ICEs vahetad elemente, mis maksavad murdosa auto väärtusest, särtsuautol aga ühe(1) asja,mis ületab mitmekordselt seda.....

Ei tasu võrrelda võrreldamatut: vileuus asendusmootor või käigukast tavalisele autole maksab hea auto hinna... Peale aku ja muunduri elektriautol "täiendavaid" tükke ei ole.

99,9% meie inimestest ei kujuta ette mis asju on särtsumassinal vaja remontida , siit saab natuke aimu kui keeruline on särtsuasja hingeelu https://www.youtube.com/@CarRepairVideos/videos ei

https://www.youtube.com/watch?v=TxCURT2NBpI

rohkem kui 100 aastat tagasi ei kujutanud hobuvankri kasutajad ettegi sisepõlemismootoriga auto hingeelu ja seda, mis probleeme seal võib tekkida.
Aga juba siis teati, et elektriautol on asju, mis katki saavad minna, vähem.

Ma siinkohal pidasin silmas, et riigihankega ICE derivadid. Enamasti vahetatakse ikka masinad välja täistükis, kui 5 aastat täis tiksub või ma eksin? Selle poolest on see Mitsu ennast tegelikult tasa teeninud ajalises mõttes kui riigiasutuse autona aga noh, mugavus ja sõiduraadius jne.
Tegin väikse otsingu ja paistab, et minu 5000 euri oli liiga optimistlik, uus vahetusaku läheb sinna 15000 euri kanti siiski, kui just ise tegema ei hakka aga ega siiski väga palju hinnavõitu pole.

nendel Mitsubishi i-MiEV idel oli see akuressurss ikka nadi.

pakun, et 6-7 aastat tagasi rääkisin ühe sotsiaaltöötajaga Väike-Maarjast, kes kasutas seda kvoodiraha eest saadud autot. Oli selline 0 kraadi õues aeg ja masin võis siis olla 5 aastat vana - ütles, et Rakveres ära ei käi selle autoga. Ehk siis sõiduulatusest oli alles uuena lubatust vähem kui kolmandik. Seal ei olnud vist ka soojuspumpa ja salongi kütmine energiakulukas. ja ega seda suurt siis ka köetud.

Selline "kogemus" peletab praegu järelturult elektrikat ostjad eemale ja alandab tuntavalt pakutavate sõidukite "turuhinda".
Kui ostad endale 5-e aastase ICE-ga masina, siis võid suht kindel olla, et see kestab järgmised 5a murevabalt (kui ei ole "otse saksast") ja õnnestub enamasti pärast kellelegi edasi müüa, aga selle uudise valguses tundub, et EV puhul ostes 5a vanuselt oled viimane omanik (ja seetõttu niipalju asjast maksta ei soovi) :-)

See, et külma ilmaga 30% ära kaob liitumil, pole mitte mingi uudis, Teslal ulatub see suisa 45%. Liitium (kõik need keemiad, mis kolm lk tagasi mainitud) tahab töötamiseks õiget tempi saada, seda nii tühjenemisel kui laadimisel.
iMiev oli 16kWh, nüüdse keemiaga vast mahutab samasse ruumi 22 - 26kWh sisse.
Vahepeal aga siin kässariennudele ja arnistele tervitusi Elon Muski poolt:
Ma ei usu, et väga paljud inimesed kasutaks kahesuunalise laadimise funktsiooni, kui sul just pole Tesla Powerwall paigaldatud, sest kui sa oma auto lahti ühendad, siis maja läheb pimedaks ja see on natukene ebamugav.
Andrew Baglino saadab järgmised tervitused teile seoses "laadimiskoormuse jagamise ja akude peal võrgukoormuse stabiliseerimise soovunelma kohta": Enamus elektriauto väärtusest on siiski selle õigel ajal laadimine, mitte elektri saatmine teises suunas.

Tesla Investor Day 2023.03.01

Mai mäleta kust ma seda kuulsin või lugesin, et kui sul on elektriauto, siis laed aku täis. Pärast müüd selle elektri võrku maha tagasi... Ma pole küll kõrgepinge ega muu elektrik kuid insener siiski et aru saada lollidest mõtetest ja riiki hävitavatest plaanidest. Omale plaanin isikliku päikesepargi, oma tarbeks. Liiniga ei ühenda. Tuleb hiljem ka mingi aku. Kütab boilerit ja põrandasoojustust. Sellest jätkub isegi talvel järgmise hommikuni. Auto aku saab laadida (sugulasel on olemas pistikhübriid) päevavalgusega täis.

täiesti mõistlik lahendus, et riigi "karvasest käest" sõltumatu olla.

Hispaania tahtis päikest maksustada, ära unista siin nii palju.

Väärt plaan @qp, nüüd pead "insenerina" veel välja mõtlema mida mai-august selle põrandaküttega peale hakata - üks lahendus oleks paigaldada veel lisaks ka konditsioneer, et liigne soojus välja tagasi juhtida :-)

Räägin nüüd natuke oma kogemustest talvel elektriautodega. Norra ja Rootsi.
Hetkel on maanteeäärsetes laadijates hinnad juba võrdsed diislihinnaga. Sõit Bodø- Umeå- Bodø ei tasu kuskilt otsast elektrikaga ära. Tasub aind sõita siis, kui sul on koht, kuhu juhe kodutarbija hinnaga aeglasse pistikusse pista. BMW iX võtab suurusjärgus 23kw/100km talvel, ehk siis tankla kiirlaadijas maksab 100km 206sek. Kuna tegemist talvega ja aku pole kiirlaadimiseks piisavalt soe (-28 väljas), siis laadimine võtab ca 1,5t ja siis lisandub juba minutimaks, ehk 90 sek lisaks selle aja peale ja jõuamegi punkti, kus diisliga oleks odavam sõita talvel.
Samas kui aga sõita aind hütti 200km kaugusele ja seal panna juhe seina nädalavahetuseks, siis maksab see 200km aind 50sek, ehk 2,5l diislit, sellega nii kaugele ei jõua.
Arvestades, et kütusefirmad on oma tanklad juba varem ehitanud strateegilistesse kohtadesse, siis hakkab laadimine toimuma teel olles nende juures kütuse tankimise asemel ja suurt säästu ei paista kuskilt.

Säästab ainult kodus laadides, siis tõesti soodne sõita.

Igasugu vigureid tehakse, aga rohepöörde all tehakse asjad ainult kehvemaks, sest muidu ei pääse brüsseli nimekirjast läbi.
Ökomöko pole öko. Öko on paberil ja lollile. Näen neid ökosõitjaid iga päev liiklemas. Punane tuli, mootor kinni ja siis käivitus. Kiirus 40km/h ja 6 käik rauas ning masin väriseb. Edu. Ja siis hädaldame, et remont kallis, akud ei kesta jne. Nii kaua kui pole korralikku alternatiivi vedelkütusele, pole mõtet rääkida edukast elektriautost. Sõidad 400km ja seisad 16 tundi. 16 tunniga suudan mina läbida aga hoopis 1500 km. Ehk siis eestist hispaaniasse 4 päevaga tavasõidukiga, aga ökoelekter teeb sama vahemaa 10 päevaga. Ehk siis selleks ajaks kui elektriauto jõub hispaaniasse, olen mina käinud vahepeal juba uuesti kodus ja jõuan peaaegu samal ajal teise ringiga.

16t ei tohiks laadida küll ükski elauto.

Mõistlik inimene sõidab Hispaaniasse eraennukiga. Või kui tõesti on sedasuur huvi tuhandeid kilomeetrid pedaale tallata, siis ostab 16 viisakat elektriautot, mis iga 400km tagant täis akudega ootamas. Lased põõsa taga vee ära, raputad näpud puhtaks ja sõidad edasi.

Aga sellest ei tahtnud ma rääkida. Nägin eile Megane E-Techi elusast peast ja ila hakkas jooksma. Paraja suurusega linnas sõitmiseks ja päris sümpaatse väljanägemisega. Mõtlesin lollist peast, et äkki on mingi 30k lugu. Mis oleks enamvähem käeulatuses, kui olemasolev autopark maha lükata, ämma tagant veidi metsa ära ajada ja naine tööle peksta. Kodulehelt muidugi selgus, et plank versioon alates 43k, scrollides lõpmatusse, kuhugi poolesaja kanti. Renault märgiga väikeauto eest kõlab veidi ulmeline soov. Sedasi ikka rallit ei sõida.

Linnas töristamiseks: https://forte.delfi.ee/artikkel/93662029/video-proovisoit-ci
troen-ami-vaike-elektriauto-millega-tanaval-pilke-puuad

Kui vaid selle lõppkiiruse saaks kasvõi 49 peale või siis B kat omanikud 90 peale, siis oleks eriti muhe.

see palju huvitavam

https://youtu.be/ONTEdNZeXzg

Siin keegi jagas Engineering Explained videot Lexuse kohta. Sama tüüp tegi mõnda aega tagasi katse kaua läheb 1000 miili läbimiseks aega Teslaga: https://www.youtube.com/watch?v=rxA8Y69R6uM
Kokkuvõttes läks mõned tunnid (2.5 kui täpsem olla) kauem aga juht oli värskem/vähem väsinud.

Jäi hiljuti silma ka https://app.electricitymaps.com/zone/EE lehel uurides, et 2022 aasta oli Eesti elektri tarbimise CO2 jalajälg ~390g/kWh kohta. Ehk oma elektrikat sellega laadides jätsin iga kilomeetri kohta õhku ~78g CO2-te. Arenguruumi on aga keskmise hübriidiga võrreldes ikka hea tulemus.

Kopeerin siia ka statistikat, mida FB-s jagati:
"Arvud Eestist, märts 2023. Registrisse lisandus 172 elektriautot, millest 167 olid M1 (neist 111 uued) ja 5 (3) N1. Kolme kuuga on registrisse lisandunud 404 elektriautot, mida on 71% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Rekordiline oli kuu tulemus nii kokkuvõttes (172 elektriautot on rohkem kui näiteks terve 2019. aasta peale kokku) kui ka uute autode osas."

Tempo vaikselt kasvab.

Eilses Digitunnis mainiti üht võrdlustabelit mida Alan Vaht on koostanud jooksvalt, kui uusi elektriautosid katsetuseks võtnud. Lubasid küll saate lehele üles panna aga ei leidnud. Lisan siis ühest tema jagatud postitusest FB elektriautode grupist.
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1478616379332477&se
t=g.1513938695505170
Põnev on vaadata kui mitme mudeli puhul aastased kulud on elektrikatel samad või odavamad. Kuna arvutused tehtud 20k aastase läbisõidu puhul, siis paljudele see liiga suur võrdluspunkt. Neil, kes vähem sõidavad ei tasu lähemalt uurida.

Vabandan topelt posti pärast, ununes lisada.

Tihti hirmutatakse akude surmaga aga andmed näitavad, et tegu on pigem harva esineva vajadusega. https://www.recurrentauto.com/research/how-long-do-ev-batter
ies-last
Statistika järgi siis alla 2% elektriautodest kogevad akuvahetuse vajadust. Ning neist omakorda suur osa on garantiikorras vahetused olnud ehk siis ilma suurte kuludeta.
Ka vanus annab tunda. Enim on praeguseks 12 aastaseks saavate masinate hulgas akuvahetusi, peaaegu 8% neist. Uuringus osalenud sõidukitest selles vanuses siis sisuliselt ainult Leaf esimese põlvkonna eksemplarid.

Auto kahjuks pole puhas elektrikulu. Kordan ennast: https://parnu.postimees.ee/7738228/sartsuauto-omaniku-kogemu
s-odavam-on-soita-aga-kuidagi-voetakse-sult-raha-ikka-ara
Lisaks saad automaksu ka selga nüüd. Diisliga on juba odavam sõita mõnedes riikides neid 20k aastas otsi, meil veel on elekter "odav", toetused tagant kaovad, saad õiglast hinda maksta.
1000 miili video kohta: Suvel saame sellist trikki teha, 0 ja alla kraadide korral vahet pole, kas Tesla oma Tesla jaamaga või ilma selleta või mõni muu masin, passida saad ühe laadimisega see paar tundi. Meil ei ole ka Tesla infrat välja ehitatud ehk siis saad veel kauem. Oluline detail, mille jätad oma tekstist välja kogu aeg.
Akude vahetuse kohta, oled vist juba ära unustanud jutu keemia kohta. Vahetada tuleb vastavalt kasutusele. Liitiumi puhul on ka ajaaken ette antud, mis on 10'st aastast kuni 20 aastani nüüd. Ehk siis ei pea üldse sõitma aga otsa saab ikka, parem on sõita, vähemalt on mingigi kasu.

tegu ju ameerica maaga , seal selline hulk ülikiireid laadijaid, ja kindlasti oli valitud selline trass kus ei tulnud ette selliseid üllatusi https://youtu.be/OfUJCWRFjig selliseid videosid netis navaalom

Deus, hiiglad jälle oma akude pseudoteadmistega, Edu sellega. Ei viitsi su lollusi jälle ümber lükata, sa nagunii ei paista olema õppimisvõimeline.

Eestis ei ole Tesla laadijaid jah, siin on raske ka 1000 miiliseid otsi teha, riik saab igatepidi enne otsa, korduvalt.

Talviste sarnaste testide osas võta Norraka videod lahti, täis sõidud kõik livestreamina olemas, "1000km challange" vms nimede all. Nii suviste kui talviste ilmadega. Tulemus suht sama. Aga ei ole hullu, saan aru, sinu p*rse pole järgi proovinud järelikult on mingi "rohehullu" fantaasia. Mis teha, kõik ei peagi reaalelulisi katseid väärtuslikuks pidama. Sa ehita oma mõttelossi edasi.

Elektri osas alles paar nädalat tagasi kurdeti kuidas tahetakse ehitada rohkem tootmis meil siin, kui tarbimist on. Tootmise riigihangetele nõutakse alampiiri, et vähemalt 1s/kWh ikka makstaks elektri eest. Ei näe ma seda kallist elektrit pikemas perspektiivis kusagilt tulemas.

Neid ülekoormatud laadijaid vahel videotes näeb jah. Viitab vaid sellele, et mingid kindlad kohad on populaarsemad kui teised ja vaja siis vastavalt targemini välja ehitada laadijaid või targemini suunata tarbijaid. nö kasvuvalud.

Loe teema läbi enne targutama hakkamist ja ainuke kivipea oled sina siin oma lollustega, alates keemiast ja lõpetades füüsikaga.

Norraka videod on läbi vaadatud ammu juba ja Norras on ka Tesla laadimine olemas. Tüüp sõidab mööda Tesla Route plannerit, tüüp ei saa superchargerit kasutada, sest aku ei soojene ülesse ja risk on, et kui talda annab, et akud üles kütta vajalikule tempile, siis ei jõua jaamani. Tüüp veedab tunnikese ilusti laadimas. Sama kehtib ka Toyota ja muude masinate kohta, millega Bjørn Nyland sõitnud on. Ma ise pole nii pikki otsi sõitnud ja tõenäoliselt ei sõida ka aga ma olen nende masinatega sõitnud küll ja veel, mitu korda ma pean sulle korrutama, et ma testisin järjest rendis olevad elektrikad läbi ise oma persega? Samamoodi vist ei jõua see kohale nagu ei taha jõuda ka liitiumakude iseloomu kirjeldus.

Sa jätad jälle väga olulised detailid kirjeldamata ja lahmid niisama jama siia, detailid, mis on väga määravad mõne inimese jaoks, detailid, mida inimesed ei tea, sest äkki pole nad vaadanud tervet youtube läbi ja eristanud reaalelulisi teste miskitest autoajakirjanike reklaamimölast, kellele antakse masin mõneks tunniks või paariks päevaks kätte, et saaksid ülistava arvustuse kirjutada. Ära valeta ja varja infot!
Sa konkreetselt esitadki rohehullu fantaasiat siin. Sa üritad minust maalida kui miskit rämedat elektriautovastast lohet aga ignoreerid seda osa, et ma kõigest olen neutraalne ja ei jookse su pooltõdede ja fantaasiatega kaasa.

Faktuaalselt siis:
Talvel aku ei küta ennast ülesse, kui rallit ei sõida ja talvel on ohtlik rallit sõita, et saaks kasu lõigata kiirlaadimisest, pead vähesega leppima ja autos tudima natukene.

Akude kestvus oleneb keemiast, mida seal kasutatakse, kaks lehekülge tagasi välja toodud, need numbrid on vääramatud, mida on tõestanud mitmed Tesla ja Leafi omanikud reaalsete numbrite ja akuvahetuste kõrvale panekuga, et klapivad! Arnis, kõva vastuvaidleja esitas oma masina pealt suisa pildi, mis kinnitas minu sõnu, mitte sinu fantaasiat.

Rohkem tootmist ehk siis peame kahekordistama enda elektri toomise võimekuse ja mitte ainult mõneks tunniks päevas vaid ikkagi 12+ tunniks. Ei ole vaja soiguda, et autod hakkavad kompenseerima võrku, ei hakka. Kui tahad sellist funktsionaalsust, köhi pappi Tesla powerwall peale, mida Musk ütles selle kohta, loe ülevalt. Lisaks peab alajaam suhtlema sellesama Powerwall'ga, kui kriitiiline mass ületatakse ja võrk enam mikrotootjate arvukusele vastu ei pea (hari ennast sünkrooni koha pealt).

Üle koormatud laadijad on otseses sõltuvuses ajaga. Kui kütust tankida aeglaselt, hakkab järjekord tekkima nii kui nii.

Sull12 elukogemus tuleb vist aknast välja visata või siis kasutab ta aparaati valesti, kui sinu sõnu siin uskuma jääda. Mina pigem kaldun tema kogemuse suunas.

PS! Minu järgmine testielektrikas on Ioniq5 uue softiga, kus palju vigu ära lapiti viimase tarkvarauuendusega, kui sellele küüned taha saan, siiani on see äärmiselt raske väljakutse.

Deus, selle kuvandi elektriauto vastasest oled ise maalinud sest neutraalsust ei kuva mitte kusagilt läbi. Ega ma ka neutraalne ei ole aga tunnistan julgelt vigu seal kus need on. Lihtsalt seal kus neid ei ole ei hakka neist ka fantaseerima nagu mõned siin.

Talvisteks oludeks on Teslal ja nüüdseks ka mitmetel teistel tootjatel olemas aku eelsoojendus, et saavutada optimaalne temperatuur kiirlaadimiseks. Ehk aku soojendatakse sõidul laadijani juba üles.
Muide, need Norra testid ei ole tehtud ainult Tesladega ega ainult Tesla laadijatega (Superchargeritega) vaid ka teiste laadimisvõrgustikega. Tulemused ei erine märgatavalt sest peamine määraja on siiski auto mitte laadija. Neile kel ongi rohkem pikamaasõitusid ja tahavad elektriautot, siis tuleb ka valida vastavalt, mitte 40kWh akuga Leaf-i või iMiEV-i vms.

Sinu fantaasiad liitiumakude kohta ma omaks ei võta jah, selles osas võidki igavesti jääda jaurama, et "labjakas ei saa aru". Teiste inimeste luuludest ongi raske aru saada. Ma lähtun vastava valdkonna ekspertide teadmistest/kirjutistest/kogemustest.

Sull12 kogemust ei pea kuhugi välja viskama. Kui ikka tahad kiirlaadijas 100% peale aku lasta, eriti sellise suure akuga masina puhul nagu iX siis lähebki kaua aega. Sinu väidetavate teadmiste juures peaks ju elementaarne olema, et akude laadimiskiirus väheneb mida lähemale 100%-le jõuavad. Ega naljapärast soovitata kuni 80% peale laadida autot kiirlaadijas. Ka talvel kui -28 õues kütab auto esialgu aku üles plusskraaridele mitte ei salvesta energiat, siis hakkab energiat salvestama ja vajadusel samal ajal kütab akut edasi, et optimaalne temperatuur saada. Nagu enne ütlesin osadel autodel akude eelsoojendamine olemas (Tesla, Hyundai, Porche) ehk juba laadijasse jõudes saab max võimaliku kiiruse.
Antud juhul pigem loeb tema kirjutus kui kogenematu kasutaja halbade asjaolude kokkulangevus mitte kui igapäevane kogemus.


Elektri osas on tore näha sind soigumas sünkrooni üle aga mitte ei näe sind täpsustamas kuidas need mikrotootjad kes igaüks võrgu sagedusele vastavalt oma inverteritest sinna voolu juurde lisades selle metsikult pekki keeravad. Igaüks neist aitab ju sagedust hoida, Või sa rõhud sellele, et sajad väikesed igaüks natuke nügides ei suuda samaväärselt hoida kui üks suur oma inertsiga? Selles osas tasub ikka uurida ka mis reageerimiskiirusega need väikesed oma käitumist muuta suudavad.

Autodega võrgu stabiliseerimine ei ole Tesla teema ju üldse arvestades, et nemad ei ole huvitatud V2G lahendustest. Samas teised tootjad nagu Ford, VAG ja Huyndai on selle toe teed läinud. Ainult sellele lootma lähiajal küll jääda ei saa, keegi pole seda ka arvanud. Küll aga on seal potensiaali, eriti kuna tehnika ja tarkvara selle jaoks on põhimõtteliselt juba olemas. Rakendamise küsimus.

Tundub, et see põhimõte ei mahu pähe, et elektriauto võimalusel ei käi avalikus laadijas. Kui kodune/töine laadimine olemas, siis laetakse 90+% ajast seal ehk neid "tanklaid" külastab ~10x vähem kasutajaid kui praeguseid kütusetanklaid. Ning enamus neist külastustest ei ole tundide kaupa istumine et saada 100% akut täis (sest see ei ole mõistlik ega vajalik, sest vähemaga saab sihtkohta, kus nagunii saab auto laadida kuni seisab. Ilmselt sinupoolse vähese elektriauto kasutuskogemuse küsimus, kui sellest aru ei saa), vaid paariteist kuni paarkümmend minutit. Kui ka optimistlik olla ja öelda, et tavalises tankuris läheb 3 minutit, siis 10 harvemini sinna sattuv ent 10x kauem seal olev elektriauto tähendab üsna sarnast koormust kokkuvõttes. Lihtsalt praegusel hetkel on kütusetankureid sadu kordi rohkem kui kiirlaadijaid. Sellest ka sellised olukorrad võivad tekkida. Ehk nagu enne ütlesin, kasvuvalud.

Elektritootmis võimekust ei pea kahekordistama vaid peame seda rohkem utiliseerima. Ega praegu ka meil tootmisvõimsused 24/7 100% võimsusel ei huuga, pole kunagi seda teinud. Päevasel ajal kui nõudlus suurem, siis töötavad suuremal võimsusel ning öösel/nädalavahetusel kui mingil põhjusel tarbijad (tööstus raisk ei tööta öösiti ega nädalavahetustel piisava koormusega) vähenevad, siis ka tootmis võimsust vähendatakse. Elektriautodega lisanduv 25-40% tarbimist õnnestub edukalt ära katta ka pareguste tootmisvõimsuste suurema utiliseerimisega, öösel autod laevad, tekib seega võrdsem tarbimine päevaga ning saavad ka jaamad ühtlasema koormusega toota. Ilmselgelt on tegu lihtsustusega aga aitab illustreerida miks ei ole 2x võimsusi juurde vaja nagu sa püüdsid väita.

Faktid, need ei paista su "faktuaalsust" segavat. Aga mida enamat loota "neutraalselt" elektriautode teema käsitlejalt.

PS: Edu 5-ga, näeb lahe välja, omab lahedat tehnoloogiat. Isiklikult tundus vähem praktiline igapäeva autona kui Enyaq samas ei pannud rõhku kiirlaadimisele (sest nii kiireid laadijaid praktiliselt pole siinkandis) ent suurem pakiruum oli oluline misosas Ioniq ei hiilanud.

Akude keemia pole fantaasia, sa pead lihtsalt kooli minema. Ma saan aru, et kiviaja inimesele on tulemasin must maagia nagu ka sinu jaoks.
Mikrotootjate kohta võtad sõna aru saamata, mida see võrguga teeb, jällegi, mine kooli!
Aku eelsoojendus on olemas, null kraadide ja talvega on hambad, jälle jätad osa ütlemata, soovitad videosid vaadata, ma soovitan keelt õppida, et videos räägitust aru saada, norrakad testsõitudel jabka USA külmemates kohtades elavad inimesed suisa rõhutavad selle funktsiooni kasulikkust teatud maani, mine kooli!
Päike, tuul ja vesi, need me sõbrad kolmekesi aind et ei jaotu päeva, ammugi mitte ööpãeva peale ühtlaselt, kii sellest aru ei saa, mine kooli!
Sa andsid hunnik targutamist, heietust ja demagoogiat ka omi arvamusi, mitte fakte. Faktid on keemias ja füüsikas kivisse raiutud numbrite kujul ja ükski sinu arvamus ega soovmõtlemine seda ei muuda. Neid fakte kangutavad ja painutavad sinusuguste loodud linnalegendid, mis tekivad kas teadmatusest või pahatahtlikusest jättes alati mingi detaili arvestamata. Sünk teema on siin juba läbi nämmutatud ja su miks küsimusele vastus olemas, sa kas käid nüüd teema läbi ja tunnistad eksimust või saad järgmise postituskeelu.

Muudetud 11.04.23 18:21

Deus, hiilgad jällegi oma võimuga, kui sinuga ei nõustu, sinu demagoogiale ei allu, siis tsensuur. Tubli töö, teisti mõtlejaid ei tohigi ligi lasta, äkki keegi veel hakkab küsimusi esitama su "tõe" kohta.

Koolitust on nähtavasti sul vaja kui teemat ei mõista. Aga ei ole hullu, sinul kui väljastpoolt sisse vaatajal ongi kõige enam teadmisi kuidas elektriautod käituvad, kuidas nendega elada on ja mis murepunktid on. Edu sellega. (Sinu arusaam eelsoojendusest ilmsetab hästi su teadmatust või ilmestab hästi su kirjaoskamatust oma mõtteid edastada. Tulem on sama: jätad selgelt mulje, et ei saa sisust aru.)

Sünk teema osas ei ole sult muud tulnud kui heietus, et mikrotootjad keeravad selle pekki aga seletusi kuidas ja miks ja mis tehnilised lahendused on olemas või ei ole olemas selle probleemi mitigeerimiseks sult ei tule (kujutad ette, ma olen tõesti läbi lugenud sinu krijutisi siin). Ehk jagad oma arvamust. Miks sinu arvamus kuidagi tõesem peaks olema kui teiste oma on arusaamatu just seepärast, et sa ei paku mittemingeid toetavaid asjaolusi oma arvamusele. Ega minugi arvamus ei ole väärtuslikum kui teiste oma, seepärast jagan võimalusel mingeidki allikaid millele arvamus toetub, et oleks võimalik siis arutleda kas toetustpunkt pädeb või mitte. (Nii akude, autode kui muu osas mis siin teemaks on olnud.)

Detailide üle vinguda tahad, siis toogi spetsiifiline detail välja mitte ära maali laia käega üldistavalt nagu sul harjumus on teha. Sellega toonid kogu oma kirjutis mitte neutraalsuse pooel, nagu väidad olevat, vaid just halvustavasse vaatesse. Väidad olevat end neutraalne no siis demonstreeri ka oma sõnade ja tegudega seda.

Elektri tootmise teema ilmselt peaks minema küll sinna ökomöko teemasse aga lühidalt võttes, siis keegi ei väidagi, et need taastuvallikad ühtlaselt ja pidevalt toodaks. Tootmise ja tarbimise silumiseks ju salvestuslahendusi nagu Energiasalv luuaksegi. Ega see viimaseks ei jää. Samuti need sinu poolt kirutud mikrotootjad kes päeval akudesse salvestavad ja öösel müüvad. Mul tutvusringkonnad juba mitmeid neid ehk kui neid just keelama ei hakata ei ole küsimus selles kas nad tekivad ja pakuvad roheenergia silumist vaid küsimus on kuidas kõige paremini nende toodang võrgus kasutusele võtta. Sellest ka viited küsimustele, et mis tehnilised suutmatused need on millele sünk osas viitad. Või kui ei viita tehnilisele suutmatusele vaid lihtsalt rakendamise kallidusele, siis too ka välja mis need hinnanumbrid reaalselt on (väidetavalt oled ju seotud või olnud seotud elektrivõrgu arendamisega/haldamisega). Toeta millegagi oma väidet, et elektri hind läheb metsikuks tänu roheelektri tootmisele.
Nagu eelnevalt kirjutasin, siis tarbimise nihutamise selgitus oli lihtsustatult kirjutatud aga põhimõte jääb samaks, tootmist ei pea kahekordistama esiteks juba seetõttu, et tarbimine ei kasva 100% vaid oluliselt vähem ja teiseks nii olemasoleva kui juba planeeritava jurude tuleva tootmise osas on võimsusi piisavalt, et kasvav tarbimine katta. Kui midagi siis on küsimus pigem selles kas ja kui siis mis mahus oleks juurde tarvis salvestusvõimsusi, et tagada rohetootmisest saadud elektri ajastatud tarbimine. Kui sa pidasid tootmise kahekordistamise all silmas salvestamise võimsuste kasvu, siis jäi see arusaamatuks sinupoolt valitud sõnade tõttu.

PS: See Ioniq 5 mida katsetama lähed peaks oskama akut eelsoojendada kui talle navisse sobiva laadija sihtpunktist paned (Sama platvormi Kia EV 6 igaljuhul oskab). Olgu õues +30 või -25 vms, ikka kütab aku sobivasse temperatuuri, et laadijast max võimsus kätte saada mida aku laetusaste võimaldaks vastu võtta. Detail mida välja tuua on see, et aku ei tohi liiga tühi olla, sest siis ei käivitata eelsoojendust arusaadavatel põhjustel. Mälu võib petta aga pidi olema laadijasse jõudmiseks eeldatav jääk üle 5% vms. Kusagil auto infos vms kindlasti täpsemalt kirjas, saad järgi vaadata.

Ma ei näe mõtet seletada sulle detaile sünk teemal, kui sa ei saa isegi sellest aru, miks Narva elektrijaamas seier olemas on ja miks elekter ei taha Narva elektrijaama suunas sisse pugema hakata niisama lihtsalt ilma vahepealset maha põletamata.
Selleks, et see hobuseunenägu toimima hakkaks peavad kõik komponendid ahelas rääkima samas keeles, ma loodan, et see on piisavalt arusaadav selgitus.

Aku eelsoojenduse kohta ütlesin isegi nime, kelle videodest see läbi käib, ilmselgelt pole sa ise oma soovitatud 1000km teste läbi vaadanud.

Ioniq5 koha pealt tean, et Navisse tuleb panna, muidu ei hakkagi tööle. Aga kui tööle hakkab, siis miinuskraadidega ollakse väga konservatiivsed, kasutades su omi sõnu, arusaadavatel põhjustel. Kõige kindlam on akud soojaks kihutada, siis vähemalt saad ka midagi selle eest või siis lepid pikema laadimisajaga, kus akusoojendus seinast võetakse, et seinast saaks rohkem voolu peale suruda.

Mitu korda sa pead peksa saama enne kui tagasi tuled normaalse jutuga, mitte tüüpilise trollitekstiga, mis on laialivalguv häma?

Jah, ka iX-il hakkab eelsoojendama akut laadimiseks, kui teekond on navis sees, AGA ka kasutusjuhendis on kirjas, et kui vahemaa laadijasse on liiga lühike või väljas on liiga külm, siis ei pruugi aku olla kiirlaadimiseks piisavalt soe. (-28kraadiga ei toiminud kiirlaadimine just külma aku pärast)

Labjakas, palju on V2G inverteri hilistus pingele? Alla mikrosekundi ikka?

Mitte ükski põhivõrgu sünki nuuskiv süsteem ei suuda sagedust hoida aidata, ainult seda paigast lükata. Parim tulemus oleks, et sagedus ei muutu süsteemi töö tulemusel.

50 Hz ei ole tänapäevases megahertsivõidujooksus küll mingi näitaja, aga vaheluvvoolul on vastik omadus genereerida kõrgemaid harmoonilisi...

@deus
Miks minu katusepaneelist peab elekter Narva elektrijaama jõudma?

Pärnu oleks juba ammu vee all, kui Tartu nii palju ei imeks.
Kui sul igav on ja midagi öelda pole, jäta kirjutamata.

Deus, tundub, et sa pole ise piisavalt sisuliselt süübinud sellesse, mida Björn oma videotes räägib, kui sul on jätkuvalt selline arusaam on autode akueelsoojendusest, vähemalt nende masinate kohta, millel see laadijasse jõudmisest sõltub. Nagu Sull12 selgitab kenasti on muutujaid seal mitmeid, näiteks see kui liiga lähedal oled laadijale ja autol lihtsalt pole aega olnud, et aku piisavalt üles soojendada. Kui sa kusagilt välja lugesid, et ma väitsin, et 100% iga kord aku eelsoojendusega tagatakse maksimaalne laadimiskiirus, siis õpi lugema või pigem ära eelda niipalju.
Kihutades akut soojaks saada on suht lootusetu. Kui temp on väljas nii madal, siis see soojus, mis akudes tekib neist voolu välja imedes on väiksem, kui see mis mööduv õhuvool ära imeb. Küll aitab temperatuuri tõsta regen mis aga külma aku puhul on sisliselt välja lülitatud, et akusid säästa. Üldiselt kõigil on aga akude soojendus selles võtmes olemas, et saada aku vähemalt 0 kraadini, olenemata kas auto teab, et liigub laadijasse või mitte. See soojenemis tempo aga ei ole väga agressiivne tavaliselt. Enda MEB platvormi sõidukiga oli algse tarkvaraga see nii agar, et küttis alati aku ~12 kraadi peale. Peale tarkvara uuendust kütab 0 kuni +1 kraadini, et vähendada energiakulu lühikestel sõitudel. Sellega kaasneb aga põnevaid olukordi, kus alla 10% akujäägi korral on pinged piisavalt madalad ja voolu võttes pingelang piisavalt suur, et auto läheb sisuliselt limp-mode'i. Endal õnnestus see mingi hetk saavutada kui akut veel ~6% järgi oli. Üle 7km/h kiirust ei lubanud välja pigistada, vajuta palju tahad. Järgmise tarkvarauuendusega vist läheb natuke paremaks jälle. Et sa valesti aru ei saaks, siis see ei ole asi mida iga elektriauto omanik nüüd eeldada ja oodata võib, et nii hakkabki elu olema. Vaid erijuhtum, mis võib olukordade kokkulangedes ilmneda. Umbes nagu see, et kütus jäätub paaki ära. Vähekenegi ette mõelda, siis ei koge sellist asja.

v6sa, V2G autode puhul sõltub väga palju teostusest praegu. Need mis juba olemas, sisuliselt vaid Leaf-i oma ja VAG grupil kus antakse autost välja alalisvool ja inverter on laadijas, sõltuvad seega laadija võimekusest, mitte auto omast. Fordil ka minuteada on laadija see, mis tagav 11kW võimsusega akust voolu võtmist ehk määrab ära võrguga ühilduvuse parameetrid.

PS: Deus, ainus kes trollivat teksti siin kirjutab oled sina. Aga kui see stiil sulle meeldib, siis lase käia, ma võin sulle peegel olla mida sa nii väga igatsed. (Peksa saamisest kirjavahetusel eeldaks, et kuidagi väga põhjapanevalt suudad kõik või vähemalt enamuse ümber lükata. Sa ei suuda sisuliselt midagi niiet jätab pigem kerge müksamise mulje. Aga noh, kui nii õrnuke oled, et seda peksa saamiseks pead, siis järelikult olengi poksikott. Lajata kuidas soovid.)

Ah nüüd järsku hakkas sull12 tõtt rääkima ja ennem olin mina loll?
Sa üritad siin kõigest pikkade ja mitte midagi ütlevate lausetega ennast puhtaks pesta nagu poliitik, kes on valetamisega vahele jäänud.
Ehe näide on v6sa konkreetsele küsimusele vastus, mis ei ütle mitte midagi. Hämad laadijast ainult üritades tähelepanu eemale juhtida.
Smailidega üritad teistele jätta mulje kui suurest kannatajast, kellele liiga tehakse ja muu mull sinna juurde täiendab seda.
Võimu kasutamine oleks teema kui minuga poleks nõus teised operaatorid, et sinusugust trolli ja kavala jutu veeretajat tuleb teiste turvalisuse huvides kohitseda. Seega sinu suunas pole mingit võimu näitamist. Lugejate kaitsmine ilusate sõnade taha peidetud sinu esitatud valede ja pooltõdede eest.

Muudetud 13.04.23 20:53

labjakas, ega siin saidil pole pointi midagi seletada, korduvalt nähtud, kuidas "õigeid" vastuseid vastavalt oma äranägemisele siin postituste kustutamise ja mille kõigega veel kujundatakse. Leidub mitmeid juppmaad paremaid foorumeid, kus sarnasel teemal saab ilma diktatuurita asjad seletatud, soovitan ümber kolida.

Ometigi sa sunnik ronid siia tagasi plähmerdama ja reostama aastast aastasse nagu temagi, erinevate nimedega.
Minge ära jah, kõigile parem.

Kolm lehekülge on üritatud siin selgitada, et mu matemaatika ja keemia ja füüsika ei pea paika. Peab tõdema, et enne sai ette arvutatud asju, et mis tulevikus tuleb. Täna postimehest lugedes on sellised huvitavad FAKTID:
https://www.postimees.ee/7753388/sah-sulle-rohepooret-vallad
-eelistavad-lagunevate-elektriautode-asemele-sisepolemismoot
origa-masinaid
---
Tartu linn on saanud kokku 30 Mitsubishi elektriautot, millest kasutuses on jätkuvalt 26. Eelmisel nädalal, kui Postimees nendega lähemalt tutvust tegi, olid kaks autot parajasti laadimas Tartu raudteejaama lähedal nõustamis- ja kriisiabikeskuse kõrval. Ühel autol oli läbisõit 22 600 ja teisel, mis on seitsme inimese kasutada, 23 100 kilomeetrit. Koduhooldustöötajate kasutuses olevate autode läbisõit on 65 000 – 75 000 kilomeetrit.
---

Võtame nüüd minu toodud tabeli ja kalkulatsiooni, mida labjakas siin endiselt uhuumaailmaks peab:
iMiev, aku keemia LMO - fakt.
Minu toodud tabelis on kirjas, et sellega saab KUNI 700 DoD - fakt.
iMiev vahemaa alguses 140 kiltsa, nüüd alla saja - fakt.
iMiev läbisõit 75000 - fakt.
75000/700 = ~107km
Kaks fakti kokku pannes saame tõestuse kolmandale faktile. Ei eksi ma ka muudes numbrites ega arvudes.
Lisaks veel tuleks mainida, et kalkulatsioon on tehtud maksimaalselt positiivses suunas elektriauto nö kasuks ehk akule antud parim võimalus, mis selle keemiaga võimalik.
Arnise "lehekese" kalkulatsioon on umbes samasse auku, jällegi faktide kinnitus.
Fakte ei pea uskuma, neid peab teadma!

Muudetud 14.04.23 16:53

Fakt on see, et niikaua kui i7 aku ja laadimistehnika ei ole 20-40k hinnaklassi, ei ole mõtet mingit suuri muutusi oodata. Nii on.
Ja iga kiirlaadija peab suuteline olema igal ajahetkel andma 200kwh.
Meie tanklakultuur on ka natuke pees. Tangin ära ja siis lähen kabanossi ostma, autot liigutamata. Järjekord ootab.
Pakun, et tanklate ümber olev maa läheb veel hinda, sest alla 20 laadijaga "tankla" ei ole rentabel.
20 laadimiskohta, x200kw=500Ax20. Ja sellist inftat on vaja terve maailm vaja täis ehitada.
Me ei saa ka lati alt läbi minna sellise ibaga, et niikuinii ei ole kõik laadijad korraga kasutusel.
Jah, täna on olukord selline, et ei ole, aga paariaastapärast uuesti kopp maasse, et kaableid juurde panna?
Ma ei ole särtsukate vastane, aga tuleb vaata asju ka füüsikareeglite järgi, mitte tugineda emotsioonide ja uskumustele.
Nagu on öeldud, et elektriauto ei päästa mingist otsast maailma ja ei ole odav ja ei sobi igaühele. Osta see siis, kui sulle meeldib sõita elektrijaga ja oled valmis teadud moodi kiiksudega valmis elama.
Tänane ostutoetus on tegelikult ikka raha tuulde loopimine. Inimene, kes otsustab osta tänaste hindadega särtuka, siis see 5k ei ole küll määrav.

ahto42, kas sa suudad ära seletada, miks on tarvis niipalju kiirlaadimisvõimsust, kui 90+% laadimisest peaks saama kaetud just nende "aeglaste", kuni 22kW võimsustega? Oluliselt odavam on välja ehitada kaablijupike majast parkimiskohtadeni kui hakata alajaamu ümber ehitama ja nendeni vedama megawatte võimsusi. Ka on oluliselt odavam organiseerida nendesse magalarajoonidesse viisakas parkimisvõimalus koos laadimisvalmidusega. Või õigemini kuna see katab ära mitu eesmärki linnaruumi mõistes, siis ei ole kogukulu seotud vaid elektriautondusega.
Saaks veel aru, kui meil oleks mõned tähtpäevad aastas, kus tõesti suurem enamus autodest teedele täpselt samal ajal satuks ja täpselt samades kohtades laadimispeatust vajaksid. Kuna aga riik on väike, akude sõiduulatused autoti erinevad jne, siis see tundub väga ebatõenäoline. Ka puht reaalsete elektriauto omanike kogemustest lähtudes, eriti "lühemate" sõitude puhul nagu need Eesti siseselt on (alla 400km), siis ei veedeta üldjuhul seal laadijas 30+ minutit vaid pigem vähem, sest tarvis ei ole täis akut ega ligilähedalegi vaid nö puudujäävat osa vaid.
Ja enne kui hakatakse kriiskama, et majadel pole võimsust laadida ja vaja jämedamaid kaableid, siis see kehtib kaduvväikese osa vanade majade kohta, mille elektrisüsteemid vajaksid selleks hetkeks sajandivanustena või vanemana juba kindlasti värskendust nagunii. Tüüpilise kortermaja või eramu puhul on varu küll, lihtsalt tarbimise ajastamine on teemaks.
Kiirlaadijaid on kindlasti tarvis, nii 200 kui ka 350 või ka suurema võimsusega aga meie riigi liiklustihedusega ja vahemaadega "igale poole" 20 "tankuriga" selliseid kiirlaadimiskohti küll tarvis ei ole. Ma ei ole kindel, et väljaspool USA teatud osariike säärast tarvis oleks.


Tänane ostutoetus on selline imelik asi ehk natuke küll aga kui paneb uut autot ostva inimese mõtlema, et kas võtab tavapärase fossiilipõletaja või sama/odavama kuluga elektrika, siis mingi kasu tast ikkagi on.

käenzz, olen märganud aga näet olen liiga jonnakas, et päris kõlakojal lasta tekkida. Peab midagi ikka vahepeal maapeale tagasi toomiseks vahele ütlema.

Deus, ole hea too välja kus ma olen öelnud, et Sull12 oleks valetanud?
Ja kui juba asju hakkad välja tooma, siis lao ka lagedale kuidas ma mingite smailidega kaastunnet kerjaks või kannatajat mängiks. (Või kuna ma üldse viimati mõnda smailit kasutasin.)
Puhtaks pole mul millestki tarvis end pesta aga kuna sa kerjad detaile ja ma tavaliselt esmalt esitan lihtsustatud vormis mõtte, et mitte suuri essee stiilis kirjatükke tekitada, siis on sinu detailide soovideks tarvis vahel pikemalt kirjutad jah. Otsusta siis ära, kas tahad neid detaile ja nüansse või on sul piisavalt mõtlemisvõimet, et lihtsustatu põhjal mõista.
Arvestades, et v6sa küsis kindlat tehnilist vastust, mis eeldaks kõigi vastavate laadijate/inverterite tehniliste dokumentide läbi käimist, siis seda ma talle anda ei saa. Esiteks kuna mul on elus paremat teha kui kõigi minu elu jaoks ebaoluliste tehniliste dokumentide lugemine, kuid peamiselt see, et mul ei ole võimalik teada kõiki seadmeid mille kohta antud küsimus rakenduks ehk millede kohta ma peaks need tehnilised andmed üldse välja otsima. Sõnastus oli v6sa-le vastates teine aga mõte sisuliselt see sama, ei saa anda konkreetset vastust kui ei ole konkreetse asjaga tegu. Kui sinna mingit konkreetsemat vastut tahta sobitada, siis see läheks pigem juba regualtiivsesse vormi ehk kohalik võrguoperaator saaks kehtestada mingi standardile vastavusnõude millele siis laadija/inverter peaks vastama, et osaleda V2G süsteemis. See peaks vist juba sinu pädevusse pigem ronima Deus, oskad ehk öelda, mis standardeid selles valles juba välja töötatud on.
Btw, olen siin esinenud aastaid ainult ühe nimega ja ei plaani seda ka muuta. Kui aga siin hakatakse postitaja nimedele või IP-le vms piiranguid seadma ehk tsenseerima, siis ei saa välistada, et olude sunnil pean leidma mõne teise aliase.

Hea küll, torgime su akude kiiksu siis. Algatuseks, DoD ehk Depth of Discharge mõõdetakse protsentides. Seega kui sul jäi lihtsalt % märk panemata ja pidasid silmas 700% ulatuses aku tühjendamist, siis sooviksin lähemalt uurida kuidas sa ette kujutad akust 7x enama välja võtmist kui sinna on talletatud. Pataareide puhul ühesuunalise keemilise reaktsiooniga saaks võbi-olla veel aru, et tühjendada madalama pingeni kui nö kasulik aga akude puhul tundub enneolematu.
Kui aga pidasid silmas 700 tsüklit 100% DoD-ga, siis rõhutaks jällegi sinu peamist arusaamatust millele kroduvalt olen viidanud. Teadlaste uuringutega on laboris erinevate akudega kindlaks tehtud, et 1 tsükkel 100% DoD-ga ei ole võrdne 10 tsükliga 10% DoD-ga aku kestvuse mõttes. Väiksema %-ga DoD kahjustab akut vähem. Veel omakorda mängib rolli millises aku laetuse taseme vahemikus see tskükkel aset leiab, sest 10% tsükkel 90% ja 100% vahel on kahjulikuma mõjuga kui 10% tsükkel 50% ja 60% vahel.
Kui sa soovid mu meelt muuta, siis ole hea viita mõnele akude uuringule, mis demonstreeriks kuidas akude (mahtuvuslikud) omadused kahanevad kasutusest tulenevalt sõltumatult sellest mis %-ga DoD tsüklites rakendatakse.

Mis nüüd puutub nendesse sinistesse punnidesse, siis seal mängivad korraga rolli nii see, et aku ise on väike ehk enam toimub suurema %-ga DoD tsükkel ning nagu olen aru saanud aitavad selle auto puhul kaasa ka kehvemad kasutajate poolsed harjumused näiteks jätta sõiduk pikalt 100% laetuse juurde jne. Kui ükskord suurem kogus Model S-e või Model 3-i jõuavad sinna 500k km või üle läbisõitudeni, siis võib ka reaaleluliselt paremini näha seda effekti. Kardan, et 12 aastat on liiga lühike periood, ku inimeste keskmised läbisõidud sinna 15-20 k vahele jäävad, nii siin kui sealpool suurt lompi.

Lähen lõpust ettepoole.

Hale vabandus reaalelu tulemuste ümber rääkimiseks, kahju aga pärismaailm ei tööta nii nagu su soovmõtlemine.

Jah, ma tean, et mõjub ka see, mis protsendi pealt ja kui palju laadida, maksimaalset lõpptulemust aga see ei muuda, tambi see endale pealuu sisse.
Kui see % asi oli miski nali, siis ei saanud aru. Keri mõned leheküljed nüüd tagasi ja vaata, mis ma kirjutanud olen, FAKTIDENA, ja äkki jõuab siis kohale, mis number see 700 on.

Vastus, miks sa v6sale ei anna vastust ilmestab tegelikult sinu suhtumist ja teadmisi. Pinnapealne, mitte tehnilistesse detailidesse süvenemine. Tark teab, mida ta räägib, loll räägib, mida teab.

Sinu sõnad, et aku eelsoojendus likvideerib kogu mure ja vahi 1000km videosid, kui ei usu, tituleerisid sull12 otseselt valetajaks, sest sa kirjutasid selle jama peale tema antud reaalelukogemust.

Kokkuvõtvalt ei too sa midagi maa peale vaid endiselt ajad soovmõtlemist peale.

Enne sa olid Fantoom nimega siin.

Muudetud 15.04.23 17:08

Alustame siis ka tagant otsast: aliast "Fantoom" ei ole ma elusees kasutanud.

Tsiteerin nüüd siis seda mida päriselt Sull12 kogemuste kohta kirjutasin:
# Sull12 kogemust ei pea kuhugi välja viskama. .....
# Antud juhul pigem loeb tema kirjutus kui kogenematu kasutaja halbade
# asjaolude kokkulangevus mitte kui igapäevane kogemus.
Valetamisest pole sõnagi, rõhk just halbade asjaolude kokkulangevuses. Seda kinnitas ka tema hilisem täpsustus, et akul polnud piisavalt aega, et jõuda soojeneda enne laadimist.
Ka ei ole ma kusagil väitnud, et 100% juhtusdest akueelsoojendus tagaks maksimaalse laadimiskiiruse. Kui sa sellise asja välja lugesid, siis soovitan sügavalt minna ja õppida funktsionaalne lugemine selgeks, eriti kuna juhtisin sellele juba eelnevalt tähelepanu. Samas funktsionaalse lugemise oskuse puudumine seletaks nii mõndagi sinu kirjutatu kohta...

# Tark teab, mida ta räägib, loll räägib, mida teab.
See joonistub ääretult edukalt sinu peale, Deus, välja, et loll räägib, mida teab. Kahjuks on näha, et neid teadmisi väga palju ei ole mistõttu ei suuda sa ka konkreetselt sisuliselt kuigi palju kirjutada vaid üle poole jutust on mingi mõttetu pahn, teiste süüdistamine, lolliks tembeldamine ja enda (põhjendamatu) ülistamine. Mõne mehe ego on ikka väga habras nähtavasti. Eriti põnevalt väljendub see just siin foorumis. Mujal sind näinud ikka oluliselt viisakamalt end ülal pidamas. Võib vaid spekuleerida miks.....

Huvi pärast, kuidas sinu hinnangul oleks saanud vastata küsimusele "Labjakas, palju on V2G inverteri hilistus pingele? Alla mikrosekundi ikka?" mille v6sa tõstatas? Küsimuses pole välja toodud ühtegi spetsiifilist seadet mille kohta saaks seda välja tuua. Ka ei ole minuteada paigas ühtegi standardit mille järgi saaksin öelda, et kõik V2G inverterid tagavad x ajalise pinge hilistuse. Lihtsalt vastata "jah" või "ei" ma ei saa kuna mõlemal juhul eksisteerbi suur tõenäosus, et eksisin. Seega jah, umbmäärasele küsimusele ei saagi paremini kui umbmääraselt vastata.

# maksimaalset lõpptulemust aga see ei muuda
Mõjutab, "tambi see endale pealuu sisse." Või noh, nagu ennist välja tõin, too mõnigi katsetulemuslik näide, enamasti leiab neid teadustöödest/uuringutest, mis demonstreeriks sinu väidet.
(Näe, siin on näide: https://www.mdpi.com/2076-3417/8/10/1825
Sealt tsiteerides: "The well known fact that increasing C-rate and increasing DOD are increasing the ageing can be seen. It also shows that the SOC level has a huge impact on the ageing, where higher C-rates in the lower SOC levels even generate less ageing than the lower C-rates in the higher SOC levels." )

Labjakas, praegu ei ole küsimus mitte V2G konverteri tehnilises teostuses, vaid põhimõttes: vaheldi juhtsagedus võetakse alati võrgust. Ning energia jäävuse seaduse (ja kaine mõistuse) alusel EI SAA väljundit nuusutav süsteem olla TÄPSELT vahelduvpinge perioodis. Saab olla kas hilistuse võrra maas (mis on odavam ja lihtsam) või prognoositud hilistuse eksimuse võrra ees (mis on ohtlik: see põleks lihtsalt maha, kuna üritab kogu võrgu sagedust tõsta selleks piisavat energiavaru (ja tugevusvaru) omamata).

Seda probleemi saab konstruktiivselt muidugi ennetada, piirates väljundvõimsust ja lühendades skeemi hilistust paremate komponentidega, aga rääkida tehnikafoorumis, et V2G konverter ei saa mõjutada võrgusagedust, võib ainult tehnikataibuta humanitaar või põhimõttelage turundus. Kumb Sa oled?

Elektrisüsteemi õnneks ei saa olla praeguste elektriautode akusid tarbivad V2G kuigi võimsad ja ei suuda süsteemi tööd oluliselt häirida, kuniks neid ei ole ühes kohas liiga palju. Ning Elektrilevi seisukohast on üks halva algoritmi tõttu end surnuks "ennustanud" V2G konverter lihtsalt tülikas tehniline rike, millega peab tegelema klient - see on plommitud ühendusest kliendi pool.

Huvitav ja mõnel juhul ilmselt kasulik tehnoloogia, aga elektrivõrgu jaoks praegusel arenguetapil täiesti kasutu virbel. Asjal oleks jumet, kui V2G konverterid oleksid otseselt süsteemioperaatori kontrolli all ja neil oleks võimalik koormusi optimeerida lokaalseid nanotootmisvõimsusi (või äkki hoopis piko-) optimeerida. Iseasi, milline peaks olema elektri hind, et inimesed oleks valmis andma käest kontrolli oma sõiduki vaba kasutamise üle...

Energiasaarena talitlemiseks on autost võrguvoolu saamine minu arvates elektriauto üks olulisi plusse, mille laialdast rakendamist seni on püüdlikult välditud:(

Muudetud 16.04.23 09:52

Viisakus on tugevas sõltuvuses austusega, sinu vastu see täielikult puudub elukauge skisona esinemise tõttu. Isegi argumenteerida ei oska vaid lasteaia tasemel viskad sa kogu aeg tagasi kokkuvõtvalt sõnadega "Ise oled" ehk siis originaalsus on null.
Jälle üritad ennast puhtaks pesta sull12 loha pealt.
Suured tänud v6sale ilusa postituse eest aga kahtlustan, et see tekst ei jõua kohale. Kui Inimesele ei taha kohale jõuda, et keemia paneb jäiga piiri ette, mida pole võimalik
pikendada vaid ainult lühendada, siis muu keerulisem tehniline jutt...

v6sa, kas tekkis kirjaviga või tõesti tahtsid kirjutada: "aga rääkida tehnikafoorumis, et V2G konverter ei saa mõjutada võrgusagedust, võib ainult tehnikataibuta humanitaar või põhimõttelage turundus. Kumb Sa oled?" ? Sest omast arust enne väitsin vastupidist ehk ei näe kuidas seda väidet mulle omistama peaks.


Jõudes nüüd sisu juurde: "Seda probleemi saab konstruktiivselt muidugi ennetada, piirates väljundvõimsust ja lühendades skeemi hilistust paremate komponentidega," ehk sellest lausest saab välja lugeda, et ka sinu hinnangul asi ei ole mitte tehnilistes suutmatustes vaid hinnas mida pead liiga kõrgeks?

Küll aga tundub, et tabasid naelapeapihta möödaminnes: "Asjal oleks jumet, kui V2G konverterid oleksid otseselt süsteemioperaatori kontrolli all". Kui nüüd mõned lehed tagasi minna, siis leiad, kuidas sai just sellega seoses ju välja toodud VPP ehk virtuaalse elektrijaama punkt ehk V2G jms koduste akude võrku ühendamised ei peagi üksikud üritajad olema vaid pigem toimima liitutud operaatori poolt hallatava kogumina. Nagu tookord ka välja tõin toimivad mõned sellised juba osades riikides (ja USA osariikides) ning nende kasutajad liidavad oma akud ja nende juhtimise operaatori võrku kuna teenivad sellega piisavalt kasu. Praktikas tähendab see seda, et mõned protsendid (tõesti, täpseid numbreid ei tea isikliku kogemuse puudumise tõttu välja tuua kuid kõige loetu ja kuuldu põhjal jääb see ikkagi väikeseks osaks aku mahust) aku kohta lähevad päevas kasutusse ja ülejäänu on omaniku enda kasutada nagu ikka. Praegu on oma skaalalt Tesla oma Powerwall erakodudes olevate akudega peamine tegija aga sama lahendus on laiendatav kõigi koduste akude ja ka autoakude peale kui need V2G ühendusena olemas. UKs otseselt V2G katse ju ka võttis ette üks neid võrgu/elektri pakkujatest, kes siis juhtis autodest tulevat voolu.

# Isegi argumenteerida ei oska
Deus, demonstreeri kuidas käib siis argumenteerimine. Hea meelega hariks siis end.

Ja kui aega saad, siis ole hea leia mõni materjal, mis lõpuks su väiteid akude kohta toetavad ka. Ei tahaks ju ometi, et tekiks kellelgi kahtlust, et esined siin "elukauge skisona".

Pead tagasi kerima ja uuesti lugema, materjalid on toodud, sa ilmselgelt ignoreerisid seda aga lühidalt: batteryuniverse peaks su algsetele teadmistele sobilik olema. Ilusad pildid ja lübiseletused iga keemia kohta olemas. Lisaks mul on ise ptaktikas läbi käidud enamus keemiaid, vastavad tehase paberile küll. Pildid sai isegi tehtud, millega said ninanipsu selle ütluse kohta, et ma pole akutki näinud. Tekib kahtlus, et sa pole ise akut näinud ja rööp- ning jadaühendused on kosmoseteadus, niisama targutad. Targad inimesed ja praktikud muide nõustuvad minu välja tooduga, sa oled siin kahe teise seltsimehega aind riski vastu, sesr see riivab rohepesu ideoloogiat liiga palju, st kehtivaid loodusseadusi.

Pole ma midagi hilem täpsustanud:

#Seda kinnitas ka tema hilisem täpsustus, et akul polnud piisavalt aega, et jõuda soojeneda enne laadimist.

Võtmesõnaks on sõna "VÕI" seal. On ju kirjas, et kas vahemaa laadijani on liiga lühike, et aku üles soojendada VÕI on liiga külm, et ei suuda akupakki soovitud temperatuurini saada.

Tänud tsenseerimast, vahetame siis IP-d (ja Deusi tungival palvel igaks juhuks ka nime, ei ole päris kindel mille järgi teil seal filtrid töötavad) ja postitame edasi.

Sull12, sel juhul ehk täpsustad, kui pika ajalise viitega panid navisse laadimisjaama ja kui kaua oli autol aega akut soojendada? Pakub huvi kuna mingid detailid on puudu, mis aitavad selgitada olukorda, sest lihtne "oli külm" ei ole tegelikult piisav selgitus. Külm mõjutab jah, sellepärast neis masinates ongi külmaga toime tulekuks igasugu lahendusi sisse ehitatud.


Deus, möga suudad toota, viiteid ei suuda produtseerida. Olen ka batteryuniversity linke sulle jaganud, mis sisaldavad täpselt seda sama infot, et DoD %-st sõltub akude eluiga. Aga nähtavasti sina ei suuda oma funktsionaalse lugemise taseme juures sisust aru saada.
Ega midagi, nagu ka eelnevatel kordadel jääb seis ikka sinna, et sina aja oma jonni, ela oma fantaasias ja ära tee ülejäänutest välja, kes püüavad sind maapeale kutsuda. Oled ju siiski kõige targem siin maamunapeal.

Ei tsenseeri keegi sind, ise oled loll aga selline pahatahtlik käitumine ei ole teretulnud.

Mis puutub aga siis nüüd räägitud lehest: https://batteryuniversity.com/article/bu-808-how-to-prolong-
lithium-based-batteries

Lõik:
Manufacturers take a conservative approach and specify the life of Li-ion in most consumer products as being between 300 and 500 discharge/charge cycles.

Tõlge: Tootjad annavad konservatiivse 300 kuni 500 tsüklit.

Järgmine lõik: Eleven new Li-ion were tested on a Cadex C7400 battery analyzer. All packs started at a capacity of 88–94% and decreased to 73–84% after 250 full discharge cycles. The 1500mAh pouch packs are used in mobile phones.

Tõlge: Testriga suudeti akupakk 250 korraga muuta kasutusmõlbmatuks (80% mahutavusest)

Edasi aga seletatakse seda teksti, mida sina oma mõistusega aru saad, kuid mida pole sinna tegelikult kirjutatud ehk minu kolm lemmikut SHOULD, COULD and WOULD.
Lisaks tuuakse veel välja, et kui tiksutadagi 10% juures, siis ideeliselt on see parim akule aga tule nüüd maa peale tagasi korraks. Ostan endale 600km läbisõitu lubava akuga masina ja aku tervise nimel laen teda iga 60km tagant? Ja see tervis on tegelikult näiline, sest nii tiksutades tuleb ajafaktor külla, Liitiumaku riiuliaeg ei ole ka igavene.
Rohkem ma sulle ei vasta vaid kui näen sind valet propageerimas, kustutan tuimalt maha kommentaari.

Muudetud 20.04.23 10:50

Teekonnaks oli Umeå- Bodø. Laadimispunkt Jäckvik, mis on alguspunktist ca 370km, ehk siis enam kui piisav. Oli külm- tähendas tol hetkel -28 + lisaks tuul. Ehk siis selle 370km jooksul ei aetud akusid nii soojaks, et saaks laadida tavalise ca 150-160kw-ga vaid piiratud 50Kw-ga külma aku pärast.

Deus, tahtsin sulle siia jagada kenasti pilti sellest sõnumite postitamis piirangu teavitusest aga näet vahepeal korjati ära. Teen teinekord siis ennetavalt. Või sa võid läbi lasta selle algse postituse mis "moderaatoritele ülevaatamiseks" on olnud varsti nädal aega.

Akude osas väga kenasti tsiteeritud ja kui keegi oleks kunagi väitnud, et 100% DoD tsüklite arvuga eksiksid, siis tõestaks kenasti seda mille osas mind lollik sõimad.

Tsiteerin su enda lingilt siis:
"100% DoD is a full cycle; 10% is very brief. Cycling in mid-state-of-charge would have best longevity."
Tõlgime siis ka:
"100% DoD on täis tsükkel; 10% on väge lühike tsükkel. Tsüklid laetuse kesktasemel on aku elueale parimad."

Tulles nüüd autode päriselulise kasutuse juurde, siis EU ja Eesti keskmine päevane läbisõit on 50km või alla. Ehk 10-20% akumahust uuematel sõidukitel. Igapäevase laadimisega seega toimubki nende lühikeste tsüklitega aku kasutus. Ehk tuleks vaadata pigem sinu viidatud lingil tabelit NR 4 kus on väiksemate DoD väärtuste kohta kehtivad tsüklite arvud.

Akude ajalise degredeerumise vastu pole kunagi vaielnudki.


Sull12, tänan detailide täpsustamise osas. Kas saan õigesti aru, et auto pakkus oma naviga selle laadimispunkti välja, et tarkvara oleks pidanud teadma, et seal saab X kiirusel laadida ja oleks seega pidanud teadma aku ette valmistada?

Debiilne inimene... Ei viitsi enam. Kui ei taha aru saada, siis ei taha. Kui ei saa postitada, ju siis istusid mingi ägeda hosti otsas, mis põhjusega blokki saanud.

...keegi seletaks ära, kuidas EV väiksemat sorti võrgulaadijad töötavad.

-Torkan laadija tavapessa, 230V, mille ees on 16 A kaitse. Aga see saadan laeb vaid 1 ampriga, mitte 16 A-ga?

- tüüp 2 kaabel on sama nii 22 kW (3x32A) kui ka 11 kW (3x16A) jaoks.
Kuskohalt auto teab, kui palju sellest pistikupesast imeda annab? 16 või 32 A ?

On veel miskid vahetatavate jõupesa otstega...et torka kuhu tahad...?

Kas tegelikult on lisaks kolmele faasijuhile seal kaablis juhtsoont, mille kadu nood 2 annavad infot, kui elektrivõrku ühendatakse?..

On veel laadimiskaableid, kus saad laadimisvõimsust ise muuta?
Äkki sobiks just max 8 kWh peale keerata, et muidu paneelodest kaotsiminev 4 kW keskp

kas..., kas auto müüja ei selgitanud neid asju? Tavalise seanina suunas ei lähe mingeid datajuhtmeid.
3faasilised tavapesad-pistikud eristavad ampreid gabariidi järgi. 16amprist 32sesse toppida ei õnnestu.

Muudetud 24.04.23 00:08

#-Torkan laadija tavapessa, 230V, mille ees on 16 A kaitse. Aga see saadan laeb vaid 1 ampriga, mitte 16 A-ga?

Arvatavasti see laadija sul ei lae, kuigi võib 1A näidata. Osad laadijad on PE puudumisele tundlikumad, kui teised. Ise kontrolliks kõigepealt maanduse korrasolekut või puudumist.
Võib ka laadijal endal midagi viga olla, siis proovi kuskilt katsetamiseks teine hankida.

#- tüüp 2 kaabel on sama nii 22 kW (3x32A) kui ka 11 kW (3x16A) jaoks.
Kuskohalt auto teab, kui palju sellest pistikupesast imeda annab? 16 või 32A?

Auto "imeb" sealt nii palju kui võimalik ja palju ta pardalaadija võimaldab. Tänapäeval saab enamusel autodel menüüst ampritele piirangud seada, et elektrivõrku mitte üle koormata.

Inime' ajab soga suust välja:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120177392/eesti-energia-su
ure-plaani-eestvedaja-diiselautot-on-peagi-raske-muua#daltop
3

sry... 0 oli kaduma läinud... tavapistikust imeb 10 ampriga.
Ehk siis 2,2 kW.
Seaninal ei ole jah miskeid data sooni. Aga sel juhul ei saa ka rääkida 3,6 kW laadimisest kui seaninast á priori üle 10 A ei ime, ehkki kaitse ees võib olla ju 16 A ?
Mis tähendab.. "imeb niipalju kui võimalik" ? Kas ma pean tüüp 2 laadijas siis ise veel seadistama, kui palju ma sealt tahan saada? 11 või 22 kW? Auto ei suhtle ju laadija liini ees oleva liinikaitse automaadiga... või veel parem - sulavkaitsmega.?
Töö juurde paigaldatud tüüp 2 laadijates olla kuuldavasti vaid 2 kontaktorit ja miski elektroonikaskeem. See skeem ilmselt tuvastab kaardiga vehkija isiku ja lülitab toite peale aga kas see annab ka autole teada, kui palju siit pistikust hetkel imeda saab...?
Käib ju jutt dünaamilisest laadimisest....et kui on ühendatud 1 auto, siis see saab tarbida täie rauaga aga kui juba 10 autot, siis saab igaüks natuke... ?
Kuidas see piiramine toimub?

Mind hetkel see 10 amprit seaninast rahuldab... sellegagi läheb juhe soojaks ja mul pole börsipaketti vaid üks elektrihind ööpäevaringselt.

Automüüja ei osanud isegi seda seletada, kui palju riik selle konkreetse isendi soetamisel toetust maksab... Salongis oli auto peal üks number, tegin riigile avalduse, aga see käis välja 2,6 korda suurema koguse pappi.


Siin uudis neile, kes alla 1000 km ressursi rooli taha istuma pole nõus...
https://carup.se/saab-engineers-developed-secret-ev-with-100
0-km-range/

Seaninast võttes sõlttub sellest karbikesest mis auto ja seanina vahele paned. Need, mis autodega kaasa tulevad tihti on lukustatud 10 või 13 A peale (pigem 10) kuid turult leiab ka neid, mida saab ise seadistada vahemikus 8 kuni 16 A ehk saab ka selle 3.6kW kätte. Iseasi kas pistik ja seinas olev juhe on piisavalt ette valmistatud, et tunde sellist energiat ohutult läbi lasta.

Sellest seanina kaudu laadimisest rutiinseks sõitmiseks täitsa piisab, saab ööga kena 100km või rohkemgi laetud ehk pigem päevase sõiduvajaduse enamikel katab ära. Börsi tundide jahtimist natuke keeruline sellega aga teostada.

Need karbid, olgu nad seanina ja auto vahel või elektrikilbi ja auto vahel ongi peamiselt kontaktorid, mis ühendavad voolu autos olevasse laadijasse. See pool juhtmest, mis karbist autoni läheb on Type 1 või Type 2 otsaga ja tegelikult sisaldab ka andmeside jaoks kasutatavad kaablit. Tavalise reisi/kodulaadija jaoks kasutatakse sisuliselt takistit (kui mälu ei peta), et anda sellega autole infot laadimisvalmiduse ja võimekuse osas. Kiirlaadijates kasutatakse seda andmeside osa ka enama jaoks, näiteks auto aku laetuse taseme info edastamiseks kiirlaadijale ja kus juba toetatud ka Plug'and'Charge jaoks vajaliku autentimis info edastamiseks.

Toetus mida KiK jagas (või jagab, kui vahendeid veel on) on kõigile üks, 5000€ euri millest tulumaksukohuslasel võetakse tulumaks maha ehk eraisik saab 4000€. Aga see makstakse peale auto ostmist välja. Liisingu korral siis liisingut pakkuvale ettevõttele kes seda lisa sissemaksena käsitleb ja seeläbi edasisi liisingmakseid vähendab.

Väike vahetäiendus sellele 5k rahale. Ei teadnud, et tulumaks sealt maha läheb, hea teada. Aga mida ma ei teadnud mõnda aega tagasi veel, et see 60000 euri limiit, millest üle ei maksta seda toetust, on käibemaksuvaba summa ehk siis saab rahulikult hetkel katkisena seina ääres seisvad 60k koos käibega maksvad Ioniqud liisingusse võtta.

...mitte riik seda tulumaksutuhandet kohe enda kontole ei kirjuta ?
Mõtlen, et kui selle toetuse saab inimene, kelle tulumaksuvaba miinimum täis ei tule, siis kas ta saab selle riigi poolt endale jäetud tuhande oma kontole tulumaksutagastusena tagasi.. ?

Jah, kui maksustatavat tulu on olnud piisavalt vähe, siis saab selle tulumaksu järgmine aasta tagasi.

Toetuse saamiseks peab toimuma esmaregistreerimine toetuse kehtivuse perioodil. Ehk kui enne toetuse jõustumist registreerisid sõiduki ära, siis enam toetust küsida ei saa. KiK-i lehel kusagil see kuupäev ka ilmselt kirjas.

60k +KM sisse mahub päris suur valim elektrikaid, isegi praegu mil paljude hinnad paari aastaga kõvasti tõusnud.

Ei ole enam kaugel aeg, kus konditsioneeri eest pead lisatasu maksma või foori all ekraanile kuvatavaid reklaame kinni klõpsima nagu praegu enamustes telefoni aplikatsioonides:
https://www.techspot.com/news/98608-mercedes-wants-ev-buyers
-get-used-paywalled-features.html
Praegu võib mu teksti peale irvitada aga ca 5 kuni 10 aasta pärast ei pandaks mind selliste sõnade eest hullumajja.

Muudetud 11.05.23 13:33

Kuigi igati nõus selle tellimusteenuste jaburusega, mis igale poole trügib, kaasa arvatud autodesse, siis elektriautodega on see vaid kaudselt seotud arvestades, et see on sisepõlemismootoritega masinates juba mõnda aega olnud kasutuses.
Hetke seisuga pigem siiski mõndade tootjate eripära veel ja võib-olla võimalik rahakotiga hääletada ehk mitte osta neilt tootjatelt, kes püüavad sellist pahavara pähe määrida.

Kui nad kambas kokku lepivad, et nüüd hakkad foori all reklaame vahtima või köhid pappi, muidu kont ei tööta, siis polegi muud teha kui aind ise üks auto võtta ja sellele oma käega retrofit teha. Eriti muhe oleks kui mersu möödasõidul ütleb, et subscription has ended ja pooled kilovatid kaovad hoobilt ära.

ehk tuleb aeg, kui selle roolikeeramise nürida tööga enam ise tegelema ei pea. Siis jääb ära ka see ekraanide passimise vajadus. istud härra kombel tagaistmel ja loed raamatut. ja miks mitte ka väike viski ja sigar.

Ära enam peale võta. Rooli keeramine on 50% mõnust ja raamatut ei loe keegi, erit tasakaaluelundit treenivas keskkonnas. Sigarit saad praegugi tõmmata, viski pead tee või kohviga asendama.

See roolikeeramise fännamine kehtib Deusi kohta ja ei ole laiendatav 1:1 teistele. Enamus inimesi keerab rooli olude sunnil, mitte ei oota tööpäeva lõppu seetõttu, et siis saab autoga koju sõita.

Lennuväljatäite kaupa inimesi läbi meie vabaduse ajaloo, ei nõustu sinuga.

Eks nende "fännajate" read hõrenevad samas tempos sõidetavate autode kadumise kiirusega - mingi tundetu rooli, tomatikasti ja elektroonikat täis "liikuriga" sõitmine ei pakugi mitte mingit emotsiooni.
Täiesti teine asi oleks, kui saaks tööl käis supraga, nagu naaber tööjuurest, siis käiks isegi sööklas lõunat söömas, aga mitte ei võtaks kodust lõunat kaasa :-)

midagi head juba susiseb
https://tehnika.postimees.ee/7792349/tangi-nagu-bensiini-uus
-elektriauto-aku-saab-tais-kuue-minutiga

Pühapäeval olin Düsseldorfis NIO esinduse eelavamisel, sain katsuda, sain roolida kõiki mudeleid jne. Ei oska midagi halba öelda sellele kraamile, Hiina on asja tõsiselt ette võtnud ja elu teeb neile palju lihtsamaks igasugu saastete mittenäitamine, sest hetkel elektriautot ei peedistata akupaki loomiseks kuluva energiaga vaid vaadatakse ainult nn linnaliikluse saastet. Brilliance loodud õudusunenägu igatahes on suht surnud.
Imestama pani siiski, et kuidas peaaegu täismõõdus maasturis oli sama vähe ruumi kui Jeep WK2's kuigi elektriauto puhul on ruumi igasugu puuduvate ICE lisade tõttu kõvasti rohkem füüsiliselt. "Põnevad ajad" on ees igatahes, täistõsidusest annab märku ka esinduste arv, mida nüüd riburadapidi avatakse. Tüüpiliselt hiinlasele aga on igasugu andmetes kõvasti üle paisutatud nagu 85 aastane vanadaam, kes räägib sulle kõike, peaasi et meele järgi oleks ja tähelepanu saaks.

vaatame kasvõi seda, kuidas helikandjate areng on teinud läbi ikka ülisuure muutuse ja jätame välja vaharulli ja šellakplaadi ning alustame sony walkmanist kuni tänaseni. arvata võib, et ka elektriauto puhul toimub edaspidi selline areng, et tänane liitiumakuga käru jääb millaski samale tasemele kui täna on walkman. üks, mis mulle kohe kindlasti on vastukarva, on elektriautode täistoppimine igasuguste vidinatega- kõik nad neelavad elektrit, kõik nad teevad auto raskemaks ja loomulikult kulutavad hulgim maakera ressurssi. seega tuleks kohe teha back to basics- kõiksugu elektrimootorid, mis kõiksugu asju liigutavad, alates istmetest ja aknatest ja pagasiluukidest, tuleb kohe minema visata ja juba jääbki alles hunnik vaske ja muid metalle ning auto kaal väheneb. kõik laisad paksmaod mehed ja keskealised koduperenaised tuleb juba eos pikalt saata kui hakkavad vinguma, et miks pean aknaid vändaga kerima ja pagassi käsitsi avama. igasugu ekraanid, millest pole absoluutselt mingit kasu, kohe metsa- mussi võid tavalisest raadiost kuulata ja sooja või ventikat keeratava nupuga timmida. rohelisus on sisult hea mõte, aga roheliseks ei saa midagi muutmata, samal moel edasi sittudes.

Mida Citroen tegi oma ICE autoga- Cactus! Seal oli ka algselt enamus mudru eemaldatud- massi arvelt tuli kütusesääst ja seega ka CO/kg to km.

...see toetuselt sissekasseeritav tulumaks on Eesti riigis ikka isikuga seotud?

"Jah, kui maksustatavat tulu on olnud piisavalt vähe, siis saab selle tulumaksu järgmine aasta tagasi."

Tööandja poolt makstav erisoodustusmaks ei ole minuteada minu tagasihoidliku persooniga seotud..
Kui ma ärilõunatel pean kundedega XO konjakit jooma, siis selle pealt makstav sotsiaalmaks ei tõsta minu tuleviku pensioni minuteada ?
Seega pean pinsile minnes konjaki taset alandama...

Riike on erinevaid ja ka toetused on erinevad.

Aga Amazone's on sihukesed laadijad https://www.amazon.de/-/en/Charger-Charging-Electric-Portabl
e-Switchable/dp/B0B56632V1/ref=psdc_79899031_t4_B0BGS5VMZ8
Ehk täpsemalt - laadimisjuhtmed..

Ma saan nii aru, et see klots seal kaabli peal annab siis pardalaadijale teada, palju ta antud juhul siis pistikust imeda tohib.... ? Või kui suure võimsusega ma antud juhul võrgust võtta tahan...
Oli ka max 22 kW variant kuskil..
Ja kui sobib Zoe'le siis peaks sobima ka Leafile ?

Tootekirjelduses seal on kirjas:
Adjustable current - Maximum charging speed of 11 kW/hour. 3.6kW-11kW, 16A charger type 2 is adjustable from 8A / 10A / 13A / 16A. Please adjust the power after the charger is plugged in and the charging gun is not connected to the car

Ehk siis jah, saad ise öelda, mitme ampriga see laadima hakkab, et korke läbi ei lööks. ja muuta saab ainult siis, kui juhe on seinas aga teine ots pole veel ühendatud auto külge.

Muudetud 19.06.23 22:03

Tulumaks on jah isikustatud.

Leaf osas sõltub kas on uuema või vanem, sest esimese põlve omal oli Type1 pesa selle aeglase laadimise jaoks, uuemal peaks olema Type2 ühendus, nagu ka Zoel. Võimsuse osas Leaf oskab ühelt faasilt laadida, kas 3.6kW või kui varustuses oli võimsam pardalaadija, siis 7.2kW võimsusega (16 või 32 ampriga seega).
Zoe oskab kolme faasi pealt laadida ja sealt ka see 22kW välja võib tulla.

Nende laadimiskarpidega saab võimsust piirata (osad nii lihtsad, et nondel ei saa, üldiselt on välja toodud kas on see võimekus olemas või mitte). Osad autod lubavad veel omalt poolt pardalaadija vastuvõtu võimsust piirata. Leaf mälu järgi mitte, Zoe kohta ei oska öelda.
Edevamad karbikesed võimaldavad ka laadimise ajal võimsust muuta, näiteks need, mis dünaamilise koormusjaoturiga suhtlevad.

...sellest saab elektriautode mootoristandard?
https://yasa.com/about/

Uuring: elektriautod suurendavad teede kulumist.

Uuringu põhjal kulutavad elektriautod teid ligi kaks korda rohkem kui tavalised autod. Uuringu koostanud Suurbritannia Leedsi ülikooli teadlaste sõnul on elektriautod keskmiselt 312 kilo raskemad kui sisepõlemismootoriga autod.

Uuringu kohaselt kahjustab keskmine elektriauto autoteid ligi kaks korda rohkem kui sarnane bensiinimootoriga või diiselsõiduk. Suuremad elektrisõidukid, mis kaaluvad üle kahe tonni tekitavad enim kahju, kulutades teid ligi 2,3 korda rohkem kui keskmine sisepõlemismootoriga auto. .

https://www.err.ee/1609029005/uuring-elektriautod-suurendava
d-teede-kulumist

Ei viitsinud salvestada (üles otsida) aastatetaguseid ennustusi EV-de ilmumiskiiruse kohta.
Aga reaalsus ilmselt ületab ka kõige optimistlikumad prognoosid.... nagu tihti juhtub
https://majandus.postimees.ee/7817902/elektriautod-edestavad
-euroopas-esmakordselt-muugi-poolest-diiselautosid/comments

Sellest artiklist ei selgu miks nad neid ostavad. Kas on palgad suuremad, kas on soodsad ostutoetused, kas on laadimisvõimalusi rohkem, kas on sõidud lühikesed, peamiselt linnas jne. Meil võetakse ka ostutoetuselt tulumaks maha, niiet ainult nuuma riiki.

ma enda kontori rahva põhjal võin öelda, et täna on elektriautosid vähestel, aga need kes on ostnud, neid piiratakse ikka korralikult, et anna sõita jne. viimati ostis kolleeg BMW iX. positiivne üllatus oli see, et tal oli energiakulu esmese mõnetuhande km kohta palju madalam kui tehas lubab. nii linnas kui maanteel.

paaril inimesel on ka Tesla Y-d

Niiet ametniku palk kannatab elektrikäru osta küll. Oleks Põlva konsumi ees ka igapäevaselt mõne kohaliku maamehe või -naise elektrikas, võiks eesti rohepöördega juba rahule jääda.

Miks nad neid ostavad?

Valdav enamus inimesi ei ela autoroolis.
Seega, kui enamsõidetavate distantside mõlemas otsad on juurdepääs kasvõi tavalisele 230 V ja 10A pistikupesale, on elektriauto igati mugav....

...aga ma olen siin kuskil eelpool põhjendanud, miks Eestis elektriauto ostu riiklik toetamine on lauslollus.... seda raha saaks ka riiklike emissioonide piiramiseks u. 100 korda (arvutus oli lisatud) efektiivsemalt kasutada...

Midagi lendavat. Mis oletatavasti ei kuluta ka teid.

Brasiilias hakatakse tootma lendavaid elektritaksosid.

Brasiilia lennukitootja Embraer teatas, et riigi suurima linna São Paulo lähedale ehitatakse uus tehas, kus hakatakse tootma elektrilisi lendavaid taksosid, kirjutab Briti rahvusringhäälingu BBC uudisteportaal.

Esimesed õhutaksod valimivad eeldatavasti 2026. aastal. Õhusõiduk meenutab välimuselt helikopterit ja selles on reisijatele mõeldud kuus kohta. Sarnaselt helikopteriga ei vaja need sõidukid õhkutõusmiseks lennurada ja suudavad läbida pikki vahemaid.

Eeldatavasti hakkab taksosõit tulevikus kliendile maksma 50–100 dollarit.

https://majandus.postimees.ee/7818788/brasiilias-hakatakse-t
ootma-lendavaid-elektritaksosid

Jätan siia tsiteeringu Elektriautode FB grupist (https://www.facebook.com/groups/elektriautodeestis/posts/35
08903586008661/):
######
Arvud Eestist, juuni 2023. Registrisse lisandus 260 elektriautot (jälle uus rekord). Neist 251 olid M1, 138 uut ja 113 (mis on ka uus rekord) kasutatud autot. Ja lisaks 9 uut N1 autot. Esimesel poolaastal on registrisse lisandunud 1082 elektriautot, mida on 82% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Uute autode hulgas oli esindatud 45 erinevat mudelit (jällegi uus rekord) ja nende edetabel nägi välja nii:
- 21 x Tesla Model Y
- 12 x Dacia Spring
- 12 x Škoda Enyaq
- 8 x Škoda Enyaq RS
- 7 x Audi Q8 e-Tron
- 5 x Cupra Born
- 5 x Renault Megane
- 4 x BMW i4
- 4 x BMW iX
- 4 x Hyundai Kona
- 4 x Kia EV6
- 4 x Tesla Model 3
- 3 x Citroen Berlingo
- 3 x Hyundai Ioniq 5
- 3 x Kia Niro
- 3 x Mercedes EQB
- 3 x Volkswagen ID.4
- 2 x Audi Q4 e-Tron
- 2 x Audi Q4 -Tron Sportback
- 2 x Citroen C4
- 2 x Ford Transit
- 2 x Mercedes EQE
- 2 x Mercedes EQS
- 2 x Nissan Ariya
- 2 x Nissan Leaf
- 2 x Peugeot Partner
- 2 x Renaut Kangoo
- 2 x Toyota BZ4X
- 2 x Volkswagen ID.3
- 2 x Volvo C40
- 2 x Volvo XC40
- 1 x Audi Q8 e-Tron Sportback
- 1 x BMW i7
- 1 x BMW iX1
- 1 x Citroen Jumpy
- 1 x DFSK SERES 3
- 1 x Ford Mustang Mach-e
- 1 x Mazda MX-30
- 1 x Mercedes EQA
- 1 x Mercedes EQV
- 1 x Mercedes e-Vito
- 1 x Peugeot 208
- 1 x Porsche Taycan
- 1 x Tesla Model X
- 1 x Volkswagen ID´.5
Uute M1 autode hulgas oli elektri turuosa 6.6% ja M1/M1G autode hulgas 6.1%.
####

Paar asja mida tähele panna:
* Kuus registreeritud sõidukitest meil juba 6% elektrilised, eelmise aasta keskmine oli vist 3% vms, ehk siis kasvu on näha. (Diislite tasemele järgi jõudmine võtab mõne aasta veel aega)
* Ning teiseks mudelivalik tundub päris korralik, et neist leida säärane loetelu, mida ühe kuu jooksul ostetud.

JCB loobus elektrimõttest. Akupakid on rekkade ja rasketehnika jaoks liiga rasked ja mõttetud. Selle asemel aga tegid Toyotat ehk vesinikuga sisepõlemismootori, see lubab paremaid ja kestvamaid lahendusi ja erinevalt ratastega makitast saab otse objektil ka tankida ilma igasuguse elektrita. Linnakäruks on särtsukas endiselt hea küll aga tundub, et tulevik on vesiniku päralt ikkagi.

Muudetud 22.07.23 00:02

Deus, sind parafraseerides, teemaks on elektriautod, oma maapuurid võid jätta sinnasamusesse.

Sisukamast võtmest, ei ole JCB ainus rasketehnika tootja ja teised on ka akudega lahendusi välja töötanud ja välja töötamas. Seega ei näe seda väga indikatiivse märgina. Samahästi oleks võinud 2014 vms väita, et kuna Toyota oma Mirai turule tõi ja vesiniku tulevikku usub, siis järelikult ongi sõiduautode tulevik vesinik. Samas pea 10 aastat hiljem ei ole mitte realiseerunud vesiniku tulevik vaid pigem realiseerumas aku põhine.

Vesiniku tuleviku vastu räägib see, et viimase 10 aastaga ei ole sisuliselt ühtegi (võib ühe käe näppudel vist kokku lugeda need üksikud) uut vesiniku auto mudelit turule tulnud samas kui on mitmeid kümneid (kui mitte juba sadu) elektriauto mudeleid tulnud.

Ei väida, et vesiniku lahendustel pole kohta, lihtsalt asjale vähekenegi mõeldes ei ilmne, et laiatarbe kasutusse see jõuab, vähemalt mitte meie eluea jooksul. Mingites eri nišhides võib see toimida küll.

Lugedes pealkirja, siis on Elektriauto mõttekus teemas ja kokkuvõtvalt võib öelda, et mõttetu, kui just linnas ei ela ja golfikäruna ei kasuta. Töövahendiks endiselt ei kõlba, isegi 800 kilone haagissuvila tapab akut poole jagu maha, et vaevu vaevu jõuad Saaremaale.
Parafraseeringuga panid veits võssa nüüd omadega. Proovi homme uuesti.

Vesiniku tuleviku vastu räägib vesiniku enda tegemise protsess, seepärast pole sellega edasi mindud, lisaks ka säilitamise protsess, sest vesiniku aatomil on üks imepärane omadus, kui põhikooli keemiatundi meenutada. Akud aga oli juba olemasolev tehnoloogia otsast lõpuni ja on vahepeal teinud ainult elektri mahutavuse piiride kompamist füüsika ja keemia vallas. Akud on tore vahepeatus küll aga pärismaailm selle peale kestma ei jää, see maailm, mis sulle toidu lauale toob. Meie eluiga või mitte, laiemalt tuleb mõelda, mitte niisama nina alla nagu siin kombeks on. Suure hurraaga kohe esimest tehnikat kummardama, tegelt pikka pidu ikkagi pole.

Ses osas võin sekundeerida. Õnnestus külastada Hyundai Motor Studio-t Koreas. Seal kinnitati, et nii nende peamaja kui ka otsene konkurent-koostööparner Kia tegelevad aktiivselt vesiniku lahendustega, mis ka nende silmis on tulevik. Praegu on veel üks suur komistuskivi: kallis hüdrolüüs.

Miks peab autonduses ja auto kasutuses senine trend üldse jätkuma?

rasketranspordis ja raudteel on võib vesiniku kujuenda domineerivaks. sõiduatode korral võib ju vabalt muutuda ka autode kasutus. Ei eeldata lihtsalt, et sõiduatoga peab saama non-stop 1000 km järjest sõita ja no halloo - autosuvila vedamine on totrus kuubis ja seda teevad ikka vähesed.

Ära tule jälle oma linnalapse elu siia laiendama pärismeeste maailma, kellel auto on töövahend, mitte suvilasse sõitmise vahend. 800 kilose suvila võid asendada ka täiskoormusel oleva kerghaagisega või siis mõne elektriauto puhul suisa 2,5 tonnise piduritega haagisega. Sõiduautode puhul on ka vaja ikkagi pikka maad lasta, juuni alguses tõmbasin 2300 kiltsa jutti maha, kaks juhti, üks magas, teine sõitis, peatused olid ainult tanklas põie kuivaks väänamiseks ja paagi bensiiniga täitmiseks. Legaalsete kiiruste juurde jäädes olin kohal 22 tunniga. Iroonia siinkohal on kusjuures see, et sihtmärk oli NIO esindus lõpuks :)
Ühesõnaga see, et sinul pole vaja, ei tähenda, et mõnel meist poleks vaja. Tunnistan, et see on minu poolt ka ekstreemne näide, sellist asja ei pea õnneks väga tihti tegema aga 1000 kuni 1500km jutti on selline tavalisem asi, mida korra kuus on vaja teha. Ja ära tule kulleritest ka rääkima, nad ei võta pakke peale kella 5'te peale ega sõida ka nädalavahetusel. Lisaks mõtled kitsarinnaliselt meie pisikese lombi peale. Paljudes riikides ei jõua sa 1000km sõites isegi riigipiirist riigipiirini. Jää siia pealinnapoisiks ikka parem ja ära ürita mõelda logistikavaldkonna, IT, meditsiiniharude jne asjade peale, ilmselgelt sul puudub vastav kogemus.

# laiendama pärismeeste maailma, kellel auto on töövahend, mitte suvilasse sõitmise
# vahend
Annad endale ikka aru, et need nö "pärismehed" keda silmas pead on vähemus autodega sõitjatest ? Kuidas oleks, kui sa ise ka aru saaks, et selliste vähemuste järgi tootjad oma plaane üldiselt ei tee, vähemalt mitte nö esimese lainena. Kunagi kui muud turusektorid on ära küllastatud jõuab järg ka selliste "pärismeeste" mänguasjadeni.

# Lugedes pealkirja, siis on Elektriauto mõttekus teemas
Ja jätkuvalt pole traktor auto ;)
Mis mõttekusse endasse puutub, siis niisuguses eeslinna riigis nagu Eesti sobib elektriauto peaaegu igale poole. Maailmas on kohti kuhu ei sobi aga need meie konnatiigist ja ka Euroopast üsna kaugel.

# Töövahendiks endiselt ei kõlba
DPD on meil jah hobiettevõte, päris tööd ei tee :P
Telia oma elektrilise autopargiga ka päris tööd ei tee.

Ja tore näha, et sa jätkuvalt endale rõõmsalt vastu räägid:
# tulevik on vesiniku päralt ikkagi.

# Vesiniku tuleviku vastu räägib vesiniku enda tegemise protsess, seepärast pole
# sellega edasi mindud, lisaks ka säilitamise protsess

Jaapani taksofirma kogemused ilmestavad ka majanduslikus võtmes probleemi olemust: https://hydrogen-central.com/taxi-firms-hydrogen-cell-experi
ence-highlights-fuels-pitfalls-forbes/
Ehk siis vesinik on kütusena lihtsalt kallim. Arvestades, et vesiniku tootmine on suurema energiakuluga kui otse elektriga sõitmine, siis jääb see hinnaerinevus ka kestma, parimal juhul lihtsalt väheneb natuke.
Teatud valdkondades, teatud juhtudel võib selle suurema kütuse kulu ära kannatada muude hüvede nimel. Sõiduatod ja ka veoautod suure tõenäosusega seda kallimat hinda majanduslikus mõttes välja ei kannata.

Ilus punnitus oli aga suht hale argumenteerimine, muud ei oskagi nagu öelda... Vasturääkivust pole, on ainult su enda kitsas ja tulevikku mitte nägev silmaring. Pole hullu, paljudele polegi seda mõistust antud infotöötlemise valdkonnas, ei suuda isegi 10 aastat minevikku näha, mida materjalifüüsika vahepeal teinud on, veel vähem, mida keemia teinud on. Tundub, et ka vesinikumaardlad on ulme ja uudisprojekt.

Aga sulle soovitus, et kui kiimavärk ikka nii sügeleb, hakka golfikäruga liikuma, pole neid loodust raiskavaid lisasid ju vaja.

DPD ja Telia on otsene tõestus minu korduvalt ja korduvalt välja öeldud sõnadele, ära ürita nüüd selle ütluse paikapidavust oma sõnade värdjaliku moonutuse kaudu muuta.

Tavaline netitrolli käik sul tegelt :)

Mõni siin foorumis on ikka täitsa dinosaurus või ütleks isegi fossiil

..see Megane E-Tech on tegelikult Leafi vaste Renault logoga...?
Andmed ju kahtlaselt sarnased?
Seda ma imestan, et Zoe kadunud...?

Hind alates 43 760...

Kui selle või 60 kWh Leafi saaks kätte 25 k€ - ga, siis oleks huvilisi palju?

Tõenäoliselt. Tean väga paljusid, kes viskaks enda vana diiselpassati nurka ja võtaks tööl käimiseks just midagi sellist.

25k jõuaks küll liisingusse võtta, 45k puhul on vaja juba paar auku püksivöö edasi tõmmata.

Megane peaks olema Ariya-ga samale platvormile ehitatud mitte Leaf omale. Leaf oma peaks oma elu lähiaastatel lõpetama ja võib-olla tuleb uus asemele. Teeninud üsna hästi kuigi tänapäeva mõistes iganenud tehnoloogia, kasvõi seetõttu, et ei oma akude jahutust.

Järelturult võib leida ka ~25k eest neid suurema akupakiga Leaf-e, uuena koos riigi toetusega peaks jääma siiski sinna 35k kanti hetkel veel. Alati võib uurida esindusest kas teevad veel alla. Eelmise toetusvooru ajal tehti kampaaniat, et 5k ale ja veel 5k toetust ehk kokku justkui 10k alet.


Deus, Ilus punnitus oli aga suht hale argumenteerimine, muud ei oskagi nagu öelda...