Kes veab miljonini välja? (16)

Põhimõtteliselt võib autot parandades sellega sõita igavesti. Lõpuks pole lihtsalt autos ühtki algset detaili ning kere koosneb peale keevitatud lappidest.

neid autosi liigub kindlasti väga palju... lihtsat odomeeteril see ei kajastu

Nõukogude ajal oli liikumine miljon ilma kapitaalremondita. Iseasi kui palju vahepeal vaeva nähti ja kuidas defineerida kapitaalremonti. Aga mõni mees sai preemiat ja pildi meediasse.
Selles loos autol ka ühel vähemalt mootor vahetatud. Enamasti pisut vanema auto puhul seda ei tehta. Kulu ja auto enda hinna suhe on niru.

suht kiirelt tuleb sõita see miljon täis, sest auto lagunemisele aitab palju rohkem kaasa auto vanus. Veeremile paneb suurima põntsu lihtlabane aeg ja soolased tänavad.

mul on Peeter I aegne kirves kasutusel, ainult kaks korda olen vahetanud tera ja viis korda vart

Kui veokad punti võtta oleks tegemist suht sagedase läbisõiduga

Tõsi ta on, et külmkäivitus kulutab mootorit rohkem kui pikad sõidud. Samuti seisval autol kipuvad veermikus jupid roostetama.Pärast kui jälle liikuma hakkavad hõõrud raua oksiidina kihi maha. Ja seetõttu kulumine kiirem.
Roostetamine sõltub nii ajast kuiga keskkonnast ja katte vigastustest.
Kõige hullem on aga metalli väntsutamisega tekkinud väsimus ja praod. Olen näinud palju väljast korras autosid kus lihtsalt on amordipüstiku kinnituskohta või mujale koormatud kohta tekkinud praod. Nii vananedes kaob auto turvalisuselt päris mitu tärni ja mingil hetkel muutub sõit vaatamata muidu korras autole ohtlikuks tervisele.

Veneaja miljonis kilomeetris võis olla vabalt pool juurdekeritud!
Teatavasti sai niimodi "tasuta" kütust :)

Eks vene ajal oli igasuguseid asju. Veokad pole meelde jäänud aga just bussijuht miljonäre lehtedest mäletan. Vaevalt, et pikamaa liinibussijuhid said megalt juurde kirjutada. Neil suhteliselt kindel graafik kuhu sõita ja kui kaugel see on. Aga eks kui kippus miljoni poole andsid ülemused igasugu tuge, et ikka preemiad ja au tuleks.
Veokajuhid ja eriti need kes kohapeal mingi karjääri vahet sõitsid said loomingulised olla. Ja asi polnud tasuta kütuses mida tegelikult palju maha valati. Bensiini läks omal ka vaja aga tihti mitte nii suurtes kogustes kui tekkis aga diisli puhul kui olid "erastanud " mõne põka traktori siis oma aiamaa tarbeks kulus kanku kaks hooajal. Enamusel lihtsalt polnud temaga midagi teha. Kui oleks müügilt tabatud oleks riigivara riisumine mis oli juba kinnimineku lõhnaga kuna riigilt varastamine oli kangem patt kui kaaskodanikult.
Läbisõitu kirjutati selleks juurde, et tuleks tonnkilomeetreid mille eest palka maksti. Pärast ei tee keegi kindlaks kas ikka nii palju kruusa ja liiva teetammi ehitamiseks läks. Kui keegi imestanuks miks nii palju siis maa tüma ja läks rohkem. Ega värsket teed ülesse võtma hakata. Seda enam, et need koormad olid juba projektis sees varasemate kogemuste järgi.
Nii ametlikult muudkui mees tiirutas koormatega. Palka tuli ning kütus valati kõrvalises kohas lihtsalt maha.

90ndatel veel tehti läänes mootoreid, mille ametlik tehaseressurss oli 400- 500 000km ja mis hea hoolduse juures tunduvalt kauem vastu pidasid, aga tänapäeval on juba tehase poolt antud heal juhul vaid 200 000, samas korraliku hoolduse puhul veavad ka pikemalt. Ega praegu muud probleemi eriti ei olegi, et kolvirõngad on suht lühiealised ja hakkab üks suurem õlisöömine peale, muu raud kestab üldiselt kenasti. Turbodest ja muudest pudinatest, mis mootori ümber, muidugi rääkida ei maksa- see rohkem kulumaterjal nagu piduriklotsidki. Tarbimismaailm, mis parata. Kui ei toimu pidevat müüki, ei toimu tootmist ja ei toimu majanduskasvu, aga kapitalism ilma majanduskasvuta on võimatu.

Muidugi tuleb kulumaterjali hulka lisada ka ketiliin, mis paljudel juba 100 tuh juures välja venib, mitte nagu "vanasti", kus kett kestis mootori lõpuni.

Miljonini välja sõita pole mingi probleem. Iseasi, kas see miljon tuleb mootorit ja käimarit lahti võtmata või tehakse remont ja sõidetakse edasi. Tean üht diisel opelit, millel ees mill+, kuid 3 x mootori vahetust ja remonti kah juba tehtud. Käimarit ja turbosid ma üldse ei mainigi...neid nagu leiba läinud.

Mootorite poolest kestaks paljud kuid harva ja lühikesi otsi sõites mädaneb kere lõpuks ära.
Soomes vahetas üks ettevõte hiljaaegu miljon km läbi sõitnud taksomersu välja. Kolme aastaga jõuti mu mäletamist mööda selle numbrini, juhte oli ka rohkem kus üks ja auto oli Vantaa lennujaama takso: Ei olnud mingeid erilisi remonte ja seda ei saagi töömasinal lubada.
Ma ise olen Vw Passati 620 000 km saanud ja ei vahetanud seal midagi eriti kapitaalset: Aastaid tuli lõpuks nii palju (17) et paistis olema lihtsam uuem auto võtta kui keret keevitama ja värvima hakata.

Mina olen juba oma diisel Meganiga 66 000 km sõitnud ja pole veel juppigi vahetanud.

Saada ette miljon ette mitte taksosõiduga on ikka keeruline ja palju see eespool viidatud bussi kasutus ka sellest erineb.Kui lugeda artiklist siis bussi ostul oli oluline koht väga heas hinnas,võimalus lisaraha remondiks paigutada ja kui teiste autode elu lugeda siis ikka päris palju tegemist on nendega olnud,päris kallan ja tallan režiimi pole kellelgi.
Kõik ei viitsi taguda vastu rindu ja väita ,et tema aeg ei maksa midagi ja auto remontimine on puhas rõõm .