Ma toon siia teemasse paar näidet Põhja-Norrast, kus ise pesitsen. Vist kõige rohkem elmasinaid per person?
Siin varem läbi käinud teema, et lae "objektil" ehk kohale jõudes viska juhe sappa. Hea näide siit: varem ei olnud see probleemiks, kui tulid kasvõi kontorisse ja võtsid seinakontaktist mõneks tunniks voolu, nüüd on aga enamus kohtades välised kontaktid maja välisseintest kadunud. Ka korterelamutelt, kus varem oli täitsa normaalne, et iga püstaku juures oli kontakt välisseinas. Nüüd on kõik kontaktid sees, lukus ukse taga, ehk siis saab aind püstaku elanik või siis mõni remondimees- el auto laadimine neist on keelatud. Just sellepärast, et see ühistu/maja üldarvestist ja selle maksab kinni kas ühistu või majaomanik, mitte aga elauto kasutaja.
Lisaks on tekkinud probleem laadijate väljaehitamisega, nt majas on 30 korterit, neist 5 kasutab elautot, miks peab ühistu maksma laadijate ehitamise eest, et aind need 5 saaks kasutada seda hüve? Ülejäänud on pensionärid, kes ütlevad, et suren varsti ära, mis k*radi uut autot ma ostma hakkan ja miks mina oma ühistumaksust pean talle looma laadimisvõimaluse, kas keegi mulle kanistriga bensiini koju toob? Täitsa lehes kirjeldatud juhtumid.
Klassikalisel ehitusobjektil pole lootuski saada juhet sappa, kuna seal kõik kilbid alati kasutuses ja tuleb puudugi- proovi oma juhtmele koht leida.
Teine näide- nädalavahetuse pelgupaik linnast ca 120km käänulist üles-alla teed, olen seal käinud Teslaga, käruga, edasitagasi pole probleem, aga kui jään sinna nädalavahetuseks (nt -28 talvel) ja teeb paar tiiru ka üle piiri Rootsi, siis vaja juba laadida. Elekter olemas, aga 10A, kui aga küte ja valgus jne elamises järel, siis on olnud juhuseid, kus ei pea kaitse vastu niisamagi talvel. Lootusetu visata veel auto juhe sappa. Lähim laadija on ca 15km kaugusel, siis pean ikka mingi aja seal parklas veetma.
Mul on paar tuttavat Eestist küsinud, miks ma loll pole pannud päiksepaneele katusele, sellest ju piisab ja siis jääks nn postist tulev elekter vajadusel kasvõi autolaadimiseks. Hea plaan, aga palju elektrit on just vaja talvel, aga siis polaaröö ja kui paneelid toodavad korralikult, ehk suvel, siis ju polaarpäev ja soe ja el tarbimine niikuinii olematu.
Tööalaselt sama probleemi ees, mis siin varem kirjeldatu- on päevi, kus päevane läbisõit aind ca 30km, pole probleemi elektrikaga. On päevi, kus läbisõit ka aind 170km, ehk siis obj edasitagasi, aga probleem, et see asi asub pärapõrgus ja elekter genekapealt, pole mingit lootustki, et el-kaubik, kehvemal juhul veel koos käruga seal laadimata ära käiks. Et laadija sappa saada, peaks veel 30km edasi sõitma, ära laadima ja siis tagasi. Mis aga aastase objekti puhul teeb juba suht suure lisakilomeetrite hulga, eriti veel siin, kus kindlustuse suurus sõltub läbisõidust. Lisaks sõiduaeg 60km + laadimisaeg.
Sellest suvest vuravad siin ringi nüüd elektribussid ja linnas peatustes suht palju laadijaid, pmst sõidab peatusesse, a'la pikem paus ca 20min ja sel ajal laeb. Eks talv näitab, kuidas asi õigustab, samas ei usu, et midagi peaks valesti minema, keegi vast ikka arvutas pauside vahed/läbisõit ja laadijate asukohad enne läbi.
Aga hetkel ajuvabaks lahenduseks on elektril raske/kaevetehnika. Ma pole veel aru saanud, kust tuleb see nn sääst rahakotile? Elektrika käigushoidmine on küll 8x... odavam, kui diislikal ja sääst keskkonnale, kuna ei saasta. Ee, kas nt 300000eur maksva ekskskavaatori soetushind ei kajastugi tunnihinnas, vaid aind elkulu ja mehe töö??? lisaks laadimisvõimalus kasvõi lõunapausil või öösel peale tööd, keegi ei sõiduta ju tehnikat objektilt "koju" vaid laetakse kohapeal suurte diiselgeneraatoritega!!! Sest kust sa võtad sellise pistiku, mis laeks kalluri/ekskavaatori 45min jooksul 80% peale. Roheline värk? Siis käib kohaliku omavalitsuse tegelane ajalehes targutamas, et see pole vastuvõetav, nii need asjad ei käi! Aga lahendus kesklinnas kopa laadimiseks 150kw laadijaga? Pakutakse konteiner-akupanka, mida siis veab laadima ja tagasi objektile multilift. Ehk siis tavaekskavaatori ehk ühe ühiku asemel, on vaja samaks tööks elektriga 2 ühikut tehnikat.
Näen nii palju absurdi selles "rohelises" maailmas.

Minge lugege suvalises tanklas poole tunni jooksul kokku seal tankimas käivad autod. Nüüd kujutage ette, et sama arv elektriautosid pargib ja tangib seal end pool tundi. Mitu laadimisposti peaks ühes tanklas siis olema? Siis minge magalarajooni ja vaadake, palju peab olema poste iga maja ees, et kõik saaksid öösel laadida.

# Miks peaks parklas olema laadija?
# Miks peaks kaubanduskeskus ehitama laadimisvõrgustikku?

Kaks põhjust:
1) see on sätestatud uute euronormidega
2) see on aja märk (ja kaubanduskeskused on seda juba vaikselt tegema hakanud, et kliente meelitada)

Parklas ei ole vaja mingit 800 Ionity hüper-buper laadijat. Kolm faasi on juba puhas luksus, 7,2 kW ajaks asja täitsa ära, 20 oleks väga broo.

# Üldjuhul on küll kõik toredad ja sõbralikud inimesed aga igal juhul oleks veidi
# ebamugav sellise tegevusega tööalast kohtumist alustada.

Seda suhtumist tuleb hakata muutma, sest nii kaua, kuni lennukaugused on sedavõrd palju väiksemad fossiilikatest ja laadimise/tankimise ajakulu vahe nii suur, ei ole teisi valikuid. Kui just keegi laetud akude kiirvahetust pakkuma ei hakka mõistliku hinnaga. Aga see ei juhtu homme.

Eks meil kõigil ole erinevad tutvusringkonnad ja näeme seetõttu mitte ainult enda, vaid ka teiste maailma erineva nurga alt. Ka minu abikaasa tööpäevad on sellised, et ühe päeva veedab kontoris arvuti taga, aga teisel päeval peab käima Pärnus, lahendama kiirelt probleemi, edasi Narva jne. Aga iga päev tahab jõuda ikka ka normaalsel ajal koju. St ta sõidab ühe päeva jooksul 700km, mitte 350km kahel päeval (järjekordne demagoogia, mida paljudes teemades üritatakse kasutada tõestusena, et kui era/firmaauto keskmine aastane läbisõit on X, siis järelikult... jne).

Selle asemel, et oma läbisõitudest rääkida, toon hoopis sellise näite, et umbes korra nädalas ootab u 15 inimest minu järel teises Eesti otsas: läpakas/dokumendid jms mahuks ka mul baigi kohvrisse ja sellega julgeks ka 120km/h kiirusepiiranguid ületada. Suvisel ajal, miks ka mitte:)) Ei ole asi selles, mis on ainult roolikeeraja tunnihind, vaid ka nende 15 inimese ootetunnid tuleb kinni maksta (nagu Deusi näites trahvid, miks ei sobi "aeglane lennuk", kuna esimene väljumine ja lähim lennuväli kliendi uksest võib olla väga kaugel). Eile ootasid nad näiteks minust sõltumatutel asjaoludel täpselt tunni ja sõitsin nende asjaolude tõttu niigi kogu tee "mõistlikult" kiirust ületades. Me kõik maksime selle kinni, solidaarselt.

Siin kasutatakse kogu aeg demagoogilist väljendit "enamikele sobib". See ei kvalifitseeru ei poolt ega vastuargumendiks mitte kusagil, sest kui enamikele sobib, siis enamikult seda nõuda tulebki. Mitte kõigilt ja mitte nendelt, kellele ei sobi ja kellel ei ole alternatiive. Maailm ei jää seisma sellest, kui Viimsist või Peetrist ei lubata enam diisli jõul kesklinna tööle sõita või kui sinna põldudele/metsadesse ehitajad enam 5a vanust X5 omale liisida ei jaksa. Maailm jääb seisma sellest, kui seesama kipsimees ei saa oma kipsi ja veel sadat muud vajalikku asja objektile viia, kui toit ei jõua külmikuga kaubikus poodidesse üle Eesti tehnoloogia piirangutest tulenevalt määratud tundide jooksul, vaktsiinid perearstikeskustesse ka seal, kuhu ühtegi asfaltteed ei vii jne. Accelerista artiklis näidati see ära väga lihtsalt arusaadava loomkatsega:

# Peugeot` e-kaubikuga võiks ideaalis (ja tehasekulu järgi) sõita 350 km ühe
# laadimisega – praktilise elu kaubaveotest näitas, et tuulega, koormaga ja
# maanteel jäi sõiduulatus ühe laadimisega vaid 170 km kanti, hoolimata ökonoomitamisest.

Aga mis saab siis, kui ei ökonoomitagi, vaid sõidad 120 alas 130-ga (nagu ülejäänud liiklus) ja kahe auto ostmise + lisa juhi palkamise asemel paneks käru sappa? Kas lisa elektriauto valmistamine ja kasutamine on "rohelisem" kui käru vedamine konksu otsas? Ma kasutasin Soomes kokku 6a elektriautot nii, et kui oli talv ja lumi maas, siis tööandja jaoks vajalikud sõidud tegin enamjaolt oma autoga, kuna ühelt poolt oli kiirteel aeglaselt sõitmine lihtsalt ohtlik ja mägine piirkond tegi selle "sõidujäägi" niigi ette ennustamatuks, kuid teele jäämine oleks rikkunud ära bioloogilise materjali, mida samal ajal oodati.
Tsiteerin veelkord Acceleristat:

# kui diiselmootori kütusekulu kasvab rasketes oludes kümnete protsentide
# võrra, siis “e” elektrikulu kasvab päriselus sadades protsentides.

Ehk teisisõnu töö tegemiseks mõeldud autod peavad saama teha tööd mitte "enamusel ajast" vaid alati. Kui sõiduauto on üksi-kaksi sõites mugavus, siis muhviautodest kuni rasketehnikaga sõidetakse enamjaolt koormatuna tühisõite tegemata (vältides). Seda ka vastutuulega ja öösiti lumistel maanteedel enne, kui esimesed lumesahad "on ärganud". Kui koorma või käru vedamiseks vajalik lisaaku kaalub "kütusekulu" mitmekordistumise tõttu ise kärust rohkem või sööb ära arvestatava osa kandevõimest, oleks aus nimetada tehnoloogiat mittesobivaks. Aga mitte halvaks, kuna see sobib paljude teiste asjade jaoks. Näiteks tühjalt "roheliste" lõbusõitude tegemiseks ühistranspordi asemel:)

Kas allikat on ka esitada või millel põhineb väide? Taastuvate energiaallikatest biomass, hüdroenergia, geotermaalenergia võib teatud riikide spetsiifikas olla energiaallikatena enam kasutuses, kuid üldist statistikat EL keskmisena see sellisel määral ei mõjutaks. Niisamuti on iga energiaallika lahutamatu osa fossiilsete energiaallikate toetav kasutamine. Loomulikult on taastuvate energiaallikate areng positiivne, kuid neid kallutatud rohefakte ja 0 emissioon väiteid, rääkimata kasvuhoonegaaside valikust ainult CO2 keskendumisega on mindud liiale. Vaikselt nagu tunne, et kui ostad täna üksikult pakendatud puuvilja, millel on zero emission peal kirjas, siis võime tunda end kangelasena- aga, päriselt nagu?

To Kärss:
#Seda suhtumist tuleb hakata muutma, sest nii kaua, kuni lennukaugused on sedavõrd palju väiksemad fossiilikatest ja laadimise/tankimise ajakulu vahe nii suur, ei ole teisi valikuid. Kui just keegi laetud akude kiirvahetust pakkuma ei hakka mõistliku hinnaga. Aga see ei juhtu homme.

Kus jookseb piir? Tuleb üks, palub tiba voolu, tuleb teine, siis 23-s jne. Kuidas arvutada kulu, mis kaasneb selle "jagamisega" arvesti omanikule. Kas äkki sellepärast ongi Norras pistikud majade küljest kadunud ja kontorite juures ei lubata enam oma autole juhet sappa panna, va laadijad, kus maksad juba äpiga.

# Kus jookseb piir?

Ma pakuks, et kusagilt sealt, kust jookseb kodulaadimise ja kiirlaadimise särtsu hinna erinevus. See tõenäoliselt ongi "uus normaalsus", sest suund on võetud selline, et sellest küsimisest ju pääsu pole. Kui ei küsi ise, küsitakse varsti Sinult.

Ilma covidita oleksin korraldanud ka sel suvel suguvõsa kokkutuleku, paarkümmend autot heinamaal... ja kaugemalt tulijatest pooled oleks siis (särtsuajastule mõeldes) solvunud, et ma nende jaoks vähemalt 10 autole laadimisvõimekust koju tekitanud pole:) Absurdne näide illustreerimaks, milliseid kulusid tähendaks see näiteks maakohtades asuvatele ettevõtetele, kellel on niigi raske konkureerida pealinnaga, kuid ilma pealinnast (kaugelt) tulnud klientideta, koosolekuteta jne kah ellu ei jää. Seda ka talvel, kui teekatteks on läbitav lumepudru (suurem särtsukulu). Väikeettevõtte puhul on ehk vaja torgata pistikusse korraga ainult 5 autot - mis siis saab? Hakkame arveldama? Kanname kuludesse? Tõstame hindasid? Lõpetame tegevuse ja kolime Tallinnasse?

Äkki peaks alustama seal, kus on võimalik lahendada neid küsimusi. Mitte hävitama/nõrgestama seda osa majandusest ja töökohtadest seal, kus ei ole valikuid, ja seda ainult sellepärast, et sundida tegema teisi valikuid neil, kellel on juba praegu selleks võimalus olemas (ei pea silmas isegi ühistransporti), kuid nad lihtsalt ei taha... sest Viimsis või Veskimöldres ei ole prestiizhne sattuda naabrite ees naerualuseks sama kalli Dacia Springiga, kui maksab nende praegune Q7 või Cayenne, kuid vana Teslat selle raha eest kah veel ei saa... Nali naljaks, aga see on tegelik "first world" probleem. Mitte see, et vana Q7 või Cayenne lennukaugus oleks just kriitilise piiri võrra suurem Springist:) Paraku maainimestelt Passatite ja Avensiste keelamine (loe: maksude abil Springideks ümbersulatamine) ei vähenda Viimsist/Veskimöldrest kesklinna jõudmise aega, ei likvideeri ühtegi ummikut ega muuda linnas õhku rehvitolmu jagu puhtamaks.

Arvan, et milles-milles aga kogu selle koduslaadimisega hakati astuma vales suunas. Saan aru, püüti nagu ikka paremat - mugavat lahendust kliendile ja sellega võita masse. Ja sellega peteti nii iseennast kui ka naiivset üldsust.
Toppida vahendeid ja energiat kodus laadimise võimalusse (jutt käibvaldavalt magalarajoonidest) on kontraproduktiivne eriti kui pidada silmas peamist eesmärki - öko.
Vahepealne lahendus saaks olla vaid nn. linnaosa põhised parklad. Ehk siis nn.roheteadlikud inimesed ei pargiks oma elektromobiile vahetult kortermajade niigi kasinasse ümbrusse, vaid nendesse parklatesse. Kus saaks ka suurema tõenäosusega lahendada nii nende laadimise kui ka miks ka mitte juba praegu suuremaid linnu kummitava parkimise probleemi.

Teoretiseerimine probleemide leiutamises on teil tugev.
Lahenduste osas aga napib. (Mitte, et ma parem oleks aga nähtavasti olen rohkem teema kohta kohanud/näinud/lugenud niiet mõnigi mõte tekib)

See, et täna ja kohe ei ole igalpool laadijaid on infrastruktuuri probleem. Teate küll, see asi millesse EU on lubanud investeerida nüüd massiivsed summad raha, et selleks ajaks, kui tekivad uute sisepõlemismootoritega autode müügikeelud oleks kõigil võimalik laadida. (Ja need, kes siin lällavad oma lennukauguste vajaduse üle ei ole nagunii elektriauto ostjad. Isegi kui need oleks odavamad või lendaks kaugemale või pakuks sooja sööki ja sooja voodit. Lihtsalt vabandusi on vaja genereerida.)

Rõhumine enamikule on siiski oluline mitte demagoogia, sest enamik saab üle minna elektrilisele tulevikule ja jätta selle vähemuse edasi elama praeguse sarnast elu. Tõsi, nad peavad ära kasutama olemasoleva ressursi ja ei saa iga paari aasta tagant tutikat põletit osta. Aga see peaks Kärsa ideoloogiaga hästi kokku minema, võtta juba toodetust viimast. Kui keegi on kohanud mõnda seaduseelnõu, mis võtab kõigil käest ära neil juba olemas olevad sisepõlemismootorid, siis jagage mulle ka, ma tahaks seda teatrit kohe näha.
Ka selles valdkonnas kehtib üsna laialt levinud 20-80 reegel: 20% pingutust toob 80% tulemusest. Ilmselgelt numbrid reaalsuses on natuke umbkaudsed aga siiski, pingutades natukene, et need enamik ära katta, kelle igapäevane lennuvajadus ongi alla 100km, kes saavadki tööl/kodus/tänaval laetud, saame juba märgatava heitmete vähendamise.

Mis puutub korteriühistutesse, siis tundub, et ei tajuta finantsilist vaatepilti. Ühistu ehitab või ostab sisse teenusena tasulised laadijad. Hind on natuke kõrgem kui elekter aga odavam kui kiirlaadija. Iga kWh pealt paar-kolm senti teenida ühistu kassasse, siis on paari aastaga tasa teenitud laadijad ja paigaldus ja on vaid tulu ühistu kassasse. (50km päevas väidetavalt keskmine sõituvajadus, kuluga 20kWh/100km tähendaks see iga öö 10kWh ühe sõiduki kohta. 3 senti kWh eest preemiumi võttes seega ööga 30 senti. Aastaga ~110€ iga auto kohta. Mitme pesaga laadijaid küll turul. Sellise koormuse jaoks ilmselt oleks hea erilahendus, kus on üks laadija näiteks 10 ühendusega ning annab kas kõigile korraga väheke või järjekorras, et koormust jaotada. Aastaga siis üle tuhande euri tulu. Esimesed paar aastat on investeeringu tagasi teenimine ja sealt edasi on kasum.)

# Minge lugege suvalises tanklas poole tunni jooksul kokku seal tankimas
# käivad autod.
Aga kui neist autodest kolmveerand saaksid oma kütuse hoopis kodust? Ei peaks üldse tanklat külastama. Mitu posti siis vaja oleks? Mitu siis, kui 9/10 saaks oma kütuse kodust ja alustaksid igat päeva täis paagiga? See ei ole selline üks-ühele võrdlus eks. Bensiini/diislit hoiavad kodustes mahutites ikka väga väga vähesed. Elektrit saavad kodudest üsna paljud oma autole anda. (kotermajades raskem aga näe, Inglismaal on katsetustel juba põnevad lahendused:
https://thedriven.io/2020/03/24/siemens-converts-all-lamp-po
sts-on-residential-street-to-electric-car-chargers/
https://www.thisismoney.co.uk/money/cars/article-7732287/Oxf
ord-installs-UKs-pop-chargers-rise-pavement.html
) (Haakub muide hästi eespool läbi käinud mõttega, et parklas/tee ääres on vaid lambipostid)

Sisepõlemismootoriga autod ei kao meie eluea jooksul kuhugi. Need muutuvad haruldusteks. Hobisõidukiteks. Aga neid üksikuid, kes jäävad neid kasutama, sest "muud viisi ei saa" jääb seni kuni praegused põlvkonnad veel elus on. Ja arvestades, et maailmas on üle miljardi sisepõlemismootoriga auto, siis jagub nende reussurssi sellele vähemusele kenasti. Arvestades, et viimaste aastate tempo on ehitada ~100 miljonit uut autot aastas, siis planeeritud keeldude ajaks (2035) jõutakse peaaegu teine miljard veel otsagi toota.


(Kõrvaline märkus aga on ääretult naljakas lugeda kuidas inimestel on aeg nii suure väärtusega, et söögipausigi ei saa teha ja peab roolis sööma samas kulutatakse oma aega roolis istumisele kus ei saa midagi muud teha kui autot juhtida. Selle asemel, et võtta ükskõik mis ühistransport, mis võimaldab samal ajal tegeleda kõiksugu muude asjadega. Jah, saan aru, et mõnel väga üksikul juhul on mega kiire viia mingi jupp kuhugi sest muidu põleb kõik maha kuid need on harvad erijuhud. Ja kui ei ole harvad erijuhud, siis tasuks süsteem/planeerimine üle vaadata sest optimeerimiseks on tohutult ruumi. Maksta kellelegi, ilmselt mitte väga lihttöötajale, täis tööpäev palka sõitmise eest plus majutus ja teine päev tagasi sõitmise (või ületunnid kui töötaja enda elu ohtu seades ja seadusi rikkudes otse tagasi sõitma hakkab) eest kord kvartalis, kuus või nädalas on ikka kuradi suur väljaminek. Ma küll oma ettevõttes sellist pillavat kultuuri ei lubaks vaid see kulu hakkaks ruttu kellegi boonustest ja palkadest maha jooksma kuni lõpetatakse ära selline jant ehk ei lasta probleemil nii kaugele minna ja planeeritakse ette odavate logistika firmadega vajalike asjade transport.)

Ma ei nõustu sinuga. Kui aku oleks vahetatav tanklas, siis minu pärast olgu või 200km raadius, südame rahuga paugutaks elektrikaga. Seda räägib sulle üdini veendunud päris V8 (mitte see euroopa flatplane V8) mootoritega harjunud tegelane. Vahetatavad akud eemaldaks ka ära kortermaja ees laadimise mure.
Jama, mida see muidugi tekitab, on see, et "tankla" läheb tõenäoliselt miski tootmishoone suuruseks, kus akud laevad.

# Ja need, kes siin lällavad oma lennukauguste vajaduse üle ei ole nagunii
# elektriauto ostjad

Ei tea mitu korda juba sildistamise peale kirjutanud, et minul jäi varasema (suurema) toetuse ajal eKangoo ostmata ainult selle pärast, et tollased garantiitingimused ei lubanud saavutada sellist aastast läbisõitu, mida vaja oli, kuid ühtegi alternatiivi veel turul polnud (eNV200 tuli paar kuud peale toetuste lõppu). Uut autot pooleldi seisma jällegi ei osta. Lennukaugus oli sel hetkel tehtava töö jaoks piisav. Esindus pidi paraku järgima kõrgemalt tulnud reegleid ja oli läbirääkimistel paindumatu, mida ei saa neile ka ette heita. Kurb, kui hakatakse propagandat tehes pidevalt sildistama kaasamõtlemise asemel.

# minu pärast olgu või 200km raadius

Nõustun täielikult kommentaariga, aga nüüd oleks vaja täpsustada, kas see 200km on teoreetiline paberil või reaalne? Üksi ja ökotades (ideaaloludes) on lihtne, koormatuna ja kehva ilmaga juba keerulisem (accelerista loomkatse lubatud 350km asemel 170km reaalsust ja seda märgatavalt alla max lubatud kiiruse/kandevõime, vaid just ebasoodsates oludes ökonoomitades). Reaalse puhul tähendaks see paberil pigem poole suuremat numbrit ja teoreetilise puhul poole väiksemat reaalset, et "paugutamine" reaalselt ökotamiseks ei peaks kujunema:) Mõttekoht, sest kuhugi tuleks see "reaalne" joon ikkagi tõmmata. Mina seda 100km-le ainult ühte autot pidades tõmmata ei saaks. Pere kolmanda auto puhul piisaks vähemastki ja näen siin aastate pärast ka nishi, sest hea meelega ostaks omale kolmandaks autoks sellise, mille algne lubatu võis ju olla 400 (või 700)km, aga mis "viimaseid hingetõmbeid" akuga tehes napilt 100km välja veab ja ka sellele vastavat hinnalipikut (emeksigarantiid) omab.

Labjakas, kõigepealt tuleb sul teha üks firma. Kasvõi ühemehefirma. Et sa üldse saaksid aimu, mis on ettevõtlus. See on roosa unistus, et paned oma töötaja ühistranspordi peale, et ta peab minema mingit seadet häälestama ja miski jupi seal välja vahetada. Tööstuses on tähtajad taga ja need ei ole arvestatud ühistranspordiga kauba saatmisega või tanklas pläku-pläku arvestamisega.

Nagu ütlesin, et kõigepealt firma ja siis boonuste kärpimine jne.

Teha ühistranspordis tööd, selmet istuda autoroolis.

Sa ühistransporti üldse kasutanud oled?

Noh, sul on nüüd vaja Tallinnast Tartusse sõita. Kõvasti reklaamitakse, et buss või rong sõidab aja x Tartusse. Rongi puhul reklaamitakse, et isegi kiiremini kui autoga. Aga sellest reklaamist jäetakse välja üks pisiasi, kuidagi tuleb saada rongi või bussijaama ning rongi või bussijaamast edasi ka. See võtab naglalt ära teise selle aja, et sa saaksid selle bussi või rongi peale. Selles transpordis ei tule sul töö tegemisest midagi välja. Samuti ei välju sul buss/rong igal suvalisel hetkel. Paremal juhul jõuad sa olukorra tekkimisest autoga objektile, kui alles odavama ühistranspordi liigini.

Vahetatavad akud tähendab seda, et akusid peaks olema oluliselt rohkem, kui sõidus olevaid el.autosid ning lisaks laadimise infrastruktuurile oleks vaja akude vahetamise infrastruktuuri. Lisaks problad vahetatava aku kvaliteediga ning veidi täiendavaid kulutusi sulidega võitlemiseks ning veidike täiendavaid kulutusi auto konstruktsioonile.
Praegune parimate autode laadimiskiirus on 10min/200km. Supersõitjate endi jaoks on see paus kindlasti liiga pikk, aga kaasliiklejate ning maksumaksjate jaoks teretulnud nähtus.

Kortermajale on seega vaja 2000 eurost laadijat. Eleport.ee lehelt vaadates saab selle eest heal juhul 22kW laadija, millel üks või kaks otsa. Ühistule tuleb elekter tasuta kätte ja iga teenitud sent on tulu. Mustamäel kortermaja 60 korterit. 30 autot maja ees (rohkem ei mahu). Õhtu ja öötunde enne sõitu minekut umbes 12. 30 auto 10kWh laadimiseks vaja 300kWh. 12x22= 264 kWh. Annabki peaaegu välja ja aastaga 2900 euri koos. Näib ilus.

See kõik muidugi eeldab, et laadimishuvilised on öö labi järjekorra ootel valmis ja need kelle masinad laetud pargivad oma masina ümber. Kui 2 masinat koha ära võtavad ööseks ja laevad oma akud täis, siis heal juhul on teenitav tulu kolm korda väiksem ja kui uskuda 10kWh kulutamist päevas, siis 10 korda väiksem.

Nojah, elekter päris tasuta kätte ei tule ka ühistule.

Kärss, ära võta isiklikult, see "sildistamine" lähtub siin(ja mujal) kuid/aastaid kestnud arutelude järeldusena. Küll kirutakse üht asja, kui sellele loogiline lahendus ette näidatakse juba reaalelust, siis leiutatakse ruttu uus jne jne. Ehk inimesel puudub reaalne huvi üldse elektrilise rooli istuda aga tunneb vajadust käia elektriliste teemas probleeme leiutamas. HV foorumis nägin just üht näidet. Loeb ette hunniku kriteeriume, mida EV peab täitma (kõik täitsa tehtavad nõuded turul olevate masinate osas) ja lisab igaks juhuks juurde "mulle sobivas/meeldivas luksus varustuses" jättes sellega endale garanteeritud tagaukse, et kui talle just rolls-royce? sarnast luksust pakkuvat elektrikat ette ei näidata, siis järelikult ei sobi. Ja siin foorumis kohtab täpselt samasuguseid.
Suurem enamus neid, pean saama 1000km jutti sõita muidu on rämps, kirjutajaid reaalsuses teevad ikkagi sellistel sõitudel pause, elektriautode teemas lihtsalt ei tohi seda tunnistada sest siis tuleb ju nentida, et tegelikult oleks võimlik nende pauside ajal laadida ja siis tegelikult see lisanduv ajakulu ei oleksgi nii suur. (Kuigi vist jaganud siis siin tabel kus reaaleluliselt testitud elektrikate ajakulu vahemaade läbimisel: https://docs.google.com/spreadsheets/d/1V6ucyFGKWuSQzvI8lMzv
vWJHrBS82echMVJH37kwgjE/edit#gid=15442336
Kia Ceed PHEV esindab põhimõtteliselt sisepõlemismootoriga masinat. Kuna sellel väheke pisem paak kui mõnel diislil, siis ilmselt tekkis lisa 5-10 minutit ajakulu lisa tankimisele. Seega 1000km läbiks 9 tunni asemel 8:50-ga. Tesla Model 3 LR ehk mudel mis on suunatud pikemate vahemaade läbimisse, tegi selle sõidu ära 9:20-ga. ~4% läks kauem kui pistikuhübriidil, umbes 6% kauem kui oleks läinud suurema paagiga diisliga. Audi e-Tron GT, mis ei ole kõige ökonoomsem masin, tegi selle vahemaa ära 9:35-ga, ~6% läks kauem kui pistikuhübriidil, umbes 8% kauem kui oleks läinud diislil. Jah, 8% on päris suur number aga praktikas tähendab, et kui oled 9 tundi juba roolis olnud, siis oled lisaks pool tundi. Pool tundi mis jaguneb väikesteks pausideks erinevatel hetkedel andes juhile puhkamis aega ja aidates tähelepanelikumalt juhtida, ehk on juht turvalisem teel.)

Elektriautode ja peamiselt infrastruktuuri osas on väga palju asju mida kiruda ja mille kallal tööd teha. Konstruktiivne kriitika on ju alati teretulnud. See mõttetu ving aga võiks nagu ära kaduda. Eriti kui see on tingitud teadmatusest. Saan aru, et mu lapsed on vee liiga noored ja ei ole selgeks õppinud aga krt täiskasvanud inimestelt ikka ootan (naiivselt) mõistmist, et kui midagi ei tea siis tuleb küsida mitte jaburusi suust välja ajada.

# Nagu ütlesin, et kõigepealt firma ja siis boonuste kärpimine jne.
Mitte, et see oluline oleks aga täitsa on oma firma (hetkel vaid üks, vahepeal oli rohkem), ning isegi mitte ühemehe oma vaid lausa töötajatega. Ei näe kuidas see sinu lahmimist kuidagi aitab või pärsib. Minu mõte tugines üsna laialt levinud ja tuntud finantsteadmistel et ettevõtte tulude suurendamiseks tasub kulusid vähendada (esmajärjekorras tasub muidugi tulusid suurendada) ning sitt planeerimine on üks suuremaid kulutekitajaid. Saata tehnik objektile kui see on lähemal kui 300km on suht ok sest selle teeb tööpäevaga ära ja alternatiivid oleks kallimad. Saata tehnik 700+km ei ole kuna sinna läheb mitu tööpäeva + lisakulud. (Muidugi on erandeid aga need ongi erandid, mitte tavapärane protsess a'la läheb pikemaks perioodiks et üles seada, ümber seadistada või välja koolitada.)

# Sa ühistransporti üldse kasutanud oled?
Kujutad ette olen küll. Eelmine nädal sai just sõidetud Tallinn-Tartu rongiga ja terve tee oli töö ees ja sai üht-teist tehtud ka. Tõsi, internet vahepeal jamas niiet see väheke segas ehk effektiivsem oleks olnud kodus/kontoris. Ka bussis teinud tööd. Kõnesid on raske teha kuna häirib teisi aga e-kirjad, paberimajandus, uurimised/otsimised, planeerimised jne on vägagi tehtavad. (Ikka omast kogemusest)

# Vahetatavad akud
Seni ei ole need kuigi edukad olnud kuigi viimase 10 aasta jooksul päris mitmel korral katsetatud. Praegu vist ainult NIO Hiinas on mingi enam-vähem toimiva lahenduse suutnud teostada aga ajaline kulu on siiski suurem kui tankimisel (reklaamitav 2-5 minutit on siis kui oled juba auto õigele kohale parkinud). Suuremast, kallimast ja keerukamast infrastruktuurist rääkimata.
USA-s on ka üks start-up kes püüab seda läbi suruda pakkudes universaalseid akumooduleid mida saaks olemasolevate autode akupaki asemel kasutada. Kuna tootjad väga ei ole näidanud huvi ühiste standardite vastu, siis tundub vähetõenäoline, et käima läheb.
Nendest ühistest standarditest rääkides tuleb välja ka üks peamisi murepunkte: kui just kõik autod ei valmi täpselt sama akupaki ümber ehk ei oma põhimõtteliselt täpselt sama põhja siis peab olema igas vahetuspunktis tugi eri tootjate jaoks ja varu iga kujuga akusid. Praktikas ei ole see teostatav kui just ei tule regulatsioone mis nõuaks ühiste akupakkide kasutamist. Sellised nõuded aga pärsivad kohutavalt arengut.

Arvestades kuidas laadimiskiirused on langenud üha võimsamate ja võimsamate laadijate tulekuga, siis tundub asi olema rohkem infrastruktuuri taga kinni, et saaks igalpool laadida selle 5min/100km (350kW) kiirusega. Praegu toetavad seda põhimõtteliselt ainult Hyundai Ioniq5 ja Porche Taycan/Audi e-Tron GT. Hind on muidugi ka võrreldav bensiiniga. Mis on omamoodi arusaadav kuna selle vajaduse tarbijaid on väga vähe seega võib seda preemiumi küsida.

remontima https://www.youtube.com/c/CarRepairVideos/videos
kardan et meie kodumaa pinnal pole ühtegi sellist töökoda kellel sellised kogemused

numbrite võlu, keegi pole väitnud, et elekter tasuta tuleb. Sai öeldud, et on vaja preemimumi, lisa küsida selle eest. Ehk kui elektri omahind on 10 senti siis laadides küsid 13 senti. 3 senti vahelt võtta ongi see mis jääb ühistu taskusse.

Kui ka hoolikalt lugesid viitasin vajadusele selline laadija teha, mis ühendaks korraga rohkem sõidukeid, näiteks 10. Arvestades, et laadija on põhimõtteliselt lihtsalt relee, mis avab voolu masinaga ühendatud juhtmesse, siis ei ole just liiga keeruline. Mikrokontrollerid on tänapäeval üsna võimekad ja odavad. Võtta üks, mis on ühendatud 1/2 relee asemel 10-ga ei ole mingi ületamatu keerukus vaid pigem lisa releede ja natuke keerukama trükkplaadi koostamine. Tarkvara on ehk keerukam kuna peab hakkama arvestama millised releed mis järjekorras avada, et kõik saaksid voolu ning maja peakaitset ei ületataks.
Tootearenduse osas on suuresti asi nõudluse puudumise taga. Surnud ring: tootjad ei näe vajadust arendada sellist laadijat kuna ükski kotermaja vms ei näita üles soovi osta ning ükski kortermaja ei osta kuna pole laadijat või pigem pole elektriauto omanikke piisavalt, et oleks tarvis laadijat. Kui üks/kaks korterit majas omavad elektriautot, siis ilmselgelt ei teeni sellist lahendust ühistu tagasi. Seepärast praegu saavadki korterites lubada endale lektriautot ainult need kellel on isiklikud parkimiskohad ja korteri mõõtjaga või eraldi mõõtjaga laadija ühendatud. (Ka Eestis on neid päris mitmes kohas, olen täitsa oma silmaga näinud ja katsunud)

Korteriühistu jaoks sobiks mingit id süsteemi kasutav laadimislahendus, ehk siis hulk "võtmega" releesid koos seaninadega + raamatupidamine. Kui ostjaid on palju, läheb hind ka alla, sest aeglane laadimine materjalimahukas pole, eriti, kui tarbijad kasutavad omi laadimiskaableid.

kes selle 2000+ amprit juhtme kohale veab? Igal korterühistul on oma alajaama vaja, alajaama ehitus ei ole odav, sai mõned aastad tagasi just üks lisaks tellitud putka kõrvale duubeldatud voolu joaks.

Just labjakas, sinna sinu kokkuvõtteni ma tähelepanu juhtisingi. Sinu missioon on siin harimatuid harida, mis on igati tänuväärne püha üritus. Minu missioon on pilvedes hõljujaid maa peale tuua. Ma ei ole elektriauto vastane, aga see pilt ei ole nii ilus kui müügitöö käigus maalida püütakse.

# kes selle 2000+
Miks seda amprit niipalju vaja peaks minema? Siin numbrite võlu ju just arvutas, et 30 auto laadimiseks ööga oleks vaja 300kWh energiat. 32 ampriga, kolmel faasil saab selle koguse kätte 14 tunniga. Kui ajaliselt tahta vähendada, siis ütleme 48 amprit jaotatult kolme laadimis ahelasse kus iga on 16 amprit kolmel faasil. Enamus autorid üle 11kW laadimise ei toeta nagunii seega oleks mõistlik.
48 amprit kolmefaasilist võimsust lubab ajavahemikus 22-7 ehk 9 tunniga laadida 297 kWh. Öisel ajal kui pliite jms ei kasutata on selline elektri võimsuse varu tihti kortermajadel juba olemas. Äärmisel juhul vaja mingi 16 amprit vms juurde organiseerida, mis ehk tõesti kulukas aga kui iga öö laetakse 300kWh ja ühistu kassasse tuleb 3 senti kWh pealt, siis iga kuu tuleb üle ampri ostu hinna seega aastaga on see osa investeeringust ka tasa tehtud.


# hulk "võtmega" releesid koos seaninadega + raamatupidamine
Lihtsustatult jah, selline lahendus piisaks. Ideaalis oleks seanina asemel Type2 pesa või kaabel ning kontroller teostaks koormusjaotust ja autoga suhtlemist, et vähendada maja elektri koormust ning kindlustada, et kõik autod saaksid mingi miinimum koguse elektrit/laetuse taseme.

Ma ei tea, kaua sa kodus oled aga mina kohe kindlasti 14 tundi ei ole tavalises režiimis töötades, praegu kodukontoriga seisab auto juba neljandat päeva.
Siin kuskilt käis läbi, et uued aparatuurid on 90kWh akudega, selle täis laadimiseks läheb vaja 10 tunni jooksul 90kW ehk siis 41 amprit pidevat 220V pealt. Tööstusvooluga elik kolmefaasilisega saaks seda vähemaks ja nüüd korruta summa 30'ga 5 korruselise puhul või siis hoopis 67'ga nagu ma praegu maja ees autod kokku lugesin, arvestades, et osad on tööl ka veel hetkel. Nu ei ole see elu nii ilus, mitte kuidagi ei ole. Nüüd korruta kogu see arv omakorda kortermajade arvuga, tuleb veel jämedam vaskkaabel vedada jne.
Mõeldes, et 2km kaabli ehitus on ca 30k euri juba olemasolevate kaevude peal, siis summad lähevad minu peas liiga suureks juba.
Jah, ilusad unistused on teil, ma unistan samamoodi aga kahjuks reaalsus toob maa peale tagasi.

Deus, sa oled natuke pikkade juhtmetega või mängid ainult sellist? Võimsamad akupakid tulevad isegi sinna 200kWh kanti (Hummer EV) ja Ford F-150 pidi ka vist 120-170 kWh olema. Teslal on 100kWh akud olnud juba suht algusest peale. See pole midagi uut. Selleks, et iga öö oleks tarvis see nullist täis laadida peab iga päev 400+ km sõitma.
Sinu arvutuste jaoks peab IGA AUTO selles kortermajas seda IGA PÄEV tegema. Meenutan, EU keskmine on alla 50km PÄEVAS. Ehk ei, ei ole vaja kõigil 60+ autol iga päev laadida 90kWh jagu akut.
Mina kes ma sõidan keskmisest pea kaks korda rohkem saaksin ka terve töönädala hakkama selle 90kWh akupakiga.

Sellele ka enne viitasin, et peab olema nutikas koormust jaotav laadija, mis suhtleb autoga, et need üksikud, kes sõidavadki päevaga akupaki tühjaks saaksid siis selle ööga nii täis kui võimalik.
Ka Elektrilevi/Eleringi esindajad on toonitanud, et on vaja nutikamaid lahendusi koormuste jaotamisel seoses elektriautode tulekuga ning nad ka töötavad nende kallal.

Kortermajadel on praegu ampreid piisavalt, et kui ka kõik korterid korraga oma elektripliidid tööle paneks ei lööks kaitsmeid välja. 30 korterit, 3kW võimsusega pliit, seega vähemalt 400 amprit ikka on seal (praktikas pigem ~130 iga faasi kohta). Öösel kui neist enamikke ei kasutata suunata 75% (300 amprit) ära laadimisse annab juba päris kena võimsuse. 9 tundi X 300 Amprit X 240 Volti = 648 kWh energiat. Katab keskmist sõiduvajadust arvestades ära üle 60 sõiduki. Keskmistega on nagu on, mõni võtab vähem mõni rohkem. Sina saad oma 90kWh täis sest mõni kas ei lae üldse või laeb vaid 2-5kWh sest sõitis kontorisse ja koju alla 20km. Ei ole vaja mingeid müstilisi numbreid, on vaja targemaid lahendusi. (Sellest ärme hakka üldse rääkima, et selleks, et kogu maja esine autopark oleks elektriline läheb sinna 30-50 aasta kanti aega ehk see kortermajagi võib-olla on välja vahetatud selleks ajaks.)

labjaka lahendus on väga loogiline ja ilmselt ka selliseid lahendusi hakatakse vaikselt tellima.
Mul oli majas elektriküte ja selle ees oli relee, mis kütte välja lülitas, kui muud tähtsamad asjad võimsuse ära võtsid. Näiteks lükkasin sauna taha, siis käis kohe plõks ja küte oli nii kaua väljas.
Elektrivõrgus on tegelikult võimsust küll ja veel laadida autosid, tuleb lihtsalt nutikas olla.
Kunagi oli üks dok film hüdroelektrijaamast Inglismaal, kus oli tööl jalgpalli vaataja, et vaheaegadel võimsust lisada, kui teekannud sisselülitatakse.

Seda, kui kaua kulub sõiduks aega, saavad arvestada eraisikud. Et ärkan veerand tundi varem või jõuan suvilasse pool tundi hiljem. Vaba aeg on ju tasuta käes, seda on piiramatult, selle eest ei pea maksma ja seda kasutavad kõige targemad meist "aja surnukslöömisele". Päriselus tehakse hommikul väravad lahti kl X ja kliendid keeravad enda järel ukse lukku kl Y. Siis on juba suur vahe, kas jõuad käia päeva jooksul Tartus 8 või ainult 6 kliendi juures ja minema järgmisel päeval ainult nende kahe pärast uuesti Tartusse tagasi (Tartu tähendab siis Luunjat, Ilmatsalu jne, mitte kiirlaadijat või pläskut). Mu abikaasa jõudis eile koju veidi peale kl 23, tööauto särtsualternatiiv (mööndustega) oleks lisanud päevale juurde 2 laadimist. Aga kell heliseb ikka hommikul kl 6. Selliseid asju ei arvesta ükski rohepesupropaganda, et kas on "rohelisem" sõita fossiilkütusega või sõita järgmisel päeval uuesti sama maa (st topeltkilomeetrid) särtsu abil, et sama töö lõpule viia (pluss muud nt tööjõukulud). Siin pole asi mitte erivajadustes, vaid kui probleem muutub massiliseks, lahendatakse see ka massiliselt nagu nt bussifirmade erivedude puhul, kus Eesti ettevõtlus on sisuliselt suretatud välja ning töö teevad ära Leedu firmad Leedu kütusega (busside puhul veel Leedu riiklike toetusmehhanismide abil). Soome on hea näide, kõrgete automaksude tõttu jokitatakse Eestis asuvate riiulifirmade kaudu ja võltsitakse dokumente, et neist automaksudest pääseda, kuna muidu tuleb teeb selle sama töö seal ära eestlane-venelane-lätlane niigi odavama hinnaga. Selle vastu ei saa, et igal mõjul on vastasmõju. Iseasi, kas meil on sellises kohas üldse tarvis selline mõju tekitada. Ma sellepärast räägingi, et täpselt sama tulemuse (CO2, heitmed, taastuvenergia jne) võiks saavutada teistes nishides, kus tehnoloogiline valmidus selleks on olemas (neid nishe on palju!), kus see kellegi elu/äri otseselt ei häirikski ja kus see ei nõrgesta majanduse konkurentsivõimet. Seda tehes ei kannata mitte ettevõtja vaid tema töötajad.

Lihtsalt mõttekoht, et kui 350km lubatud läbisõit muutub ilmastiku tõttu 170km-ks (sedagi tänu ökotamisele, reaalselt siis kusagile alla 150km?), on see ühelt poolt rahaline kulu kellegi jaoks. Teiselt poolt igaüks, kes on kasutanud, teab hästi, et neid ilusaid numbreid esitades valetatakse energiakulu (lennukaugust) vähemalt poole võrra väiksemaks. Aga kui võtab omale proovisõiduks diiselauto, suureneb samades oludes kulu lubatust ehk vaid kümnendiku võrra, kui sedagi. Klienti on siin äärmisel vale süüdistada selles, et ta pettust märkas ja teist korda nii kergelt valet enam uskuma ei jää. Seda ei ole õige nimetada skeptitsismiks või vastasuseks. Kui ma valetaksin oma klientidele süstemaatiliselt ja näiteks töö tähtaja suhtes kahekordselt (mille tema omadest vahenditest kinni peaks maksma), pole ju klient midagi valesti teinud. Äkki peaks hakkama lahendama kogu seda skeptitsismiga seotud probleemi teisest otsast ja avaldama ainult selliseid lennukaugusi, mille suudab auto läbida ka kõigi halbade asjaolude (vihm, tuul, lörts, koorem jne) kokkulangemisel seda nii särtsu- kui fossiilautode puhul? Sel juhul ei teki kellelgi pettumusi, ei saa enam süüdistada võltsitud andmtes ja kliendid saavad vastu seda, mida neile ausalt lubati?

Pagan, mina ei saa aru, kus ilusas utoopias te elate, et kortermajad peavad kõikide elektripliite korraga vastu ja muud jutud. Pea 17 aastat käinud nii mõneski keldris ja andmekeskuses ja pean ennast suht tuttavaks voolu ja amprite jne asjadega. Kortermajad on kõik tehtud selle ideega just, et inimesed korraga nii kui nii pliite tööle ei pane, mitte vastupidi.
90kWh akupakk oli hea näide, et kui palju läheb särtsu vaja sellise väikse asja laadimiseks, mida suuremaks läheb, seda rohkem on vaja kas ampreid sisse taguda või kauem laadida.
Siinkohal jääb endiselt kõlama asi, mida ma olen korrutanud siin juba nii palju, et endal hakkab imelik: Linnasõitudeks on idekas aparaat, vahet pole, milline. Vanematele külla jõuan ka reedel ja pühapäevaks vast on seinast täis ka laetud, et saan tagasi sõita. Kui on vaja klientidega kohtuda või hooldustöid kuskil teha ja muud sellised asjad, siis elektrikal sinna pole veel asja ja ei hakka kunagi olema isegi mitte puhtalt selle pärast juba, et niigi peab C kat'i tegema meie seaduste järgi, et miski suurema särtsukaga sõita.
Minu silmis on elektrikas endiselt sama nagu tšekiraamatud ja piiparid, me peaksime nad lihtsalt vahele jätma ja keskenduma rohkem vesiniku poole. Linna vahel kärutamiseks, OK aga kui juba vesinik igal pool olemas, pole sel liikuval mobiililaadijal mõtet, saab äkki Kongo maapõu puhkust sellest rämedast koobalti kaevamisest, mida liitiumi jaoks vaja läheb ja muud hüved.

Deus, nüüd sa läksid küll ikka väga lappama.
Ei elata mingis utoopias vaid praktilises maailmas. Tööpäev lõppeb õhtul, tullakse koju ja hakatakse perele süüa tegema. Juhtumisi väga sarnasel ajal. Ega nalja pärast ei ole elektrivõrkudel teada tipptunnid: hommikul kui kodudes kohvi/süüa tehakse ja õhtul kui kodudes süüa tehakse. Keset päeva on stabiilsem koormus kuna töötusseadmed jne töötavad pikemate tsüklitega.
Kui meil siin riigis oleks linnad nagu Shanghai või NewYork, mis põhimõtteliselt kogu Harjumma ja natuke pealegi enda alla võtavad, siis võiks ehk rääkida, et praegu turul olevad autod on linnaautod. Kui ma saan elektriautoga ka keset talve Paidest vms sõita Tallinna/Pärnu/Narva/Võrru tööle ja tagasi ka, siis see ei ole ju enam linnaliiklus.
Ja mis krdima liitiumi seal Kongos nad kaevavad. Koobaltit ikka pidasid silmas. See tore asi mille üle palju halatakse ja mis järjest eri tootjate pakkidest ära kaob. Tesla Hiina toodetud masinad juba kasutavad koobalti vaba keemiat ja ka USA-s tundub, et odavaimad mudelid lähevad üle koobalti vabale keemiale.
Vesinikku sa võid ootama jäädagi. Tänu oma energia ja infrastruktuuri intensiivsusele saab see igatepidi kallim lahendus olema kui elektriautod (sest vesinik elemendiga auto on elektriauto koos akuga millele lisatakse siis suur gaasimahuti ja vesinikelement jne) nii ehitamise kui käigus hoidmise poolelt. Ma saan aru kuidas laevad vms võivad seda teed minna seni kuni akude energiatihedus on liiga väike aga kui jätkub senine akude energiatiheduse kasv, siis kümnendi pärast ei pruugi ka seal enam olla vesinikul mõtet.
Nendest materjalidest vist ei tasu üldse rääkida mida vesinikelemendis tarvis on.

# võiks saavutada teistes nishides
Kärss, sa oled (peaegu) ainus, kes mingit nurgatagust nisħi siin esile tõstab. Vägagi palju kordi mainitud, et sisepõlemismootoriga autod ei kao veel lähima mitmekümne aasta jooksul kuhugi niiet sinusuguse (ja abikaasa) nišhi jaoks leiate kindlasti töökarjääri lõpuni veel sõidukeid. Keegi ei tule neid teilt ju ära võtma ning kütuse hinna kallinedes saab neid masinaid ka järelturult odavamalt kätte. Kes teab, kütuse väheneva tarbimise juures ehk isegi hind langeb mitte ei tõuse.
Kurb reaalsus on aga see, et nii väikeste nishide jaoks ei pruugigi sõidukeid tulla kunagi sest turg liiga väike. Siis peab see nish hakkama kasutama kas kallimaid lahendusi või vanemaid lahendusi kui ei ole võimeline ümber kohanema muutuva olukorraga.

Just see "normaalne" liikleja, kes ei tee 15 tunniseid tööpäevi autoroolis saab vägagi edukalt elektrikaga hakkama juba praegu ja see ongi see 80% liiklejatest "nišh" kuhu elektriautosid suunatakse.

Nii palju sa siis loedki mu teksti ;)
Vesinikautodel pole nii suurt akupakki vaja esiteks ja teiseks, 5 kilone paak pole teab mis suur mõõtudes.
Akude energiatiheduse kasv? See on seisnud paigal pea 10 aastat juba. 18650 ei mahuta üle 3,2 Ah. Kui mahutab komakohtadega rohkem, siis saab sealt nii vähe ampreid kätte, et kasutu mujal kui madala energiaga taskulambis.

rohkem https://www.aliexpress.com/item/1005002863018533.html?spm=a2
g0o.productlist.0.0.1b5f42b3g1H4e0&algo_pvid=3149e2ce-ff
04-4d66-a52d-bfc2ee9263ad&algo_exp_id=3149e2ce-ff04-4d66
-a52d-bfc2ee9263ad-0

ja veel rohkem
https://www.aliexpress.com/item/1005003112389578.html?spm=a2
g0o.productlist.0.0.1b5f42b3g1H4e0&algo_pvid=3149e2ce-ff
04-4d66-a52d-bfc2ee9263ad&algo_exp_id=3149e2ce-ff04-4d66
-a52d-bfc2ee9263ad-3

Sellist koomikat olen ma ennegi näinud :) isegi ühe õhku lasknud, kui paari oomine takistus sappa sai topitud. Nendega hea torupomme teha aga turvaliseks kasutuseks... Ei. Ja nad ei mahuta üle 1,7 Ah reeglina, kui sedagi.

Deus, ole palun hea ja võta 2 minutit enne postitust, et mingigi Google otsing teha et mõista kas su väide vastab tõele või mitte:

# See on seisnud paigal pea 10 aastat juba
https://cleantechnica.com/2020/02/19/bloombergnef-lithium-io
n-battery-cell-densities-have-almost-tripled-since-2010/
Viimase kümne aastaga ümmarguselt kolmekordistunud.

# 5 kilone paak pole teab mis suur mõõtudes
https://www.energy.gov/sites/prod/files/2017/03/f34/fcto-h2-
storage-fact-sheet.pdf
Vesinikku on vaja VÄGA suure rõhu all hoida, selle turvaliselt transportimiseks peab paak üsna suur olema. 5 kilo mahutav paak peaks olema 200 liitrine. Võimalik, et nüüdseks natuke paranenud ja saab 150 liitrisega hakkama.


# Nii palju sa siis loedki mu teksti ;)
Mille ma siis kahe silma vahele jätsin?

Inimene, kes korra kvartalis endale nkon'st originaalakusid tellib, ei pea vaatama googlesse sellise teksti leidmiseks. Liitiumakud on 3Ah piiril pikemat aega juba ja nad ei saagi kõrgemaks minna. Pole lihtsalt võimalik ehk surnud seis. 10 aastat tagasi oli 2,7Ah lagi, mida saada ja nad suutsid ainult 10A välja lasta hetkelist, mõned amprid pidevat. Tänapäevased suudavad 30A 100'st nulli lasta aga mahutavus kui selline pole kuhugi poole liikunud. Kolmekordistus tähendaks, et 10 aastat tagasi oli 1Ah akud ainult, no andke andeks, ega ikka ei olnud küll.

Vesinik on paagis 700bar surve all, balloonid ei ole tänapäevasest särtsuka akupakist suurema mõõduga.

Ma ütlesin spetsiaalselt koobalti kaevandus. ja liitiumi lisasin juurde, sest enamus ei tea, et meie kõike päästva liitiumiaku katoodiks on koobalt.
See on tõsi, et järjest enam tekib koobaltivabasid liitiumakusid.

Kui sa just ei käinud muutmas oma kirjutist siis tõesti, lugesin valesti, vabandust.

# Liitiumakud on 3Ah piiril pikemat aega
See, et sa oma seadmele ei leia poest akut suurema mahtuvusega ei tähenda, et nende mahtuvus ja energiatihedus ei ole muutunud selle ajaga. Kuidas siis muidu sama väikese kesta sisse suudetakse mahutada ära Leaf-i 40kWh akut kuhu algselt vaid 24 mahtus? (62 kWh mahub peaaegu ka ära, mälu järgi oli väike akupaki suuruse erinevus paksuse mõttes.)

# balloonid ei ole tänapäevasest särtsuka akupakist suurema mõõduga
Jah, suuremad ei ole kuigi vähem muudetava kujuga. Aga kui sul on vaja kaasas tassida neid balloone ja akut, siis kokku on see suurem. Lisaks veel vesinikelement ning siis jõuame tavapäraste elektriauto osadeni nagu elektrimootor(id) ja inverter(id) ja kontrollerid jne mis kõik võtavad juba praegu ruumi kapotiall.

# meie kõike päästva liitiumiaku katoodiks on koobal
Kuigi kunagi populaarseim olnud LCO tüüpi liitium aku katood oli koobalt, siis valdav enamus elektriautodes kasutusel olevaid ei kasuta puhtast koobaltist katoode vaid koobalti on neis vaid lisa-ainena (sinna 10% kanti), et parandada omadusi.
Ja siis on täiesti koobalti vabad keemiad nagu ennegi sai mainitud.

# Kurb reaalsus on aga see, et nii väikeste nishide jaoks... jne

Kuni (mitte üle!) tonn kaupa, maanteel lubatud (kuni 120km/h) ja kahe auto ostmise asemel ühele autole kerghaagise sappa panek ei ole ükski väike nish, vaid praegu täiesti igapäevane nähtus.

See, et "keegi ei keela ära" pole samuti argument. Mitte enam paljud, vaid väga paljud suurlinnad on keelanud liigelda linnakeskuses teatud tüüpi autodega, milles pole ka midagi halba. Keelatud osta nagu pole, aga omamine on mõttetu.

Mul endal pole piisavalt palju usku vesinikutehnoloogiasse sellisel kujul, nagu see praegu olemas on, ei kütuseelemendina ega ka kütusena sisepõlemismootoris, kuna seal tuleb piir vastu paljudes muudes kohtades, miks see massidesse (veel) minna ei saa ja masstoodanguna muutuks samuti jutumärkides roheliseks nagu tänane liitiumakude tehnoloogia kombinatsioonis söekaevandustega. Kõik areneb, aga ei paista veel seda, kuhu suunas täpsemalt. Ka eesmärgid on ilusad, aga kui meil on teada tähtajad, aga pole aimugi, kuidas selleni jõuda (hõõgpirni ei leiutatud vahaküünalde täiustamise kaudu), võib olla tulemuseks täpselt samasugune ebatöökindel õnnetus, nagu kõige moodsam sisepõlemismootorite tehnoloogia.

# Kuni (mitte üle!) tonn kaupa, maanteel lubatud (kuni 120km/h) ja kahe auto ostmise
# asemel ühele autole kerghaagise sappa panek ei ole ükski väike nish, vaid praegu
# täiesti igapäevane nähtus.
Väike nišh on need kelle jaoks laadimisest tingitud lisa ajakulu on märkimisväärne probleem.
Tonnise haagie saab paljudele särtsukatele sappa panna. Sõiduulatus langeb (suures osas sõltub haagise kujust) muidugi. Lihtsalt neid, kellel peab tööpäeva ära mahtuma sõit punktist A punkti B sellise koormaga ning graafik on nii tihke, et poolt tundi peatust sisse ei mahu, ei ole nii palju mistõttu see ongi väike nišh.
Kirjelduse järgi siis mingi logistika alamharu ja/või eriotstarbeline veos mis tüüpilise planeeritud transpordi hulka ei mahu. Püüame aimata mis suurjusjärguga tegu on äkki?
Maanteetranspordist siis kaubikud ja järelhaagised tööalasteks sõitudeks. Kaubikuid on suurusjärk 10-20% sõidukitest. Järelhaagistega sõitjaid ka sinna 10% kanti. Tööalaselt kaubikuid ilmselt üle 80%, järelhaagiseid pigem alla 30%, kokku siis sõidukitest 16% + 3% ~=20%. Neist omakorda neid kes läbiad üle 150km vahemaid hinnanguliselt alla 50%. Neist omakorda ajakriitilisi sõite pigem alla 25%. Alles jääb seega 2.5% maantee transpordist.

Võimalik, et minupoolne probleem mõistmatuses, kuidas vähemat kui 4% (ja seegi on heldelt ülepakutud) koguturust saab nimetada millekski muuks kui väikeseks nišhiks.

(Täpsete numbritega võin eksida aga suurusjärgud on pigem õigesse kanti. ütleme eksimus võimalus 2X ehk siis reaalne vahemik jääks 1,25 - 5% kanti. Keegi kes oskab antud teema kohta häid andmeid tuvastada näiteks maanteeameti statistikast võib täpsustada kui mööda ma panin hinnanguga.)

Okei, kui sa Leafi akusid võrdled, siis seal LiPo keemiat muudeti läbi aja küll. Mina mõtlesin Teslas enne kasutatud 18650 akusid, mis olid vanadel läpakatel, kust Tesla nad algselt enda autosse üldse lappiski. LiPo mahutavuses ja voolu väljalaskes on tõesti areng hüppeline olnud, 18650 Samsad, Sony'd ja LG'd on suht samasugused olnud kogu aeg mahutavuse pooel pealt. Tesla kolis nüüd suurema mõõduga silindrite peale, mis tegelt pole energiatiheduse kasv vaid lihtsalt aku mõõtmete suurendamine. Selle arvelt saab iga kesta pealt grammikese kokku hoida, rohkem elektrit talletada ja sellega seoses siis "kunstlikult" energiatihedust tõsta.

Deus, energiatihedust ikka mõõdetakse Wh/g või Wh/L skaalas ja on kuju ning suurusest sõltumatu seega mis mõõtmetega silindrisse pakitakse ei mängi rolli.

Kui on näiteks 100Wh/L mahtuvus, siis nii 100cc kui 300cc silindri korral oleks mahtuvus liitri või grammi kohta sama, lihtsalt ühe silindri kogumahtuvus oleks 10Wh vs 30Wh.

Tesla peamiselt vist kasutab Panasonicu toodangut ja ka seal muutub keemia pidevalt ning energiatihedused on paranenud mitte paigal seisnud. 18650 pealt mindi üle 2170 peale ning püüavad nüüd üle minna 4680 peale kui tootmise saavad kasutatavatesse kogustesse. Püüavad aina suuremate silindrite peale minna jah ja seeläbi vähendada kestade poolt raisatud ruumi ning kaalu.

Mnjamh, järgmine näide, et iga teadlast ei saa igas valdkonnas tõsiselt võtta:
https://www.desmog.com/2021/09/01/academics-electric-vehicle
s-petrol-diesel-cars/

Ega rohepöörde propageerijad ka erapooletud pole. Hea, kui EC saab mõlema poole argumentidega tutvuda. Kui kasutataks vaid asjaga mitteseotud inimeste arvamust, no näiteks rohepöörde vajalikkuse/kasulikkuse määraksid kunstiteadlased ja pillimängu proffessorid- sellest vist ei tuleks head nahka.

Muidugi tarvis mitut vaatepunkti aga samas on ju silmakirjalik väga tõsiselt võtta nende arvamust, kelle taskud otseselt täituvad selle võrra vähem, kui nad midagi enda tehnoloogia kohta halba ütlevad. Kui su sissetulek tuleb otseselt fossiilsete kütuste valdkonnast siis midagi väita rohepöörde kohta on kohatu. Samamoodi nagu nende puhul kelle sissetulek tuleb puhtalt rohe ettevõtete poolt.
Selle jaoks ju peakski olema erapooletud asutused ja teadlased.

EU tipp-poliitikud ei oskaks tõenäoliselt vastuolulistest analüüsidest midagi arvata, aga need dokumendid lähevad läbi mitme taseme, enne kui otsuse projekt poliitiku lauale jõuab. Need tasemed filtreerivad läbu välja. Tean veits EC otsustusmehhanismidest ja bürokraatia suurusest, kuna olen EU Kosmoseprogrammi (see ei ole "tudengisatelliit") raames veits tööd teinud.

Siin pole õnneks mõnda aega kohanud neid, kes veel kahtleksid, et maakera soojeneb aga igaks juhuks siin üks hea kokkuvõte mis arutleb erinevatel hetkedel loodud kliimamudelite, nende ennustuste ja reaalsuse üle. Ning lõppu väheke mõtlemisainet, miks mõned meediaväljaanded neid ennustusi üht ja mõned teistmoodi kajastavad: https://www.youtube.com/watch?v=f4zul0BuO8A

Kliima soojeneb, tahame me seda või mitte! Võtame inimese koos oma faktoritega ära ja ta soojeneb ikka edasi-jama küll!

99% kõikidest maakeral elanud liikidest on välja surnud ja selle põhjused on siiani alles: kliimamuutused, supervulkaanid, asteroidid....
Muidugi ei meeldi see Homo Sapiens'ile ja nüüd üritatakse võidelda jõududega, mis kahjuks tema tahtele ei allu.

Senised suured väljasuremised, kus enamus loomaliike hävis (ning edaspidi miljonite aastate jooksul tasapisi uued liigid tekkisid) olid tingitud järskudest kliimamuutustest. Kliimamuutused olid tingitud atmosfääri koostise järsust muutusest. Atmosfääri muutus oli tingitud kas asteroiditabamusest, supervulkaani purskest vms.
Kas loodusnähtuse poolt tingitud järsk atmosfääri koostise muutus toob kaasa massilise liikide väljasuremise, kuid inimese tekitatud järsk atmosfääri koostise muutus ei too kaasa midagi paha?

Ja kohaliku narri ja tola ahuind jälle jee.kim-le. Tubli, suutsid trolli peibutuse lõhna peale platsi lennata ja oma idiootsust demonstreerida!

Maakera oli muide jahtumis faasis suunaga uude jääaega kuni 18 sajand otsustati hakata maasse kogunenud süsinikku sealt välja kaevandama ja põletama üha kasvavates kogustes.
Ehk siis ei, kliima ei soojeneks ilma inimtegevuseta hetkel.
Sellest on ka mudeleid, mis hindavad milline kliima oleks praegu ja tulevikus, kui inimkonna tegevust ei oleks olnud kasvuhoone gaaside osas. Need mudelid arvestavad kõiki seni toimunud looduslikke toiminguid nagu vulkaanid, põlengud ja päikese tsüklid.


Kordame siis seda video lõpupoole välja toodud mõtlemiskohta:
Kuna mudelitel on alati ülem ja alampiirid ehk eksimusmäärad, siis need, kes eksitada tahavad viitavad neile äärmustele ja hõiskavad kas a) nii vähe soojenemist, et pole põhjust muretseda; või b) nii palju soojenemist, et see pole ju reaalne, järelikult vale teadus.
Sellist eksitamist levitavate inimeste puhul tasub uurida-mõelda mis on nende motivatsioon. Kas nad otseselt saavad sellest kasu (fossiili lobby), või reaalsuse teadvustamine ohustab nende elustiili ja nad ei ole võimelised tunnistama, et nemad aitavad hävingule kaasa (jee.kim ilmselt klassifitseerub siia alla, jääb mulje, et puudub võimekus isiklikku vastutust võtta).

Ma ei võta vastutust asjade eest, mille üle pole mul kontrolli, kaasaarvatud kliima!
Vaalkord, kui maakera võrrandist inimene ära võtta, soojeneb kliima ikka edasi PUNKT! Seda, et soojenemised ja külmenemised on ikka maakeral olnud ja on ka edaspidi, ei saa muuta ükski lobigrupp.

xil- Kus ma olen öelnud, et inimtegevus ei tee paha? Arvan ikka, et olemasaolevasse võiks lugupidavalt suhtuda.

# kui maakera võrrandist inimene ära võtta, soojeneb kliima ikka edasi
Kui inimkonda ei oleks olemas olnud, siis ei soojeneks praegusel hetkel. Kui inimkond kohe praegu hetkega ära pühkida, siis soojeneks, kuna CO2 ja muud kasvuhoonegaasid on pika protsessiga ja täna õhku paisatud CO2 täis mõju avaldub alles ~30 aasta pärast.

Ja sina isiklikult saad muidug teha midagi. Alustades tarbimise vähendamisest ja edasi liikudes vähem keskkonda koormavale tarbmisele.
Kui neid teha ei saa, siis vähim mida teha saad on toetada maksupoliitikat, mis arvestab inimeste mõju sisse. Mitte sellele vastu sõdida. Praegune maksu süsteem ei arvesta kogukahjuga ja sellest tuleneva kulutuste vajadusega.

Veelkord- Maakera on soojenenud ja külmetanud ennegi ja seda täitsa ilma inimeseta!!!
Ma saan aru, et on "mure" oma harjumuspärase eksistentsi pärast, aga lollide otsustuste pärast kliimat muutma hakata......
Võtame teise äärmuse: kui maakera siseneks praegu (kasvõi väikese) jääaja perioodi, siis oleks teistsugune kisa: söök ei kasva, külm on, lehmad peeretage, nafta põlegu, ei ühtegi akut enam, maha patarei!

Probleem pole temperatuuri muutumises, probleem on muutumise kiiruses.
Kui toimuks mingi looduskatastroof, mille tõttu maakera temperatuur järsult langeks, siis kindlasti oleks nafta kasutamine soositud ja maksupoliitikaga toetatud.

Jama ajate. Pean ennast kordama: Alaskal hakkas 1000 aasta vanune mets alles lahti sulama. Inimkond on vanem kui 1000 aastat. Kui siit ei suuda nüüd tuletada, et 1000 aastat tagasi oli staks soojem, kui praegusel külmaperioodil, siis tuleks saata küll kuhugi loogikakursustele....

# Ja sina isiklikult saad muidug teha midagi. Alustades tarbimise vähendamisest ja
# edasi liikudes vähem keskkonda koormavale tarbmisele. Kui neid teha ei saa, siis
# vähim mida teha saad on toetada maksupoliitikat, mis arvestab inimeste mõju sisse.

Keegi juba kirjutas, et nii kaua on tegemist rohepesuga, kuniks transpordisektorit, energiasektorit, majandust jne ei vaadata ühtse tervikuna. Praegu on rebitud kontekstist välja üks väike detail, kuna seda on lihtne inimestele maha müüa (suurlinnade õhu kvaliteet) ja selle nimel on antud õigus lagastada ära arengumaade loodusväärtused, kuna need asuvad kaugel ega torka silma. Kõik, mida kirjutad, selle vastu pole kellelgi midagi, kellel on lapsed või kes muul põhjusel mõtlevad elukeskkonna tuleviku peale.

Toon lihtsalt hea näite laste kooli viimisest USA vs Holland:
https://twitter.com/PseudoSergio/status/1431752913026633731
See kõik jätkub peale kooli lõpetamist kuni pensionini välja. See peaks illustreerima hästi, mida tuleb teha teisiti. Ei ole nii, et asendame samad autod elektri- või vesinikuautodega ja ongi probleem lahendatud. Lühivideos näidatud kujul võiks kõik alles jäävad autod saastada vabalt ka 10x rohkem (suurusjärgule mõeldes pakuks pigem isegi 1000x rohkem), aga ikka oleks kliimale kasulikum, kui need kunstlikult tekitatud autosõiduVAJADUSED likvideerida sellisel viisil terve riigi tasandil, nii et jääks alles vaid päris vajadusest sõidud sellise valesti organiseeritud pseudovajaduse asemel.

Eesti näide: Viimsi, Keila, Peetri jne igahommikused autokolonnid, sunni maksude vm abil iga teine üksinda roolis uneleja ühistransporti kasutama ja oleks meil siin tänasega võrreldes "väga roheline" ka ilma ühegi elektri- ja vesinikuautota (st need oleks puhas lisaboonus). Ja seda kõike oleks võinud teha juba ammu ilma igasuguse rohesurveta! Nii kaua, kuni päris probleemidega ei tegeleta (infra elukoha lähedal, linnades jne), on see rohepesu pigem üks asendustegevus teatud huvigruppidele vahendite kätte mängimiseks.

Lisan siia veelkord selle tõsiasja, et roheline vesinik muutub taskukohaseks alles siis kui selle tootmiseks vajalik roheline elekter juba puhtamuidu käes on...

..ehk siis tekib küsimus... milleks üldse see vesinik...?

Ehkki jah.. tööstusel olla seda tarvis ja ka nendel rasketel autodel ja rongidel...seega tuleb see kasutusse enne, kui roheelektri hind nulli kukub, kuid sellega seoses ei saa see mitte odav olema.. ehk loogiliselt jãäb tavaauto ikka aku peale.

Negatiivseid elektrihindu oli Saksas kevade poole juba tundide kaupa...pea täispäev paar korda. Esimese asjana ehk tehakse mõned eriotstarbelised suured elektrolüüserid?

Eratarbija jaoks on vesinik suvise elektri salvestamine jaanuariks...

Tänaseid elektrihindu vaadates hakkab ehk akumajandus end ka õhtuti võrku müümisega ära tasuma...

# ..ehk siis tekib küsimus... milleks üldse see vesinik...?

Hea küsimus. Mina eelistaks sõita igas olukorras pigem särtsuga, sest terve selline auto on oma ehituselt lihtne-loogiline ja suhteliselt töökindel juba praegu oma arengutee algjärgus. Vesinik jääkski paljudeks muudeks otstarveteks, milleks akuautod veel ei sobi.

Mul elavad hoovis siilid, aida all rebane oma nüüdseks juba suuremaks saanud kutsikatega, heinamaal toimetavad maa all erakmesilased, maaherilased jpt igasugused huvitavad tegelased. Just sellised, kes on mitmes mõttes meist nõrgemad, kelle käekäigu pärast tunnen muret ja neid huviga jälgin. Milline pilt avaneks tulnukatele, kes on inimesi niimoodi jälginud meie arengutee algusest peale?

Veel kuni 100a tagasi oli kõik loogiline, elati kogukondadena ja hõimkondadena erinevates harmooniliselt toimivates sipelgapesades ja peeti omavahel võitlust ressursside üle. Umbes 50a tagasi oli aga järsku kõigil tarvis hakata üksinda ringi liikuma ja siis aastakümneid tehti seda nii, et üks alla 100kg inimene vedas enda liigutamiseks kaasas veel terve tonni rauda, lärmi ja tossu!! Mis täna toimub? Vahet pole, kas nad fokusseerivad oma pikksilma hommikul/õhtul Tallinnale või üle väiksema või suurema lombi mõnele suurlinnale - nüüd veab ÜKS INIMENE endaga niisama kaasas lausa kaks tonni rauda! Enamus istub (seisab ummikus) üksi oma rauahunniku keskel, kulutab selleks päevas lausa tunde. Koos ei sobi enam kuhugi minna, aga iga päev minnakse tööle ja veedetakse nii terve oma väärtuslik eluiga, et mitme tonni rauahunniku vedamiseks, teistest sipelgatest eraldatuna elamiseks ja meie tähesüsteemi peamise energiaallika vaatamiseks aastas kord-paar teisest kohast vahendeid teenida. Ja nad ise nimetavad seda maailma päästmiseks...

# Võtame teise äärmuse: kui maakera siseneks praegu (kasvõi väikese) jääaja
# perioodi, siis oleks teistsugune kisa: söök ei kasva, külm on, lehmad peeretage,
# nafta põlegu, ei ühtegi akut enam, maha patarei!

Maailm ei ole nii mustvalge, nagu Sa sooviksid. Meie elu siin lähebki tõenäoliselt külmemaks. Iseasi, millal ja kui palju.

https://forte.delfi.ee/artikkel/94495761/pohja-euroopat-sooj
endav-looduslik-radiaator-ahvardab-rikki-minna

Toon sealt välja lühikese lõigu neile, kui see link kunagi kehtetuks peaks muutuma.

# Põhja-Euroopa maades on suhteliselt pehme kliima, kui võtta arvesse, kui kaugel
# põhjas siinsed maad asuvad. Kui näiteks Jõgeva põhjalaius on 58°44 ja siinne
# veebruari keskmine temperatuur on pisut alla –5 °C, siis samal põhjalaiusel Churchilli
# linnas Kanadas Hudsoni lahe ääres on veebruari keskmine −24,5 °C. Seal on
# subarktiline kliima, mida Jõgeval tänu hoovusele pole.

Siin on nüüd rohepesust või kusinikupesust oluliselt terviklikum vaatenurk:

https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kliimamuutus-ja-eluri
kkuse-havimine-on-uhe-ja-sama-mundi-eri-pooled/

Natuke nalja ka teemasse: https://www.youtube.com/watch?v=MSZgoFyuHC8

Siin artiklis on jälle üks väga väga oluline osa keskkonnast. Eestis see nii kohutavalt silma ei riivagi, aga nt USAs suurlinnades, ülikoolides jm töötades võttis päris ahastama. Kusjuures vahendid selle korraldamiseks on olnud vabalt kasutada juba terve igaviku. Ammu enne, kui tekkis üldse idee emissioonide nimeline "pesuvahend" välja mõelda või leiutada autotööstusele uus suund, et saaks avada uusi kaevandusi ja veel rohkem elukeskkonda tegelike kaevanduse omanike survel lõplikult likvideerida. Aga seda ei tehta, sest see pole kellegi jaoks KASULIK ja toit ise on odav. Rohepesu on KASULIK väga paljudele, sisuliselt sotsialismi erivorm vahendite ümberjagamisel omade kätte.

Omalt poolt kommentaariks, et mind on sünnist saadik kasvatatud ja kasvatan ka omi lapsi põhimõttel, et kõht ei tohi kunagi jääda tühjaks ja samas ei visata toitu kunagi ära. St toit/tooraine tuleb kasutada (süüa ära, töödelda ümber, konserveerida paremini säilival kujul jne) ära enne riknemist. Õnneks on mu abikaasat kasvatatud samal viisil ja ma isegi ei kujutaks ette koos elamist teisi väärtushinnanguid omava inimesega.

https://epl.delfi.ee/artikkel/94502905/ulo-kivine-pakend-pol
e-peamine-saastaja-suurimat-keskkonnakahju-tekitab-liiga-oda
v-toit

On inimesi, kelle maailm on üles ehitatud vandenõudele. Nafta jõul liikuvad asjad on naftašeikide ja naftabojaaride vandenõu, elektrisõidukid rohepesijate oma, vaktsineerimine ravimitootjate vandenõu jne.
Alati, 1kõik mida tootes, saab keegi kasu ja keegi kahju, aga kas oma maailmapilt sellele üles ehitada.. ettevaatlik tuleks olla, sest see on ilmselge vandenõuteoreetikute vandenõu!

See toidu ära viskamise kritiseerimine on väga naiivne. Toidu säilitamine, ümber töötlemine, vaestele jagamine jne, pole ju tasuta?! Tootjad ja kauplused tahavad müüa toitu võimalikult pika säilivusega. Aga säilivusel on piir, kuskilt hakkavad omadused halvenema, tekib risk tarbija tervisele.
Kommunistlikud riigid on siiski suutnud selle põletava probleemiga edukalt võidelda. Toitu tuleb vähe ja väikeses sortimendis toota, isegi inimesi näljas hoida.

Peame "saatanan CO2'le" hoopis tänulikud olema :)
https://www.bbc.com/news/science-environment-35307800

Hea näide jälle rohepesuga saavutatud ajuvabast turumoonutusest - kliima eesmärkidel kogutakse enamikes majandussektorites makse. Samal ajal on toetatud ca 400 miljardi euroga loomakasvatust, millest 20 suurimat farmi kokku tekitavad rohkem kasvuhoonegaase kui terve Saksamaa, UK või Prantsusmaa.

https://www.theguardian.com/environment/2021/sep/07/20-meat-
and-dairy-firms-emit-more-greenhouse-gas-than-germany-britai
n-or-france

Ja kuidas see kasvuhoonegaaside süsinik loomade sisse sai?
Loomakasvatuses kasutatakse tõesti ka fossiilkütust tarbivat tehnikat, kuid sellest vabanemiseks neid makse kogutaksegi.

Järjekordne rohepesu, küllastatakse merd mikroplastiga puhtama tuleviku nimel. Loomulikult maksumaksjate raha eest...

https://forte.delfi.ee/artikkel/94531363/100-000-liitrit-sel
gus-tallinna-rattaradadele-ainuuksi-sel-aastal-kantava-punas
te-plastiku-maht

See sisaldub juba ka lingi nimes, et teedele kantava plastmassi kogus ainuüksi sel aastal on 100.000 liitrit. Järgmisest lausest järeldan, et üle 50.000 liitri on juba loetud kuudega läinud (suur osa), kuid väiksem osa on järelikult teedel veel alles.

Tsitaat:
"suur osa juulis kantud plastikust on juba teelt lahti murenenud ja jõudnud vihmaga teadagi kuhu - läbi kaevude merre"

Läheb selgelt offtopik´u alla aga ei saa märkimata jätta, et selle kooruva plastiku konkursi (?) võitis 5 kuud tegutsenud ettevõte. Ja siis nad ei tea täpselt miks plastik lahti koorus :-)

Vbl see oligi viimane piisk talvo lahtilaskmiseks.

Et asi liiga ilus ei tunduks, siis olgu täpsustuseks öeldud, et nakkumatu punase aine laotajate ettevõte on tänaseks 5 kuud vana. Tööde alustamise hetkel napilt ühe kuu registris olnud.
Huvitav millal hanke võitja välja kuulutati ...

no on ikka pasapeetrid! keegi tahab väita,et korruptsiooni ei ole

# Tööde alustamise hetkel napilt ühe kuu registris olnud.
Äriliselt ikka tehakse tihti erietteõvtteid riskide manageerimiseks. Antud juhul ajalised iseärasused on muidugi natuke küsimusi tekitavad aga omamoodi arusaadav, kui püütakse ülejäänud äririskidest eraldada hankega tegelevat haru.
Eks olulisem ikka ettevõtte taga olijate kogemus mitte ettevõtte enda vaus.

Üldiselt selline lahendus on ikka üsna ajuvaba jah, kus ei püsi värvkate isegi paari kuud probleemideta peal. Rääkimata siis aastatest mis peaks püsima.

Kui Riigihangete Seaduses pole 5 kuud vanal ettevõttel keelatud vähempakkumisel osaleda, siis ta võib seal osaleda. Kui keegi nihverdaks töö kogemustega ettevõttele, kes vähempakkumist ei võitnud, oleks tegemist kui mitte korruptsiooniga, siis vähemalt seaduserikkumisega. Vähempakkumise võitja võib minna kohtusse ning omavalitsus=maksumaksja peaks selle jama kinni maksma.

olen 100 prossa kindel,et rüütelmaal oli kaudne osalus firmas.nüüdseks on see firma kindlasti likvideeritud.

Kaudne osalus firmas:))))
See on kõige poliitkorrektsem väljend korruptsiooni kohta, mida ma kunagi kuulnud olen! Aga selge on ka see, et keegi selliste lollustega "kogemata" ei tegele.

Juba Soomeski hakkab (kergelt kätte saadava) puiduga kitsaks minema, elektrijaamades aetakse ahju märkimisväärsel hulgal üle 300 aasta vanuseid puid.

[url]https://metsatrans.com/article/2110/wwf-suomi:-energiap
uun-kriteeristoa-on-tiukennettava-nyt-poltettavaksi-paatyy-j
opa-yli-300-vuotiasta-puuta[/url]

Eestis kasvas võrku müüdud päikese-elektri kogus aastaga 250% (2,5 korda). Kui tuulikute ehituseks kasutatakse armeeritud plastikut, mida on keeruline ümbertöödelda, siis kaasaegsete päikesepaneelide puhul on plastiku kasutamine minimaalne (tihendid ja isolatsioon), tööpinna tooraineks on liiv ja see ei tohiks lähimate miljonite aastate jooksul maailmast otsa lõppeda.

Taaskord hea näide, mille valguses on igasugust maksustamispõhist rohepesu raske tõsiselt võtta ja paljud ei hakkagi kunagi võtma, kuni peenhäälestamine ei arvesta tervikpilti.

https://www.delfi.ee/artikkel/94592905/video-faari-saartel-t
apeti-uhe-paevaga-1400-delfiini-isegi-vaalapuudjad-on-sokis-
keegi-tegi-suure-vea

Olles Fääridel käinud, võin öelda, et need vaalad on neile lihaveiste eest (Kanade asemel püütakse lunne). Liha läheb kogukonnale ja püüdjatele.
Eks see väike overkill olnud aga ega nad niipea seda ei korda :)

Tsiteerin ka siin ühte anonüümset kommenteerijat, kes, võibolla isegi seda lõpuni mõistmata, tabab natuke liiga täpselt naelapead: "Rohepöörde idee on see, et kõik hakkavad kõige eest rohkem maksma ja tarbimine väheneb seoses vaesumisega mitte uute tehnoloogiate kasutusele võtuga ja vanade tõhustamisega."

Kuna õukonnameedia enam tasakaalustatud artikleid ei tooda, siis kaks hästi kinni makstud lobistide "sisuturunduslugu" antud teemasse. St seal pole midagi otseselt valet, kuid püütakse ülevõimendada seda, mis on medali ühel küljel, jättes samal ajal mulje, nagu medalil teist külge polekski.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/94660283/loorits-tarbija-m
aksab-korge-elektrihinna-valguses-keskkonnatasudena-kinni-li
gi-miljard-eurot


https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94642569/kaed-eemale-elek
trist-fossiiliarmastajad

Tuumajaamad on teema. Keskkonnakahju on olemas aga see on väga lokaliseeritud minimaalsele pinnale võrreldes selle muu jamaga, mis toimub.

Tuumajaamade osas oleme lihtsalt rongilt kõvasti maha jäänud ja ega ma ei teagi, kas varasema tehnoloogiaga oleks üldse mõistlikum olla rongi peal või sellest maas...
https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2021/09/08/uraani-hinnad
-tousid-kuue-aasta-tippu

Pole kindel, kas on põhjust rõõmustada "ainult" lokaalsete mõjude üle, kuna Eestil on ühed Euroopa suurimad uraanivarud ja kuna uraani ei transpordita mitte "kohvris ega rekkas", vaid just raudteed pidi (vajalik ropult kaaluv "ekraan" juhist eraldamiseks ja kiire transport keskkonnaohu pärast), pole ka väga imestada, miks seda Rail Baltikat iga hinna eest läbi püütakse suruda.
https://novaator.err.ee/1138181/uuringu-kohaselt-on-eesti-ma
apoues-usna-suured-uraani-varud

Igal juhul lubatakse huvitavat talve kogu Euroopale, mis end Venemaa gaasi konksu otsa kenasti on riputanud.
https://epl.delfi.ee/artikkel/94653439/euroopat-ootab-energi
akriisi-tottu-ees-karm-talv

EDIT: üks link ka sellest, mis mind kõige rohkem muretsema paneb, sest see elektri kallinemine hakkab mitmete ebasoodsate asjaolude kokkusattumisel kordistuma tarneahelate erinevates lülides ja võib põhjustada elukalliduse tõusu hoopis rohkem, kui algselt ennustatakse. See viibki allapoole meie elatustaset ja samas ka konkurentsivõimet veel kaugemale EU keskmisest, sest on suur vahe, kas elektriarve tuleb maksta iga kuu "ülejäävast" 2500 või 500 eurost. Sama tendents puudutab ka väikeettevõtlust, mis toob võõrriigi omanduses olevatest kupjakartellidest riigile küll vähem sisse, aga on samas lokaalse majanduse tugisammasteks, hoides töökohti ka kriisi ajal ja siis, kui järgmise nishi toodete valmistamine muutub iinas soodsamaks kui neil kubjastel meie odavtööjõudu kasutades.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/94653619/ettevotjad-elektr
i-hinna-tousu-enda-kanda-ei-vota-selle-maksab-kinni-tarbija

Muudetud 24.9.21 02:11

Sõnad ja teod!
Tigude all mõtlen seda: https://elu.ohtuleht.ee/1044149/uhke-vark-ieva-ilves-kiitleb
-pere-autopargiga
Ainuke"roheline" on pisikene pägalik.
Terve Toompea ja Brüssel on selliseid rohepöörajaid täis......

Eks paratamatult ettevõtjad suurendavad teenuste hindu, kui sisendkulu tõuseb. Samamoodi ka palkade tõusudega olnud.
Või õigem on öelda, et ettevõtja võib suurendada hindu aga võib ka vähendada kulusid. Kui konkurents ei võimalda hindu tõsta, siis tuleb leida lahendusi, kuidas kulusid vähendada. Olgu selleks effektiivsemad seadmed või protsessid või siis odavamad allikad.

Ainuüksi elektrihinna tõusu tõttu mingit üüratut hinnatõusu ette ennustada on küll jabur. Elektri kulu moodustab sõltuvalt tootest/teenusest murdosa protsendist paari protsendini. Ehk selle tõttu üle % või paari hinnatõusu küll loota ega karta ei ole.
Aga eks see kuni paar % hinnatõusu annab ka tunda otseloomulikult. Lihtsalt ei ole mõtet sääsest elevanti teha.

panen siia lingi suuremate CO2 tootjate kohta käivast artiklist
https://www.treehugger.com/greenhouse-gas-emissions-by-count
ry-5120253

Hoolimata sellest, et naftapõletamise CO2 läheb nende riikide kraesse kus põletatakse, on naftapumpajad siiski ise selle tabeli eesotsas.

oleks vaja tabelit, kus see oleks lisatud ammutajate kontole....
Praegu on nii, et nafta ja söekasumid "privatiseeritakse" aga kulud jagatakse tarbijatele...

eelmise postitue lause lõpp pidanuks olema

"...on naftapumpajad siiski ise samuti selle tabeli eesotsas"

Mõne uue ja seni ennenägematu asja näib saavat valmis siiski kiiremini kui tavalise tuumajaama.

https://www.pv-magazine.com/2021/09/24/developer-calls-world
s-largest-solarstorage-project-the-first-of-many-to-come/

elame-näeme...

Artikkel soome keeles Jaapanis tehtud uuringust.

https://tekniikanmaailma.fi/tutkimus-vanhalla-bensa-autolla-
ajaminen-pidempaan-voi-olla-parempi-ymparistolle-kuin-nopea-
siirtyminen-sahkoautoihin/

Kes keelt ei tonka, siis lühikokkuvõte on selline, et kui kasutaksime oma vanu fossiilautosid 10% kauem kui praegu, väheneks tervikuna süsinikujälg 1% võrra uute autode tootmisega tuleneva keskkonnakoormuse arvelt ja kui jutt käib uuematest ja "efektiivsematest" autodest, oleks võit süsinikurindel veelgi suurem. Uuringus võrreldi 1990-2016 valmistatud autosid... saan aru, et siis särtsutehnoloogiaga. Nende autode "süsinikukeskmine" on niigi märgatavalt kehvem tänastest fossiilikatest. Iseasi, kas just süsinik on see kõige ausam mõõdupuu mõõtmaks, kui palju kahju me loodusele teeme. Aga huvitav oleks teada, kui palju me siis võidaks, kui ei pikendaks olemasolevate autode keskmist eluiga (Jaapanis 13a) mitte 10% vaid nt 20%? Või äkki 50%? Või oma autosid vaadates miks mitte 300%?

Teisisõnu käib jutt sellest, KUI KIIRESTI me läheme üle moodsamale ja vähem saastavale tehnoloogilale - peaks ideaalis tegema seda aeglasemalt praegusest. Mitte, et seda ei peakski tegema.

Roheenergia vastased meil kipuvad pidevalt kurtma, et meie põlevkivitööstuse töölised jäävad tööta.
Ning kurdetakse elektri toodangu ebastabiilsuse üle.

Nagu ikka, kus on probleeme seal leiab ka lahendusi.
Siin üks kiirülevaade tehnoloogiale, mis ehitab söe/põlevkivi elektrijaama ümber akuks taaskasutades suurt osa eksisteerivast jaamast ning seeläbi säilitades enamik töökohti.
https://youtu.be/edVjYofLYc4

Kurdetakse, et fossiiljaamade sulgemine jätab palju inimesi tööta ja kurdetakse, et tastuvenergiale üleminek on töömahukas, aga meil pole selleks inimesi, kuna iive on madal ning rahvastik vananeb..

# Mõtlengi, et kas see on mingi peen iroonia, millele ma pihta ei saa.. Istutada 2
# puud lindudele, mitte võidelda fossiilelektrijaamaga, mis paiskab õhku 2000t
# süsihappegaasi päevas? Kusjuures lindude vähenemise põhjus pole
# pesapuude vähesus, vaid söögi puudus

Ikka iroonia. Ega puud ja teised taimed ju söögiga kuidagi seotud pole, ainult pesadega;)

Mina istutan igal aastal mitte 2 vaid pigem 200+ (harvem ka 1200+) puud ja mitte uute monokultuursete puupõldude rajamiseks. See on minu panus ja eks sellepärast näengi reaalsetes tegevustes pigem rohepööret ja internetis lobistamises pigem rohepesu. Õnneks üks ei välista teist ja igaühel on võimalik huvi korral reaalselt panustada.

Värske artikkel samal teemal. Tsiteerin sealt mõne lõigu.

https://epl.delfi.ee/artikkel/94705979/ossinovski-puidu-mass
poletamise-eelnou-on-keskkonnavaenulik-ja-pohiseadusvastane

# Kui algselt oleks põletamist toetatud vaid Narva linna kütvas Balti Elektrijaama
# koostootmisplokis, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sekkumise
# järel võib põletamist subsideerida ka muudes põlevkivikateldes. Selle
# muudatuse tulemusena on võimalik ka puidupõletuse mahtu mitmekordistada

# Kuigi eelnõu eesmärk on vähendada fossiilset päritolu kütuste nagu põlevkivi
# kasutamist elektritootmisel, ei täida seadusemuudatus oma eesmärki /.../ Balti
# elektrijaamas on võimalik puitu põletada vaid siis, kui panna sama palju põlevkivi
# teisest ahjuuksest sisse. Tänu subsiidiumile pääseb jaam tihemini turule tootma, seega
# kui kateldesse hakkab minema rohkem puitu, hakkab sinna jõudma ka rohkem põlevkivi

# kuna seaduseelnõult eemaldati MKM-i tegevuse järel koostootmise piirang, on
# potentsiaalne põletusmaht kuni 2 miljonit tihumeetrit puid aastas, mis
# moodustab ligi viiendiku kogu Eestis raiutavast puidust.

mina ei saa aru, miks sellega nüüd teise äärmusesse minnakse?
st. taastuvenergiatoetusega subsideerima hakatakse?

Puidu põletamise pealt ei pea maksma seda 60€ CO2 maksu... kas sellest üksi praeguste elektrihindade juures ei piisa ?
Kuskil on kirjutatud, et olmeprūgi kütteväärtus olla sama või kõrgemgi kui põlevkivil...

kuna ollakse Läti ja Leeduga ühes elektri hinnapiirkonnas (ja ka Soomega) siis see tilk mis siin tehakse või võidakse teha eriti ei mõjuta elektri hinda. nii et kui meeldib rohepööre siis harjuge ära - elekter ja transport muutuvad luksuskaubaks.

Natuke teine vaatenurk. Ainuüksi Eesti näitel, kus toidu raiskamine on mujal nähtu ja kogetuga võrreldes ikka väga väike.

https://epl.delfi.ee/artikkel/94713249/piet-boerefijn-eestis
-laheb-igal-tunnil-raisku-prugiautotais-soogikolblikku-toitu

Kuna epl-delfi soovib, et ilma maksmata inimesed ei teaks, millest seal kirjutatakse, toon välja mõned lõigud, mida subjektiivselt olulisemaks pidasin.

# Aastas viskame ära 167 000 tonni toitu, millest 84 000 tonni on täitsa
# söögikõlbulik. Seega läheb TUNNIS raisku rekkatäis toitu, millest prügiautotäis
# on täiesti söögikõlblik. Samas elab Eestis 272 000 inimest suhtelises vaesuses
# ja 30 000 inimest absoluutses vaesuses

# Toidu tootmiseks kulub tohutul hulgal maad, vett ja energiat, seega mõjutab
# raisatud toit oluliselt kliimamuutusi. Uute andmete põhjal moodustab toidu
# raiskamine ligikaudu 10% kõikide kasvuhoonegaaside heitkogustest. See on
# peaaegu kaks korda suurem heitmete kogus, kui USA ja Euroopa autod
# aastas kokku suudavad õhku paisata.

# 40% kogu toidust visatakse ära. Põllumajanduses on raiskamine oluliselt suurem,
# kui siiani arvati. Põllule jäetakse palju toitu maha, sest selle kuju, värvus, suurus
# või muu selline maitset üldse mitte muutev omadus ei vasta nõuetele – inimene
# sööb ju silmadega/.../Ühe kilogrammi toidu ära viskamisel oled õhku paisanud 2,5 kg CO²

# Lühidalt võttes, kui toitu ei saa müüa, siis on selle väärtus null ning sama
# numbri moodustab ka käibemaks. Lätis näiteks oli siiani keelatud toitu
# loomaaedadele annetada. Prantsusmaal saab ettevõte välja müümata toidu
# annetamise eest osa makse riigilt tagasi ning selline tehing on ettevõttele
# kasumlik ja soodustab ka annetamist. Venemaal seevastu peavad firmad
# juurde maksma, kui soovivad annetada. Toidu prügimäele viimine on seal tasuta.

Hea artikkel selles osas, et erinevate probleemide suurusjärgud on kohe silme ees, mis lihtsustab eristada olulist mitteolulise(ma)st. See ongi rohepesu ja rohepöörde erinevus, et pesu eesmärgiks on kellegi kasu, pöörde eesmärgiks kõigile pikaajaline kasu.

Kui vähe oleks vaja tegelikult teha (paljuski muuta seadusandlust ja kõik teeks seda juba vabatahtlikult!), et saavutada suurem efekt isegi sellest, kui KÕIK autod/transport muuta süsinikuneutraalseks? Aga seda ei tehta, sest rohepesu on vahend millegi muu jaoks ning maksude ja keeldudega sunnitakse meid selles pesus osalema... Kokkuvõtteks laenan lause sealt artiklist.

# Kas selline käitumine on õigustatud olukorras, kus kümnendiku maailma
# kasvuhoonegaasidest moodustab raisatud toit?

# et saavutada suurem efekt isegi sellest, kui KÕIK autod/transport muuta
# süsinikuneutraalseks?
Tasub ikka konteksti mõista. 10% maailma kasvuhoonegaasidest on suurem EU ja USA transpordisektorist on vast see, mida seal püüti välja tuua.
Eesti osa selles panuses on marginaalne. Nagu ka on Eesti transpordi osa marginaalne.

Siit (https://ourworldindata.org/emissions-by-sector) leiab täpsemaid numbreid valdkonnaspetsiifiliselt.
Toiduga seotud heitmed moodustavad ~16% (~4,8% põllumuldadest, ~5,2% loomakasvatusest ja ülejäänud ~6% muudest põllundusega otseselt seotud allikatest) ja metsade langetus (mis on tihti seotud uute põllumaade rajamisega maailmas) veel lisaks natuke üle 2%.
Maailma transport kokku ~16%.

Küllaltki võrdsed numbrid kokku ja tegelema peaks mõlemaga, mitte ainult ühega.

Üleüldiselt peaks tegelema, ja ka tegeletakse, (kliima)probleemi lahendamisega mitmel rindel korraga. Rohepesuks nimetada üht haru sellest lahendusest on üsna jabur eriti kui siis teise haruga tegelemist rohepöördeks nõustutakse nimetama.
Rohepesu on pigem see, kui sõnadele ei järge teod või need teod ei tooda tulemusi.

"..Eesti osa selles panuses on marginaalne. Nagu ka on Eesti transpordi osa marginaalne.."

Suuremate riikide iga omavalitsus võib öelda, et tema osa on marginaalne, iga linn võib seda öelda jne. kuni iga inimene võib öelda, et tema käitumine ei muuda midagi, ta on vaid üks seitsmest miljardist - kõik teised peaksid oma käitumist muutma..

Alalhoidliku (konservatiivse) ilmavaatega inimeste poolt loodud sõna "rohepesu" all mõeldakse vist seda, kui inimesi püütakse uskuma panna, et kliima soojenemine on inimtekkeline ja et taastuvenergiale üleminek päästaks maailma.

Kui elektri hind on nii kõrge, et põlevkivi koos puiduga põletamise elekter pääseb turule, siis järelikult on seda elektrit turul vaja... st et kuskilt mujalt odavamat ja puhtamat peale tulemas ei ole. Kui jälle on, siis kasutame odavamat..

"..- elekter ja transport muutuvad luksuskaubaks.."
äsja jälle oli hind öösel nullilähedane... mis päikesepaneelikasutajaid rõõmustas ja tuulikuomanikke ilmselt morjendas...
Aga mis näitab iseenesest seda, et elektriühenduste võimsus naaberpiirkondadega on puudulik...

https://majandus.postimees.ee/7352114/energiakriis-ohustab-j
atta-india-elektrita

erinevalt kütmisest, ei ole jahutamine ellujäämiseks vajalik tarvilik tingimus..

kui keegi kasutab selleks fossiilkütusest toodetud elektrit, siis puudub tal igasugune õigus kobiseda põhjamaade kütte emissioonide teemal...

Pigem tuleks sellisele riigile majandussanktsioonid kehtestada... näiteks kaevandustehnika müügi keeld, kuni tõestab, et ükski konditsioneer enam fossiilenergialt ei käi...

Kõik, keda huvitab, on seda nagunii juba lugenud, aga jätan siiski lingi siia maha, et oleks vajadusel kergelt leitav, kuna seekord ei saa keegi öelda, et tegemist oleks lamemaalaste infoallikaga:
https://www.err.ee/1608356147/georg-rute-tuumajaam-tostaks-e
lektri-hinna-mitmekordseks

Toon välja sealt ühe mõtte, mis on rohelise energia võidukäigu tõttu ülioluline just rahalises mõttes.

# Läänemerel on väga head tingimused tuulest elektri tootmiseks ning meretuul
# suudaks meie elektritarbimise mitmekordselt katta. Päikesepaneelid toodavad meil
# märtsist novembrini edukalt elektrit. Lisaks tuulele ja päikesele on tarvis energia
# salvestusvõimekust, et katta puhta energiaga tuulevaiksed ja pimedad tunnid.
# Nende paari talvise nädala jaoks aastas, millal tuult üldse ei puhu, peaks olema
# reservis mõni gaasijaam või juba olemasolev biomassijaam. Tuumajaam seevastu
# ei sobi reservi, sest seda ei saa välja lülitada. Tuumajaam toodaks suure osa
# aastast, kui elektri hind tänu tuulele ja päikesele madal on, otseselt kahjumit.

aatomijaamu ei taha, põlevkivi on paha, mis om hää?

Saksamaa el.tootmise andmeid vaadates:
Neil ööpäevil, mil elektrihind on nullilähedane või isegi kergelt negatiivne olnud, on lisaks hüdrole ka gaasi-, kivisöe- ja ligniidijaamade toodang 10%..20% peale langetatud, aga tuumajaamad panevad võimsusega nii 70% täisvõimsusest.

Jah, tuumajaam toodab nii palju elektrit, et ei mahu kaablitesse ära lihtsalt. Naabritega on ka juhtmed nii peenikesed, et tuumajaama korral ei suuda neilegi seda välja pressida edasimüügiks.

Venemaale me peale Kesk-Euroopaga sünkimist 2025. a. enam elektrit müüa ei saa ning teiste naabritega oleme samal turul - kui meil elektrihind 0, siis ka neil 0.

Tänane uudis Norras, kus mitmed riigid arutavad veealustest kaevandamistest ja põhjuseks rohepööre, kuna selleks vaja paljupalju erinevaid mineraale ja loodetakse vajaminev kogus merede põhjast saada. Artikli juures oli ilus illustreeriv pilt.
Ehk siis tegelikult endiselt küsimus, kui roheline on roheline?