Tunneks huvi kui suur on erinevate küttepuude ja turba- ning saepurubriketi kütteväärtused.Äkki on kusagil üleval mingi tabel.vms.

Mind huvitaks ka remmelga ja saepurubriketi kütteväärtus.Siinne allikas annab hoopis teistsuguseid andmeid.
http://www.halupuu.ee/?kasulikteada
Kellel õigemad-kellel mitte.Äkki on veel mingeid infoallikaid.

"Teistsugused andmed" on vaja lihtsalt teisendada ühesugusteks.Ja mis mõttes remmelgas kas energiapaju?See ju ka hakkepuit-seega sama,ja mis mõtet on juuksekarva pooleks ajada erinevate puitude hakke kütteväärtuse uurimisega mis sellest muutub?Kõikumine +-10% ja siis?

Huvitab remmelgas/paju halgudena ja saepurubrikett.Kuidas ma teisendan kui üks allikas väidab haab 850kwh/rm ja teine 1360kwh/rm (erinevus ju 40%)
Üks väidab lepp 1470kwh/rm ja teine enamlevinud lepa energiasisalduseks vaid 700kwh/rm.Ja just see ongi kummaline,et selle allika väitel võrdub 2ruumi hallleppa 1 ruumi okaspuuga.

Olemas on alumine ja ülemine kütteväärtus,sellest ka vahe,teine tabel kasutab teist ja pealegi pole puidumüügi firma võib-olla objektiivne.Nagu puitbriketi tehas väidab et tonnist briketist saab 3 korda rohkem soojust kui tonnist halgudest-täitsa omakasupüüdlik jutt ju-on ju olemas energia jäävus.Ja saepurubriketi kütteväärtus sõltub ju kasutatud puidust.A.Veski raamatus"Ahjud,pliidid,kaminad"on ka mitmete puidu liikide kütteväärtused.Haluremmelga küttväärtust vaevalt keegi uurinud on,kasutatakse vähe.Palju tähtsam on küttekolde kasutegur ja õige kütuse liik.Kollet mis on ettenähtud pika leegilisele küttele(halupuud) pole mõtet kütta lühikese leegilise (Puitbrikett,brikett,põlevkivi)kütusega.

Küttepuu võib olla vähem või rohkem kuiv. Ei usu küll ,et keegi päris märjaga kütab aga igal juhul kulub energiat vee aurustamiseks. Peale selle puud erineva tihedusega nii, et sealt tuleb ka vahe sisse. Peale selle küttekolde kasuteurid jne.
Üldiselt kipuvad need uued allikad olema komertshuvidest kantud. Internet on üks suur solgitoru ja kõik võivad seal ülesse riputada mida tahavad. Ardi näites, et hallepp kaks korda kehvem kui kuusk. Kuusk on võrreldes hallepaga palju kegem puu ja ruumimeetri kindlasti vähem energiat. Minu vanavanemate onude tädide juures koolivaheaegadel kogutud teadmiste järgi kase kõrval just halleppa eelistati küttepuuna.
Karta on ,et praegu võib soovitada teemaalgatajal vaadata Arvo Veski raamatut Ahjud,pliidid kaminad. Seal on tabel sees küll mitte KW mõõtühikus vaid kilokalorites aga see raamat peaks olema praeguste halumüüate propagandast sõltumatu kes bensukates poolmärga puud hingehinnaga müüvad.

Peale selle on puu keemiline koostis kõikide puhul suht sarnane ja kütteväärtuse vahe tuleb just võrdse niiskusesisalduse puhul just rakuehitusest. Milline puu on tihedam milline kergem. Paljude tihedamate puudega on muidugi kasulikum parketti teha kui teda ahju ajada. Üldiselt antakse segahalgude ruumimeetri kaaluks 400 kilo kuna tõsised tabelid opereerivad kaaluga mitte ruumimeetriga.

Küsimused tekkisid seoses sellega.
Meie kandis suuremad halgudega tegelevad ettevõtted-ettevõtjad müüvad kuivi küttepuid ca 350kr/rm.Üks firma isegi kuiva leppa 400kr/rm (kuiva kuuske samas 350kr).Kuid antud lingis Halupuu väidab,et lepa kütteväärtus hoopis pea 2x väiksem.Siis poleks ju majanduslikult mõtekas üldse leppa sellise hinnaga osta.
Teine küsimus see.Oman korterit 18 korterilises elamus mida köetakse puudega.Iga korteriomanik on kohustatud tooma vastavalt graafikule ja vastavuses põrandapinnale küttepuid.Minul näiteks 91m2 korteripinna pealt 17rm aastas.
Samas on ühistus võimalik tuua puude asemel briketti ja valemiks on 1tonn briketti= 6rm halupuid,antud juhul on ta lähtudes hinnast halupuude kahjuks 1tonn briketti on 1500kr ja 6rm halupuid 2100kr.
Vaja oleks teada saepurubriketi kütteväärtus,et saaks teha ettepaneku antud suhte viimiseks vastavusse tegeliku kütteväärtusega.
Plaan hakata tegema oma metsadest küttepuid müügiks,kuna kohapealse tööjõuga saaks kasvavast metsast valmis halupuu riita laotuna ca 150kr/rm.

Küttekolle on ehitatud mingi kindla kütteväärtusega kütte põletamiseks. Kui on ikka arvestatud, et köetakse puudega, siis kütadki puudega ja võid sinna juurde veidi briketti visata. Briketti ja ka puidugraanulite kütteväärtus on 15...18 GJ/t kuiva küttepuu 7..8 GJ/t vastu. Kuiva küttepuu kaal umbes 500 kg/m3(m3 on ruumimeeter, tm on tihumeeter). Seega peaks 5 rm vastama 1 t brikettile kütteväärtuse järgi.

Jälle üks loogikast järeldatud küsimus.Miks on 1 tonn saepurust tehtud briketti 2,5 korda suurema kütteväärtusega kui 1 tonn sama puitu millest saepuru on tehtud.
Mina pakuks erinevuseks ehk vaid 20-25% mis oleks enamjaolt põhjendatud vaid sellest,et halupuu niiskusesisaldus on 20-25% ja briketil vaid mõni %.

Kas Sa taha Einsteinist targem olla?Tõesta kuidas puidu tonni kütteväärtus kasvada saab kui temast saepuru tehakse.Sinu käest on paras küsida kumb on raskem-Kas tonn tina või tonn udusulgi.

http://www.vedelda.se/branslevarde.htm Siin on võrreldud puitu söega=100 ;aga saab võrrelda ka puid omavahel...Ek-tamm;Bok-pöök;Björk-kask;Al-lepp;Tall-mänd,Gra
n-kuusk;Lind-lõhmus;Asp-haab;Poppel-pappel.

http://hem.fyristorg.com/hessmyr/branslevarden.htm

Jutt ei olnud saepurust vaid saepurubriketist http://www.graanul.ee/?id=17 ja Einsteinist ma targem olla küll ei söandaks, vähemalt selles valdkonnas.

Tee katse: kaalu samasugune kogus eri puid, eri brikette.
Vaata, et õues oleks eri päevadel sama temperatuur. Ka toatemperatuur. Toatemperatuuri saad vajadusel tõsta samaks elektriradiaatoriga, jahutada ukse avamisega. Küta see eri päevadel ära ja mõõda pärast kütmist max toatemperatuur. Antud katse peaks kõige paremini iseloomustama sinu ahju/sobivat küttematerjali.

Katse tehtud Viadrus katlas 2 nädala jooksul. Halupuu ja saepuru brikett. Kütte kulu kilodes sama. Saepuru brikett käitus imelikult-hakkas ahjus kõvasti paisuma, pealmised kihid eraldusid suure terava tulega ja põles tunduvalt rutem ära kui korralik 10cm läbimõõdus halg.

Sa ikke päris reklaami ohver või töötad ise graanulitehases.SEE ON JU GRAANULITEHASE KODULEHEKÜLG!Ütle mulle kuidas saab ühest tonnist traadist teha 2 tonni naelu.Kui tonni saepuru kokku pressid saad tonni pelleteid ,mis sisaldavad ÜHE TONNI PUITU.Usu mis nõutu kirjutas aga mitte reklaame.Võiks muidugi tarbijakaitset selle graanulifirma eksitavast reklaamist teavitada,tuleks kohtasi.

Ei hakka seda graanulitehase kodukat vaatama aga kui kirjutatakse tonnidest on asi mäda. samas tonn puitu kuivi riitalaotuid halupuid on 2,5 ruumimeetrit. küttepuid mõõdetake just selles ühikus. Sedapidi on asi isegi õige.

Jah,aga kui korteriühistu arvestab valemiga mitte 1t briketti=2,5rm küttepuid vaid 1t briketti=6rm küttepuid,siis pole see ka energiasisalduse järgi õige vahekord.Võib-olla pandi vahekord kunagi paika hinnast lähtuvalt,ehk ajal kui küttepuu suurt midagi ei maksnud ja nüüdseks on halupuu hinnatõus olnud suhteliselt kõrgem.

oma kogemusest võin öelda,et(klassikalises koldes) üle kuiva halupuu ei ole ükski pellet ega puitbrikett.kõik lolli peaga(samuti reklaami ohver) järele proovitud ja ainus tõde on korralik kuiv halupuu,nii tule kestvuselt,kui ka kulult.samuti tuleb rahaliselt kõige odavam halupuu.

Üks mitte graanulitehase sait: http://www.fpl.fs.fed.us/documnts/techline/fuel-value-calcul
ator.pdf , pole küll turbabriketti kuid on need pelletid, millest alguses üldse juttu polnud. Uurisin ka mõnest kodus kättejuhtunud raamatust(EE; AO; Katelseadmed), kui vedelkütuste ja gaasiga olid erinevused minimaalsed või olematud, siis tahkete kütuste osas erinevate allikate andmed päris ühest vastust ei andnud. Puidu erinev tihedus ja kuivusaste annavad väga erinevad tulemused. Katsetel on puidu puhul massi kasutatud sellepärast et annab tõesema tulemuse kui mahu järgi mõõtmine. Turu peal osta mahu, kaalu või pikkusega, nii kuis omale meeldib ja müüjaga kaubale saad.

Juhin tähelepanu lausele-"green wood(at50%moisture contents(MC)on a wet basic)" Ükski normaalne inimene ei kasuta sellise niiskuse sisaldusega puid.Küttehalgude niiskuse sisaldus on ümmarguselt 20%.Seega Sinu toodud näites on tonnis puidus 300 kg vett 700kg puidu kohta rohkem kui Eestis kombeks.Vee erisoojus on 4200J/(kg korrutada C kraadi)Vee aurustumissoojus 80 C kraadi juures on 2,3MJ kg kohta.Kui me toome need puud õuest lumehangest,-20 kraadi juurest tuleb lisada veel jää ja lume erisoojus ja jää sulamisoojus.Kui kõik need arvud ära korrutad tuleb välja et kui hoida halge keldris + kraadide juures on tulemus pelletitega võrdne.Pelleteid ju tavaliselt lumehanges ei hoita sellest ka erinevus,peale tehasest väljumist on niiskus ca 10% aga kuuris või keldris hoidmisel suureneb 20%ni,nii et kasulik kohe kütta.Jõudu arvutamiseks!

kuna ise olen eelnevalt kütnud puudega ning selleks talveks ostsin siis puitbriketti on tähelepanekud järgmised,küttes puudega saad ahjul siibri sulgeda siis kui sinine leek läinud,aga briketiga küttes ,siis kui ahi on täiesti kustunud (muidu tuba haisu täis)ning pool sooja juba korstnas))).Mis arvutustesse puutub siis odavam on kütta puudega,janti muidugi rohkem

Tee Tarbijakaitsele avaldus,las küsivad põhjendust ja tellivad ekspertiisi isegi.Võib-olla muutub olukord paremaks.Tegemist ju tarbijate ebavõrdse kohtlemisega.

http://www.halkoliiteri.com/sivu/?navi=1,2,18

http://www.mottinetti.com/mottinetti/asp/laatu_ksoy.asp

Ise kasutanud paar aastat Pärnu kandist pärit puitbriketti.Kõik oli hea välja arvatud see pakend.Tavalised suhkrukotid,mis millegipärast kleepuvad ja pärast pole nendega midagi pihta hakata.Kolmkümmend kolm kilo liiga raske tassida ka.Sai siis nüüd kasutatud Hiiu Küttekeskusest ostetud briketti.Pakend on käepärasem,25kg,kuigi ümbrise peab pärast ära viskama.Aga sisu siiski erinev pärnu briketist.Nimelt pidin varem puhastama katla suitsulõõri keskmiselt 2-3 nädala tagant ja siis oli seal ka ainult selline hele puru.Kuid nende hiiu omadega tuleb igal nädalavahetusel selline protseduur ette võtta,sest seal on paks ja must nõgi,ca.2cm paksune.Enamus soojust läheb niimoodi ju korstnasse.Arvatavasti tegu erinevast toorainest tehtud briketiga.Pärnu oma oli selline hele,hiiult ostetud kollaka värvusega.Tahakski uurida,et kust saab tlns osta normaalse hinnaga valgevene puitriketti,olen nimelt selle kohta kiidusõnu kuulnud-pakend 15kg ja papist,saab kah ära põletada,ja põleb kaua ja ei tahma ega haise.Ehk keegi teab,ise internetist otsides küll midagi selle kohta ei leidnud.Võib veel soovitada mõnda kohta kust saaks osta head ja korralikku briketti,kui kellegil kogemusi sellega.

Siin on päris hästi vähemalt küttepuu kohta kõik välja öeldud

http://www.halupuu.ee/?kasulikteada

Järgnevas tabelis on toodud tähtsamate küttepuude energiasisaldus ruumimeetri kohta . Enamus küttepuude müüjaid armastab kasutada ühikuna kütteväärtust kilogrammi kohta . Eestis kasvavate puuliikide puhul jääb see arv enamasti 3100...3400 vahele. See loob petliku mulje nagu oleks meie küttepuud enam-vähem kõik sama kütmisväärtusega.
Tegelikult mõõdame ju küttepuud ikkagi ruumimeetrites, mitte aga kilodes!
Kuna näiteks valge lepp või kuusk on kaalult tunduvalt kergem kui kask ja must lepp, siis ruumimeetri kohta annab ta vastavalt vähem ka soojust.


Puu/kütuse liik Niiskusesisaldus % Energiasisaldus KWh/rm
Saare halud 20 1650
Kase halud 20 1500
Okaspuu halud 20 1300
Sanglepa halud 20 1200
Haava halud 20 850
Hall lepa halud 20 700

sa mart pole viitsind selle jutu algust ikka üldse lugeda.

Tere jõudu,

püüan veidi täpsustada ja täiendada ulatuses, mis puudutab kirjutatava arutelu põhiteemat- kütteväärtus.

Meie koduleheküljel viidatud aadressil olev informatsioon ei püüa tarbijat eksitada vaid on pigem abiks/informatsiooniks. Andmed pärinevad Põllumajandusministeerium´i poolt 7.-8. oktoober 2005.a. korraldatud rahvusvahelisel bioenergeetika konverentsil "Põllumajanduse roll energiamaastikul" materjalide
(vt huvi korral ka link http://www.agri.ee/index.php/16403/) põhjal.
Meie poolt müüdavate saepurugraanulite (pelletite) kütteväärtus vastab viidatule. Kütteväärtuse kohta tellib tootja analüüsid.
edu soovides
Toomas Toome

Üldiselt ma seda ei kahtle,et pelletite ja briketi kütteväärtus ei võiks olla nii suur (17MJ/kg)kui müüjad väidavad.Küll ei saa ma nõus olla,et võrdluses kasutatav kuiv küttepuu oleks sedavõrd madala kütteväärtusega.Arvan,et kuiva küttepuu väärtus jääb keskmiselt 13MJ/t kanti,mitte 7-8 nagu väidavad pelleti-briketitootjad.Seega oleks nagu minu arvates tegemist eksitava informatsiooniga ja kõlvatu konkurentsiga selle alusel.
Praegu väidavad pelleti-briketi tootjad ,et 1 tonn pelletit/briketti = 2,4 tonni kuivi puid.
Küttepuu kütteväärtus võib-olla 7-8MJ/kg,kuid siis on tegemist täiesti toore (niiskusesisaldus massist)või pehtinud puuga,millega keegi nagunii ahju ei küta.Kuiv küttepuu mille niiskusesisaldus on ca 10% suurem kui pellet/briketil kütteväärtus loogikast lähtudes ei saa olla väiksem kui 20% (10% kuivaine sisalduse tõttu ja teine 10% selle üleliigse niiskuse aurustamiseks kuluv energia).
Aga praegu väidavad tootjad erinevuseks 240%.
Seega

OÜ Graanulküttele -

teie antud netileht sisaldab tohutul hulgal erineva suunitluse ja eesmärgiga infot(üle paarikümne ettekande tekstid), mida võib täiesti meelevaldselt tõlgendada. Seega ei pruugi viidatu Teie toodud teksti aluseks olla ning tegemist on selgelt eksitava infoga.

Paluks täpsemat viidet. Seda just selle kohta, kus on toodud (Teie tabelile vastav) kuiva küttepuu kütteväärtus 7-8 GJ/t eelpool toodud Tartu füüsikute tabeli 12,8-13,2 GJ/t asemel.

Ardile

"Praegu väidavad pelleti-briketi tootjad ,et 1 tonn pelletit/briketti = 2,4 tonni kuivi puid."

Tonn on tonn,ükskõik,mis olekus on puit.

Uskusin ka seda möla ja katsetasin oma maja katlas.Kaalusin halge ja kaalusin briketti.Paningi kolmandiku halgude kaalust ainult briketti ja arvasin,et nüüd on maja soe.Mitte essugi.
SAMA kogus kilodes tuleb panna ka briketti,mis halgusi paned.

Õige suhe on 1 TONN BRIKETTI = 2,4 R U U M I kuivi puid.

Nii need müüjad lüpsavadki,et brikett on halgudest kaks-kolm korda odavam.
Proovivad liita meetri ja liitri.
Tegelikult on brikett kaks-kolm korda kallim.

Ruum puid kaalub olenevalt puidust 350-420 kg.
2.4 ruumi x 400 kg.=960 kg. ehk üks TONN

2,4 ruumi x 350 krooni/ruum =840 kr.=tonn halge.
Tonn puitbriketti 1800-2000 krooni.

2000 kr.(brikett,tonn) :840 kr. (halud.tonn) =2,4

Siit tulebki see lollide lõks koefitsent 2,4. briketi kasuks.

AGA TONN EI VÕRDU RUUMIGA.

Mustkant Ossile
Briketi/pelleti tootjad väidavad puidu kütteväärtuseks 7GJ/tonn
ja brikett/pelletile 17GJ/tonn ,seega vahe ca 2,4 korda.
Ja arvestus käib tonnides(või kilodes) aga mitte tonn versus ruumi(või tihumeeter).

Olen uurinud seda asja nii-ja naapidi.
Briketi/pelleti keskmine niiskusesisaldus on alla 10% kuna pressimise käigus arvatavalt töödeldakse termiliselt,mille käigus eraldub osa niiskusest.
Kuivadel küttepuudel alla 20%.
Selle järgi on 1 tonn prikett/pelletit võrdne 1,1 tonni halupuuga
Selles 1,1 tonnis sisalduva 100l ülearuse vee soojendamiseks ja aurustamiseks kulub veel x kogus energiat mida ma spekulatiivselt pakuksin sisaldub 100kg küttepuudes.
Seega oleks see kõik.
1t brikett/pelletit võrdub umbes 1,2tonni puid ehk siis 3-3,5rm halupuid laotuna riita.
Ma lepiksin kui briketi/pelleti tootjad oma reklaamis märgiksid
küttepuu väärtuseks kas 12-14MJ/kg või siis 7-14MJ/kg ja sinna juurde lisatuna ,, Olenevalt kvaliteedist(niiskusesisaldusest),,.
Samas on ka arusaamatu briketitootjate poolt reklaamitav tuhasus on puiduhakkel 5 korda suurem kui briketil.Jälle võimalus,et võrreldakse 10% niiskusessisaldusega briketti 50% niiskussesisaldusega puiduhakkega ja ka siis saaks olla tuhasus mitte 5 aga 2 korda suurem.
http://www.leilibrikett.ee/LeiliBrikett2puitbrikett.html
http://www.tenekaubandus.ee/index.php?puitbr=1
Aga tuhasus pole minu jaoks häiriv faktor,puutuhk on hea mineraalväetis,seega isegi mida rohkem seda parem.
Ma ei ole briketi/pelletite tootmise vastane,vaid soovin samuti,et puidujäätmeid rohkem kasutatakse,aga reklaam peab olema tõene ja selle alusel ka konkurents õigetel alustel.
Soovin,et riigi poliitika peaks olema suunatud kohalike taastubvate energiakandjate täielikuma ärakasutamise poole ja vähendada tarbimist(sõltumist) importenergiakandjatest ja taastumatutest energiakandjatest.
Mitte aga maksma tagantjärgi kompensatsioone kütusehinna tõusu eest,vaid selle asemel tuleks kompenseerida mingi osa kohaliku toorme kasutamiseks mõeldud küttesüsteemi ehituskuludest.Ja automatiseerituna toimivad vaid pelletit kasutavad süsteemid.
Hakkpuidu küttesüsteemid vist pole nii töökindlad,vajavad järelevalvet.

Briketi materjali ei soojendata pressimise ajal.Suure surve tõttu eraldub puidust ligniin,mis hoiab saepuru ja laastud koos.Kui(!!) kasutada kuivatatud puidu saepuru ja laastu,siis on niiskus 10%,muidu mitte.Kahes lingis mis eelmises kommentaaris tõid on üks ja sama viga-kütteväärtusel puudub massiühik(või ruumala ühik).See on sama nagu auto kiirus on 20m.(ilma ajaühikuta).Seega on teadlikult mindud tarbijate petmisele-ühel on tonni ja teisel m3 kütteväärtus.Hea meelega tahaks Toomas Toome käest teada kas 1 kg seahakkliha toiteväärtus on ka 2,4 korda suurem kui samal sealiha tükil enne haklihamasinat?On olemas energia jäävuse seadus ja siiamaani see kehtib-nii et pole vaja ajada lolli petujuttu!

Hea meelega tahaks Toomas Toome käest teada kas 1 kg seahakkliha toiteväärtus on ka 2,4 korda suurem kui samal sealiha tükil enne haklihamasinat?On olemas energia jäävuse seadus ja siiamaani see kehtib-nii et pole vaja ajada lolli petujuttu!Võik selgitada rahvale kuidas kütteväärtus suureneb ja mis põhjusel.

Ma kahjuks ei tea tehnoloogilist protsessi ja kuna brikett/pelletitootjad väidavad niiskusesisalduseks 5-15% ja küttepuudemüüjad peavad kuivaks 15-20% niiskussisaldusega puid,siis spekulatiivselt arvasin,et toimub ka kuumutusprotsess,et okaspuuvaik(suuremalt jaolt okaspuu puru ju saeveskitest tuleb) sulaks ja oleks siduvaineks.Ja selle tulemusena on niiskusesisalduse erinevus.
Briketitootjate linkides oli tabelis suhe,ja suhte korral on see tähtsusetu kas arvestatakse GJ/t,MJ/kg või KJ/g.
http://www.graanul.ee/?id=17
Siin lingis on ühikud kenasti taga.

Kui saepuru saeveskist tuleb,siis on niiskus kindlalt üle 20.Seega pettus veelgi suurem.Peaks tulema mööbli või puidutööstusest,siis oleks 10-16%,Aknaid-uksi alla 16% pole mõtet teha,paigaldamisel hakkaks paisuma,mööbel tehtakse ca.10%-sest materjalist.

Oma maja kütteks olen aastaid kasutanud kuiva leppa ja kaske,sel talvel ostsin ka prooviks saepurubriketti,kahe erineva firma toodet.Briketi ainus eelis on see,et võtab tõesti vähe ruumi,kütteväärtuse erinevus ei ole kohe kindlasti nii suur nagu siin mõnest tabelist välja võis lugeda.Sama sooja saamiseks tuleb briketiga kütmine poole kallim.

a kuhu muidu müüa skandinaaviasse graanuleid kas keegi teab?
räägitakse,et kogu aeg on vähe ,ei jõua teha.mina küll ei oska otsida kuhu se kaup läheb.kas keegi oskab öelda?

Miks mitte keegi ei too kõrvale näiteid Põhubriketist? (lisainfo http://www.asket.pl/gb/briquettes.php?idd=13 )
Ja miks me siin räägime Kütmisest kui üldisest tegevusest?
Erinevates kateldes j ahjudes on põlemisprotsess erinev. Väga hea näide vea kohta mida tehakse siiamaani 90% majapidamistes on see et pannakse asi põlema altpoolt. Põlemisel tekivad põlemisohtlikud gaasid mis lendavad otse korstnasse. Pannes põlema ülevalt poolt põletame ka neid gaase mis lisab kütteväärtusele ca 10%.
Ise kasutan Põhubriketti mis on 100% looduslik sest ei sisalda mingeid liimaineid ega täiteid. Kütteväärtuseks on võrdeline söega valemi abil: 1 t kivisütt = 1,25 t põhubriketti.
1 tonn Kivisüsi = 2150.- eek/t + 18% = 2537.00 eek/t
1 tonn Põhubrikett = 1500 eek/t + 18% = 1770 eek/t
kütteväärtuse suhte põhjal arvutamine:
Põhubriketiga sama kütteväärtuse saamiseks
1770 x 1,25 = 2212,5 eek -- isegi ostes 1,25 t põhubriketti tuleb kivisöega sama kütteväärtuse saamiseks maksta 324,5 eek vähem.
Põhubriketi tuhasus on 2-4% mis võib tunduda veidi suurem kui puidu omal kuid praktikas võin kinnitada et kui enne tuhakambri tühjendamist ahjuroobiga veidi surkida siis jääb tuhka vähemaks kui saepurubriketiga.
Põhubriketi niiskuseks on 10-15% (samuti väga suhteline väärtus olenevalt hoiustamisest). Ostes vahetult enne kütmist võib garanteerida niiskuseks 10-15%.

Muudetud 06.03.09 23:18

P.S. varsti kehtestatakse ka meil fossilsete küttematerjalidele maks nagu ka mujal euroopas ja varem või hiljem läheme me üle samale põhubriketile (hea näide on Poola kus pea 60% elanikkonnast kasutab ainult põhubriketti kodupidamise kütmiseks).

Tegelikult huvitab see teema ennastki et kui palju on vaja näiteks puitu et saada sama kogus kivisütt või siis vastupidi... ja üldse iga küttematerjali kütteväärtus võiks olla välja toodud.

Muudetud 06.03.09 16:09

Limpaar, Eestis on puitu küll ja küll ja see pole mitte fossiilkütus vaid ehe biokütus. seega küsimus on kolde sobivuses ja hinnas.

mmss ok vabandan.
Kuid saepurubriketile ja ka graanulile lisatakse liimaineid.. need kes väidavad et puidu lingiin hoiab seda massi koos valetavad ju nii et suu suitseb.

jälle mingi paduroheline ja pealekauba harimatu LINGIIN lahti lastud...
mille pagana pärast pean ma ostma mingit kosmosehindadega põhubriketti kui metsas kasvavad korralikud lepapuud? küsida tootmisjääkide eest (saepuru ja põhk) sellist hinda, on pehmelt öeldes röövimine.

milliseid hindasid??? kas sa mees tead kui palju küsivad talunikud ühe põhurulli eest raha? Kas sa tead kui palju läheb maksma kogu selle põhu vedamine / hoiustamine / purustamine / pressimine?
Eesti rahvas on ikka täitsa oimetuks joond ennast vist.. Kui üks kord tõmmatakse nahk üle kõrvade siis on kogu maailm süüdi selles et enne asja ei uurinud kui ostu tegi.
Saepuru pole enam ammu tootmisjääk kuna seda kasutatakse niivõrd paljudes tootmisvaldkondades et see on pigem tooraine järgmisteks toodeteks. Ja ka saekaatrid ei küsi mitte väikest raha saepuru eest tänapäeval.
Põhk on aga asi mida siiamaani on julmalt mulda küntud ja nüüd kus on võimalik seda kasutada hakkasid eesti talunikud kohe selle arvelt raha nägema ning hingehinda küsima.
Kui talunikud põhu hinda alandavad langeb ka põhubriketti hind

einoh, kes on see loll,kes ostab parema meelega miskit pressitud põhku kui on saada korralikku puitu 4x odavamalt. kui miski tootmisjäägi ümbertöötlemine tõstab hinna taevasse, siis kus on asja mõte?

Asja mõte ongi selles et sa ei pea seda puitu laduma ega raiuma ega vedama... mugavus maksab

pealegi neid kes on leidnud pressitud briketti omale palju kasulikumaks nii energia kui raha säästuna on väga palju. See kui ühel katel laseb kogu soojust korstnast välja ei tähenda veel et tema jutus ainuõige iva on. Samuti ei ole kokkuhoid see kus sa nädal rapsid metsas puitu saagides ja vedades ja seejärel veel nädal seda ladudes ja tassides kuis sa teeniks tööl samal ajal 4x suurema summa. Kokkuhoid ei ole ainult odava ostmine vaid ka efektiivsus ning variantide otsimine millega kokkuvõttes kasumisse jääb.
Eestlaste jama ongi see et enne ei hoitud üldse kokku ja nüüd siis pannakse kohe täiega et ei kulutata üldse. Kokkuhoid on eelkõige efektiivsem kulude kärpimine ja elu efektiivsemaks muutmine mitte aga oma endisest eluviisist loobumine.

aga mis see siis on, kui mitte oma eluviiside muutmine. kui inimesel on olema soma mets ja harjunud seal igal talvel hullama, et järgmisel talvel sooja saada ja nüüd tuleb mingi müügimees, et käi aga räige papp välja ja saad need 2 nädalat, mis sa talvel metsas rassiksid, saaksid jalad seinapeal vedeleda.

ma usun et nimega looder23 sa ammugi pole üks neist kes viitsib metsas käia.. see esiteks.
Teiseks kaugeltki mitte kõigil ja kaugeltki isegi mitte 50% eramajas elavatest inimestest ei ole oma metsa.
Rääkigem nüüd konstruktiivselt ja jäägem teema juurde... arutelu on ikkagi kütteväärtustest mitte sellest kas tasub või mitte.

no räägi siis kütteväärtustest-palju on 1kg kütteväärtus
puidul
puitbriketil
turbabriketil
kivisöel
põlevkivil
põhul
gaasil
kütteõlil

nagu ma enne kirjutasin huvitab mindki sama küsimus. kust leida koht kus on kõik need asjad välja toodud.
Tean vaid kivisöe kohta et ühes tonnis:
kuni 5,75 MWh/t (sõltuvalt fraktsioonist)

ning:
saepurubrikett 4,61-4,78 MWh/t

ja loomulikult ka põhubrikett:
4,58-4,63 MWh/t

Ühtset vastust pole olemas sest ei ole standartiseeritud mõõtmiskeskkond.
Kuid tahaks leida seda kuldset keskeet mis määratleb kütteväärtusi enam-vähem katva varuga.

Limpaar, hoidu reklaamimisest!

Marko (admin)

Marko .. parandatud... vabandan

Väga kummaline lause Sul hr. Limpar hinnavõrdluseks toodud:
"Kui talunikud põhu hinda alandavad langeb ka põhubriketti hind."

Aga "kui" pole sugugi veenev hind! Samas kui metsamehed puidu hinda langetavad siis ...............!
Küttepuidu hind on langenud praegu märgatavalt. Kas ka küttepõhu hind?

Kui võrrelda sedapidi hinnavahet küttepuidul ja põhubriketil, et ma ise metsast puid langetamas peaks käima, tuleb hinnavahe suurem kui 4-kordne.
Juba koju toomisega saab 3m leppa praegu 200eeku ruum.

natuke guugeldamist ja saadki teada,palju maksab põhubriketi aparaat,kui suur on selle briketi kütteväärtus(väiksem kui kasepuul) jne. see värk on mõeldud ikkagi katlakütteks,aga müüa sekundaarset toorainet sellise hinnaga on ausalt öeldes liialdus. ehk siis tüüpiline ahnus eesti moodi.

Nagu ma rääknud olen tooraine määrab lõpphinna. Kui tootja ise vilja ei kasvata siis ei jää muud üle kui arvestada lõpptoote hinna sisse ka eesti talunike ahnust ja briketi tootja ei saa sinna midagi parata.
Mis puutub kütmisesse siis see kõlbab vabalt ka tavakatlasse / ahju. Proovitud ja tulemusega olid kliendid rahul (v.a. need kes üritasid tahtlikult hinda alla saada kuid peale veendumist et see ei õnnestu tunnistasid et pole tal häda midagi).
Kogu see briketinduse asi on eelkõige neile kes tõesti ei oma oma metsa ning kelle jaoks maksab oma aeg tükk maad rohkem kui puuhalgudega kokkuhoitud paarsada krooni.
Põhubrikett ei ole, ega saagi olema konkurendiks metsast toodud puidule vaid eelkõige kivisöele ning teistele brikettidele. Need kes lugesid mu postitustest välja tooni et see põhubrikett on nüüd ainuõige ja odavaim võiks mu postitusi uuesti lugeda. Ehk siis need kes praegu ostavad kivisütt või põhubriketti need võiks kaaluda alternatiivina ka põhubriketti.

kuna põhk on talunikule siiamaani üks tüütu kaassaadus olnud, siis on vähe imelik,et ta nüüd järsku põhu arvelt rikastuda soovib. kuna ei tea hetkel,palju talunik põhu eest küsib ja palju briketitootja juurde paneb,aga sarnase hinnaga toodang on ilmselgelt ülehinnatud ehk siis mängus on meeletud kasumid-vaja maha müüa vaid sada tonni briketti ja briketipress on end juba tasa teeninud. kui selline toodang oleks puiduga samas hinnaklassis, siis oleks asi konkurentsis ka tavainimese majapidamises. kui mul praegu kulub nt viie rummi ahjupuude riita ladumisele ca 2 tundi tööd ehk siis aastas kulutan õuele toodud lõhutud puude virnastamisele umbes 6 tundi,siis brikett siin küll mugavusega end üles ei kaalu.

Nagu mu eelmises kommentaaris kirjas oli et brikett ei konkureeri hinna poolest puiduga vaid kivisöega ja saepurubriketiga.
Mis puutub aga põhurullide hinda siis on eesti riik lauasa imetlusväärne kuivõrd kiiresti talunikud näiteks uue suuna alla enda hinnapoliitikat muudavad. Kui siiamaani on tõesti põhku mulda küntud ja see on olnud tüütu siis nüüd kus tuli mees kes pakkus kogu põhu põldudelt ära osta kasvas põhu hind ühe suvega pea kahekordseks. Enamus talunikke ei teagi kuhu see põhk läheb kuid kui on nõudlus siis kohe kruvitakse hinda lakke.
Päris paljudele talunikkele on ka otse ära öeldud et nad võivad siis edasi oma põhu mulda künda ja siis hinna jutt muutus koheselt kuid ikkagi mitte mõistusepiiridesse.

Muudetud 07.03.09 13:42

hämmastav inimene see limpaar. kõigest kasutaja nime järgi ütleb ära, kes metsas käib, kes ei käi. see selleks, imemehi igasuguseid.

Kas sa oled ka kordagi mõelnud sellele, mis maksab selle põhu põllult kokku korjamine? käid seda ise korjamas, ikka tahad ju rullidena kätte saada, või kogud lahtisena. maase kündmisest siis nii palju, et kui talunik tahab seda teha, siis ta kõigest ainult ühendab põhupurusti kombainiga, mis tõstab ainult mingil määral kombaini küttekulu. järgmine samm on ainult kündmine. põhu rullideks rullimine vajab ka tehnikat. lisa kütust ja tööjõudu (või lisatööaega). ka see maksab. + muidugi kokkukorjamine ja pärast ka autole laadimine. sa saaksid selle põhu ju palju odavamalt kui sa käid oma tehnikaga seda põldudelt kokku korjamas. rullitajad,kogujad,laadijad. ja tule siis rääkima, et kündku maase. tema ütleb muidugi hinnaks, selle mis kulutanud+ masina amort+ muidugi kasum ja kuna on nõudlus siis miks mitte kasumit rohkem teenida. siin mängib ka rolli see, milline oli ilm suvel. kui ta ikka saagiga peesse lendas, nagu näiteks sel suvel seda palju juhtus, vihmaga ei saanud vilja kätte, tera läks peas kasvama, selle vilja eest jäid kasumid saamata, kevadel läks ju ikkagi sama raha mulda teadmata milline suvi teda ootab, muidugi üritab ta seda kahju kompenseerida muul moel.

ütle sina nüüd, kui sinul tekib su toodetud briketi järele nõudlus, tugev nõudlus, kas sina jätaksid hinna samaks kuigi näed et saad rohkem, teenida. töötaja nõuab suuremat palka, seade läks ootamatult rivist välja, tuli kallilt remontida, välja vahetada, kahjum käega katsuda või ükskõik mis põhjusel, mis sinust ei sõltu ja sa ikka jätad oma briketi hinna samale tasemele?
asja tuleb ka muud moodi vaadata kui ainult oma mätta otsast. kui su kulud on suuremad kui tulud, siis tuleb mujalt kulutusi kokku hoida. aga kui ei ole enam kuskilt kokku hoida, siis oled sunnitud hinda tõstma või kahjumiga töötama. jääb vähemalt töörõõm.

briketipress kasutabki purustatud põhku ja kui see põllul kohe kasti puhutakse,pole pärast mingit korjamist,rullimist,uuesti purustamist jne.

Võta ja puhu siis, selleks jälle eri masinaid vaja. Ega kombaini purustaja ei saa kasti puhuda ja kombainiga ei saa ja enamast ei tohigi haagist vedada põllul. Selleks tuleb põhk vaalu lasta seejärel purustada, purustatud põhk on kohev ja kerge, vedamiseks suuri ja laiu haagiseid vaja. Nendega teedel liikumine keelatud ja ausalt öeldes kellele seda ****i vaja on võileiva hinna eest. Sügisel niigi kiire ja iga masin arvel.

kui hakata vedama purustatud põhku maksad ennast transpordisektorile vigaseks.

Looder23 Vaata mina olen üks neist ettevõtjatest eestis kes ei aja hinda oma hoolimatuse pärast üles. Kui tehnika katki läheb järelikult tegi töötaja hoolimatult tööd või siis ei hooldanud masinat siis kui vaja. Mina olen üks neist kes alati räägib ja teeb "Toome hinnad maa peale tagasi" poliitikat. Kui asi kahjumit tooma hakkab siis paneme uksed lihtsalt kini ja võtame järgmise võimaluse... eesti on teostamatta äriideedest pungil.
Minu jutt talunike ahnuse kohta aga oligi just selle osa kohta et muidu müüdi põhku leivaraha eest peaasi et lahti saada aga nüüd kus tekkis nõudlus siis üritatakse selle arvelt rikkaks saada. Asjad nii ikka ei käi. Kui mule tekkib nõudlus mu toote järgi siis ma laiendan tootmist mitte ei hakka hinda tõstma et nõudlus kaoks. Pigem ma teenin suure tootmise pealt väheke igalt kilolt kui väikse tootmise pealt palju. Eesti ettevõtluse viga ongi see et nõudluse kasvades hinnad kasvavad... mitte nii nagu mujal maailmas et mida suurem nõudlus seda rohkem hakatakse asja tootma ja seda madalamaks läheb hind.
Põhu kokkukorjamine põllult pole nii suur rahanõudja kui tundub... olen ise üles kasvand maal ja tihti isegi kombainide ja traktoritega kaasas sõitmas käinud ning hiljem nendega ka tööd teinud. Mõistliku marginaaligagi kannatab head raha teenida kuid talunike viga on see et neile ei sobi hea raha vaid kui ikka on võimalik siis tahetakse 2000-3000% kasumit saada.

Mis põhubrikett? Meil on õnneks veel puitu ja turvast millega kütta. Äkki hakkame veel põhu ja lehmasita segust telliseid ka valmistama? Banaania on täis andekaid "ärigeeniuseid".

see on muidugi väga hea küsimus mis on põhubrikett. Mis siis et Taani saab juba 8 aastat 40% oma elektrienergiast põhubriketist ning et Poolas kõetakse 70% kodumajapidamisi sama asjaga.
Kuid küsimus pole selles teema on kütteväärtustest inimesed

mehkini maailmavaade on muidugi ajast ja arust-sina uhaksid ilmselt ka tammeplanku,pööki ja tiikpuud ahju kui saaks. loogiline,et kõige kasulikum on esaialgu ära kütta igasugused ülejäägid-olgu nendeks siis saepuru, põhk või lausa prügi. kui see kraam otsas,siis tuleb edasi minna väärtuslikuma kraami juurde. põhk kasvab meil igal aastal,aga ühe puu ahjukõlblikuks saamine võtab ikka kordi rohkem aega. rääkimata turbast,mis veelgi aeglasema taastumisega. ma ei eita ühtegi neist kütteliikidest,aga kui hinnad aetakse nii kõrgele, et tavainimesel käib see üle jõu, siis pistan lõpuks elektriradika seina ja maksan sama raha eesti energiale ja poogen kogu roheline mõtlemine- ei tunne absoluutselt muret mingite saastekvootide,põlevkivivarude lõppemise jne suhtes- mul lihtsalt pole rohkem ja soodsamaid valikuid võimaldatud, kuid sooja tuba tahan minagi. jumal tänatud,et sel aastal küttepuude hinnad vähe langema ona hakanud- oleks hind jätkuvalt tõusnud,oleks ma ehk järgmisel hooajal tõesti ahju asemel elektriradikat ruunanud- kui kilovati hind võrdsustub,siis ei näe puudega jändamisel enam mõtet.

Täpsuse huvides olgu märgitud et nõudluse kasv põhjustab hinna kasvu ja vastupidi. See on esimene asi mida majanduse algkursusel õpetatakse.
Eesti pole siin mingi erand. Eluvõõraste arusaamadega ei anna ettevõtluses mitte midagi teha, edukaks osutub ainult tegevus mis on heas kooskõlas reaalsusega, paraku ei suudeta mõnikord reaalsust tajuda, või (vabandan väljenduse pärast) "mängitakse lolli", mis iganes põhjusel.

Veel üks tõetera Limpaarile: Kogu majandus põhinebki ahnusel. Igaüks püüdlebki 2000 % tootluse poole. See "Toome hinnad maapeale tagasi poliitika" on põhimõtteliselt (läbinisti) rumalus, see ei toimi reaalses elus, "heal juhul" on see mõeldav totalitaarse riigikorraga maades.
Kui hind langeb, ei lange see mitte kellegi heast tahtest, vaid tõsiasjast et kallimalt müüa ei ole võimalik või õnnestub odavamalt müües kasumit suurendada.

lihtsalt kurb moment on selles,et inimesele nii vajalike asjade pealt nagu soe tuba ja söök, püütakse meeletut profiiti lõigata. mõned hinnad võiksid küll riikliku kontrolli, dotatsiooni või muul moel kontrolli all olla. näiteks minul (ja kindlasti veel paljudel) on igakevadine mure leida see hunnik vaba pappi mis puude ostmisele kulub. praegu on rummi märgade puude hind ca 400-450 eeku. tonnis on umbes kaks rummi,seega alla tuhande krooni läheb tonn maksma. põhubriketi kütteväärtus pole puidu omast väga oluliselt hullem ja kui see põhk maksaks kuskil 700-800 eeku tonn,siis ehk ostaks seda küll.
niiet ettevõtjal on valida-kas müüa põhku sajale inimesele kalli hinnaga või leida 200 ostjat natuke odavama hinnaga, kuid need 200 ostjat tooksid siiski rohkem tulu kui 100 pealt saadud raha. aga kui ostjaid oleks 150,siis oleks pilt juba ilmselt teisem ning vajaks uut kalkulatsiooni. eesti ettevõtjatel on väga tihti üks suur puudus- neil puudub analüüsivõime ja oskus elu reaalselt näha.
tänu sellele virutatakse hind lakke ja kui käive ikkagi pisike ning kasum minimaalne,siis laiutatakse käsi, pannakse firma kinni ja otsitakse uus õhumüügiplaan välja. aga elu võiks ju stabiilne olla- talumees saab igal aastal põhust lahti,briketimees stabiilse rahavoo ja inimene normaalse hinnaga sooja toa. utoopia?

Loe Aarne postitust ja püüa aru ka saada.

Mõnele tehakse puust ja punaselt ette, aga ei...ta raiub ikka oma.

Inimesed te ei räägi üldse teemasse enam.
Kuid Aarnele ma siiski vastan:
"Hinnad maa peale tagasi" poliitikat saab vabalt teostada absoluutselt iga ettevõtja kelle jaoks on oluline et firma toimiks mitte et ta kogu aeg talle 2000% kasumit tooks. Minu jaoks on tähtis et asi oleks stabiilne ning et ma ka väikse kopika vahelt saan... muu ei loe.
Kasutajale kes tahab 700-800 eek/tonn põhubriketti saada ütleks vaid üht... sellisel juhul sa pead otse talunikega rääkima... parimal juhul saad ehk rulli põhku selle raha eest.
Mind ennast on alati huvitanud pikaajalised lepingud kollegide ja äripartneritega kuid paraku mitte ühelegi tänapäevasele talunikule ei tee selgeks et kindel väike kasum 5-10 aasta jooksul on iga kell parem kui ühe aasta suur.

Ilmselgelt ei saanud sa Aarne postist aru, asi selles ongi et tänapäeva talumees oskab raha lugeda. Võta ja arvesta kokku mis läheb maksma põhu koristamine ja vedamine. Tasuta võisid saada vedelema jäänud ja riknenud põhku, sedagi veneaegse põllumehe käest kel kolhoosiaeg veres. Ma saan nii aru, et see äriidee oligi rajatud sellele, et maamees on loll ja ei oska maas vedelevat raha üles korjata. Ja põhk ei ole mingi kasutu asi mis põllule niisama vedelema jäetakse, see on päris hea väetis kui ära laguneb.

Jällegi teemast väljas. Ma rohkem ei vasta ühelegi kommentaarile mis ei puuduta kütteväärtusi. See jääb viimaseks.
Ei maamees müüs enne põhku madala hinnaga ja oli täitsa rõõmus et ostja leidus. üüd aga kus tuli mees ja ütles et hakkab kogu põhku ära ostma läks kohe põhk lakke.
Eelmsel aastal saime 100km eemalt põhku koos veoteenusega odavamalt kui briketitehase läheduses olevatest taludest. See pole enam majanduslik mõtlemine vaid ahnus ja ahnus on karistatav. Need talunikud kellelt oleme enne põhku ostnud eelmisel aastal meelega tegid rohkem põhku rullidesse kuid kuna nad samas kruvisid ka hinna taevasse siis jäi kaup pooleli ja eks nad pidid nüüd välja mõtlema mida teha ületoodetud põhuga sest meie kellegi ahnust lõppkliendi arvelt toitma ei hakka.
Mõelge sellele.

no mis see kütteväärtus enam siia puutub- toksi guuglisse "põhu kütteväärtus" ja saad palju vastuseid. natuke halvem kui saepurubriketil,aga kõlbab kütta küll.
ja eelnevatele,kes kommisid,et ma millestki aru ei saa ja oma jura ajan- saan küll ja ses suhtes ka limpaariga nõus- meeletu kasumi taga ajamine on idiootide teema,sellega tegelevad ühepäevaliblikad, ga aoskus äri üles ehitada nii,et ka kümne aasta pärast oleksid rahavood stabiilsed,on hoopis targemate teema. mind ei huvita sõnakõlksud a la majandusseadused jne- majandus on täpselt selline,nagu inimesed seda ise teevad. kui tahate röövkapitalismi ja käputäie isikute kiiret rikastumist-andke minna. aga pärast ärge kisage,et elu pees ja majandus sealsamuses. oskus stabiilselt majandada hakkab peale üksikinimesest,perekonnast ja lõpeb riigiga. praegu olemegi sealsamuses- hinnamullid on lõhkenud ja hunnik inimesi vahib oma elu nagu lõhkist küna kust lobi välja voolanud.
niiet teemasse tagasi tulles-kütteväärtuse poolest ajaksin ma seda kraami ahju küll,aga praegused põhuhinnad ei söö veel puuriitu minu õuest välja. aga see puhta minu isiklik arvamus ja johtub minu rahakoti paksusest.

no see oli küll üks asjalik vastus mis tugineb oma arvamusele mitte kellegilt kuuldud kuulujutule.. tänan.
Kütteväärtused huvitavad mind aga just hinnapoliitika kujundamiseks... teaks täpselt millised on väärtused võrreldes teiste kütteainetega saaks ka kujundada optimaalset hinda mis jäta kauba oma väärtuselt samale latile mis teisedki.
Mis puutub aga majandusse siis lisaks et mina püüan omi asju majandada nii et igaüks kes tootmis-müümis ketis osaleb saaks oma väärt osa kuid samas ei muudaks lõpptoodet liiga kalliks. Keegi ei tohi jääda unarusse ning samas kõik peaks olema häppid mitte nii et tooraine tootja on mäel ja ülejäänud lutsivad näppu.

Mõnega nõus, mõnega mitte!
Kasumi tagaajamine ja enda toote kasulikkuse tõestamine on kohati tõesti ainult ahnuse printsiibil pärit!
Aga nüüd arvan, et oleks objektiivsemate vastuste huvides siia oodatud nende hinnangud kes proovinud nii puitu kui alternatiivküttet!
Ise olen saunaahju sangleppaga küttes aru saanud, et kuumus kergem saavutatav kui kuuse ja männi laua, või papliga, paju ning õuna/ploomi/kirsipuuga. Just nende puudega ma olen katsetanud.
Saepuru priketti ma hinna pärast ei kiidaks. Ainult tuha vähesus +.
Katlas kütsin sel talvel saare ja papli puitu ning okkaspuu lauda. Lauaga hea kuumus üles saada ning saar ideaalne kuumuse andja/säilitaja. Pappel lihtsalt saare kuumuse leevendaja, et ei kõrvetaks liigselt, ja algusleegi tekitaja. Üldiselt kütteväärtuselt pappel pole miskit väärt.
Praegu haab ka katla kütteks. Ütleks, et kuiv haab on supperlux korstnapühkija! Süttib ka hästi, kuid kuumust siiski nii hästi ei anna kui sanglepp või saar.
Möödunud aastal oli kivisütt ka katla jaoks, kuid minu silmis polnud ta tuha ja tahma kogus kütteväärtusega võrreldav, lihtsalt mõttetu mu meelest!
See kõik mu enda tähelepanek!

Imelik tundub, et kõik talunikud järjest hinda tõstavad, ju löödi tegelikud põhukoristuskulud kokku ja leiti et ei tasu ära. Eks asi lõpeb sellega, et talumees künnab põhu edaspidigi maasse aga sina pakid kohvrid kokku. Või paneb turg asja paikka. Küttepuude turg toimib pikemat aega ja ma ei näe siin küll kohta millega ratsa rikkaks saada. 10aastat tagasi oli aeg kus kästi küttepuu metsa langile vedelema jätta, hind oli niisugune, et ei tasunud väljagi vedada. Küll oli kahju vaadata aga mis teed, metsaomanik on peremees. Praegu on aeg kui paberipuu ja metsakuiv palk läheb kütteks. Metsamaterjali ostuhind ja ülestöötamiskulud dikteerivad hinna ja kui hind kulusid ei kata siis enam metsa ei minda. Lihtne ju.
Mis puutub kütteväärtust siis paljud seda põhubriketti oma silmaga näinud on. Leidsid ka koha kust küsida. Kõige lihtsam katseta ise erinevaid kütuseid mõne katla all.

See mind just imestama panebki et euroopas on juba elektrijaamad põhubriketiküttel aga meil pole inimesed seda veel näinudki.
Ise olen seda proovinud nii katlas, ahjus kui ka kaminas. korraliku kolde ehituse puhul on ta kivisöega võrreldes täitsa OK (ütleks isegi et palju parem). Ainult kaminaküttel on vaja selle jaoks luua põlemiskorv sest põlema hakkamisel asi paisub laiali.
Nagu ma ennist juba mitu korda ütlesin siis põhu-brikett ei hakka (ega ole olnud) eal konkurendiks puidule vaid eelkõige kivisöele ning muudele brikettidele.

Ma ei saa aru miks põhjatakse siin talunikke, selle eest, et põhurull on nii kaliis. Kui kallis siis? Konkreetseid näiteid? Ei, ainult paljas jauramine ümber selle palju rull maksab.
Rull silo maksab umbes 350.- ja kaalub max 1200kg keskmiselt siiski 800 kg.
Rull põhku maksab umbes 200.- ja kaalub umbes 200 kg samade näitajatega on ka heinarull ehk on hind nõks kallim.

Ja nüüd sõimake talunikke kui ülbikuid ja liikasuvõtjaid kalli looma sööda eest.

Limpaar, põhuküttel elektrijaamades on põhu põletamiseks, tulenevalt keemiast, spetsiaalne katel, ning see, et Eestis pole keegi põhu põletamisest kuulnud on lihtsalt sinu ettekujutus, mis ilmselt tuleneb asjaolust, et sa pole lihtsalt ise teemaga kursis. Põhku võimaliku kütusena on uuritud paljudes katlamajades, kus põletatatakse hakkepuitu ja turvast, asi on lihtsalt perspektiivituks osutunud. Küsimus pole selles, kas põhk põleb või mitte, põleb muidugi, küsimus on kaua katel vastu peab ja missugune katla kasutegur põhuga küttes on, st. kas asi on pikaajaliselt majanduslikut tasuv. Mis konkurentsi puutub, siis turul toimivad väga lihtsad reeglid ning siin pole mõtet kedagi süüdistada.

Põhu ja muude kütuste kütteväärtuse info on vabalt saadaval, nii internetis kui Tehnikaülikoolis, kui tahad konkreetse põhu kütteväärtust, võta oma põhk kaasa ja TTÜ soojustehnika laborist saad tellida täpse kütteväärtuse, tuhasuse, põlemistemperatuuri, tuha sulamise karakteristikud jms. näitajad, mida on oluline mingi kütuse kasutamise juures teada.

to: mmss
Ma ei rääkinud põhuküttest vaid põhubriketist. Elektrijaamad töötavad just sellel mitte lihtsalt põhul. Põhuga köetakse jah eestis juba ammu ning ma tean et ühes asulas on lausa 2 maja mida köetakse ühe katlaga purustatud põhu abil. Sellest on juba ammu kirjutatud ning seda me teame. Põhuga kütmisel on tõesti vajalik eriline katel mis võimaldab automaatset ning pidevat põhu pealevoolu.
küsimus pole põhubriketi kütteväärtuses vaid just teiste küttematerjalide energiaväärtustes. Just neid tahaks teada ning näha ühes tabelis koos põhubriketiga.

Muudetud 11.03.09 09:12

oioioi, sa tahad teha/teed juba kütuseäri, räägid, et oled juba varem põhku briketi tootmiseks ostnud ning sa ei tea tänaseni konkureerivate kütuste kütteväärtusi ja hindu ning pole neid ka mitme päeva jooksul leidnud ning süüdistad seejuures veel talunikke ning võtad sõna ettevõtluse teemadel. Vaat see on Eesti Nokia:)

Enne kui sa kedagi lahmides süüdistama hakkad, tee ikka asi endale selgeks, erinevate kütuste kütteväärtused leiad suvalise otsingumootoriga, kasuta otsingusõnu pellet, kivisüsi jms.

Väike abi ka siit:
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2
006:286E:0187:0187:ET:PDF

Lõppude lõpuks teemas tagasi.
Kuid oleks vaja rohkem erinevaid allikaid sest siiamaani leitud väärtused on olnud seinast seina erinevad. Ka sinu toodud tabel näitab näiteks kivisöe max väärtuseks 8,528 kuid ma olen leidnud allikaid mis väidavad et see ulatub 9,6-ni. Kus on tõsi?
Tootjate kodulehti ma ei hakka isegi vaatama sest seal öeldakse tihtipeale et puitbrikett on kütteväärtuselt pea 2x parem kui kivisüsi (mis on loomulikult nonsens).

Limpaar, selleks ma soovitangi otsingut.

See on loomulik, et erineval söel või ka näiteks turbal, on erinevad omadused (kütteväärtus, tuhasus jne.) kui nad on erinevatest maardlatest.

Lisaks on kütteväärtus teoreetiline näitaja, mida ühe katlaga saab kätte ja teisega ei saa, seega lisaks on erinevatel põletusseadmetel erinevad kasutegurid, neid saab käitada erinevatel rezhiimidel jne., jne.

Kui sa tahad äri ajada, siis tee endale asjad selgeks, selles osas, millest ise jagu ei saa, palka näiteks konsultant. See on äri üks ja mitte väheoluline osa. Migis suvalises autofoorumis sulle keegi kogu energeetikat lahti küll ei seleta:)

Kuidas siis lõpuks on!võttes just võrdluseks puitprikett ja tavaline puuhalg!Kumba on mõtekam osta kas 1 tonn puitpriketti või vastavalt mõned ruumid puuhalge,kütteväärtuse ja hinnasuhtes?Just silmas pidades tavalist ahju!Tean,et sauna kütteks kindlasti ei sobi prikett(endal läbi proovitud) aga see ei ole ka teema.

Muudetud 05.12.09 18:56

Pole paremat kütteliiki kui halupuit - sooja saadakse korduvalt > langetades ja laasides, järgates ja väljavedades.. kodus mõõtulõigates ja lõhkudes..riitaladumisel.. riidast tuppa ja ahju toomisel ja lõpuks ahjus.. pellet annab sooja koldes, vahepealsed etapid on ära jäetud ja energeetiline väärtus on kesine.. saepurubrikett...no 25-30kg koti tassimine autost kamina, ahju või katlani on ka...suht küsitava energeetilise väärtusega, aga siiski parem kui päris null.. Nendele kes proovivad väita et 1tonn briketti = 6m3 halupuiduga... no pressige puit 6x kokku > jäätegi pressima....heal juhul õnnestub teil 1/3 kokku suruda... ja veel, ...kõik arvandmed tuleks anda ikka võrdsetel alustel, nii jääkniiskuse kui kasutatava kolde seisukohalt - muidu tuleb üks segapudru milles keegi lõpuni ei orjenteeru ja kõigile tundub et ainult neil õigus ja kõik teised eksvad.. see lihatüki võrdlus oli päris hea..ega peale hakklihamasinat tema energeetiline väärtus ju ei muutunud(sama belleti ja briketiga) kainet talupojamõistust kõigile .... :)

Põhk - mina olen kuulnud hoopis, et põhu põlemisel tekkiv suits ei sobi paljudele korstendele (ilmselt ka kateldele). Kuidas need reeglid olid - mis küttematerjalide suitsu kannatavad metallkorstnad ja mida kivikorstnad? pelgalt kütteväärtuse peale mõeldes võib tekkida sunduslik vajadus saada uue korstna omanikuks.

küttepuudest :

http://kuttepuud.com/kuttepuu.html

Loe teema enne läbi kui postitad - siin mitmel korral juba märgitud, et küttepuu müügiga tegelevate ettevõtete andmed on tugevalt kallutatud.

Põhubrikett tundub täitsa huvitav, leidsin eestis isegi ühe pakkuja. Tonni hind tundub ka täitsa mõistliku, kui vaadata mis kuldses börsis toimub :O
Küttematerjal on isegi suvel nii kallis.... küttepuud pole enam üldse mõtet osta, briketiga kütmine palju odavam, kui arvestada kütteväärtuse põhjal.
Kas kellegil on veel põhubriketiga kogemusi? anna igaksjuhuks eesti tootja veebilehe kelle ise leidsin www.gwl.ee

Põhuga kütjad peavad oma koldeid tundma. Kui lihtsalt umbse põhjaga ahju ajada rohtsest massist tehtud briketti, ei saa te seda energiat mitte kätte. Eriti siis, kui kasutate umbseid brikette. Avaga junnid (pressitud lihtsa kruvipressiga) on vähe lollikindlamad. Aga sobivas koldes, miks mitte. Kui leiate piisavalt rumala ettevõtja, kes on nõus põhku müüma - temale on tegemist väärtusliku orgaanilise väetisega. Arvestades üldist hinnatõusu, on ka põllumees hakanud vaatama, kuidas kokkuhoidlikumalt majandada.

Samas paneb turg asja paika. Kui kliendid on nõus maksma, siis leidub ka pakkujaid. Ning küttepuude hinna üle halajad - minge ja tehke endale ühe talve puud ise metsast riidani valmis ja siis räägime uuesti müüjate megakasumeist ja nende ahnusest.

Kohe tuleb virin, et pole metsa. Vale, pole ettevõtlikkust metsaomanikega rääkida. Usun, et ma pole ainuke, kellel paar abikäsi metsa ää kuluks. Aga selle asemel, et rääkida ja küsida, läheb keskmine "ettevõtlik eestlane" lihtviisiliselt vargile...

Proovisin kah seda imepõhu briketti
ja selles osas pean eelmise kõnelejaga nõus olema et minu Buderuse 20kw see ikke ei sobinud tõesti nii hästi. Ta ei põle täiega nagu puitbrikett. Siis minu laisavõitu inimesele ei sobi ka see, et seda tuhka peab välja vedama pole ju seda karja ja marja aeda nii palju et seda tekkivat tuhka ära kasutada saaks. Ja siis veel see toss mis teise korruse akendesse läeb ajas isegi lapsed ärevusse.
Aga muidu jah kui põlema sai siis põles.

Loomulikult räägin ainult enda mätta otsast ehk kellelegi ikka sobib kah miski peenema katla meestele.

Sorry kui kellelegi liiga tegin. Aga need minu enda arvamus ja mõtted mida pidin kirpanema.

Mul üks hea näide kütteväärtusest/energiasisaldusest.Nimelt ostsin pelletkamina,teisele korrusele,mis on korralikult soojustatud ja 54 m2.Kogu raha mis nädalas sinna küttele läheb(praeguse ilmaga 0 kuni 5 c) 3.30 euri ,ehk üks 15kg kott pelleteid nädalas.Muidugi mida külmemaks läheb seda suuremaks kogused muutuvad.Mul hetkel ei tule ühtegi teist fossiilset kütust meelde mis kaaluks 15 kg maksaks 3.30 ja kütaks 1 nädal 54 m2

Kaldun arvama, et kui sa oleks oma korralikult soojustatud teisele korrusele ehitanud korraliku ahju siis umbes 15 kg halupuiduga oleks saanud kahel päeval nädalas seda kütta ja praeguste ilmadega oleks sama soe olnud ning halupuit oleks kindlasti odavam tulnud kui 3.30 15 kg - kui just tanklast ei osta.

mul üleval ca 40m2 ja siiani pole seal veel kütnud (muidu on el. radikas abiks), sest altpoolt tulev soojus hoiab üleval stabiilselt 20 kraadi. sõltub ilmast muidugi. magamiseks väga hea temp. seepärast ma omal ajal vahelage nii hullult ei soojustanudki, et ka ülemine osa ahjukütmisest osa saaks.
mis aga 15 kg ja 3.30.- sse puutub, siis teeb kümme kümme kotti 150 kg ja 33.- euri, aga see on juba ruumi puude hind, kuid ruum puid kaalub ca 250kg, ehk siis puid saab sama raha eest kübeke rohkem. ei oska küll hetkel öelda pelletite küttevärtust, kuid puudel on see jämedas laastus 3kW/ kg kohta ja kui pellet ka natukene vägevam on, siis kaaluarvestuses erilist võitu niiehknii ei tule.

"Nimelt ostsin pelletkamina,teisele korrusele," Kui suur saladus ei ole,palju see kamin maksis ja kust ostad pelletit 15kg. 3,30 ?

Mõned panevad ikka väga lolli juttu... Kes ei tea asjast mitte mõhkugi pole vajadust sõna võtta:)

kamin maksis mingi 21 kilo eek vist oli!Pelletit ostan pelletikeskusest.