Roopad on meil asfaldis suured, kuigi liikluskoormus põhjamaadest väiksem, samuti ka oluliselt vähem naastrehvide kasutajaid. Samuti ei seleta see naastrehvivastane propaganda ära seda, miks kõik kevadel valminud uued teed sügiseks juba kergelt roopas on, kuigi suvel ju naastrehvidega keegi ei sõida. Eks pildid räägivad enda eest ise (kahjuks ei oska täpselt autoriõigust praegu küsida).

Mis värvi on auto? Siin on tehtud pildid puhtaks pestud autost peale 600km läbimist Eesti maanteedel. Seejärel tegin uuesti puhtaks ja sõitsin 1200km Soomes, ilm oli sula ja vesine, auto taga oli veepilv suure osa ajast, aga kui Eestisse tagasi jõudsin, oli kuivanuna masin (laevas) ikkagi suht puhas. Mõtlesin, et sõidan sadamast koju ja teen siis pilti. Aga no krt, paarkümmend kilomeetrit läbi Tallinna maale ja masin oli jälle ****ne, mõttetu pildistada... Mine võta kinni, on selle põhjuseks kehva kvaliteediga asfalt või see kombinatsioonis keemiarünnakuga, aga tulemuseks on pidev asfaldikord esiklaasil peale iga vastutulevat autot, masina vastu riietega ammugi minna ei taha, ja see klaaside läbipaistmatuks muutmine käib kõik turvalisuse nimel ja minu (maksumaksja) raha eest...

Kena algatus, aga ette teada et läbikukkunud. Ei muutu siin eestis mitte kottigi, eriti veel nüüd kus on majandus languse näol olemas absoluutselt kõike hõlmav vabandus...

Kärss: Ma olen ise oma halli Xsara pilte siin kahel korral viidanud ja sa võid neid siin vabalt uuesti kasutada, pole probleemi, seega autor lubab :)
Täisaadress siin: http://www.hot.ee/g60/

Masendav tumehall kiht tekib jah praegu autole peale, karta on, et need naastud ikka hästi ei mõju teedele aga no mina maakana ei saa lamelliga kuidagi, pidevalt on väikesed teed kinnitambitud lumega ja peegeldavad kaugele, ainult naast peab ja siis ka peab olema kurvides kiirus mõistlik.

Elasin aasta aega Soomes ja vahe Eestiga on nagu öö ja päev. Suvel veel paremini aru saada. Eestis suvel sõidad auto paari päevaga jälle ****seks, olgugi, et on kuiv ilm. Kui aga vihma sajab ja pärast auto ära kuivab, on jälle samasugune nagu 3h enne pesemist.
Soomes aga vähe teistmoodi, sõidad kuu aega rahulikult ringi, vahepeal tuleb vihma, kuivab ära, auto ikka puhas. Ainult, et kerge tolmukiht peal.
Eestis tehakse igal kevadel teedele survepesu ehk koristatakse sool ära. Aru ma ei saa, mis kasu sellest on? Minuarust kasutegur täiesti 0.

palju läheb talvehooajal soomes aknapesu? ja palju eestis? :D

eesti on üldse igatepidi *****kukkunud asutus.....täpsel nagu venemaa ainult vähe europoolsem varjant. muu on kõik sama, asjade kvaliteet,korruptsioon ja kõik jutud

Muide, väga asjalik postitus. Meie teede kehv olukord on vaikselt lükatud naelkummidega sõitjate kraesse. Kuid Soomes ja Rootsis sõidetakse ka naeltega. Miks on bussipeatustes teekate äravajunud nagu oleks buss mudasse sõitnud?
Uued teed vajuvad ära ühe-kahe aasta jooksul. Paraku halevenevad teed ka suvel kui keegi naelu ei kasuta.
Kui vaadata teeehitusfirmade kasumeid, siis tundub küll, et materjalid, mis teedesse pannakse on pehmelt öeldud "pehmed".
Peaks antud teemal rohkem lärmi lööma ja tee-ehitajate, tellijate ja järelvalvajate kehva tööd esile tõstma.

Peale pesemist jõudsin sõita u 90km ja koju jõudes oli auto selline nagu siin pildil... Tuli teemaks, kuna märkasin täna linnas ühte tuttavat mitte tema natuke erilise auto pärast, vaid selle tõttu, et oli just pesulast tulnud, imelikult puhas nägi välja muu linnapildi taustal:). Soomes elades jäi harjumus sisse, et külmade tulles kui auto ära pesta, püsib kevadeni üsna puhas. Ei ole sellest harjumusest siin kasu, kuna keemiat tuleb tänavale kühveldada ja rahva raha raisata (nii teeremondile kui auto pesule, korrodeeruvad kered jne), sellise kunstlikult tekitatud tühja tööga ei murta masu vaid tekitatakse päälinna firmadele käivet, et maksude abil keskplärakonna propagandakulusid katta...

me oleme kõik aru saand et sulle pealinn ei meeldi,aga säärane teehoolduspraktika on üleeestiline siiski

Norras põhi maanteed on puhtad ja kuivad,kõrval maanteed on lumekihi all talv läbi ja lund on lademetes.Samuti Austria teed puhtad ja kuivad.Mis asja seal teele pannakse?Mingi hape?
Ei saagi aru mis siin toimub,isegi autosse ei kannata istuda,et riideid ära ei määriks.Tambi ainult pesula arveid,autost hakkab kahju

Ja kui suured need teeehitusfirmade kasumid siis on?
Need on tihtipeale miinusmärgiga. Kvaliteet oleneb enamajaolt ikkagi tellijast. Meie riik lihtsalt ei suuda maksta sellise kvaliteedi eest kui Põhjamaad. Soomes on selle võrra ka lihtsam, et seal on aluskivi graniit, mitte paas nagu meil, kate ei vaju kuhugi. Nüansse on palju, ehitajat süüdistada on kerge agailma rahata midagi ei saa ka.

> säärane teehoolduspraktika on üleeestiline siiski

Ma just ootasin, et keegi seda väitma hakkab. Õnneks see nii ei ole ja õnneks paljud teised omavalitsused kasutavad soola vaid põhimaanteedel ning väiksemad teed on ilusad valged kogu talve. Vaata talvel enamikke Eesti teid selle pilguga, mida teedele pannakse ja kontrast Tallinnaga on ikka meeletu. Veokas peab ju sõitma tee läbi olenemata sellest, kas kasutab soola, liiva, graniidikillustikku või hoopis sahka. Paraku sahk kõrvaldaks probleemi ja rohkem hooldust polekski vaja. Liiva ja killuga on raske petta, kuna see jääb teele ja seda saab mõõta/kontrollida. Soola või soolavee kogust, palju kulus, ei saa aga keegi kunagi teada.

> Ja kui suured need teeehitusfirmade kasumid siis on? Need on tihtipeale
> miinusmärgiga.

Oled kunagi teinud raamatupidamist mõnele väikefirmale? Suurem osa Eesti majandusest on ju nii, et kasumeid õieti polegi, aga sõidetakse kallimate autodega kui kogu arenenud Euroopa, elatakse uhkemates majades jne. Hundid söönud ja lambad terved... õigemini lambad oleme meie, kes selle kõik kinni maksavad:)

> Kvaliteet oleneb enamajaolt ikkagi tellijast. Meie riik lihtsalt ei suuda
> maksta sellise kvaliteedi eest kui Põhjamaad

Varem osalesid ka Soome firmad tee-ehituse riigihangetel, kusjuures hind oli kallim vaid natuke (vist alla 20%, loodetavasti ei eksi), kuid seejuures oluliselt pikem garantii ja need 10a vanad teelõigud, mida katse korras Eestis tehti, on pidanud tänaseni vastu ilma pindamata, aukude ja roobaste lappimisest rääkimata. Kui teed on nagu nad on, siis minu arvates me ei suuda maksta selle olemasoleva kvaliteedi eest. Kvaliteetne tee ei nõua aga hooldust ja sellest pole huvitatud ei tellimuse täitja ega ka mitte tellija, kes on väga tihedalt seotud tellimuse täitjaga. Nii et Sul ongi ju õigus, kvaliteet oleneb tellijast!

"Tihtipeale miinusmärgiga" on üsna suhteline. Nt. AS TREV-2 Grupp (ca 2/3 käibest tuleb teede-ehitusest) puhaskasum oli aastal 2007 115M ning 2008a 12M.

See loomulikult ei kajasta tööde tellija pereliikmetele kuuluvate ettevõtete kasumeid :)

Muudetud 17.12.09 22:55

kärss tartu ja pärnu on samasugused, mingi kapakohila kohta ma kommenteerida ei oska, ilmselt seal pole ühtki vastava klassi teed mida hooldada ja võib jah puhas olla tõesti :D

Antud teema esimesel pildil on ju tegemist pigiga, mitte asfaldiga. Seda kasutatakse kas pindamisel killustiku sidumiseks asfaldikihiga või siis aukude lappimisel killustiku auku "liimimiseks".
Ehk pinnatud asfalteest moodustab see ainult pealmise suht õhukese kihi, millel asfaldkihi endaga pole mingit otsest seost.
Väljamaal paljudes kohtades ei kasutata aga üldse asfaldi killustikuga pindamist ja üha vähem kasutatakse ilmselt ka meil edaspidi. Ehk killustikuga pinnatud asfalt peaks kasvõi naastrehvide poolt tekitatud kulumisele olema vastupidavam, kui ilma selleta. Ometi meie teede seisukord seda küll ei tõesta.

Muudetud 04.03.10 12:31

Pilt sõbra autost. Ikka hämmastav, kui palju seda asfalti tee kohal õhus hõljub.

Eestis tehakse 1km uut asfaltteed 2x odavamalt kui tegeikult tegema peaks.
Kroonides tuli km. hinnaks 2-4miljonit, euroopas on maksumus 5-7miljonit.
Ilmselgelt tehakse üle T, ning mingisugusest järelvalvest või kontrollist rääkida on absurd, kuna siin riigis puudub teeehituses igasugune järelvalve.

tänase seisuga on teedeehitusele ja seal toimuvale pisut pilku visatud. kokkuvõttes, seal kus liigub suur raha, tekivad koheselt erinevad skeemid. tulemus näha ju suht värskete teede lagunemise, roopasse vajumise näol. pigem ikka kakelda selle euroopa rahapaja ümber, tulemus kipub jääma teisejärguliseks.

Kuniks töövõtjaks valitakse madalaima hinna pakkujad, ei saagi kvaliteeti olla. Kärss võttis sõnad suust Lemminkäineni tööde osas, Haapsalu tee kestab siiani, palju uuem Tartu maantee nõuab juba erinevaid remonditöid. Veel üks asi, mis meil erineb oluliselt nt põhjamaadest, viaduktide-sildade metallist vuugikohad on nt Tartu maanteel sellised, nagu sõidaks raudteest risti üle, põhjamaades nagu siidi. Ühesõnaga, nagu eelnevaltki öeldud, kvaliteet sõltubki tellijast. Ja Eesti riik on paraku kooner ja s**t tellija.

Käesoleval suvel nagu kuumust polnudki, aga väga palju tekkis autodele pigilaike. Pilti ei teinud, aga ühel päeval märkasin, kuidas tiivakoopas logari küljest rippusid "piginiidid" alla rehvi peale ning maas ratta kõrval olid tillukesed pigiloigud. Pilt siin juures on illustreeriv, päritolu ei tea ja autoriõigusi pole. Aga veidi vähem ekstreemsel kujul olen kunagi ka ise sarnast asja kogenud just maasturiga, kui peale pigipealinnast tulekut mu koduteed oli värskelt pinnatud:)

Mul oleks küsimus, kes mida arvab, millest sellised vaod teedel? Tegu ju maanteega ja mitte mingi pinnatud teega...

Sõidujälg kus on naastrehvide ja vee ning soolavee mõjul ülemine asfaldikiht läbi kulunud.

Naastujuttu pole vaja rääkida. Sellejärgi sõidavad kõik linnaliinibussid naeltega. Kõik taskud on rööpas. Ometi ei käi seal ükski sõiduauto. Oma tänaval käib ainult prügiauto, elanikud klõbistavad enamus naeltega. Ühtki rööbast pole tekkinud 13a jooksul

Inimkonna kahele põhiküsimusele "Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?" on lisandunud veel ka asfaldi kadumise küsimus.
Igatahes ei "kao" see tänu naelutet rehvidele, see on kindel.
Alguses kaob asfalt üldise kaubakäive ekvivalendiühiku näol teedeehitaja taskusse, rahana siis.
Teedele laotatakse ebaselge koostisega ollus, mida tihti on asfaldiks raske nimetada.
Kui nüüd eelnevaid pilte vaadata, siis ratta küljest voolav ollus ongi see "asfaldikujuline ese". Korrutame selle ollusehulga sel päeval seda teelõiku läbinud masinatega ja saame tulemiks kahel viimasel juuresoleval pildil vaadeldava tee seisukorra.
Sellist seisukorda ei õnnestu täheldada ka aastate jooksul, kui teele on laotanud teekatte nt Lemminkäinen.
Jah, kui papp vasakule voolab, teed kui tambitud lehmasõnnikust tehtud ja autod need lihtsalt "üles võtavad"- siis tuleb määrata ka süüdlane ja süüdlase määravad kasusaajad.
NAELREHVID! Süüdlane sai määratud!
Suvel on varsti süüdi "vale mustriga Hiina rehvid"?
No siis, kui nt tõesti aktiivsetel psühhopaatidel õnnestub naelrehvid keelata?
Süüdi võib muidugi olla veel Venemaa, natsism, antisemiitlus või mis iganes ja kes iganes, aga mitte need, kes s...st ja tatist teekatet teevad...

Mis on ööpäevane liiklussagedus su "omal tänaval" ja kui suur sellisel maanteel? vahe on tuhandeid kordi. Mis ühistranspordi taskusse puutub siis seal on hoopis muud põhjused. Mine ja vaata milline rööbas peatuses on, pole pildilolevale isegi mitte sarnane. Iga vähegi mõtlemisvõimelisem inimene näeb kasvõi ise väljas liikudes, et sellised pildil olevad roopad on sõiduauto telje laiusega. Veokite ja busside teljevahe on suurem.

https://www.delfi.ee/archive/teadlaste-koogipool-mitu-kilogr
ammi-teid-sina-talvel-havitad?id=84175959
Millest sõltub teekatte kulumine

Teekatte kulumine sõltub kümnetest erinevatest faktoritest. Tähtsust omab katte tugevus, raskeliikluse osakaal, autode sõidukiirus, naastude konstruktsioon, naastude arv rehvis, auto kaal ja seegi, kas tee on puhas või kaetud näiteks lume või jääga.

“Lihtsustatult öeldes lamellrehv poleerib kivi (st kulutab pinda minimaalselt, samas aga muudab seda siledamaks), naastrehv seevastu täksib seda. Sõidukiiruse suurenedes naastu löögienergia kasvab ruudus,” selgitab Taavi Tõnts kahe rehvitüübi olemuslikku erinevust.

Andrus Aavik lisab, et rehvide mõjul tekkiv asfaltkatte kulumise suurus sõltub suurtes piirides temperatuurist ja niiskusest. Märg teekate kulub keskmiselt 3-5 korda kiiremini kui kuiv kate. Asfaltkatte kulumine võib näiteks temperatuuril +5 kraadi olla märja katte korral 55 g/km ja kuiva katte korral vaid 4 g/km.

Vot, hakkab tulema! Kes ei teaks, et vesi sööb kivisse augu! Vihm ka kulutab roopad sisse ja konstantselt rehvis paiknevad naelad tulistavad suuremal kiirusel asfaldisse roopad!
Jne...
Igatahes pole mitte kunagi midagi valesti teinud teedeehitajad.
Ja Lemminkäinen oli lihtsalt loll... kes siis nii teid ehitab! Tee peab iga kolme aasta tagant remonditud saama!

tõde hakkab vaikselt välja kooruma.süüdi on ikka otseselt nn. teehooldajad,kes loobivad tonnide viisi keemiat.talvel on ju meil asfalt tatine koguaeg.nagu hakkab kergelt kuivama,nii uhatakse jälle solki peale.huvitav,et kõik on probleemist teadlikud,kuid ette ei võeta midagi.asjaosalistel on raha ilmselt kilekottidega ämma riidekapis ladustatud

Millest sellised vaod? Vastus on riigihange ja odavaim pakkumine. Sellepärast ongi meil maanteed kohvipaksust ehitatud.

Isegi tsement.

"Teetöödel kasutatav tsement nörritab värvikahjustuse saanud auto omanikku.

Sel suvel uuendatakse Pärnu–Tori maantee Urumarja–Taali lõiku. Sealt möödunud nädalal läbi sõitnuid nörritab aga teetöödeks kasutatava tsemendi kleepumine autole. Mördist lahti saada pole just kerge, peale selle kahjustab see sõidukit."

https://parnu.postimees.ee/6705925/teetoodel-kasutatav-tseme
nt-norritab-varvikahjustuse-saanud-auto-omanikku