Kia Stinger GT - auto24 proovisõit

iseenesest kena nostalgiline vanatehnika! üllatavalt raske auto.

S7, millega seda ju võrrelda võiks, kaalub samuti 2 tonni aga maksab umbes 2x rohkem!

Saksa sportliku premiummargi võid sa pärast masina äraruunamist mõnele lxllile, kes elab rahvalegendides ja muistendites pommikindlast saksa rauast, maha ärida. Sellel margil aga vastav legend või muistend veel puudub ja edasimüük on pea võimatu.

Sarnaste näitajatega on ikkagi A7 mitte S7

Ootan isegi kui selle juba 2k eest kätte saaks.

Kõik on tore, hea auto, aga välimuse osas on konkurendid ikka palju etemad. Ei ole suudetud välispilti auto iseloomuga kokku viia.

Nendele, kes siin hinnalangusest ja raskest edasimüügist räägivad, tahaks öelda, et arvestage ka seda, et KIA on mitu korda odavam kui hästi edasimüüdav Audi või mõni muu preemium masin.
KIA ostad odavamalt ja tulevikus müüd odavamalt. Audi ostad kallilt, aga ostuhinna suhtes müüd ikka odavalt ja kahju võib olla veelgu suurem kui KIA Korral.

Kia üks pluss on garantii, mis on 7a/150 000 ehk et esimese ringi liisingust tulev masin võib veel garantiiga olla. Mis puudutab konkurentsi, siis S7 ei ole konkurent. Pigem S5 Sportback, aga kui sellele panna sama varustus peale (nt headup, elektriga vent istmed, katuseluuk jne), siis on hinnavahe 30-35 000 eurot.

52000 Kia eest on ikkagi palju, olgu Stinger või mitte.

Tänapäeva maailmas ei ole suurt vahet ja ainult märki vaadates saad haledalt maksta selle märgi eest lihtsalt. Autod on koostatud erinevate tootjate komponentidest (Bosch, Valeo, Denso jpt). Stingeril on pidurid nt Brembolt nagu paljudel teistel, aga nüüd ongi see, et mille eest sa maksad siis tegelikult? Kas neli rõngast sama asja eest 35 000 rohkem on ok? Sinu arusaama järgi maksab see Kia ikka liiga palju ehk et Audi võiks ja peaks veel rohkem maksma?:)

Näha, et põliste eestlaste foorum: auto ostetakse selle järgi, kui palju hiljem müües rahast tagasi võiks saada.
7 a. garantii "peent kirja" lugenud olete? Ma ostsin Kia, kui nende garantii veel 5 a. oli: peenes kirjas oli muu teksti vahel, et elektriosade garantii on 2 a., kulumine loomulikult ka garantii alla ei läinud. "Suures kirjas" oli, et garantii kehtib vaid siis, kui korralistes hooldustes käia. 2 a. käisin, siis jõudsin järeldusele, et soodsam ja mugavam on järele jäänud garantiist loobuda.

Ei tea, kui palju mõni on uhiuusi autosid ja see juures erinevate firmade autosid ostnud või liisinud, aga parim näitaja on, kui oled viieks aastaks remonditöökodade jaoks kadunud hing ja kohtud ainult manuaalis ettenähtud hooldustel tunkedes meestega.
Isiklikult oli esimene selline kogemus-kadumine 2002 - 2007 ja see oli Kia. Kuna enne seda sõitsin noore poisina romuautodega, mis vajasid igakuist putitamist, siis oli selline murevaba elu algul harjumatu.

Muretu elu uue kiaga on muinasjutt. Laguneb samuti kui kõik teisedki.

Kestab küll, on tööautona kasutusel sõbral 2015 aasta disla Ceed ja null probleemi, ainult iga-aastases hoolduses käimise vaev. Uuena ostetud ja kuni tänaseni sama inimese käes kasutuses (ostis peale liisinguperioodi lõppu omale). Kahjuks aasta-paar uuemad Octaviad nii vastupidavaks ei osutunud, esimesed kolm aastat pidasid ka need, aga siis hakkasid väiksemad asjad järjepanu minema. Ega enne ei usuta, kui ise proovinud pole.
Omale ma idamaade autot siiski ei võtaks nende müratase on mulle vastuvõetamatu.

Millise idamaa autotootja müratase on vastuvõetamatu?

Kui Kia korralised hooldused (200-300€) on ka üle jõu käivad, siis on ka Kia sinu jaoks üle võimete elamine. Osta Opel Ascona ja käi naabri Vasja garaažis edasi.

Kui pere eelarvest kulub autode peale rohkem kui 10%, maal 15%, siis on midagi elus valesti tehtud. Kas elatakse vales kohas, teenitakse vähe või on auto liiga kulukas ja/või sellega kärutatalse liiga palju.

Bmw 340 müra salongis 57dB @ 50km/h Stinger 58dB
Bmw 63dB @ 100km/h Stinger 65dB. 1 - 2 dB on siis tõesti nii hull vahe, et ei kannata olla sees või? Inim kõrv üldse suudab sellist vahet eristada, kui näiteks raadio ka mängib?

Sellele on tegelikult raskem vastata, kui esmapilgul arvata oskaks. 2dB suuruse vahe kuulmine või mittekuulmine sõltub tekitatava müra sagedusest ja veel mitmest muust asjaolust. Inimkõrv ei kuule kõiki sagedusi ühtemoodi ja lisaks sellele on inimesed erinevad individuaalselt võttes. Järgneb tõsielul põhinev anekdoot:
Tuttav vahetas paar aastat tagasi oma naise autol lamellrehvid naastude vastu ja hoiatas provvat, et auto on nüüd lärmakam. Peale esimest pikemat sõitu soovitas naine naljatatamisi mehel minna kõrvu kontrollima kuna auto olevat nüüd hoopis vaiksem. Kui sel masinal veel lamellid all olid, sai ajaviiteks dB mõõdetud, seega mingi number oli olemas millega võrrelda. Mõeldud-tehtud, sai samal teelõigul uus mõõtmine tehtud ja naastud olidki kaks koma midagi dB valjemad. Asi oli sageduses, naastud tegid rohkem sellist kõrgema sagedusga “ulgumist” ja lamellid pigem madalama sagedusega “sahinat”. Ju siis tema naist need kõrgemad sagedused nii palju ei häirinud või ta oma kuulmiselundi seisundi tõttu neid lihtsalt ei kuulnud.

Täpsustan, et dB skaala ei ole lineaarne skaala, see on logaritmiline. Müra erinevus 3 dB võrra võib tähendada inimkõrva jaoks müra erinevust "poole" võrra. Müra tundlikkus on väga individuaalne teema ehk iga inimese müra "valulävend" võib olla erineval kõrgusel ning nagu ka eespool mainiti, siis ka mürasagedusel.