Ehk keegi siinsetest kasutajatest on kokku puutunud sellise olukorraga. Nimelt tegi abikaasa minu autoga avarii. Õnnetuses osales ainult minu abikaasa(sõitis libedaga teelt välja), auto oli tehniliselt korras, ülevaatus ja kindlustus tehtud, talverehvid all. Abikaasa toibus haiglas paar päeva ja auto mahakandmisele. Ok, hea et niigi läks. Üllatus saabus aga paar kuud hiljem, kui abikaasale saadeti trahviteade, kus kirjas, et seoses mulle varalise kahju tekitamise ja iseendale tervisekahjustuse tekitamisega trahv 300 eurot! Kuna olen hetkel peres ainuke, kes töötab, siis tähendab see seda, et lisaks auto kaotusele pean maksma ka trahvi. Kas kellegil on kogemust kuidas sarnases olukorras käituda ja mida ette võtta? Auto ostetud abielu ajal, seega peaks ju ühisvara ka olema, kuigi minu nimel. Igatahes väga ülekohtune tundub see trahviteade.
See on jah ikka päris jabur. Ise saan kahju, naine saab kahju. Ning selle eest maksa veel trahvi kah. Tegemist oli õnnetusega mitte meelega endale kahju tekitamisega. See on umbes nii, et libedaga kukun, murran jalaluu ja hiljem maksan trahvi, et murdsin endal jalaluu. Päris haige ikka.
Inimlikult võttes haige, kuid juriidiliselt kõik õige. Naine rikkus ju liikluseeskirja mõnda punkti, kui avariisse sattus. Avarii põhjustamine on samuti liikluseeskirja rikkumine, mille eest on võimalik trahv määrata. Ilmselt küsiti ka ilusasti, lihtsalt niisama tavaliselt sellise asja eest trahvi ei tehta.
See kõik on nii uskumatu, et sobib "Pealtnägija" teemaks. Ise arvan, et kannatanut/avariipõhjustajat kasutati ära sel viisil, et paluti vahetult peale õnnetust mingile "tüüpprotokollile" alla kirjutada, sellega põhjalikumalt tutvumata. Oleme ausad, kui paljudel meist säilib peale sellist õnnetust reaalsustaju, aga seda oldi nõus kohe kiiresti ära kasutama. Täitsa tavaline, et seda alati nii just tehaksegi ja proovi siis pärast midagi muuta.
Siit soovitus: see lugu tule laiema avalikkuse ette tuua!
§ 223. Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine
(1) Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
(2) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
Mulle sõitis poiss jalgrattaga vastu seisvat autot. Pidasin noormehe kinni ja kutsusin politsei. Vanemad said trahvi ja lisaks tuli hüvitada 2 detaili värvimine mida ratas oli kraapinud.
Pidage meeles, et kui on õnnetuse sündmuskohal vaidlus ja politsei tuleb kohale asja lahendama saab süüdlane alati trahvi.
Autoga matsu pannes ja teelt välja sõites võite hiljem saada maaomanikult kaebuse ja võimaliku kahjutasunõude kui näiteks sõidate põllule kus vili kasvab.
(1) Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
Jutt on iseendale kahju tekkimisest mitte teistele!
Ja ei saa alati trahvi kui politsei tuleb asja vaidlema. Sõideti ka küljelt sisse ja politsei kutsuti ka vaidlema. Ei saanud põhjustaja mingit trahvi. Puhtalt kindlustuse teema.
Jajaa. Muidugi võib maaomanik veel kahjunõude hüvitamist nõuda kui inimesed autoga põllule sõitnud ja veri taga. Krt ma võin ka ahne olla. Aga teiste inimeste õnnetuste pealt ikka teenima nagu ei hakkaks. See pool kotti vilja ca 5 eurot mis võibolla jääb põllult saamata mind ka enam oluliselt vaesemaks ega rikkamaks ei tee. Ma ei tea mingi inimlikkus võiks ikka inimestel olla. Aga seda on jah palju tahetud vist tänapäeva ühiskonnas, ainult raha raha raha, muu ei huvita, kasvõi üle laipade? Sõltub muidugi ka mis hullu otsa satud.
Kui politsei teeb kohapeal liiklusõnnetuse protokolli, kaasneb sellega rahatrahv. Plekimõlkimise puhul, kui kõik on selge, inimvigastusi ei ole, kõik on kained, lubadega jne, siis politsei ei hakka üldjuhul kohapeal midagi vormistama, sageli piisab süüdlasele politsei kohaletulekust, et oma süüd tunnistada. Kui aga kaasnevad inimvigastused, ei ole politseil muud võimalust, ta on kohustatud juhile tegema joobeekspertiisi ja vormistama protokolli.
Siidiuss, kas Sinu arvates need Lõuna-Eesti debiilikutest põllurallitajad ei väärigi mingit hukkamõistu? Nendest igaüks põhjustaski ehk paari koti vilja hävimise, kuid põllumees sai kõikide debiilikute koosmõjul ränga kahju.
Kõik õige. Abikaasale koostati protokoll, millele ta alla kirjutas. Siiski, saades kätte trahviotsuse ja sellega lähemalt tutvunud, avastasime, et seal on kirjas avarii tunnistaja ütlused ja ka minu abikaasa ütlused. Kuna aga tunnistaja ütlus auto sõidusuuna kohta ei vasta otsuses tõele, siis ilmselt sellele punktile rõhudes pöördumegi juristide poole. Abikaasa jutt on ka protokollis kirjas ja tema ütluses on õige sõidusuund.
ära kohe advokaati otsima hakka,läheb lõpux kallimax,tee kohtu avaldus ,trahvi kas väiksemax või tühistamisex, väiksemaks reeglina teevad ,kui suudad põhiendada oma rasket majanduslikku olukorda ja niigi kahju varale ja tervisele.see ei maksa midagi ja kui saad näitex 300 pealt 100 peale on ka asi.
aaa kes ütles ,et elu on õiglane, ise olen nii teinud ,aga mul hea ,sest 5 aastat pole kontole laekumisi olnud ja viimane töökoht oli töötu ...
Paljudes EU riikides järgneb avarii põhjustamisele reeglina trahv (st erandid sõltuvad täpsetest asjaoludest ja kinnitavad reeglit). Ka siis, kui tegu on suvalise teelt välja sõitmisega, milles ei saa kannatada isegi mitte auto.
Siin all on hea näide olukorrast, kus ahelavarii tekkimise põhjuseks pole mitte keerulised teeolud, vaid autojuhtide süüdimatus, et lastakse tuimalt kiiremini, kui on hetkel nähtavus/pidurdusmaa. See on alati pea kõigi ahelavariide põhjus. Imestan, et politsei sellise liiklusprobleemiga ei tegele. Need juhid, kes sellises olukorras pidama ei saa, võiks kõik jääda automaatselt lubadest ilma eranditeta ja lubatakse uuesti eksamile alles peale autokooli teoreetilise ja praktilise osa läbimist. https://www.itemfix.com/v?t=avf3gq
Politseil oleks seda lihtne kontrollida ja niiviisi ka selliste avariide ohtu ennetada, kuna nähtavuse, tee pidamisomaduste ja pidurdusmaa omavaheline suhe on piisavalt hästi numbriliselt mõõdetav suurus. Ega siin polegi vaja mingit kiiruskaamera tüüpi laustrahvimist, sest autod on erinevad ja autodel kohtab ka erinevaid lisasid (soojuskaamerad jm), mis võimaldavadki sõita ühel kiiremini mõnest teisest, aga maksimaalne võimalik kiirus ka "ideaalse autoga" on välja arvutatav ja hästi kontrollitav. Seda ületatakse ikkagi massiliselt ja palju rohkem, kui on keskmine "natuke üle" kiiruskaamera trahv. Promilliga sõitmine tundub sellest tuledevihust sõltuvast pidurdusmaast "ette sõitmise" kõrval tühise pseudoprobleemina.
Olen siin foorumis ka varem rääkinud, et korra pidanud niiviisi maanteel äkkpidurduse tegema, kui keset ööd oli kiilasjäisel teel paksu lumesajuga järsku hüppeliigese välja väänanud napsutaja, kes ise enam (kottpimedas!) püsti ei saanud. Minu auto "perses" kinni istuja möödus tagant otsasõidu vältimiseks vastassuuna kaudu. Pere jäi vilkuvate ohukatega autosse, ise vedasin joodiku seljas tema koju...
Alles mõne päeva eest oli uudis, kui üle-Eestilise lumetormi ajal oli nähtavus pea olematu. Abikaasa sattus just laupäeva õhtul sõitma Tallinnast Pärnusse. Kuna see 30-ga maanteel liikuv kolonn käis paljudele närvidele, keerasid tema eest autod tanklasse "kohvitama" ja tema jätkas kolonni ees 30-ga sõitmist. Mitte üks auto ei roninud mööda. Kui said pilve alt välja, jätkasid kõik ca 90-ga ja ilma tõmblemisteta. Vist on nii, et vähemalt 50km eeskuju paneb ka tõmblejad mõtlema. Eeldan, et ta ei mõelnud seda kõike minu rahustamiseks välja, kui lastega kohale jõudes oma saabumisest telefonitsi märku andis:) Uudise link: https://www.delfi.ee/artikkel/95487321/videod-tallinn-tartu-
maanteel-tikupoisi-tankla-juures-ja-mujalgi-ule-eesti-on-tee
del-nahtavus-pea-olematu
Need ahelavariide videod on kuidagi haledad vaadata. Ja siis tuleb meelde, et nendesamade idiootidega jagad igapäevaselt avalikke teid ning mõtled - kuidas on võimalik, et liiklus üldse veel toimib? Inimestel pole turvalisest kulgemisest aimugi.
Paar aastat tagasi oli Soomest sarnane video, nähtavus lumetuisus hinnanguliselt 15-20 meetrit ja kahekolme kuidagi kokkusaanud auto grupile latsasid järjest sisse vähemalt 7-80ga kulgevad autod. Nähtavus selline, et kiiremini käies võib millegi vastu põrgata.
# Paljudes EU riikides järgneb avarii põhjustamisele reeglina trahv
See reegel kehtis muide ka meil Nõukogude Liidus. Olen minagi elus üks kord autoga avarii põhjustanud (see oli alles 1989. aastal) ja kuigi süüdi oli silma paistnud päike, siis sain trahvi ikka. Kutsuti ilusasti autoinspektsiooni vestlusele ja tehti 20 rubla trahvi. Kena noor miilitsaonu oli ja ütles, et vähem ei saa kuidagi teha, seadus olevat selline.
# Siin all on hea näide olukorrast, kus ahelavarii tekkimise põhjuseks pole mitte keerulised teeolud, vaid autojuhtide süüdimatus, et lastakse tuimalt kiiremini, kui on hetkel nähtavus/pidurdusmaa. See on alati pea kõigi ahelavariide põhjus.
Jään antud küsimuses Kärsaga sügavalt eriarvamusele. Ses osas nõus, et põhjuseks on autojuhtide süüdimatus, kuid probleem on hoopis selles, et sõna "pikivahe" ei ole enamik liiklejaid mitte kunagi kuulnud. On ainult puhas õnn, et neid tagant otsasõite nii vähe on.
# Alles mõne päeva eest oli uudis, kui üle-Eestilise lumetormi ajal oli nähtavus pea olematu. Abikaasa sattus just laupäeva õhtul sõitma Tallinnast Pärnusse. Kuna see 30-ga maanteel liikuv kolonn käis paljudele närvidele, keerasid tema eest autod tanklasse "kohvitama" ja tema jätkas kolonni ees 30-ga sõitmist. Mitte üks auto ei roninud mööda.
Just selle laupäevase kõige hullema lumetormi ajal juhtusin roolis olema liikudes Tartust Tallinna poole. Õnneks siiski ei sõidetud mitte 30-ga (see oleks tähendanud enamiku jaoks ülimalt äärmuslikult liiklusohtlikku käitumist), vaid umbes 80-ga, kuid kolonni esimesel sõidukil puudus püsikiirushoidja ja nii see kiirus kõikus 65 ja 85 vahel. Ajas tõesti kohutavalt närvi, aga õnneks on Tartu maantee hästi ehitatud nii et alates Mäo mitmerealisest lõigust sai selle mure unustada ja rahulikult 110-ga Tallinnani kulgeda.
Eks selle kolonnis kulgemise ajal oli päris pikalt kõhe tunne, kui taga sõitis auto üsna minu auto tagaosa lähedal. Selel juht loomulikult ei olnud kunagi kuulnud sõna "pikivahe", õnneks lõppes kõik hästi. Ise seadsin sellises tormis küll distantsi eesliiklejaga maksimumi peale - see oli tol hetkel täiesti sobilik.
PS naast või lamell jaoks on auto24.ee eraldi teema.
# Jään antud küsimuses Kärsaga sügavalt eriarvamusele.
Ma ei saanudki aru, milles Sa eriarvamusele jäid, kuna Sa kirjutasid ju sisuliselt seda sama mis minagi:)) Ma pidasin silmas seda, et nähtavus oli aastaajale vastav ja igasugused kuivast-päikeselisest ilmast erinevad olud ei ole mitte keerulised teeolud, vaid midagi, mida kohtab meie kliimas iga-aastaselt umbes poole aasta jooksul. Ka jää ega lumi pole keerulised teeolud. Lihtsalt tuleb käituda teeoludele vastavalt, kuid see on millegipärast tühi sõnakõlks nagu soovitus maski kanda, sest kui mitte keegi nagunii ei kontrolli ja selle eest karistada ei saa, teevad seda vaid osa inimestest - just see osa, kellega reeglina ei juhtu neid jamasid.
# Õnneks siiski ei sõidetud mitte 30-ga
Tema sõnad, et muidu poleks jäänud pidurdusmaad. Aga see oli vaid mõnikümmend km, mitte kogu tee. Lisaks mõnikümmend km 40-50 vahemikus, ülejäänud tavalise kiirusega. Ka mina olen korra elus tulnud õhtusel tipptunnil Tartust (äkki oli kuhugi Kärevere-Laevani) ca 30-ga ülitiheda lumesaju tõttu, edasi tavapärasel kiirusel. Ei pane üldse pahaks, et mõne inimese moodsamate "nägemisabidega" auto võimaldabki sõita kiiremini, aga neid soojusnägevaid autosid on tänapäeval veel vähe.
# Ma ei saanudki aru, milles Sa eriarvamusele jäid, kuna Sa kirjutasid ju sisuliselt seda sama mis minagi:))
Saatan on teadupärast peidus detailides. Õnneks pole Kur@t nii kole, kui teda seinale maalitakse.
Minu jaoks on absurdne see, et langetame sõidukiiruse kasvõi nulli, peaasi, et saaks eessõitjal kahemeetrise vahega sabas sõita. Selle asemel, et hoida ohutut pikivahet teeme mida iganes - ja siis imestame, miks tekivad ahelavariid.
Maantee pole ju Tallinna linn, kus pisut pikema pikivahe korral kohe vahele reastutakse ja siis pead jälle ise pidurdama ja pidurdama...
Laupäeval oli natukene rohkem lääne pool kui harutee, nähtavus suisa 20m. Mis iganes asjaga ei kiiritanud, järgmist helkurposti ei näinud, isegi kurvis mitte, veel vähem ees sõitvat autot. Loomulik, et sellistes tingimustes hoiad pikivahet teise tagatulede nägemise järgi ja timmid ka kiiruse alla, kui juba tagumist tagatuld ei näe, siis pole ka väga lootust vastutulevat esituld piisavalt vara näha ehk möödasõit on loto. Elus teist korda kogenud sellist tähesadu.
Ma ei öelnud juhuslikult, et seadsin kiiruse eesõitja järgi ja distantsi maksimumi peale. Mis iganes eessõitja teeb, minu auto järgib seda (kui ta kraavi sõidab, siis seda ma järgi ei tee, teed vaatan ikka ise) ja kui ta seina sõidab, siis on piisavalt pikk maa, et seisma saada.
Adaptiivne püsikas töötas nagu kulda tuisule vaatamata.
Lugesin jah seda a unustasin mainida, et mu oma radar lülitab end välja sellise saju peale või ei luba sissegi lülitada end, olgu vihm või lumi. Pean lootma oma silmanägemise peale endiselt. Sellises oludes ei taha muidugi isegi tavapüsikat ega piirajat kasutada...
Sai ka nv. mööda Eestit sõidetud, teeolud *****, aga õnneks enamusel mõistus peas ja kõvatajaid ei leidunud, st. enamus lasid 70-85 kmh.
Naljakas oli see, et kohe, kui tuli 100 kmh märk, siis paljud tõstsid kiirust, olgugi, et teeolud olid täpselt sama s***d.
Aga eks nägi ka kraavisistujaid, enamus kas hooga üle ristmiku või ristmikult välja sõitnud....
Eks ta enamuses väljasõitja süü ole aga selle eest veel eraldi karistada....
Eks arutelu koht ole tõesti, kas libedaga ja rasketes oludes maksab ikka püsikiirushoidjaga sõita. Mina ise pigem ei sõidaks ja nagu Deus nimeline tegelane kirjutas, siis tegelikult radari ninas olev andur lülitab asja üldse välja. Jällegi hea asi, mis vähemtargemate jaoks välja mõeldud.
Mis kõvatajatesse puutub, siis on tegelikult naeruväärne, et pühap oli Tln-Ääsmäe lõigul kiirus piiratud 80 peale, samalajal kogu lõik Pärnust 90-100 täiesti legaalne.
Tiit_ , Sul on hästi arenenud huumorimeel. Sa peaksid poliitikasse suunduma, oskad musta valgeks rääkida kui vaja :-)
# ja nagu Deus nimeline tegelane kirjutas, siis tegelikult radari ninas olev andur lülitab asja üldse välja. Jällegi hea asi, mis vähemtargemate jaoks välja mõeldud.
Kuidas nüüd viisakalt seda öeldagi - no vaat ei lülitanud, tee mis tahad kui just ise välja ei lülita. Andur töötas ideaalselt ja reageeris täpselt eesliikleja peale. Või on see pisut väheusutavalt selgitatud?
Eks ole põhjust ka, kuna vähemtargemad ei suuda isegi lihtsaid asju teistele selgeks teha :)
Deusil lülitas välja, marita57-l ei lülitanud. Autod ongi erinevad.
# Ma ei öelnud juhuslikult, et seadsin kiiruse eesõitja järgi ja distantsi maksimumi
# peale. Mis iganes eessõitja teeb, minu auto järgib seda
Kas siin pole mitte seda ohtu, et kui eessõitja sõidab otsa teel peatunud autole (mida Sina ei saagi näha, st sõidab sisuliselt vastu seina), siis Sinu hädaabi pidurdamise süsteem ei hinda jäise tee libedust õigesti ja ei jäägi muud üle, kui otsa/kraavi sõita?
Siit edasi kohe ka järgmine otseselt pidurdusmaa hindamist puudutav küsimus Sulle kui väga kogenud ja pika staazhiga sõitjale, et kas Sinu arvates täidab elektroonika oma eesmärki sellistes oludes adekvaatselt? Kas elektroonika oskab valida EELNEVALT õige kiiruse näiteks libedal kaldus teel, kus ratta jäljes sõitmine on ohutuse mõistes üldse võimatu ja peaks liikuma teosammul mööda teepeenart? Pean silmas sellist olukorda, nagu alloleval lingil, kus mõistusega inimene saab hakkama, aga mõistuseta (st kogemusteta) inimene jääb lootma elektroonikale? Tunnistan, et mina pole sellist elektroonikat seni kohanud, aga ma pole ka "kõigi" autodega sõitnud:) https://www.youtube.com/watch?v=1jcLEkjeCy4
Deusi väljend "tähesadu" on üsnagi tabav:) Ma nüüd pakun puusalt, aga tihedas sajus ja eesoleva autode tagatulede nägemise põhjal mingeid otsuseid tehes on ca 50-60km/h vahemik minu arvates maksimaalne, kus üldse on võimalik jää peal auto pidama saada olukorras, kus ees olev auto nt seisvale rekkale tagant sisse lajatab. Pigem vähem kui rohkem. Suuremad kiirused viitavad sellele, et sadu pole eriti tihe, vastassuunas liiklust pole ja ees sõitjal pole vajadust kaugtulesid kordagi lähituledele ümber lülitada.
See viimane lõik läheb samasse kategooriasse sellega, kuhu Soomes "Moottori" ajakirjades surmaavariide analüüsil politsei poolt sageli jõutakse, et tavamõistes lähituledega (st vanakooliautodega) peaks olema 90-ga sõitmine keelatud ebapiisava hädapidurdusmaa tõttu. Sellest oli juttu ka Eestis, kui terve kolonn lähituledega samast ohvrist maanteekiirusel (äkki oli veel 110 alas) üle sõitis. Loomalaipade puhul näen nende "ribadeks sõitmist" ebapiisava lähitulede valgusvihu tõttu igal öösõidul mitmes kohas. Endal pole siiani õnneks juhtunud, aga eks selles on lisaks ettevaatusele ka õnne mängus...
Lihtsalt pilt. Minu jaoks siiski mõistmatu, et mõistuse olemasolu ei ole eelduseks juhilubade saamisel või kui on "koba peale" saadud, siis nende kehtivuse pikendamisel ei arvestata, kui inimese käitumine viitab mõistuse puudumisele. Sõidueksami eesmärk ongi ju ennetada loodusliku valiku alusel toimuvat selektsiooni, kuna liikluses kipub Darwini auhindade võitmine võtma endaga kuulsusrikkale poodiumile kaasa ka süütuid kaasreisijaid ja -liiklejaid.
# Mis udutulest rääkida kui paljud ei pane tagatuldki tuisus tööle.
Aga selle eest mõned panevad linnas, kui tuleb 3 piiska vihma tunnis:)
Udukate mõiste defineerimisega on läinud kah väheke lappama, sest kusagil lõunas räägitaksegi "udu tulest" udu kontekstis. Meie kliimas, kus udukaid ongi kõige rohkem vaja just tuisus, ei soojenda need moodsad LED tuled enam tuleklaasi ja see mattub hetkega lumekihi alla. Ometi lubatakse selliseid autosid müüa ka põhjamaades.
Enamus autod millel öösel tagatuled ei ole sisselülitatud on pärit Soomest ,kus mingid ajukääbikud teevad ise automaatseid tulede lülitamisi põlveotsas kodus ...
Niisiis põlevadki vaid ees lähituled .
Juht peab ka paras juhm roolis lisaks olema..
Üks äärmiselt kurb juhtum aastavahetusest, kus seaduste järgi on süüdi (mitteraskes) joobes juht. Tegelik põhjus, milles on joobel ainult üks osa ning mida nüüd "uuritakse", ehk siis vale sõidukiiruse valimine ja udus oma tuledevihust "ette" sõitmine reaalset pidurdusmaad arvestamata, on samas täiesti igapäevane nähtus ja politsei sellega ei tegele. Selle eest ka ei karistata, kui juhuslikult autotee peal kedagi ees ei ole ja talle otsa ei sõida... Politsei on nii õhukeseks tehtud, et ennetustöö asemel on jäänud ressurssi ainult tagajärgedega tegelemiseks. Hea meelega näeks just sellistes asjades "rohkem politseiriiki", sest praegu kehtiva normaalsuse järgi oleks need tagajärjed veel palju hullemad olnud, kui selle natuke napsuse juhi järel oleks tulnud veel kolonn kaineid...
Kärss, see ei pruugi päris nii olla. Kuskil mälusopis on juhtum, kus joobes juht sõitis üle teel lebavast kodanikust. Sõitis koju, mõtles järgi ja teatas, et juhtus. Karistada sai ainult joobes juhtimise eest. Kui keegi viidata oskab, olen tänulik. Konkreetsel juhul on ehk rohkem teemaks tuledest ettesõitmine, aga see on tavapärane ja teemasse ei puutu.
Vist oli tõesti midagi sellist, mul nüüd kah nagu hämaralt mingi selline asi meenuks. Lisaks meenub ka olukord, kus mitu autot sõitsid inimesest üle ja pärast tekkis uurimise käigus küsimus, et kelle poolt üle sõitmine oli surmav, kelle poolt tekitati vigastusi või kes sõitis üle juba hukkunud inimesest - küsimused on hukkunu seisukohalt absurdsed, aga enne süüdistuse esitamist peavad neile küsimustele olema vastused teada. Eks need lingid kusagilt Delfi arhiivist peaks leitavad ole... millegipärast on mul meeles sellised uudised pigem lõppemas sõnadega "politsei alustas uurimist", sest siis olid need nn esilehe uudised. Hiljem uurimise tulemuste uudised jõuavad harva esilehtedele.
