Opel Mokka-e - auto24 proovisõit

Kas selline käega tolmus/poris/lumes sonkimine on tõesti ainus viisi tagaluuki avada?

Mustangil sama teema. Avamine numbri juurest aga näe, keegi ei vingu :P

Minevikku meenutades, ei taha uskuda, et prantslased sakslaste suhtes täiesti siirad on.
VW suhe Škodasse on heal juhul kui nooremasse venda. Kuidas aga sakslased taluksid sellist suhtumist.
Muidu oleks kõik kena, aga sageli pääseb väikevend viimasena purdukausi juurde või esimeste raskuste tekkimisel jääb võiusilmast pudrul ilma. Rüsselsheimi tuhanded Opeli insenerid jäeti pärast ülevõtmist küll tööle, aga raskuste tekkides on nood esimesed, kes üle parda visatakse või piltlikult öeldes, aeglaselt välja suretatakse.
Ehk ühe lausega: et kindlalt alles jääda, peab Opel end välja ostma või peab seda tegema mõni saksa firma.
Samas, ega Stellantisele ei saa ka pikka iga ennustada - variseb suurtähena oma raskuse all kokku ja imeb kõik kaaslased tekkinud musta auku.

Sa ei saa aru.Kui on mingi "korralik" mark, siis on kõik lubatud.Aga kui on Opel, Škoda või muu "odav" mark, siis on absoluutselt kõik halvasti.

pere teiseks autoks on 2017a Opel Astra. Siiani väga rahul - lolliKindel auto. Parajalt mugav ja ei mingit erilist emotsiooni. Hinda ei mäleta, aga vist sutsu alla 20k EURi.
Mokka tundub seda sama jätkavat. Kuid elektrika hinnaklass eeldaks ikkagi juba natsa paremat masinat, kui presenteeritu. Maksaks siis juba mõne kopika juurde ja saaks juba suurema akupakiga ja kvaliteetsema sisuga auto, kus ka tagaistmel ruumi istumiseks.

sellise pagasiluugi eest peaks keegi seina äärde minema :) Ja selline äär jne. Nad pole vist Omega ega Vectra pilte ammu vaadanud. Täitsa jabur masin!
meeldib, et pole käigukangidildot keskel. Aga läbisõit erineb 100 km. Täitsa komöödia, oleks siis Ampera pealt mõne aerodunaamilise lahenduse võtnud. Nojah, aga see pigem ikka põhukott siiski!

Eelneva filosoofilise kommentaari jätkuks...
Ei olnud Opel juba väga ammu iseseisev. Sesa oli ka tunda, sest sõsarmarkide ja derivaatidega jagati paljusid komponente. Oli siiski mõned kasutatavad mudelid. Kuidas prantslaste all on, seda näitab aeg.

Mitte, et Opelil oleks midagi viga.
Või üldse oleks mingil automargil midagi viga. Igaüks leiab oma.
Kuid kokkuvõtvalt saab ütelda, et autotööstuse suund on ikka nii puuse kihutamas, kui saab oma disainilahendustelt. Koledad telliskivid on enamus elktriautosid ning no kamoon, 200 km läbisõitu... see on ikka naljanumber. See on tõesti liikur, mis kõlbab poes käia 5 km kaugusel.
Meie vahemaad on väikesed Eestis, nippa nappa tõesti saab Tallinnast Tartusse ühe laadimisega. Kuid mida sellisega teha Saksamaal? Mujal suurtes riikides? Kasvõi Soomes, kus on alt ülesse ca 1000 km?
Naljanumber...
Lisaks on kõik need vurrid 5-8 aasta pärast seinaääres. Kuna akupakid on läbi ja need maksavad nii palju, et keegi neid osta peale ja auto vahetatakse välja. Järgijäävad kosud kaunistavad seda toredat rohepöörde aega...
Kõige rohkem saastab keskkonda auto tootmine ise, kaasa arvatud on korralik saastamine nende akupakkide tootmine.
Minu hinnangul ei ole võimalik osta elektriautot ennem kui tagatud läbisõit on -20 kraadiga, lumises olus ja kõige kehvematel tingimustel nii 600-700 km ning tavaoludes kuni 1000 km. Ennem ei ole mingit mõtet sellist jama osta.

ehk muudavad lühema sõiduulatusega elektriautod autoga sõitmise harjumusi. Isegi kui laadimisvõimalused on tee ääres olemas, siis inimene mõtleks kaks korda, kas minna autoga või bussi/rongiga. Tallinn Tartu on näitena üldse väga kohatu, kuna ühistranspordiühendus on suurepärane.

Kes mäletab esimesi mobiiltelefone: olid sellised reisikohvri suurused, siis telliskivi suurused, ja äkki oli igal pensionäril ja koolijitsil ka mobiiltelefon olemas.
Huvitav, kas elektriautodega läheb samuti, et algul ei saa mitte kuidagi vedama, ja siis leitakse mingi üliodav patarei või mõni muu energialahendus, lisaks veel asendatakse terasest kerepaneelid plastikust kerepaneelidega ning autod muutuvad 3x odavamaks kui praegused.
Juba täna on elektriautode valmistamise tööjõukulu 70% väiksem kui sisepõlemismootoriga autode valmistamise oma. Hiinas pannakse robotautotehaseid (elektriautodele) varsti püsti juba kiirusega üks tehas kuus, kus juures robotid ja muud tootmismasinad on pärit maailma tippfirmadelt. Ja Hiina rahaline ja tehnoloogiline võime ei ole enam naerukoht. Tänavu tegi Hiinas oma esimese sõidu maailma kiireim rong. Selle magnethõljukrongi (maglev) tippkiirus on kuni 600 km/h. 300 km/h on Hiina suurlinnade ümbruses juba tavapärane. Eestil on Hiina tasemeni oma 120 km/h sõitvate rongidega veel pikk maa. Aga klähvijad oleme kõvad: nagu valmistaksime Eestis midagi olulist peale palkmajade.

Ära jama. Käsitöö burksi oskame ka teha.

Ühes asjas sa eksid, nimelt ei muutu midagi odavamaks, vahet pole mis imeodav energialahendus leiutatakse. Kui miskit muutub, siis ainult toote omahind, aga see ei kajastu lõpphinnas, vähemalt mitte märkimisväärselt. Miks? Sest autotootjad ei tegele heategevusega ja nad ju näevad, et inimesed on harjutatud rohkem maksma ja panevadki hinnaks täpselt nii palju, kui vähegi kannatab. Ehk siis autotootjad lihtsalt hõõruvad käsi marginaalide kasvu peale.

Võib ju olla. Xiaomi, Oppo ja Vivo eeltipu telefonid maksavad keskmiselt 500 euri. Minu esimene, 50% soodustusega uus Nokia NMT mitte tipptelefon maksis 11'000 eesti krooni ehk praeguses rahas 700 euri, kui turule ilmus, siis 1'400 euri. Praegu maksavad sama palju iPhoned. Samas on raske turult leida nutitelefoni hinnaga alla 99 euro, isegi kui on ülikehv raud ja mälu. Siin peab väide paika, et tootjad täiesti hinda alla ei lase, kuigi reaalne hind on 30 eurot. Seega võetakse 200% juurde, ka Aliexpressi margi firmapoes. Samas selle 99 eurose mälu ja raud ületavad 30 aasta taguse 700 eurose oma. Ehk võib väita, et mobiiltelefon on 7x odavamaks läinud, kuigi võrreldes iPhonega on hind täpselt sama. Siin aga tulevad jälle palgaerinevused 30 aastat tagasi ja nüüd. Tollel ajal 200 ... 300 euri praeguses rahas, nüüd 1200 ... 1300 euri samas ametis (kõik netos).
Kui Corolla algind oli 2 aastat tagasi 15'000, praegu ligi 20'000, siis paari aasta pärast 25'000, tõustes 10% ... 15% aastas (inflatsiooni tingumustes). Kas ka palgad?

Pane enda äri käima, tõsta toodete hindu nagu vaja, et endale ja töötajatele korralik palk tagada. Lihtne!

Kõik on ilus ja kena, kui tegemist on lihtsalt ajaveetmise või kulgemisega, mille ajal on võimalust nautida ühistranspordi võlusid. Kui on vaja tasku panna nutitelefon ning väike seljakott on näpuotsas - miks mitte.
Kui ikkagi on töö teha, on vaja liikuda ning viia ühest punktist teise (ka Tartu - Tallinn) vajalikku kaupa, liikuda intensiivselt siis ei ole siin millestki rääkida. Vähemalt hetkel ei oma elektrisõidukid sellist mobiilsust ja vajalikku jõudu. Ma tahaks näha, kui panna elektrilisele liikurile käru taha kasvõi 750 kg täismassiga ning kasvõi 0 C temperatuuriga... kui kiiresti need akud tühjenevad.
Jah, võibolla mingi 5, 7 või 10 aasta pärast on kogu tehnoloogia niipalju arenenud, et saab teist juttu rääkida.
Kuid hetkel siiski on elektrisõiduk pigem mänguasi mida veel tõsiselt võtta ei saa.
ma ei välista, et isegi kord elektrisõiduki ostan kuid siiski peab see pidama normaalselt oma akuga vastu. Hetkel ei rahulda kuidagi need vahemaad.
Mis puudutab ühistarnsporti, siis jah, olen kasutanud ja kasutan ka edaspidi vaatamata tihedale vajadusel liikuda linnade vahel ja maakohtades. Kui ikkagi on võimalus ning sobib, on mõistlik liikuda ühistranspordiga. Eriti meeldib kui vähegi sobivad marsruudid, rongiga liikuda. Kuid siiski ca 90% aega töö eesmärgil ja isiklikul eesmärgil kokku ei ole see võimalik.

Selles vaates on konkreetne Opel täiesti kasutu minu jaoks. Jah, kui vajadus linnas liikuda ja vahel harvca ka ca 50 km välja siis ta ehk õigustab. Igaühe jaoks oma, kui leidub turgu - palun väga.

Leian, et praegu on veel palju arendust vajalik teha selleks, et elektriline transport oleks konkrentsi pakkuv muudele viisidele (ka gaasile). Teatud osa tehnikast (ehituses, transpordil, põllumajanduses jne) jääb veel pikkadeks aastateks fossiilsetele kütustele.

Mida tahan veel märkida, on vajalik elektritaristu, mida eeldab elektriautode / transpordi kasutamine massiliselt.
Milliste korrusmajade elektrisüsteemid, võimsused (ka büroohoonete, tehaste jne) on ette nähtud üheaegselt 10, 20 või 40 elektriauto laadimiseks? Meeletud investeeringud tuleb teha selleks ennem, et see kõik oleks kasutatav. Me näeme juba praegu, et elektritootmise võimsused ei tule kuidagi järgi kasvavale elektritarbimisele. Elektriauto laadimine aga ei ole korraks laualambi põlema panemine ja kustutamine. Tavakasutuses olevate 16A võimsustega kodudes jääbki neid laadima.
Palju on veel teha selleks, et elektritarnsport oleks valik, mida eelistada.
Pigem tõesti, eelistada ühistransporti, kui nikerdada praeguse hetke taseme elektrisõidukitega.

Tallinnas/Tallinna lähedal elades piisab sellest 200-300km küll, et kontorisse sõita ja lapsi kooli sõidutada. Plussina DPF ei lähe ka umbe ja tagasõitja ei pea salongiõhule ümber lülitama.

To eelmisele 23;02.Oma ärist sa ei tea mitte midagi.Kuidas muidu oleks võimalik sellist pas.a ajada.Kas arvad et pakud toodet suurema hinnaga kui teised ja saad ka kaubast lahti.Hari pisut ennast! Lihtne!

See oli iroonia, rahune.

Youtubes on üks autode sõidutestija Joe Black oma kanaliga (ilmselt Poola). Tegutseb juba aastakümneid. Ei mingit loba. Mees avab puldiga järjekordse turule ilmunud auto, istub sisse, käivitab ja sõidab. Ja sõidab vaikides, et oleks kuulda auto erinevaid hääli: puldiga uste avamise piiksu, ukse kinnitõmbamise klõpsu, auto käivitamise ja startimise häält, suunatule klõpsumise häällt, salongi kostvat rehvimüra, salongi kuminat (mõnel autol väga häiriv ja kõrvadel hakkab kiiresti väga valus), kiirel sõidul salongi kostvat tuulekohinat, vedrustuse ja veermiku hääli/klobinat siledal, lamavate politseinikega, ebatasasel, auklikul, kivisillutisega kui ka kiirteel. Kiirteel teeb ta tavaliselt ka kiirenduse testi, kõik vaikides, ilma lobata, kiirenduse näit ilmub ekraanil. Sõidu lõppedes avab ka töötava mootoriga kapoti, et oleks võrdlusmoment salongi kostva mootorimüraga. Mõnel autol salongi mootori müra ei kostu, aga avatud kapotiga on see märkimisväärselt vali. Valikus on bensiini mootoritega autod kuni elektriautodeni välja. Lisaks kõigele eeltoodule saab vaataja hinnata auto esipaneeli ergonoomikat ja disaini. Ja auto ja auto salongi häältel on tõesti väga suur vahe. Muusikuna tajun seda eriti tundlikult: kas teeb kõrvale haiget või paitab kõrva.
Hämmastab, et on olemas oma hinnaklassi kohta väga vaikseid autosid ka kõigele lisaks ka veel meeldiva sisedisaini ja ergonoomikaga. Hakkas silma ühe automargi hea tase nii 16000 eurose kui 60000 eurose auto puhul (ei ole premium klassi mark), aga kahjuks on mudelirivis ka üks eriti häiriva salongikuminaga mudel.

esipaneeli