Mercedes-Benz A 250 e - auto24 proovisõit

Päris palju tehti võrdluseid C-kklassiga. Praegune C-klass on müügis 2014. aastast ja eelmine oli 2007. Ehk kuna C-klassist pole veel välja tulnud praeguse MB käekirjaga mudelit siis ei saa teda ka väga võrdlusse selles osas võtta uute mudelite puhul .Ootame uue mudeli ära ja siis vast selgub tõde.

ADAC tegi kokkuvõtte (loomulikult saksapärase), et milline on autode keskmine veaprotsent esimesel ülevaatusel. Tulemused on kallutatud juba selle tõttu, et osad automudelid on firmade lemmikud ja ajavad ka mudeli keskmise läbisõidu suureks. Läbisõidu keskmine näit kõikus esimesel teh ülevaatusel 20000 km ... 60000 km vahel. Mõne firma uue auto kvaliteet võis suuresti kõikuda, näiteks Tšehhis valmistatud Hyundai i30 võis olla kvaliteedi tipus, Türgis valmistatud i20 aga kehvade seas maanduda. Tabelist jäi silma, et uued Mercedesed ja Audid olid esimesel ülevaatusel väikseima veaprotsendiga, mis oli 2,0%, M-B GLC 1,7% (võitja). Hästi esinesid ka Hyundai ja Kia. Kõige enim defekte avastati esimesel teh ülevaatusel, 10% ringis, Dacial (kuigi enamuses tulede reguleerimisvigu, irw), Fiatil ja Fordil.
M-B A-klass veaprotsent 2,6, läbisõit 42000 km, M-B C-klass 2,8, läbisõit 55000 km. Kõik keskmised näidud. Mercedes on uuna ikkagi hämmastavalt töökindel sakslaste arvates.

Kummaline käik MB poolt. CLA ja A klass sedaanid nii lähedased.

Kaks suurt ja olulist vahet CLA ja A-klassi vahel on esiteks ilma raamita uksed ja langev katusejoon. A-klass on mõlemast prii ja seega selle võrra vaiksem ja praktilisem. Sama näiteks CLS ja E-klassiga. Aluspõhjalt sama auto aga üks kupee teine sedaan. Isiklikult ei meeldi raamita uksed kuna igal ukse avamisel esiteks nihutatakse klaasi ning meie jäistel talvedel võib niimoodi midagi ära lõhkuda. Lisaks on raamita uksega potensiaalselt tuulemüra suurem.

Uue auto ülevaatuse tulemused sõltuvad paljus esinduse tööst. Kas tuimalt keeratakse õlikork maha või ikka vaadatakse auto üle.
vanemal autol tuleb välja omaniku hool ja rahakott. Samuti võivad vajalikud jupid olla üpris erinevate hindadega ja töömaht erinev.

ytleme nii et 50 000 kui tahad mingitki mugavust on selle kyna eest palju

väga ok auto. selline auto ei sobi ainult neile, kes hindavad autot selle järgi, et oleks võimalikult odav ja suur maasturilaadne toode. Miks on 50k selle auto eest kallis, aga 40k Subaru Outbacki eest hea diil? Subaru on Entel Tenteli aegse tehnikaga janukas ja uimane penskari auto. Selline mesru on igast asendist parem sõita, näeb parem välja, tehnika on tänapäevane, edasi liigub normaalselt, kütusekulu on mõistlik. auto ei pea olema puukuuri suurune, kui valdavalt sõidetakse nagunii üksi. kui on midagi vaja vedada, siis on selleks CityBee kaubik.

No ei konkureeri see A klass omas hinnaklassis minuarust. Võrdluseks võtta 30k eest VW Golf. See on digitaalselt vähemalt samal tasemel aga selle raha eest on juba korralik varustus küljes ja taga on vähemalt käetugi ja turvarihmasid saab ka reguleerida. Lisaks on Apple Carplay ja Android auto jne... Kõigi kellade ja viledega R maksab 47k-i... Selle kõrval on see A ikka väga mannetu. Kõik oleneb millega võrrelda.

Kes tahab ostab Skoda Superbi 30k eest ja kindlasti saab palju palju rohkem autot. Näiteks kui Golfis ja A klassis on taga kõvad materjalid (C segmendile omane) siis näiteks Superbis saad pehmed uksepolstrid (D segmendile omane). Ehk segmendivahe määrab reeglina ära ka näiteks autode plastmaterjalide kvaliteeditaseme. Nagu näha siis isegi mitte kõvem logo ei tee seda vaid just see millises segmendis auto konkureerib. Seega A klass on ikkagi Golfiga võrreldav kuid sama raha eest saab suuremat ja kvaliteetsemat kraami. Võibolla ehk Superbi näol täna enam mitte nii moodsat nagu on uued Golf ja A klass.

Ontehtud proovisõitu üks päev Mersuga (küll C-klass) ja teine päev Superbiga ning ma pidin Superbi proovisõidu kehva elamuse tõttu katkestama - ei kannata mersu kõrval kriitikat.

Kas autot valides peab eesmärk olema, et saada sama või rohkema raha eest palju palju rohkem, loe suurema, auto? Kas kogu see tilulilu mis on võimalik lisavarustusena autole kuhjata, on tingimata vajalik? kas hambuni relvsastatud Škoda Superb, mis on odavam, kui vähema varustusega väikekassi premium mudelid, on tingimata argument, et osta mõttetult suur kolakas, mis võtab rohkem ruumi, on sõita sitem, kütusekulu suurem jne. Kuhu jääb tänapäeval oluline säästlikksusus, väiksem reostamine, ka visuaalne reostamine? pistikuhübriid ise oma põhiolemuselt tundub mõistlik, enne kui valdavaks muutuvad elektriautod või vresinikkütusel töötavad autod. Golfiga võrdlus on adekvaatsem, aga golf Riga mitte, mis on ju bensiiniröövel.

Miks on yldse vaja liisida uus auto, eriti kui see on kallim kui 10K? Pole rahaga midagi peale hakata?

Ma voiksin enamvähem ykskoik mis auto liisida kuni 40K hinnaklassis aga ei teeks seda kunagi, sest raha polemine on lihtsalt liiga suur. Soidan 3000eur toyotaga ja ylejäänud raha investeerin. Olen onnelik.