Volkswagen ID.4 - auto24 proovisõit(20)

Maksan 58tuhat eurot auto eest ja saan kuhjaga plasti ja trummel pidurid. Taand areng on areng! Das auto my ass!

?? - mis teema selle plastiga on? Elektriautodel on tihti taaskasutatud plasti kasutatud, mis seab teatud piirid. ühekomponendiline plast, mis on kõvem, on hiljem ka taaskasutatav. kõikvõimalikud pehmed plastid, mis koosnevad mitmest materjalist on hiljem võimatu taaskasutada.

Ja mis üllatus see on, et elektriauto on kallis? - see ei olegi säästuinimestele mõeldud.

Mille poolest tagumised trummelpidurid siis sõidu halvemaks teevad? Tagaveolisel el.autol pidurdavad tagarattad mootoriga regeneratiivselt - pidurdades laetakse akut. Tagapidureid läheb nii vähe vaja, et ketaspidurid kipuksid rooste minema.

Peale selle odava plastiku veel valgustuse ja aknalülitite pealt samuti kokku hoitud.
Lausa haigutama ajas selline igavus kuubis...

tühikaal 2,2 tonni - on ilmselge, et elektriauto ei lahenda ühtegi probleemi, mis sõiduautodega välja kujunenud on. Kas keegi oskab öelda mõnda nii ebaefektiivset valdavalt 1-2 inimese liigutamise vahendit, kui on sõiduauto? - ca 90% kütusest või energiast kuluatakse auto liigutamiseks, ca 10% ainult reisijate liigutamiseks. Ma loodan, et sõiduautode kuldaeg hakkab vaikselt ümber saama - vähemalt linnakeskkonnast algatuseks.

(era)lennuk? kaater?

Torel on mingi kiiks selle plastiga.Ja teda ei koti mingi taaskasutus või looduse säästmine.Kui ikka raha välja käidud siis istmed kaamlinahast ja armatuur olgu kaetud tiigrinahaga. Vot nõnnamoodu!

Eesti laadimisvõrgustik pole lapsekingades, pigem on võrgustik jäänud ajale jalgu ja vajaks uuendamist, et nende sadade kilovattidega hakkama saada. Eialgne võrgustik oli planeeritud Leafice ja i-mjäude tarbeks.
Selle üle vinguda, et avalikus võrgus laadides on "paagitäis" kallis on ka veidi mõttetu kuna elektriauto omanik peaks olema piisavalt tark, et kodus laadida ja oma sõite vastavalt planeerida.

Skoda disainerid on Enyaqiga emafirma kollegidest paremat tööd teinud. Siis üritatakse peakorteris hinnakirjadega firmasisest hierarhiat paika panna. Nagu näiteks Enyaqi puhul elementaarse soojuspumba eest 1200€ lisaks küsides

Vaevalt, et keegi mäletab esimeste NMT võrgu mobiiltelefonide hinda, ja kõneminuti hinda? Aga mõlemad olid üle mõistuse kallid.

Toome tänavatele hobused tagasi? Need juu söövad ainult heina ja vett ning situvad. Sõnnikut saab sigadele söögiks kasutada või ära kuivatadest pliiti kütta. Keegi peab selle ainult linnapealt need junnid kokku korjama :)

Õnnetuseks, kui tahaksime transporti samal tasemel hoida, oleks vaja müstiline hulk hobuseid ning kuskilt poleks võtta vajalikku kogust heina. Veoloomade kasutegur on veel kõvasti väiksem kui sisepõlemismootoril.

nii on. Aga transport ei jääks samale tasemele, kui see nii mugav ega odav enam ei oleks kui praegu autoga. Suur osa linnades ja asulates toimuvast igapäevasest liiklemisest ei ole vältimatu või on hõlpsasti tehtav muul viisil - jala, ühistranspordiga, jalgrattaga, muu kergliikuriga.

Et ölinnas toimetada - jala, ühistranspordiga, jalgrattaga, muu kergliikuriga on vaja need süsteemid välja arendada.
1 Ühistransport
2 kergliiklus
Jala saab liikuda igaüks
Kõigepealt peab tegema toimiva ühistrnspordi. Mis töötaks lihtsalt loogiliselt ja oleks tänapäevane. Kergliklusteed arendada välja koos või siis pisut hijem (kui kogu raha korraga võtta ei ole) sest väga vähesed tahavad näiteks talvel lumehangedes jalgratta või mopeediga sõita. Kui ei ole olemas reaalset alternatiivi mugavale sõiduaotole, ei roni keegi vabatahtlikut halba ühistransporti või ohtlikule jalgrattateele.

Veel.
Tänapäevane ühistransport ei ole ainult uued bussid / trammid vaid loogilised liinid (mis arvestavad enamuse liikumisvajadusega) ja piisavalt väikse intervalliga transport. Sama ka pileti ost peab olema mugav ja odav ka neile kes ei ela mobiilis. Ühistranspordist piletit ostes ei tohi see olla kõvasti kallim kui mujalt ostes. kas see Tallinna kaardi peale raha ostmine on paras keberniit!