Oleks hea kui keegi oskas nõu anda kumb konks oleks autole parem paigaldada, kas teisaldatav vöi tavaline. Niipalju olen uurinud, et teisaldav on kallim.
mõnedesse euroopa riikidesse ei lasta sissegi, kui konks taga tolgendab.
kui sinu nimi väljendab autot, millele konksu tahad, siis bosali tavalisel käib konks poltidega ja vajadusel saab ära võtta.
Kui igat krooni päris ei loe, siis igal juhul vali teisaldatav. Asi näeb viisakam välja:)
Olulisem sellest siiski on, et kui keegi sulle tagant konksu otsa sõidab (mida juhtub sageli), siis võib kergesti juhtuda, et konks lükkab auto tagumise otsa täiega kortsu (siis sinu autol.) Ilma konksuta piirdub asi paremal juhul tagumise pamperi vahetamisega. (ilmselt see siiski rohkem kindlustuse mure, kuna 99% tagant sissesõitudest jääb tagumine masin süüdi:)) Samas, kui ise tagurdades kedagi konksuga müksad, siis teise auto kahjustamises võid kindel olla (tuleb kindlustsse pöörduda ja su kindlustusriskikoefitsent tõuseb.) Arvan, et see mõnesaja kroonine vahe tasub end ära.
Nojah teine pool on jällegi see, et kui tagurdad konksuga vastu petoon seina, siis ei juhtu suurt midagi (käib vaid kõvem kolks.) Kui ilma, siis tõenäoliselt kribib pamperi ära.
to R.K. Millisesse Euroopa riiki ei lasta konks taga tolgendamas sisse? Olen oma masinaga suurema osa Lääne-Europpoast läbi sõitnud ja ei tea ühtegi juhust, kus see oleks probleemiks olnud. Isegi Euroliidu välise ja üli turvalise Šveitsi piiri peal ei tehtud sellest väljagi.
Ei tea just täpselt aga pakun et piirang konksu konstruktsioonis tuleb miskist väljalaske aastaarvust. Vanematele masinatele on palju asju lubatud. Ise soovitaks ära võetavat konksu.
Kas ja kui palju konks avariis autot kahjustab on puhtalt tüübis kinni. Mul on kunagi rekordil olnud originaalkonks autot kahel otsasõidul kaitsnud. Otsasõitja oli ribadeks ja minul konksul vaid valged triibud. Teisalt olen kuulnud (oli vist scorpio) käigukasti kahjustusest pärast avariid. Nimelt konksu konstr. kinnitus difri lähedale ja avariis kandus löök üle difri, kardaani käigukastile. Konkreetset konksu tüüpi ei mäleta.
olen kuulnud, et saksa, kui sind ei kollitatud, siis ju hästi. ilmselt piirivalvuril suht poogen, kuidas sa tema kodumaad toetad, politsei selleks, et kviitungeid kirjutada.
Ei ole vaja määret panna, kuid võib ja vähesel määral ikka kasulik. Kärukonksu lukustus on munakast pehmem ja see kulub ning seda peab vastaval kulumisele vahetama.
Vene ajal pandi tavotti, et Zubrjonok isalt pojale kestaks.
Tänan. Siiani pole mögistanud, sest käruvedamist vähe ja ega mingeid kulumisjälgi konksul küll ei ole. Veopea vahetuse vajadusest kuulen esimest korda, aga põhjendus loogiline.
Mis te selle saksamaa ja statsionaarse konksuga maurate. Saksa politsei tuleb hoobilt kukke saata ! Kui auto on Eesti registris siis kehtivad Eesti tehnonõuded ! Tundub et keda kotitud saksas siis puhtalt rahategemise koht saksa politseile.
Mis puudutab teisaldatavat konsu siis näiteks Thule/Brink konkse ei tohi määrida jäävad kinni, lisaks tuleks teisaldatav konksu mittekasutamise korral küljest ära võtta , muidu mädaneb kinni niiöelda.
Kate on ikka peal kui käru taga ei ole, lihtsalt mõtlesin, et vedamise ajal toimub seal ju pidev liikumine ja ehk aitab mögin mingit kulumist vähendada, aga ju siis pole see obligatoorne kui harva kasutad.
Ja eelmisele kommijale nii palju, et püüa esmalt teemajätk ära tabada enne kui mingist saksast jahuma hakkad.
Kuulpea peab olema määritud kui käru taga, muidu krigiseb sõidu ajal ja saad varsti käru haakepead vahetada. Grafiitmääre selleks parem. Plätserdada pole seal midagi , kuulile sõrmega kerge kiht peale.
Pean tunnistama, et ma ka pikalt ei teadnud, et seda kulumise indikaatorit peab jälgima. Tuttaval tuli just sel põhjusel haagis munakast lahti. Õnneks oli kiirus väike ja suurem kahju jäi olemata
Selle Saksamaa asja kohta küsisin targematelt üle ja seis on selline, et kui on eemaldatav/peidetav konks, siis tühjalt ei tohi teda näha olla, pead ära võtma või peitma. Tühi ei ole aga ta näiteks siis, kui seal peal on kasvõi rattahoidik vms. Kui on statsionaarne, siis võib viisakalt pimedasse kohta saata trahvijutuga. EE auto on EE TÜV tingimustega nagu üleval ka mainiti.
Kui peidetav konks on igate pidi kinni roostetanud, siis oled kergelt halvas kohas ise.
Kui haakepea juba nii kulunud et käru tuleb tagant siis kuidas sellisega ülevaatuselt läbi saadi see ei kulu üleöö. Pealegi selline lõtk on igas augus kuulda millest läbi sõidad. Loe ja imesta mis autojuhid.
Mul pole ülevaatusel konksu olukorda kunagi kontrollitud kusjuures. Siis kui, kui konksu raamile isegi augud sisse mädanenud olid, siis ka ei kottinud kedagi. Sai ise uus raam keevitatud ja siiani ei koti kedagi tegelt, kuidas see sinna saanud on ja kes selle teinud on. Tõenäoliselt sai nüüd tugevam, kui see poe oma oli, kestab kauem, kui auto ise.
Jutt käis ikka vast käru ülevaatusest mitte auto ülevaatusest. Ma sõidan käruga väga palju (käru rehvid juba slikid ja peab rehve vahetama), aga olen loobunud selle määrimisest. Põhjus lihtne. Kuna kasutan käru mitu korda nädalas, siis panen teda auto külge ja võtan auto küljest teda samuti mitu korda nädalas. Aga see hetk kui ma käru autokülge panen, ma vean teda autoni käsitsi. Võtan sellest tiislist kätega kinni ja vean paar meetrit. Kui ma seda värki määrisin, siis iga korda 100% olid käed või kindad tavotised. Ei tahtnud nädalas mitu korda kindaid minema visata ja uusi osta, loobusin määrimisest. Nüüd saan käsitsi käru vedada/ paigaldada autole nõnda, et kindad jäävad puhtaks.
Määrimise vajadus sõltub ellusuhtumisest. Kui auto ja käru on vaid kuluvahendid, mis peavad järjekordse makseperioodi ära kestma, siis pole mitte midagi määrida vaja. Eriti kodukasutajal, kes vaid mõne päeva aastas midagi konksu pistab.
Kel palju vedamist või lihtsalt tahtmine asju ÕIGESTI teha (mis pole praegu üldse moekas), siis võiks olla nii konksu munakas, kui käru haakepea liigendid olla kergelt määritud ja vajadusel ka tolmust jms. jamast puhastatud. Liigne määre (millele siin üks eelkirjutaja viitas määrdumisena) midagi head ei tee, pigem on keskkonnakahju (ja maailmamajanduse kasu).
Isiklikult olen pannud tilga mootoriõli kanistripõhja enne haakimist munakule ja sealt valgub see ise sõidu ajal kontaktpindadele. Käru veopea liigendeid määrin WD-40 (sest see on riiulis:) siis, kui käepideme liikumisega on tekkinud mingeid takistusi. Seda praktikat kasutades on teistkümmend aastat kolm ülevaatuskõlbulikku haagist ja tükki viis õuenarre endiselt heas seisus.
Loomulikult on ka teistsugused praktikad võimalikud:)
Kurikuulus tehnonõuete määrus sätestab nõuded ka haakepeale ja konksumunakule, aga õnneks neid ei kontrollita:)
EDIT: hea R.K., millisesse riiki ei pääse sisse fikskonksuga? Et kindlustus võib fikskonksu kandjat premeerida täiendava lisamaksega, on hoopis teine asi.
Meil siin lõunas on käru ülevaatusel alati 4 asja vähemalt mida kontrollib. Tulede töötamine,rehvid,käru haakepea kontroll ka füüsiliselt, ratta lõtkud. Seega käru haakepea lõtkud oleksid kohe näha juba ülevaatusel kui omanik seda ise ei taju.
