Päeva leid. Müüakse haruldast Saab 90 (13)

Natuke tähelepanelikuks muudab see "karburaatori reguleerimine". Kui kere- veermiku- ja mootoritööd on enne müüki ära tehtud, mis näitab,et rahaga nagu koonerdatud poleks, siis miks see pisiparandus - karburaatori reguleerimine on tegemata jäetud? Milles see üldse väljenduma peaks? Ütlen nagu autolehtki - ei ole autoga tutvunud, aga see on ohumärk, sest paljud autod, millel on ilmnenud viga, mille kõrvaldamine maksab rohkem, kui auto, pannakse sarnase kirjeldusega müüki. Aga ei pruugi. Võibolla on müüja lihtsalt pedant.

Karburaator reguleeriti paigast. Kogu lugu. See on selline asi, mida üldse puutuda ei tohiks. Kui mootor hakkab vahele jätma, on esimene asi, et minnakse karbussi reguleerima... vanaema, laena padruneid...

Keretöid lasti teha, termostaat jms lasti vahetada, aga vot karburaatorit miskil imelisel põhjusel paika panna ei lubatud, vaid jäetakse see uue omaniku teha? Ei tundu imelik?

vahetatud küünlad, jagaja, jagaja kaas, küünlajuhtmed

ilmselt otsiti põhjust mootori puterdamisele, aga jälile ei saadud või ilmnes kulukam probleem hoopis mootoriplokis või kaanes ning pandigi kuulutusse süütu karbussi regull.

Alla 5 aasta vanuste autode osakaal Eesti autopargis on 18%. Uhiuusi, 2020 aasta autosid on 5x vähem. Taguge endile pähe, et keskmine eestlane ei saa endale uut autot lubada ja ta ei müü mitte iialgi normaalselt töötavat ja korras autot maha. Üksikjuhtumid, kus korras auto müüakse, on pigem nagu loteriivõit ehk kaduvväike võimalus. Siin jätame kohe välja liisiguautodega tehtud tehingud. Ja isegi uhiuute liisinguautode puhul on inimene väga leidlik autot tuksi keerama või näitama välja ülimat hoolimatust uue auto suhtes, mis nii kui nii maksmata arvete pärast käest ära võetakse. Ehk liisingufirma võtab küll stendil korras auto vastu, kuid sealt edasi on "pool kukesammu" tõsise rikkeni ja see juhtub reeglina paar kuud pärast garantii lõppu.

Zenit karpa reguleerimine ei pidanud olema lihtsalt niisama, pidi olema korralik päevatöö-kõik pulkadeks ja puhtaks. Kapriisne on, raibe. Seda rääkis kunagi mees,kes Saabi esinduses Soomes töötas, inseneri haridus ka veel lisaks. Üldiselt kehtib see kõikide karpside kohta. Reguleerimine pidi olema omaette teema. Ma väga ei irvitaks, et "jäeti tegemata",ehk oli põhjust.

Võib olla ka ülilihtne põhjus - tagavaraosi pole enam saada. Karburaatorile siis.
Ise olen mõne Saabi omanik olnud, Vabariigi algusaastatel ostetud 96 oli lihtsalt kihvt ja tegelikult ka muretu riist, veepump vajas vahetust aga sellele sai kombineeritud Lada pumba sisu ja käis jälle. Vabajooksu sidur oli täitsa äge seade, kasutasin kogu aeg. No mulle ta meeldis, tegin kõik keretööd jne ja siistuli üks sell kes lihtsakt pakkus auto eest sellist summat et keelduda oleks väga rumal olnud, müüsin ära. Positiivsed mälestused.
Järgmine oli Saab 99, miskit vägevama mootoriga variant, kaks Weberit kollektori otsas jne. Selle kallal sain oma karburaatorikooli kätte, kohalikust esindusest ostetud (äkki b-kat) varuosad tegid asja hullemaks, sai Rootsi sugulasi kiusatud ja sealt saadetud remontkomplekt pani auto laulma. Bensukulu ja minek olid tolle aja mõõtkavas röögatud. Müüsin kohe ja peapõhjus oli suur küttekulu + 15" tolli rehvid mis tollal polnud sugugi väike mõõt, olid ka kallid.
Siis aastakest 10 hiljem, karjääri redelil ronimise aegu keeldus tollane tööandja mulle mõistlikku autot ostmast ja nii sai minust jälle Saabi kasutaja. 9-3 sedakorda. Täisvarustus, paar aastat sõitnud Tallinnas ühe daami käes, osteti siis mulle. Kompuutril ilutses kulunumber 17. Käisin kõik teadaolevad spetsid läbi, auto tunnistati korras olevaks. No see muidugi pritsungiga masin, ise ei osanud sellega midagi teha, ei tegelenud autodega enam ammu. Vot see oli riistapuu mille lagunemisel (tuletan meelde, uuena siit ostetud, omanik oli naisterahvas, läbisõit olematu mõnikümmend tuhat jne-no mis saab valesti minna?) polnud otsa ega äärt. Küll ei käinud mootor, siis roolivõimendi, siis sillajupid, siispidurid, tagakõlarid, kesklukk, aknatõstuki lülitid... No lõpuks sõitsin enda autoga, sellest nii siiber oli. Tal oli mingi garantiivaidlus ka, kindlustus ei tahtnud remondi eest maksta jne, no astusin sellest mängust välja, mul oli vaja tööasju ajada mitte lolli mängida. Kütusekulu minu käes langes linnas 15 peale aga allapoole mitte üks kriips.
Ei tee marki ega mudelit maha aga oli ikka jube eksemplar küll tehnilusest küljest, muidu läikis ja säras ja oli sigamugav sõita ka. Kui osta, ainult hobikaks on minu soovitus.
Edaspidi oleks ilmselt Saabidest kaarega mööda käinud aga kuna ta turult kadus siis pole ka ahvatlust. Seevastu mõne 96 kallal nokiks vabal ajal garaazis küll

Näpp libastus. +10 punkti!!!

500 ja viin kohe minema

Aga mis värvi all on?

Tere!

Olen see kes autot müüs. Auto on juba müüdud. Karburaator on reguleerimata sellisel põhjusel, et pole olnud aega sellega tegeleda. Tegu ei ole Zenith karburaatoriga vaid Solex ja reguleerimise vajadus väljendub ainult selles, et pööretel 1200-1300 annab kütust veidi palju peale. Kuna see auto sõitmist ei takistanud siis ei näinud sellel kohest vajadust.

Viimasele kommentaaatorile siis infoks: on olemas pildid kõikidest tehtud töödest. Milline oli kere alguses ja kõik etapid. Pildid on edastatud ka sõiduki uuele omanikule.

Kuidas saab karburaatorit reguleerida niimoodi, et ta just ainult 1200-1300 pööretel vähem kütust annaks? Seal ju ainult 2 reguleerkruvi: tühikäik ja segu.

Härra võiks ennast tutvustada kui küsimusi esitab. Olete Te kunagi kolbiga Solex karburaatorit näinud, et väidate ainult kahe reg. kruvi olemasolu? Kas teate ka seda, et selles karburaatoris käib õli?
Internetis targutada on ju tore ja kui nime peidate siis keegi ei saa teadagi kui andekas Te olete :)

Edu.