Hooratas kiirendab laadimist

Asjal on jumet kuni kõik ei hakka nii tegema. Siis hüvasti odav elekter, sest kõik hakkavad hoorattast ülesse keerama kui hind langeb ja sellega veavad hinna jälle taevasse.
Eks tavaline öine auto laadimine samuti suurendab vaiksel ajal nõudlust ning pärast äkki ei olegi seda odavat aega elektrivõrgus.
Praegu on elektriauto üldiselt kasutusvalmis. 300-400 kilomeetrit laadimisega on enamikule suurem osa ajast piisav. Ja ka liiklusohutuse mõttes peaks mõne tunni tagant pause tegema. Aga vahest olgu või mõni kord aasta jooksul on paljudel pikemaid sõite ning pissi-kohvi-suitsupaus ei tohiks tundidepikkuseks venida.Seetõttu on vaja piisavalt ülikiireid laadijaid pea kõikjale.

Hoorattad oleks hea tuulegeneraatorite juurde panna. Siis ei sõltuks elektri hind tuulest nii palju. Saksamaal on tuuliste hindadega elektri hind isegi negatiivne olnud. Loomulikult hulgihind, mitte tarbijahind. Tuulevaikse ilmaga elekter jälle selle võrra kallim.

Eks see tänapäevane kõrgtehnoloogiliste lisadega hooratas maksab ka ja läheb elektri hinnale otsa ükskõik kuhu ta ka paigutada tuuliku või tarbimiskoha juurde.

Mitte hüvasti odav elekter vaid hoopis vastupidi. Kui igas majapidamises nt oleks selline seadeldis siis saaks võrgus voolutarbimise ühtlustada, saaks vähendada katkestusi jne. Sellevõrra on aga vaja vähem tootmisvõimsusi päevaste tipptarbimiste katmiseks. Selge see, et üldist tootmise kõikumist tuule- ja päikesejaamade poolt sellise asjaga ei ole mõtet ühtlustada, see oleks meeletult kallis.

Võrgustabiilsuse tagamiseks tuleb ehitata pumphüdroakumulisatsioonijaamad, ühte sellist hakatakse kohe varsti Paldiskisse ehitama ja sama põhimõtet kasutab terve norra riik.

Kes sellest tehnoloogiast rohkem aru saab, ehk raatsib selgitada? Vaakumis hooratas on ise genekas (ringipöörlev hari) või haagitakse sellele genekas külge, kui surakat vaja? Ja kui kaua selline hooratas siis oma inertsi edasi jaksab anda, ja teisalt kui kaua ringi pöörelda siis, kui koormust ei ole? Elekter hoiab neid kogu aeg töös niisamagi, või ainult siis paneb vungi sisse, kui särtsu välja andmise aeg on? Ma veel ei mõista, kust see võimsuse/efektiivsuse võit välja tuleb, aga pole eriti tehnikatark ka. Loodan, et oskasin vähemalt asjakohaseid küsimusi küsida.

Ma puusalt pakun et metallketas on seal vaakumkeskkonnas magnetite jõul ja sellel kettal endal on ka omakorda magnetid küljes et elektrit toota. Kui voolu vaja lükatakse vastavad mähised piisavalt lähedale ja vooö tuleb. Sama mähist kasutatakse ilmselt ka kettale hoo andmiseks.

Pigem siiski on mingi sidur generaatori jaoks vahel.

Sellisel juhul peab käiav mootor ka vaakumkeskkonnas või olema võll läbi korpuse toodud(sellise ülekande tegemine on suht kallis ja keeruline). Vaakumis on suureks küsimuseks ka jahutus.