Volvo demonstreeris XC90 tugevust kraavisõidul

Volvo pani nagu muuseas sealt kraavist läbi!

mõttetud eurokraavid, täiesti eluohtlikud

Pole eriline kraav tegelt.

mannekeeni nägu oleks võinud rohkem naerule teha, ta paistis nautivat seda.

eelmisele, sellega tekitati sama efekt, mis kraavi põhja ning vastu neid kraavi tunneleid sõites tekib. Eriti õudusttekitav on veermikuga just nende tunnelite vastu sõitmine. Lööb kõik segamini. Sellist totrust nagu meil Eestis on, et tohutusügavad kraavid... jah, võiks ju ka nendega crash testi teha, aga well, need ei olegi ju tegelt kraavid :D - need on pigem kuristikud.

See oli vist SAS-i reklaam?
Seal eurokraavis pidi tegelt olema ka truup...

aga natuke lahja ... kraav oleks pidanud olema pool meetrit sügava,

Sisuliselt peaks iga natukenegi kõrgem maastur eurokraavi umbes nii läbima. See, et ta enne õhulendu turvapadjad lahti lööb on muidugi rumalus. Esiteks on väga raske autot juhtida kui juht soovib veel rattaid maandumiseks õigeks seada, et auto katusele ei keeraks, ja järsku padjaga näkku saab. Teiseks oleks sellest padjast hoopis rohkem abi maandumisel, kuid antud juhul on padi maandumishetkeks ja eemaloleva valli või puu tabamisel juba tühi.

ja seda lohku nimetavad nad kraaviks?

Väike vend, eks me siin Eestis teame ju eriti palju autotööstusest eks? Küllap on nad tõesti Volvos rumalad ning vajaksid sinu, kui elukogenud rataste õigeks keeraja ning turvapatjade eksperdi abi. Ehk kunagi kuna ka teised autotootjad näevad, et just Eesti poiss aka väike vend, on see valguse tooja ja püha graal, kes teab, mis ja kuidas teha tuleb... #sarkasm #ratasteõigekskeeraminekuiveermikonsodi

vaata, Volli, ma ei ole moodsate Volvo linnamaasturitega nii palju kokku puutunud, et teada, et sellisel on juba enne sellist õhulendu (võib-olla isegi enne kraavi vajumist) veermik sodi. Minu kogemus on rohkem ameerika maasturitega, millel ka sõltumatu vedrustusega esisild sellise rambiga kohtumise üle elab, ehk isegi maandumise. #usaraud

väike stiilinäide ka.

https://www.youtube.com/watch?v=rSr0xjTTKwo

Väike vend, kas sa teed vahet otstarbel? Seal on suur vahe, kas auto on ehitatud maastikusõiduks või ka linnasõiduks/maastikusõiduks vastates kõikidele EU nõrmidele, samuti säilitades mugavuse ning hea juhitavuse, kütusekulu jne jne. Perfektset kombinatsiooni on raske saavutada, veelgi raskem on saavutada kombinatsiooni, mis lisaks eeltoodule peab vastu pidama ka avariidele ning suutma takistada autot ümber vajumast jms. Lähenedes teistmoodi - vahe maandumisele vette või asfaltkattele 5ndalt korruselt on suur. Volvo Crash Testis sõidab auto truupi/kraavi, mida tabades saab veermik kõva hoobi, sest nagu sa näed, tekib tugev 90* takistus ühe poole rattale. Sinu eelpooltoodud videos on VÄGA kõrge kliirensiga maastikuauto, mis paraku sõidab selleks ettenähtud rajal saades suuremaid obadusi sujuvamalt, AGA mitte ootamatuid 90* takistusi. Seal on tohutu vahe. Sõida 80km/h äärekivisse eelistatult 1 poole rattaga, vaata mis su veermikust alles jääb. Hetkel sa võrdled profiujujat ärimehega, kes NV SPA's puhkamas käib. Üks on omas vallas tugev(ujuja) ja teine äriliselt tugev, kuid ujutud saab ka ärimees - mitte ehk nii hästi, kui sooviks, aga tehtud saab.

"Sõida 80km/h äärekivisse eelistatult 1 poole rattaga, vaata mis su veermikust alles jääb." vt Autoleht 05.11.14 (nr 43). Venemaa uute talverehvide testis sõideti muuhulgas üle 9cm kõrguse äärekivi ühe rattaga. Autoks Audi A6. rehvimõõduks 245/50R18. Kokku sõideti kiirusel 80km/h või kiiremini ühe rattaga äärekivisse sama autoga 11 korda kuni velg kõveraks läks. Seega on ebausutav, et maasturil, millel on 70 või 75 kõrge rehv all, veermik äärekiviga kohtumisest kohe sodi oleks.

Teen küll vahet otstarbel. Näiteks toodud Ford Expedition ja XC90 on ehitatud samal otstarbel kuid 16aastase ajavahega: otstarbeks on lapsi kooli viia. Kindlasti ei ole tegu VÄGA kõrge kliirensiga, sellisena ta tehasest tuli. Kliirens on auto mõõte arvestades Volvoga samas proportsioonis. Tõstetud ta ei ole ja rehvid ka tehasemõõdule lähedal. Tean, sest endalgi üks olemas.

Volvo Crash Testis olnud truubis/kraavis ei teki 90 kraadist takistust, kuna truup ei lõpe mitte täisnurkse seinaga vaid 45 kraadise kaldega, kui muudmoodi ei näe, siis sellest, kuidas toru on lõigatud näeb ometi. Samuti ei teki mingit koormust ühele rattale, sest auto läbib truubi lõpu perfektselt, nii et mõlemad esirattad saavad suht võrdse löögi umbes 15-20cm kõrguselt 45 kraadiselt kaldega pinnalt. Pinnas on võrreldav, kuna Volvo ei maandu mitte asfaldile vaid kruusale. Seega ei usu ma elu sees et sel autol on esisild pärast antud õhuhüpet nii läbi et rool kasutuks muutub. Lisaks on testis pärast truupi vall. Meil nii luksuslikke teid ei tehta, et teisel pool truupi veel autot peatav vall oleks, küll aga on puud ja kivid. Ning kui turvapadjad on lahti, siis on väga raske anda maandumisel suunda puust või suurest kivist eemale, ning kui turvapadjad on juba kasutatud, siis kohtumine puuga on palju valulikum.

Sa teed ju nalja? Venemaa test? 11 korda äärekivisse. No niipalju, kui mina olen näinud, piisab ka originaalvelje korral 1-st korrast. Amatööri visuaalne kontroll ilma autot ülest tõstmata ei ole mingi tõsiselt võetav argument. 245/50 rehv on tunduvalt kõrgem kui sõiduautodel kasutatav 185/55 või 215/50. Mida laiem rehv seda suurem on ka rehvi vastupidavus temale avalduva surve korral, sama kehtib velje kohta ning samuti loeb see veljest sulamist. See, et äärekivi ei pruugi lõhkuda rehvi ega velge on üks asi - korraliku põntsu paneb see aga veermikule. Kui juba löökauk suudab nii rehvi kui ka velje lõhkuda, siis mida veel terav äärekivi teha suudab - võibolla sa pole seda kogenud.

Mis aga puudutab maastikku, siis on tohutult suur vahe, kas auto maandub 1/4 ninaga pinnasesse või kõigest ratastega - mis on ka põhjus, miks Volvol selles testis õhkpadjad avanevad - veeretakistus on järsk ja tugev (INERTS). Takistus, mis nina maandumisel mõjub reisijatele on Tohutu. Seetõttu ongi takistus pmts 90 kraadi - auto kaevab mõneks hetkeks oma nina sinna sisse. See milline on pinnas rataste all pole teema - see, mismoodi mõjub pinnas(olgu see siis sile või konarlik) veermikule ja sealt edasi selles istujatele on teema. Kui sul 80km/h kaevub auto kuskile kasvõi murdsekundi jooksul, siis seda lööki ära arvata video põhjal on mõttetu. Tulla ja rääkida mingisuguste USA raudade suutlikusest pinnases on mingil määral suhteliselt komöödia. Usu mind, ei lähe sa selle 90,000 EUR maksva luksusmaasturiga Red-necki kombel karjääri hüppeid vorpima, aga las ta jääb. Jäägu sulle sinu arvamus ja mulle elukogetud arvamus - Volvo päästab elu - olgu selleks uus või vana XC90, 60-seeria või C30. Loomulikult on mõnele inimesele super-hüper tähtis teada, mida ta auto suudab - aga kui ta tegelikus olukorras - mida ka TEGELIKULT vaja läheb, toime ei tule... siis sellest pole tolku. Ford Expeditionis ma avarii korral, kraavi sõites, viibida ei soovi!

Äge on siin mingi väikse venna asjatundmatuid kommentaare lugeda.. Tema tuleb Volvo tehast õpetama. Kammoon :D

Huvitav mida see väike vend nüüd välja mõtleb?

Tahaks päris näha kuidas väike vend pärast näoga roolirattasse põrutamist hakkab osavalt autut kontrollima.