Dakari ajalugu
Paljud teist on kindlasti jooksnud, jalutanud või lausa rattaga üritanud liivas edasi liikuda. Vähesed on kokku puutunud nelja-viietuhande meetri kõrgusel hõreda mäestikuõhuga, mis paneb pea valutama. Väga vähesed on sellistes oludes pannud oma füüsilised võimed proovile. Ilmselt paljud teist ei ole seisnud kaart käes keset kõrbe ja tabanud ennast mõttelt, kuhu edasi? Lisame siia juurde kahe nädala vältel antava napi ööune, hea on kui saad seda laagris teha ja sõltuvalt hetkest 150-200 kilo kaaluva tsikli ja saamegi väikese ettekujutuse, mida Dakar endast kujutab. Temperatuurid kõiguvad kolmest kuni neljakümne soojakraadini. Ja seda ühel päeval. Veel üks näide, mis iseloomustab Dakari, mille keskmine pikkus läbi aastate on ca 9000 kilomeetrit kahe nädala jooksul, see teeb kokku 45 Tallinn Tartu otsa. Pisut üle kolme korra päevas. Ja mitte mööda maanteed.
Kust siis kõik alguse sai? Kui 1977 aastal Prantsuse võidusõitja Thierry Sabine eksis kõrbes sai ta sellest innustust ja nii algas 1978 aasta lõpul Paris-Dakari kõrberalli traditsioon, mida peetakse maailma mootorispordis üheks raskemaks katsumuseks. Kuna esimene ralli sõideti enamjaolt siiski aastal 1979, siis on ka see esimese ralli aastaarvuks. Võrreldes esialgse võistlusega on muutunud palju, enam ei sõideta Aafrikas vaid Lõuna-Ameerikas, kuid nimi Dakar on jäänud püsima. Põhjusega, sest tegu on legendaarse sõiduga, millel osalemine ja selle lõpetamine on saavutus omaette.
Aastatel 1979-1994 startis võistlus Pariisist, samuti juhtus see aastatel 1998 ja 2001. 1994 aastal olid korraldajad sunnitud stardi ja finiši, mis asetsesid Pariisis, viima linnapea vastuseisu tõttu kuulsalt Champs-Elyseelt Euro Disneylandi. Peale sellist otsust läksid korraldajad seda teed, et stardikohta hakati liigutama mööda Lõuna-Euroopat. 2001 aastal tuli Dakari start korraks tagasi Pariisi, kuid muudel juhtudel toimus see kas mujal Prantsusmaal, Hispaanias või Portugalis. Senegali pealinn Dakar on selle aja jooksul kui Dakari sõideti olnud finišiks pea kõigil kordadel. Vahele on jäänud vaid neli aastat. Kuid keeruline olukord Aafrikas, terrorism ja sisesõjad on olnud põhjuseks, kus võistlustrassi on aastate jooksul muudetud ja lõpliku paugu Dakari toimumisele Aafrikas pani aasta 2008 kui võistlus ära jäi, põhjuseks terrorismioht. Nagu arvata võis, ei kadunud Dakari kõrberalli maailma mootorispordist. Korraldajaorganisatsioon ASO sai üsna kiirelt pakkumised Tšiilist ja Argentiinast ning Tšehhist ja Ungarist, kes pakkusid lahkesti võimalust korraldada võistlus nende riigis. Asi lõppes sellega, et Dakari kõrberalli liikus fantastilistele Lõuna-Aafrika maastikele, kus esimene Dakar sõideti 2009 ja seal ka hetkel püsitakse.
Ka eestlased on sellel ränkraskel katsumusel osalenud. 1990 ja 1991. aastal osalesid Eesti rallimehed Pariis-Dakari rallil veoautode klassis kamaziga. Teisel üritusel lõpetasid Joel Tammeka, Juhan Anupõld ja Enno Piirsalu oma klassis kolmandana. Tegelikult koguni teist kohta hoidnud eestlased pidid meeskonna käsul mööda lubama venelasest kaasvõistleja. Sealt edasi on Eesti esindatuse eest hoolitsenud tsiklimehed, 2003 aastal tegi esimese eestlasena Dakaril tsiklisadulas ajalugu Mart Lajal, kes alustas küll üsna hästi, kuid kukkumine ja jalaluumurd lõpetasid kahjuks tema seikluse. 2005 aastal olid tsiklitega stardis Taivo Luik ja Andres Rätsep, kes kõrberalli lõpetasid. Kohad vastavalt 64 ja 90 tsiklite arvestuses ja nii oli taas tükike Eesti mootorispordiajalugu kirja pandud.
2014. aastal startisid Dakaril taas eestlased, Mart Meeru ja Toomas Triisa, kes esimesel korral ka Dakari kohe lõpetasid. Mardi koht oli 40 ja Toomasel 52. 2015. aasta osales Mart ja tema koht oli 38. 2017. aastal on Dakar Team Estonia taas koos ja Mart ning Toomas stardivad Dakaril raskeimas „Malle-Moto“ klassis, kus nad peavad ise kõike tegema. Ei mingit toetavad meeskonda ega saateautosid, ise sõidad, ise remondid ja hooldad katsete vahel laagris oma tsiklit.
