see kogumaht sõidetud on?

Täna müüdavad autod "luuravad" kasutajate järel - minu auto teab kõiki mu sõite paremini kui mina :-(
Arvan, et ei ole keeruline genereerida mingit raportit nende andmete põhjal @Deus

Muudetud 27.02.23 15:26

Aga ikkagi, miks peab vabaturumajandust doteerima?

Nagu ka eilsetes uudistes õigesti mainiti, siis neile, kes el. autot osta jaksavad, pole seda toetust ilmselgelt vaja. Küll aga valdav enamus ei jaksa elektriautot (praegu) osta ka selle toetusega mitte.
Nokk ja saba...

igasugune auto ostu toetamine on juba ideeliselt jabur. toetada tuleks seda, et inimene loobub isiklikust sõiduautost - ja vahet ei ole, kas loobub sisepõlemismootoriga või elektrimootoriga autost. no ja see toetus võiks väljenduda täiendavas maksuvabastuses.

Sul tulebki täiendav maksuvabastus ju, kui loobud autost. Ei pea enam maksma ülevaatust, ei pea maksma enam remonti, ei pea maksma enam kindlustust, ei pea maksma enam kaskot, ei pea maksma enam kütust ega kütuseaktsiisi, ei pea maksma rehvide eest. Ja nii see rikkus õuele saabubki...

See ei ole paraku piisav motivatsioon. Sama oli ka Tallinnas ja hiljem maakondades bussitranspordi nö tasuta tegemisega. poliitikud argumenteerisid, et palju inimesi vahetavad auto bussi vastu, kui viimane tasuta on. realistid ütlesid, et miks peaks inimene vahetama oluliselt kallima liikumisvahendi (auto), odavama vastu (bussitransport), kui see niigi odavam bussitransport muutub veel odavamaks. no ja nii ka läks, ühistranspordiga sõitjate arv on Tallinnas järjepidevalt vähenenud alates sellest, kui see tasuta tehti. Sama on olnud ka maakonnaliinidel. nüüd korra kui bensiini hind käis üle 2 eur, tekkis maakonnaliinidel bussidesse korraks rahvast juurde, aga täna on see juba möödanik jälle. Aga kui inimene saaks täiendava maksuvabastuse - no mingi 1000 eur aastas tagasi näiteks, oleks see juba kindlasti motivaator.

Kas sa ajad JÄLLE oma jalgrattapropagandat? See on nagu see paks mürgine udu, mis kellegi suust tuleb...
Kui ise aru ei saa, et vale koht on, siis rakendame meetmeid.
Jäta järele!

Kui autosid on tänavatel ja teedel vähem, siis jääb ju nendele rohkem ruumi, kes autoga edasi sõidavad :). õige autoinimene toetab ikka kergliiklust, ühistransporti ja üleüldse rohepööret, et endal oleks võimalik mugavamalt autoga edasi sõita.

See pööratud psühholoogia ei tööta siin. Meil siin V8 mehed ja nobedad särtsukad aind. Proovi homme uuesti.

EV-de laadimise hind hakkab alates 1.aprillist muutuma sõltuvalt koormatusest.
https://forte.delfi.ee/artikkel/120150688/karm-uuendus-enefi
t-volt-vottis-endale-oiguse-iga-kell-elektriautode-laadimise
-hinnakirja-muuta

asi hakkab kreeni kiskuma https://wallstreetjournal.postimees.ee/7723432/wsj-euroopa-r
iigid-ahvardavad-lasta-pohja-brusseli-autoagenda

see töökohtade jutt on vastululine - ühelt poolt kurdetakse, et elektriauto koostamine vajab vähem töötunde, teisalt - et töökohad kaovad... lihtsalt mehhaanik keeldub ümber õppimast elektrikuks.
Samas ju kisatakse, et töökäsi jääb Euroopas järjest vähemaks... ??

See autode koostamise töömahukuse vähenemine on ju õige suund Maa ülerahvastamise vähendamise jaoks...

Siina aga artikkel V2H ja V2G muunduri valmissaamise kohta...
https://pv-magazine-usa.com/2023/02/02/enphase-demonstrates-
bidirectional-ev-charger/?utm_source=pv%20magazine%20Interna
tional&utm_medium=Bibblio&utm_campaign=Network
Praegu ilmselt kohe rakendatav soojemates maades (kus muide elabki valdav osa inimkonnast) .
Sul on kuskil maakohas miski elamine, kus piiratud arv päikesepaneele katusel ja need suudavad maja üksi toimimas hoida ning miskit akut laadida.
Kui saabud nädalavahetusel autoga kohale ja ühendad selle majaga, algab auto vaikne laadimine. Samas aga suuremad tarbimispiigid (pliit, kohvikann ...miks mitte ka saunakeris ? ) võetakse tarbimishetkel autoakust (või autoaku toel ) mis siis jälle hiljem tasakesi tagasi laetakse...

https://jakubmarian.com/where-in-europe-is-electric-car-a-go
od-idea/

Eestis, Kreekas ja Poolas suurendavad elektriautod süsiniku jalajälge. Island, Norra, Rootsi, Prantsusmaa ja Šveits on ok, kuna elektrit toodetakse peamiselt hüdroelektrijaamades ning ka tuumajaamades. Praegusel ajal Eestis elektriautot omades teed karuteene keskkonnale.

See su sisepõlemismootoriga auto ei sõida ka sul herneste peal.
sellega põletad samamoodi kütust.
lisaks tossab see sul meie kõigi aknende all tänaval, mitte kaugel elektrijaamas.
iga päev sureb Eestis 2 inimest vähki, mida põhjustab mürgine elukeskkond.

Elektriautode tulevik, vahet pole kas MJÄU või TESLA!

https://maaelu.postimees.ee/7732804/sinised-seljakotid-ehk-m
is-on-saanud-sotsiaaltootajate-elektriautodest

päris sürr vaade. alates 6 min videos on näha kuidas Tesla model S plaid ca 100 km/h pealt kiirendab 285 peale, kõik toimub vaikselt ja kiiruse juurdekasv oleks nagu ühtlane. spido peal 285 on maks piiratud kiiruse limiit, GPSi järgi 281 km/h.

https://www.youtube.com/watch?v=xzYHE8ftd30

Elektrimootori eelis on see ühtlus, mis seal ikka imestada aga ei midagi sellist, millega suvaline tänapäevase automaatkastiga masin ära ei teeks.
Sellistel kiirustel hakkab sul GPS suht aiateibaid näitama juba telefoni peal ja ta sõitis liiga vähe aega ka, kui miski 10 kiltsa lõigu maha sõidad, saad täpsemalt teada. Iphone 13'ga 180 peal kõigub +/-1 aga peale 250 on juba +/- 5 täitsa tavaline kõikumine, üle 300 peab ikka päris pikalt sõitma enne kui telefon stabiliseerub. (proovitud ajal kus auto poole oli vähemalt 7 sateliiti vahtimas)

Deus , need mehed kasutavad seda seadet https://dragymotorsports.eu/ mitte telefoni gps i , sellel selline värskendus kiirus Dragy uses high speed GPS satellites to accurately measure your vehicles performance within 1/100th of a second

Kui selle soft pole läbi teinud mingit X muudatust, siis sealt videost mulle küll ükski minule tuntud täppisGPS vastu ei vaata, sealt ka mu irisemine.

Mis arvad kas kõhutunne pettis sind https://www.youtube.com/watch?v=A4xsy2fGy8Q

Tundub, et pettis jah. Siiski, see on drag'i mõõtmiseks, paberite järgi läheb 360 isegi välja aga arvesta sellega, et drag'i lõpp on seal 200 kandis kiirusega, 250 ja 300 on natukene teised kiirused. See 10Hz kell seal paneb ilusti selle paika, mida teeb su enda spidokas ehk siis mida suurem kiirus, seda suurem viga. 10Hz (10 korda sekundis ehk iga 100ms tagant) määrab ära selle, et sind mõõdetakse iga 2,5m tagant 90 peal, 5,5 meetri tagant 200 juures, 250 juures on see juba pea 7 meetri tagant ja 300 juures üle 8 meetri, näed, et pole päris lineaarne see tõus?
Minu sõnad olid telefoni kohta ehk selle GPS kohta, mis on 1Hz.
OK, Dragy on kasutusel, sul õigus aga see pole kaugeltki täppisGPS, täpsed on 50Hz taktiga. Täpsem kui telefon samas, ei saa eitada, ei peagi ülipikka otsa sõitma täpse keskmise jaoks, Tesla akule muidugi see 280 väga hästi ei mõju, 50km pärast peab laadima minema ... samas kui põhjagaasiga Bugattiga sõita, siis jõuab sama kaugele, kuid erinevalt Teslast saab Bugatti 5 minuti pärast sõitu jätkata, ehk siis teeme võidu Frankfurtist Berliini?

nojah need 50hz gps id ikke teisest hinnaklassist, niisama bahni peal sellest tolku pole

Ma ei tea, kas see vanasõna on siit juba läbikäinud: elektriauto on nagu mikrolaineahi. Jap, kiirrsti saab toit soojaks, aga keegi ei taha selles küpsetatud liharooga.

https://youtu.be/Mx240ULjw5w
Tüübil endal on ka Tesla model 3

Sai käidud Rootsis tuttaval külas, kes on liisingus pidanud uut saksa rauda (Q7, X5). Esiti arvasin, et olen vale maja ees, aga X5 asemel oli Tesla Y. Kuna neil on maamaja suusakuurordis, mis on 400 km kodust, siis oli minu esimene küsimus, et kuidas seal Teslaga käimine ka on. Ütles, et sinna minnes peab viimases linnas laadima, kuna kergelt mäkke sõit ja võib-olla ei vea välja. Aga koju pidavat välja vedama, kuna siis jälle kergelt alla mäge.
Suusamäe juures neid elektrikaid ikka oli, võib-olla iga kümnes masin juba.

Käiss külas üks tegelane, tööandja poolt(töösõitudeks) antud särtsumobiiliga, ütles, et ainult üks laadimise otsimine käib, endale ei ostaks.
Leppisime aja kokku, ütles, et varem ei saa, laeb :D

Finito la comedia:
https://parnu.postimees.ee/7743700/suurtehinguga-sotsiaaltoo
tajaile-ostetud-elektriautod-langevad-rivist

Vt ka paar lk tagasi mu seletust akukeemia kohta. Labjakas ja kässarienn ja miski elektrimees siin veel aga ei ole veendunud keemia ja füüsika reeglite kehtivusest maailmas. Tegelt ma usun, et kui keegi teeks neile asendusaku tänapäevase keemiaga, saaks ca 5k eest rahulikult 10 aastat veel otsa enne kui kere maha mädaneb ümbert. Lootuses muidugi, et laagrid mootoris ja muud sellised liikuvkohad saba ei anna enne.
Samas kui vaadata ICE asju, siis neid vahetatakse iga 5 aasta tagant välja ja keegi ei kisa. Kuigi tolleaegne 30k oli päris suur summa võrreldes praeguse 30k'ga

Muudetud 31.03.23 11:43