Tulekul on liiklustalgud

Kolde pst.

Soome Laht

minu eest, minu töö ka ära? Aitäh!

Peamised koputajad on ju need vennad kes kuskil 90 alas 65-70nega ködistavad ja kui sa neist mööduda julged siis ei jõua seda telefoni nüüd ära krabada, küll pildistada/filmdia ja kaebe kõnet teha :D :D

Võib-olla peaks üle vaatama, kas need kiirust jm. piiravad märgid/alad on põhjendatud või loodud ainult riigikassa täitmiseks. Maksuameti käepikendused ju eriti agaralt arusaamatute piirangute ja liiklusskeemide juures raha kasseerimas. Kõik see statistikale (exeli tabel) üles ehitatud süsteem ei päde. Juba vanarahvas teadis, et on olemas väike vale, suur vale ja siis tuleb statistika.

Aga millegipärast on linn paarutavaid autosid täis, kes sülitavad nii kiirusepiirangule kui ka muule. Oleksin esimesena poolt 30km/h linnakiirusest. Maanteele paneks hoopis keskmise kiiruse kaamerad. Tavakaamerad rapivad ainult rohelisi juhte ja flegmasid. Lisaks tooks linna mürakaamerad.

Tundub, et kogu liiklusjärelevalve seisnebki salajases kiiruse mõõtmises ja valguskiirusel arvete saatmises. Võiks parem linnas lahtiste silmadega ringi sõita ja vaadata kus näiteks on ajuvabad fooritsüklid, kus űhe lainega läheb läbi vaid üks auto jne jne

Kas tõesti on kehtestatud piirkiiruse ületamine ainus rikkumine?! Sel juhul pakuks kõik avalikus kasutuses olevat sõiduteed. Head kanapüüdmist kelluga!
Igasugu kõrvalteedelt ettekeerajad ning suunatuletud junnid on tunduvalt ohtlikumad.

Ja bussiradadel ülbitsejad, aga nendega ei viitsi politsei tegeleda, sest paberimajandust kole palju, lihtsam on arveid välja saata.

bussiradadel sõitjad meeldivad ja loodetavasti neid aina lisandub, sest tänu sellele saavad kõik kiiremini ja sujuvamalt edasi.

Sujuvamalt? Nad ju hakkavad vahele trügima mingil hetkel. Sujuvusest on asi väga kaugel.

Teeme talgud: pange kitse. Siis saame "karistada" neid, kes sõiduga hakkama saavad. Kolime 4 realistele talguid tegema. Paneme kaameraid maanteedele, kus on 99% tõenäosus, et raha tiksub. Aga ärme tee kunagi liiklusjärelvalvet. Teeme ainult nagu mingi põhikooli kiusaja. Kotime neid, kes kindla peale minek.
Aga kunagi ei mõtle keegi, et need liiklusprobleemid võibolla saavad alguse sigulliajastu reeglitest, mis endiselt läbi mõtlemata. Ja keegi kunagi ei mõtle kontrollida liikluses neid juhte kes sõiduga hakkama ei saa. Ette keeramised, eluohtlikud manöövrid, teiste takistamine, oskamatus. Kui näiteks on range reegel, et purjus peaga ei sõida, siis miks on reegel olematu oskamatu juhi osas? Liiga palju on neid, kes liikluses ei tohiks olla. Eriti maanteedel. Aga eks see on tagajärg sellele, et liikluseksam jälgib pigem kuidas nõmme tänavatel vigursõitu tehakse ja maanteele ei pöörata tähelepanu. Kui keegi teeks dokumentaali sõites läbi suuremate linnade ja suuremad maanteed, saaks kokku panna väga hea materjali. Sellega saaks politseid harida, et mis tegelikult on meie liikluses probleem. Unustage ära need kiirused ja läbi kiiruste talgude mingi ähvardamine. Vaja sellest sigullimehe mentaliteedist ja ajastust välja kasvada!

ära aja mingit jama. liigne kiirus on üks olulisemaid õnnetuste põhjustajaid, lisaks joobele. ka ohtlikud manöövrid on tihti seotud kiirustamisega (ohtlikud möödasõidud jne). ette keeramised, teiste takistamine ei tekita tavaliselt õnnetusi. kui just jälle keegi kiirust ei ületa ja ette keeraja ei oska sellega arvestada. eriti linnakeskkonnas on see tavaline. kui kiirusepirang on 50 ja keegi sõidab 70, siis talle tundub pidevalt, et keegi keerab talle ette.

sigulliajastu ei puutu üldse asjasse. Linnas jalakäijaga kokkupõrkel saab jalakäija surma 10-15% tõenäosusega, kui auto sõidab otsa 50 km/h, juba 65 km/h kiiruse korral tõuseb jalakäija surma saamise tõenäosuse % 80 peale. Ja linnas on ka müra teema, 30 km/h sõitev auto teeb ligi 2 x vähem rehvimüra kui 50km/h sõites. seega jutt, et meil on kiiruse piirangud kuidagi liiga piiravad, on täiesti jama.

Arenenud riikides langetatakse linnas kiirused 30-40 peale ja maanteedel samuti. mitmes riigis on 100 max, ka kiirteedel ja põhjus on ennekõike saastamine. 100 km/h sõites saastab auto 20% vähem kui 120 km/h sõites

Naljanumber - kõigepealt täitke (patrullis puudu olevad) ametikohad, mis on likvideeritud ja ka lahtilastud (kuna ei tehtud koroona vaksiini), et linnas ja maanteel oleks aru saada, et politei on KOHAL.

Aga muidu võite minna Järvevana teele - ikka leidub keegi kes sõidab 75-ga sõitvast autost nagu postist mööda. Tõeline hitt on liikuv kaamera 50 alas, 30m enne 70 märki ( VM ja K-Rauta vahel) - see ei paranda liiklusohutust vaid täidab riigikassat. Huvitav mis sorti M -peab inimene olema, et kaaskodanikke lihtsalt kottida (sama küsimus ka selle Skoda ekipaaži kohta.)

See suht tavaline lüke ,et enne asula lõppu enne märki passivad. Isegi mitu korda trahvi saanud.

ehk vaataks ,kus liiklusjärelvalve idioodid on idiootlikke seaduseid kehtestanud

Lugupeetud kommentaator 11. septembrist kell 21:59 võiks ise lõpetada jama ajamise. Liigne kiirus üksinda küll õnnetuste põhjus ei ole. See oleks umbes sama hea, kui hakata tulekahjude põhjuseks nimetama liigset kuumust. Jah, kiirus võib tihti olla kaasnev tegur, aga põhjus seisneb enamasti just kellegi hooletuses, tähelepanematuses vms. Kui meenutan liikluses silma jäänud ohtlikke olukordi, siis 90-95% neist on tingitud sellest, et keegi on hakanud end teistest kõvemaks liiklejaks pidama ja mingi ohtliku manöövri sooritanud – ja see pole sugugi alati seotud sellega, et antud juht oleks muidu kupatanud nagu oleks tuhat kuradit kannul. Minule tundub kõige pädevam kusagilt kuuldud mõttetera, et ohtlik pole mitte mõõdukas kiiruseületamine, vaid agressiivne kihutamine.

Edasi – millistes arenenud riikides siis see asula 30 kmh piirang juba valdav on? Wikipedia andmetel on 50 kmh asula kiirusepiirang nt Austrias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Prantsusmaal jne. Muidugi on riike, kus tõepoolest järjest rohkem piirangut 30 peale seatakse (nt Holland), aga sildistada seda mingisuguse üleüldise suundumusega on ka liialdus. Pealegi lähenetakse arenenud riikides liiklusohutusele märksa rohkem kaasusepõhiselt, mitte ei lajatata igal pool 30ga, mis õnne majja tooks. Lisaks - miks keegi ei räägi nt Taani 2000ndate kogemusest, kus teatud kiirteedel tõsteti kiirusepiirangut 110lt 130 peale? Kusjuures sellele eelnes samuti enne kõva politsei kriitika, et see on ikka väga ohtlik eksperiment, aga praktikas liiklusõnnetuste arv hoopis vähenes. Asjatundjad seletasid seda fenomeni sellega, et kiiruste erinevused vähenesid. Taani on samuti riik, kus paar aastat tagasi tõsteti veoautode lubatud kiirust 10 kmh võrra. Nii et see kiiruse teema pole sugugi nii ühene kui meil siin üritatakse alalõpmata demonstreerida. Kusjuures sellele maaniale on ka päris lihtne seletus olemas, mida on hästi näha siis, kui teemaks tõusetub küsimus, kas ja kes peaks talvise teehoolde kvaliteeti hindama. Loogiliselt võiks selleks asutuseks olla politsei, aga siiani pole see realiseerunud, sest... libedust on ju keeruline mõõta! Täpselt samal põhjusel on just kiirus politsei jaoks igati sobiv liiklusohutuse tegur, mille ümber mõõdutundetult lokku lüüa, sest seda on lihtne ja turvaline fikseerida. Hakata mässama mingite bussirajal sõitjatega, pidevate nõelujatega või muude huligaanidega võtab palju rohkem aega ja kätkeb riski vaidlustusteks.

Lõpetuseks – isiklikult ei ole kindlasti mingi patoloogiline kiirusemõõtmise vastane. Aga mind sügavalt häirib, kui see muutub nagu eesmärgiks iseeneses, nagu paraku ka selles liiklustalgute üleskutses rõhutakse ainult kiirusele, kuigi kõikvõimalikke ohtlikke kohti ja käitumismustreid on mujalgi hulgaliselt. No mille pärgli pärast ma näen politseid kiirust mõõtmas ainult Tartu maantee neljarealistel lõikudel, kus pole vist 20 a mitte ühtegi rasket liiklusõnnetust toimunud? Miks ei tegeleta palju põhjalikumalt nt tõukeratturite problemaatikaga, kus kuuldavasti iga nädal hulk lapsi päris tõsiselt viga saab? Kui patrull korra kuuski mõne koolimaja juures kiivrita ratturitele selgitustööd teeks, siis oleks sellest ennetuse mõttes sada korda rohkem kasu kui kuskil sirge peal +10ga kulgejaid noppida.

1. ega siis kogu linnas/asulas ei panda reeglina kuskil 30 km/h. kõikides nendes riikides on asulates ja linnades 40 ja 30 km/h alasid, pea alati seal, kus on rattateid ja radasid autoteede vahetusse tehtud jne.
2. see, et kiirus ei ole üksi kunagi põhjus, ei ole üldse oluline. Kiirus on alati reageerimist ja pidurdusmaad pikendav. Meil oli aastaid tagasi 100 km/h lõike tavalisetel 1+1 sirgetel teedel, aga tulemus oli see, et siis sõideti igal pool kiiremini ja õnnetuste arv kasvas. ja lõppude lõpuks kui sa paned autopiloodi peale, uutel autodel on enamusel see adaptiivne, siis milles on üldse probleem? ei ole ju vajadust sirgel sõita 110-ga 90 alas. Keegi ei käsi ju autoga sõita nii linnas kui maanteel kui hakkama ei saa.
Politsei tööd ma ei tea ja ega ei huvita kah. nende nõelumiste avastamine, selle kohta tõenduse kogumine ja siis lõpuks ka rikkuja kinni pidamine, on tõenäoliselt suht keeruline. teadupärast jääb mel politseinikke iga aasta vähemaks (töölt lahkub rohkem kui juurde tuleb) ja neile igasugu ülesandeid veel juurde panna on tõenäoliselt ebareaalne. teede hoolduse tellib kas transpordiamet (riigimaanteed) või kohalik omavalitsus ning nende asi on kontrollida ka tellitud teenuse nõuetele vastavust.

Kokkuvõttes - Mingi vastutus peab ikka autojuhitdele ise ka jääma - esiteks korralikud rehvid ja teeoludele vastav kiirus. ja kogu lugu.

Keelame autod ära ja suuname inimesed kõik elektritõuksidele, kontrollime jaanuaris tõuksi helkureid ja rehvitähistusi.