Küsimus selline, et kui palju originaalmõõdust suuremaid velgi tohib autole alla panna, et see jooksuosa rikkuma ei hakkaks. Asi nimelt selles, et panin Peugeot 306-le alla 16" veljed (originaalis olid 14") ja tekkisid sellised probleemid: 1. 10 000 km. pärast olid läbi kõik rooliotsad ja üks sarniir. 2. Spido valetas
u. 10 km/h. 3. Kütusekulu tõusis 1,5 l/100 km. Nüüd on mul Passat ja tahan alla osta valuvelgi 17" (originaalis 15")ja kummi 205. Andke nõu ega ma jälle liiale ei lähe.
nii see paraku on. Suurema velje puhul peab rehv madalama profiiliga olema. Sedasi saab aga sild (ja kõik osad sealt edasi) meie kehvadel teedel (eriti linnas) rohkem tappa, sest madalam rehv kompenseerib "kolakaid" lihtsalt vähem. Ise soovitaks Sulle originaal veljemõõdust ainult tolli suuremaid velgesid (vastavalt siis ka rehv madalam ja laiem). Aga kui tahad kohe kaks tolli suuremaid, siis pead jõudma ka autot remontida rohkem:). Ja laiema rehviga kulub kütust ka rohkem.
Suure velje võib ju väljanägemise parandamiseks alla panna aga siis peabki jamadega arvestama.
Kui tegemist on auto tuunimisega (mitte segamini ajada kleepekatuuninguga) siis on suurema velje allapaneku idee see, võetakse kasutusele suuremaid (effektiivsemaid) pidurikettaid ja sadulad ning väikese velje sisse need ei mahu.
Omal on see kogemus, et näiteks BMW puhul hakkas 17" veljega ABS jamama. Talvel kasutan 15" ja probleemi pole ABS-ga.
Madala kummi puhul saab määravaks kummi ristisuunaline jäikus. Kuna kumm ei anna ristisuunas järgi peab miski järgi andma ja see ongi hoovastik, mis kiiremini kulub.
to kriimsilm: asi on küll velje läbimõõduga täitsa ok. Ma soovitaks alati kui võimalik tehase poolt lubatu rehvi koos veljega visata selle asja kõrvale, mida tahad osta, ja kui see pole üle1 sm kõrgem, siis läheb peale. Siin on aga veel üks probleem osad veljed tulevad rohkem koopast välja. On kogemus täitsa olemas, et 17'205-40 ei lähe koopasse, aga 15´195-50 lööb. (erinead veljed)
Velje puhul on l2bim66t kyll oluline, aga ei tohi unustada nn. ET-d
See on rehvi toetuspinna asend piduriketta {trumli} suhtes {lihtsustatult} Nii et kui originaalveljel on ET38, ei tohi alla panna ka sama l2bim66duga velge, millel nt. ET42. See muudab kohe vedrustuse geomeetriat. Kuulliigendid saavad ka loomulikult rohkem vatti.
Ega ikka ei riku kyll. Mul oli Saabil all 17 tolli ja väga hea oli sõita. Kummid olid all 215/45. Vedrustusega ja hoovastikuga ei juhtunud kah midagi vähemalt mitte sel ajal kui see auto minul oli(1 aasta). Aga ei soovitaks panna niisama suuri velgi alla siis peaks muutma ka näiteks vedrustust jäigemaks jne jne.
Võin sulle ainult oma kogemusest rääkida A4-l orig. 15" 195x65x15 praegu all 235x45x17. Kõik toimib norm. "ET" peab õige olema, nagu juba keegi eelpool rääkis.
<<ei juhtunud kah midagi vähemalt mitte sel ajal kui see auto minul oli(1 aasta).>>
Ega aastaga ei pruugigi midagi juhtuda, eriti kui läbisõit väike. Aga endal on kogemus tagaratta laagritega, mis kestsid alla aasta e. 40 50 tkm. Põhjus valedes velgedes...
Kas keegi oskab äkki öelda, kust võiks leida mingit rehvimõõtude tabelit? Et nagu erinevate rehvimõõtude korral jääks läbimõõt samaks. Need rehvisuuruse kalkulaatorid on küll head asjad, aga pilt pole nii ülevaatlik.
kas on raske excelis kaks tehet teha ja oma arvutused välja arvutada...oma pead ei ole raske kasutada
nt.215/45/17 ratta läbimõõt
17*25,4 + 2*(215*0,45)=625,3mm
See jutt,et suure velje allakeeramine eeldab suuremate piduriketaste paigaldust on ikka jama mis jama.Ega me siin võidusõidust räägi.Tavamaailmas on ikka ilus suur velg esimene asi millele algaja tuunija mõtleb.Ja ei saa ka teda kuidagi süüdistada.Koledat autot pole mõtetki tuunida.
Keegi juba mainis mõistet offset. Offset on põhimõtteliselt kaugus rehvi keskjoonest (tee ja rehvi kontaktiala keskpunktist) laagrini või sharniirini (kuidas keegi soovib, ma ei tea, kuidas arvandmed praktikas saadakse). See kaugus peaks velge vahetades jääma samaks. Üks probleem on, et rehv ei mahu koopasse, teine on see, et offseti suurenedes suurenevad koormused spindlitele, sharniiridele ja laagritele (sellest laagrite ja sharniiride kiirem kulumine).
Kui esisild on õigesti reguleeritud, peaks ratta ja tee kontaktiala jääma ratta pööramisel enam-vähem paigale (ratas pöörab ühe koha peal). Kui offseti suurendada, hakkab kontaktiala ratta keeramisel liikuma ja kui lisada suurema rehviga kaasnev suurem kontaktiala, siis saame suurenenud koormused roolihoovastikus (sellest roolihoovastiku kiirem kulumine). Kui veel lisada muutused vedrustuses (madalamaks), võib tekkida olukord, kus roolisüsteem töötab pidevalt olukorras, kus tehase variandis ta võis olla vaid lühiajaliselt.
Igal masinal on omad nüansid ja varutegurid, aga nii see põhimõtteliselt on
1. Tarmole:spidomeeter ei saa valetada 10 km/h spido saab valetada 10% või 20% või midagi muud % kas siis kohapeal seistes näitas spido ka 10 km/h ? krt 3 kuud on sihuke aps üleval siin aga keegi ei näe. 2. Offseti muutumine 10-15 mm suurendab koormusi silla detailidele u 10 korda vähem kui suvaline kurv.Kellel on probleeme pidevalt vahetamist nõudvate sharniiridega neil soovitan kasutada korralikke varuosi ja kui see ei aita siis korralikku autot. 3. Roolihoovastikku koormab (ülekoormab) rataste kohapeal keeramine sõites on vahe tühine nii et suur lai velg alla korralikud omaloomingu salamutrid külge ja sõitma.
Väike täpsustus: Suurem offset suurendab koormusi mingi % võrra, 10%, 20% jne., sõltumata sellest, kas sõidad suvalises kurvis või seisad paigal (ei välisata ka mittelineaarset sõltuvust). Ja 10-15 mm ei mängi vast tõesti otsustavat rolli.
Selge see, et koormused suurenevad, teine küsimus on, kas see suurenemine on relevantne
Ei ürita kedagi veenda laiast veljest loobuma.
et siis lai velg ei riku autot, peaasi et offsett õige on ja ratas koopas ringi mahub käima.
Kui rattaläbimõõt väga palju suuremaks ajada, hakkavad jõuülekande jupid lendama. pooltelejd eriti.
mida laiem velg seda rohkem autot lõhub. Hoovastiku ehitamisel on arvestatud sellele mõjuva koormusega. Koormus tekib aga rehvi ja asfaldi vahelisest hõõrde pinnast. Laiemal rehvil on ka suurem hõõrde pind, seega koormus suurem.
to Edward jõuülekande jupid lendavad siis kui sõika kogu aeg libisemise piiril mis laiema rehvi puhul eeldab võimsamat mootorit.mis sa koolis füüsika tundide ajal tegid? to Patric laiem rehv võimaldab sildadele suuremaid koormusi anda mitte ei tekita neid.Mida sina füüsika tunni ajal tegid? kas spido kohta ei olegi kellelgi midagi tarka öelda?
Kuule tarkpea. Seleta mulle ära mismoodi VÕIMALDAB laiem rehv sildadele suuremaid koormusi anda?? Mõtled ka mida räägid? Sa peaks ise oma kooli raha tagasi küsima. Laiem rehv tekitab suuremaid koormusi mitte ei võimalda neid. Kui ära seletad kuidas ta VÕIMALDAB siis teen sulle paar õlut välja. Jään su füüsikalist vastust ootama, tarkpea.
to Patric Ta tekitab suuremaid koormusi aga võimaldab ka suuremaid koormusi edasi anda(kui pidamine parem) saab sõita kurvis kiiremini ilma libisemata ja suurema külgkiirenduse puhul suureneb ka koormus sillale.Sama toimib ka sirgjoonelisel kiirendusel,saab paremini kiirendada,enne kui rattad ringi hakkaksid käima.Ja muidugi tekitab ta suuremaid koormusi näiteks veeretakistuse näol,ning laiem rehv leiab üles rohkem kühme ja lohke.
Alfa vastas minu eest juba nii ilusti ära et mul pole patricule muud öelda kui pane aga õlled külma ja anna teada kus kätte saab.Õllekannu juures ongi parem tehnilisi probleeme arutada. See foorumi värk on siin nii uimane enne lähed halliks kui vastus tuleb. Reaalajas on hulga põnevam.
to hr. Patric
Kui sa arvad, et suurem/kõrgem rehv ei lõhu jõuülekannet, siis küsi offroad´i meeste käest järgi, miks nivale, wranglerile ja paljudele muudele maasturitele, originaalist suuremat rehvi ei kannata alla panna.
Ei juhtu Nivaga midagi kui suurema ratta alla paned aga kui sõidad siis kannab ta koormusi edasi ja need koormused on suuremad.Muide maanteel pole erilist vahet aga maastikul lihtsalt jõuab suurema rattaga sinnani kuhu väiksega poleks jõudnud.Väiksema rattaga oleks enne sisse vajunud,aga velg küll koormusi ei tekita.
Vaatan et minu sekkumine on toonud värskeid tuuli muidu kopitama kippuvasse foorumisse.Ühe päevaga 3 kommi see on kõva saavutus.to Kärss:Tänan sekkumast oled selles bandes siin minu jaoks autoriteet kui keegi midagi mõistlikku ütleb siis suure tõenäosusega on allkiri Kärss.Ei tahtnud solvata ei põrnikat ega alfat.Muide kuidas te ikkagi suhtute 10 km/h valetavasse spidomeetrisse?Küsimus üldine saaks veel miskeid naljakaid kommentaare.
to Patric:Kus õlled on? Muide kui vaatad siis Edward ei solvunud nagu sina mõtles järgi sai aru.Nii et kui sind on nurka aetud tuleb eksimist tunnistada või vaikselt uttu tõmmata.Best wishes!
lugesin veel korra oma eelviimast postitust.
<<et siis lai velg ei riku autot, peaasi et offsett õige on ja ratas koopas ringi mahub käima???>> (küsimärgid unustasin)
Minu ja ka teema autori küsimus on selles: kui palju lõhub jõuülekannet LAIEM, kuid samas õige ofsetiga ratas ?
see et originaalist kõrgem ratas (rehv+velg) ülekannet koormab ja spidomeetri valetama paneb peaks koolifüüsikast selge olema.
Selge see,et laiem ratas ikkagi suuremaid koormusi edasi kannab ja osalt ka koormusi tekitab(sõites) aga velg autot ei riku,rikub juht.Tegelikult võib Nivale vabalt 35"rehvid alla panna ja kui ikka ainult kord kuus metsas käid paar tundi,siis peavad poolteljed mitu kuud vastu.Ka õige laiuse ja offsetiga ratas kulutab veermikku aga kõik sõltub sellest,kuidas ja kui palju me autot kasutame.
Võiksime teha väikese katse,ostaks kaks uut autot,näiteks Ford Mondeo,ühel oleks all originaali 205/55/16 ja teisel 255/40/17 ja vale offset,esimese autoga sõidaksime 24/7 mööda Tähetorni Tänava raudteetammi osa ja teisega näiteks Tartu mntl(linnast väljas,äsjavalminud osal).Vean kihla,et sama läbisõidu juures oleks esimese auto veermikul tunduvlt rohkem probleeme kui teisel.
Miks on alati kõikidel sportautodel veljed alates 18 tollist, ikka sellepärast, et teelpüsimine on parem, kannatab suuremaid kiirusi ning lühendab pidurdusteekonda. Igal autol on tehasepoolt ettenähtud vahemik nii velje kõrguse kui rehvi laiuse osas. Muidugi kui ületada seda max lubatud piiri, hakkab see negatiivselt mõjuma ülejäänud auto detailidele. Näiteks 5-seeria bmw 15 tollistele originaal velgedele on ettenähtud rehvid 195-225.
Kulla edvard, seda ma just räägingi et laiem rehv lõhub rohkem(said mu jutust valesti aru).
TO MARKO: ja pole põhjust sulle õllesid teha(kuigi külmkapp on neist juba pungil)kuna ei sina ega keegi teine pole suutnud ühtki ARVESTATAVAT vastuargumenti tuua. See tolm mida te siin üles keerutate ei maksa miskit ;)
PS. Aga kui keila kanti satute võin teile mõne õlle välja teha ikka ja seda just selle eest et vaevute laskuma disskusiooni ja aitate tööpäeva sisustada.
to Patric: Selle et suurem rehv võimaldab jõuülekannet lõhkuda mitte ei tee seda saime nüüd siis selgeks. Selle selgitamiseks mis juhtub laiema rehvi puhul roolihoovastikuga saad teada katseliselt. Mõõda rooli pööramiseks vajalikku jõudu 175 laia kummiga ja siis 225 laia kummiga. Jõu mõõtmiseks kasutatakse dünamomeetrit.Kummisegu peab olema sama kvaliteediga kiirus sama rõhud võrdsed jne.Kohapeal saad suure erinevuse (kuni50%) aga kui sa sõites alates 50km/h üle 10% erinevust välja võlud on minu kord poodi joosta.PS Kui see 5-10% sinu käru hoovastikule põõna paneb on tõesti viimane aeg auto soetamisele mõelda.
Mesasja te magate siin klaveri taga? Kas on igav teema? Kui nii siis võib ju üldse mitte sekkuda. Mina lootsin huvitavat keskustelu ja nüüd ainult oota kuni kutid arvuti juurde pääsevad. Või viitsivad. PS Spido kohta pole ikka veel mitte muhvigi. Kardate vastu nina saada või?
Marko, osav jutuvend oled küll, aga tundub et sa oled selline kontoris arvuti taga istuv auto spets. Oma võrdlusega 175 ja 225 laiusega kummidega sa panid küll nii puusse, et mul on kohe natuke häbi et ma sellise inimesega üldse disskussiooni asusin :(
Seda väita, et selliste rehvi laiuste puhul on hoovastikule mõjuvate jõudude vahe alla 10%, saab ainult täielik võhik.
Kui oled selline sinisilmne autojuht kel viimane mudel MB-st või BMW-st tagumiku all siis nendel autodel on roolivõim nii võimas et sa muidugi midagi ei tunne, aga proovi autot millel roolivõimu pole siis saad ise ka aru et oled valel teel.
Tee lihtne katse. Pane king jalga ja mine asfaldi peale. Seisa ühel jalal ja toetu ainult kannale ning keera ennast pool pööret ümber oma telje. Siis korda eelnevat tegevust toetudes maha terve jalaga(päkk aj kand). Ole hea ära ennem vastust kirjuta kui oled katse ära proovinud.
PS. Kas sa oled üldse 175 ja 225 laiust rehvi näinud?????
to Patric:nüüd sa panid küll väga pange,loe Matrko teksti ja kui aru ei saa,tule hiljem tagasi(harjuta lugemist).Kingaga on raske veeremise ajal keerata ausalt öeldes!
Plaanin oma autole suuremaid velgi soetada. Õppimaks teiste vigadest, siis kiikasin ka siia lehele. Praegu on autol 15" veljed, plaanin aga 18". Tõenäoliselt saab minust eeskujulik liikleja, sest madala profiiliga rehviga ei kannata Eesti teedel eriti suure hooga liigelda, kunagi ei tea, kus mõni löökauk on ootamas. Nagu ma aru olen saanud, et kui on velg õige offsetiga ei tohiks see sildasid oluliselt rohkem koormata. Spidomeeter hakkab küll tegelikust liikumiskiirusest ehk mõnevõrra vähem näitama, kuid see erinevus ei tohiks olla kuigi suur (on ju 15" rehvil oluliselt kõrgem profiil, kui seda on 18").
Kui aga autole, millel on tehase poolt ette nähtud 15" veljed, panna alla näiteks 13" veljed, kas see siis peaks sildasid nö rohkem säästma? Või ehk nagu on teema nimi Suur velg rikub autot, siis võib väita, et väike velg hoiab/säästab autot?
vahemärkusena kohati asjalikku diskussiooni, mainiks siis veel kord ära, et VELJE mõõdust, ei olene suurt midagi. Kui siis ainult sõidumugavus ja eriti suure mõõduga veljede peale sobivate, eriti madala profiiliga (<50%) rehvide puhul oht need ära lõhkuda.
Loeb kokkuvõttes RATTA välimine ümbermõõt ja toetuspunkti pindala, ehk siis rehvi laius.
Kui tahad autot säästa, siis on parem autoga mitte sõita, sest meie teed on viletsad. Veljed ja rehvid tuleks valida oma sõidu stiili järgi. Oma kogemuste põhjal võin öelda, et suurem velg rikub autot, kuid mitte oluliselt kui jääda tootja poolt soovitatud piiridesse.
Saan aru,et teil lihtne kooli soovitada aga minul on keskkool ja kõrgkool juba ammu läbi,seega ei saa ma (erinevalt mõnest siin foorumites) minna põhikooli.Aga inimesed,kes asjaga vähe kursis,ütlevad,et Patric oma kommides teeb palju vigu(kingaga kohapeal seismine ei ole sama mis ratta veeremine) Veeremisel on ratast kergem keerata kuna seda ei saa teha lõputu kiirusega nagu seistes(0mm edasi,rattad 60 kraadi välja pöörata). Kust ma leian füüsikaõpetaja,kes on füüsikaseaduste vastu?
to alfa: Patric`ile on enamus sinu kasutatud termineid ja mõisteid ilmselt tundmatud nii et ära näe vaeva. Ootame lihtsalt ära kas ta leiab kuskilt dünamomeetri ja piisavalt suure platsi et iseenda eksimusest lõpuks aru saab. To patric: Roolivõimendi rihm tuleb maha võtta.Ja sellest misasi on 225 lai kumm said peale sinu kõik aru.
Markol ja Alfal on õigus,ühe tuunitud BMW 840 jaoks on asja mõõdetud (olin ise kohal)ja suurtel kiirustel eriti vahet pole kui lai kumm on,küll aga peab paremini.
no kuulge.. tehke mulle selgeks...(olen tüdruk).. miks on vaja kõike muuta? miks tahavad mehed kõike võimsamaks ja vägevamaks teha? miks ei võiks asjad olla nii nagu nad on? ma pakun et kui see võimalik oleks siis tuuniksite naise ka ära!!!!
No miks mitte,ennast käime ka pärast tööd tuunimas,naised ja lapsed saadame ka tuunima.Ja miks ei võiks auto areneda kui mina pidevalt sporti teen ja füüsiliselt arenen.Ja see asi on täitsa aus,mina tuunin oma autot,et see teistest erinev olesk(välimus ja võimsus jne) ja naine jälle kulutab tohutu raha riietele ja kosmeetikale.Kes muudab autot(mees) ja kes muudab riietust(naine),meile on lihtsaklt auto olulisem.
