millise villaga või penoplastiga siis oleks kõige parem vana palkmaja soojustada?olen netis juba mitu päeva asjalikku vastust otsinud ,kuid pole leidnud.mõnes kohas kirjas ,et penoga ei tohi soojustada ei pidavat hingama ,siis jälle ,et penoga juba tohib ,nimelt uus peno pidi hingama ,peab ainult palgist paar cm eemale jätma.Villaga ka pidi mingi jama olema,küll vajub seina sisse kokku ,küll jääb kondents villa sisse ja vill läheb märjaks ja jäässe,kivivill pidi üldse vett saades pudruks minema.
Äkki on keegi juba omal nahal mingit soojustust palkmajale proovinud ja oskab kommenteerida ?,mul kuulid juba koos.
Kunagi ka uurisin seda teemat, ega muud mäletagi kui et võimalikult hea niiskusjuhtivusega (selle kohta vist oma termin) vill peaks olema. Peno ei uurinud. Nägin kuskil ühte niiskusjuhtivuse andmetega tabelit muule jutule lisaks ja tundus (!) et peaks sellest sotti saama. ei mäleta kas soojustuskesku.ee või mõni muu koht aga netist leidsin.
Soojustuse ja seina vahele vahe jätmine on vast vale mõte.
Seestpoolt soojustada tselluvillaga! Onud tulevad autoga kohale ja lasevad sulle selle märjana seina..Väljast kata ilusa voodrilauaga ära j sisse pane misiganes meeldiba!
Peamine reegel on see, et kui vähegi võimalik tuleks soojustada puumaja väljast poolt.
Penoplastiga räägitakse jah, et tekib see puumaja hingamise probleem, vet ajab mädanema.
Ise soojustasin olude sunnil(kuna terve maja ei kuulu mulle) puumaja seestpoolt karkassil kivivillaga. Kivivill pole eriti niiskustimav, võtab vist vaid kuni 7% vett sisse ja sedagi siis kui see otse vette asetada. Kivivill kannatab ka rohkem kuuma ning hinnavahet klaasvillaga sisuliselt pole.
Karkassil villale kips peale ja asi valmis...suurema niiskusastmega ruumides peaks kasutama kipsi all ka mingitlaadi niiskustõket.
Makroflexid ja taolised vahud hoia ka palkide vahelt eemale, puumaja palgid on nimelt väikest viisi pidevas liikumises(ilmastiku mõjul) ja kui sinna vahele neid vahte lasta, siis fikseerib see palgid jäigalt ära ja temperaturi muutudes võib jäikuse tõttu hakata toimuma palkide vahel olevate tappide ja muude kinnituste murdumine mis lõpuks võib viia kandekonstruktsioonide vajumiseni.
Puumajal väga vahet pole, kummalt poolt. Kivivill parem, set ei aja tolmu nagu klaasvill ja on ka tulekindel. Klaasvilla tolmust on kuulda jutte viimasel ajal võimaliku vähitekitajana. Penoplast on tänaseks out kui tuleohtlik materjal. Väljastpoolt pannes kogub niiskuse enda peale, see valgub alla ja alumised palgid mädanevad läbi.
Mina paneks kivivilla kas välaja või sisse.
