Sõita ei oska ja seadust ei tunne

Tegelikult on see üsna jube, mis toimub. Liiklusseadused on keeruliseks ja tarbetult mitmetahuliseks muudetud. Liikluses peaks olema kõik lihtne ja üheseltmõistetav. Õlekäigurajal kas on eelis või ei ole, keegi ei hakka hiljem jalgratturi "jalakäija" kiirust tuvastama, ülekäigukohtade otstarbekusest ei saa üldse aru jne jne. Kui jalgrattur või mopeedauto juht sõidab autoteel, peab tal olema autojuhiga samaväärne väljaõpe, ei saa olla nii, et samas liiklusruumis ühed liiguvad ühtede, teised teiste reeglite järgi, kolmandate arvates on anarhia jne.

Tavaliselt elus korraldatakse töötajatele järelkoolitusi. Seadused muutuva, tööriistad ka. Tihtilugu seal nagu midagi uut ei räägita aga osa asju on ununenud. Sõjaväe kordusõppustel turgutatakse kambavaimu jne.
Aga liiklusmaailmas saad load kätte ja lased eluaeg selle eksamiõnnega ringi kuigi napilt eksamil läbi said.
Loomulikult on seadused tarbetult keerulised ja tihtipeale mitmes kohas asi laiali paigutatud. Aga arvestades lubade ja autode hulka on ehk siis täna juba vaata, et valdav osa elanike koolitatud juhid on maru imelik, et vahetades liiklusvahendit., olgu see siis jalgrattas või isiklikud käimad enamus unustab kuidas ta sellist käitumist roolis kirub.

Eraauto juhtidele peaks ka iga 5 aasta järel olema uus eksam. Nagu kutselistel juhtidel. Ma polegi siiani aru saanud, miks eraautod juhid ei pea liikluseeskirju uuesti läbi lugema.

Täiesti õige! Minu pärast või 10 aasta tagant, kui lube vahetatakse. Esimene kord tasuta teooria + praktika. Kui läbi kukud, siis olgu hind selline, et teiste esimene tasuta kord ka kaetud saaks. Peale kolmandat ebaõnnestumist täiemahuline koolitus jne. Kaoks kõik need ära, kes ei oska, ei taha või ei vajagi ning liikluspilt normaliseeruks.

Olles üle pika aja jälle aktiivsem jalgratta kasutaja, mind väga üllatas kui vähe kasutatakse tulesid. Ise ostsin uuele rattale kohe esi- ja tagatule. Väga suur valik ja leidsin disainilt sellised mis ratta välimust ei riku ega midagi. USB laadimisega ja puha. Olles ka aktiivne autojuht, tean et autojuht alateadlikult märkab asju mis on valgustatud. Teisi objekte märkab reeglina ikka ka aga pahatihti liiga hilja. Jalgratturid ja tõuksijad ja... lihtsalt pange tuled põlema.

meie seadused ega teed ei toeta ratturite liikumist. Autojuht läheb Soomes vangi, kui peaks kedagi kergliiklusteel või ristmikul riivama. Taanist ei räägigi. Meil vaatab autojuht valele poole ja tal jääb veel õigust ülegi. Ei ole suudetud autojuhile selgeks teha, et keegi on olulisem kui TEMA! Kui ei nõuta ja liikleja ise on pime loll, ega siis ei saa ka midagi muutuda. Ka ratturid peavad olema aktiivsemad oma õiguste nõudmisel, siis hakkavad ka autojuhid aru saama!

Maailmas on üks seadus mis on kehtinud juba sellest ajast kui puu otsast alla tulime. Ehk hoia ennast ise.Ära aja lollilt õigust taga . Pole tähtis kas seda sul üldse on või ei ole vaid püüa vältida ise probleemide tekitamist teistele.
Jalgrattur ei ole ühiskonna jaoks tähtsam kui autojuht. Ärge ajage jama. Pigem lühikeses perspektiivis viletsam maksumaksja kui kütuseaktsiisi asemel pedaale väntab.
.See, et rattur saab rohkem haiget kui autojuht ei tähenda, et ratturil on alati õigus.

.....Ei ole suudetud autojuhile selgeks teha, et keegi on olulisem kui TEMA! .....

Nagu näha, siis sm. parm toob välja ühe tõelise kileviineri "mõttemaailma".
Et TEMA, kileviiner, on maailma naba ning kõik peavad TEDA vaatama ja austama (nii autojuhid, kui jalakäijad).
Aga viiner ise on kõige tähtsam ja ei austa kedagi ega midagi!

Peaksid ise ka vist lugema, meil juba aastaid liiklusseadus mitte liikluseeskiri

Peeedu - super mõttemaailm. Sina oled jah hea maksumaksja, sest aitad haigekassa rahakotti tõhjendada, kuna ei vänta! Tutvu enne mõne andmestikuga riikide kohta, kes soodustavad ja motiveerivad inimesi/töötajaid rattaid kasutama! Aasta on 2020 ja auto ei ole JUST tänavale ilmunud. Ei ole sul seda kellelegi näidata ega kellegi ees eputada!
Kileviiner - sa saad natuke valesti aru. Autojuht on ju see kileviiner! Kas kui autol on vaja pöörata üle kahe suunavööndi vasakule, kas siis ka juht vaatab ainult ühele poole ja paneb leekima? Aga kergliiklusteega ristudes on millegipärast täitsa mönus seda teha. Mis see kergliikleja siin töllerdab, niikuinii maksab vähem kui mina! Ja see on KÕIGE olulisem! Täitsa imemehed koos siin.

Püüate siis nüüd täiskasvanud inimesi ümberkasvata? Stiilis: "Sa vaata ette, sa krt ei oska seda ka ja näed seda ka veel ei tea või?" :) Palju edu siis aretustöös! Liiklusseadus kehtib jah, aga kui palju see reaalse elu järgi on kirjutatud ja mitu isikut sellest ühtviisi aru saab? Käituge pigem mõistlikult ja üksteisega arvestavalt ja kõik on korras.

Kallis parm kui irooniast aru ei saa oma viga. Aga tõsiselt rääkides riik tegutseb meil ühe päeva nimel. Saab täna maksu kätte ja kohe kellegile midagi kingib. Aga see, et mina 10 aasta pärast vajan kallist ravi on juba tolle päeva teema. poliitiku populaarsus sõltub tänase päeva moosi jagamisest mitte riigimehelikust käitumisest pikas perspektiivis.

Kas pole vähe lollekas laskuda vaidlusse teemal: "Kes on liikluses olulised või lausa tähtsamad?" Kõik liiklejad on ühtviisi olulised ja kõigil peab olema võimalus ohutult liigelda (kui loom on liikleja, siis ka tema, kuigi inimeste seadusi ta tundma ei ole kohustatud - jumal tänatud!), seega on küsimus vaid kokkulepitud reeglites, normides ja tavades. Meil ikka keegi joonistab midagi paberile ja siis kukub kõvasti karjuma, et kõik peaks just nii aru saama nagu tema. Miks seadusloomes ei lähtuda just reaalsetest olukordadest liikluses (kus on kitsaskohad, õiguse tõestamine/tuvastamine?), mitte aga kellegi kitsastest huvidest (raha-raha = vest, kiiver, labidas, tulekustuti, liivakotige, helkur, led või höögniit jne) ja fantaasitest?

No vaidlused tõesti mõnes mõttes kes tähtis on lähevad üle piiri. Aga eks seda soosib ka riik kes käte väänamisel lähtub lühikesest perspektiivist. Kuna kergem saab rohkem haiget siis kontrollime seaduse täitmist ainult autojuhtide poolt.
Kergemat karistab jumal roolikeeraja läbi ise.
Aga häda on selles, et tänapäeval vahetavad inimesed lippu vahest lausa igapäevaselt. Hommikul autoga tööle. Lõuna ajal jalutuskäik ja õhtul antakse rasvale valu ratta seljas. Lastest kes parteid vahetavad seoses vanusega rääkimata. Kui üks liikleja kategooria on "püha lehm" viib ta selle kaasa ka teise liiklusvahendisse ja painutab reegleid lõpuks igalpool. Ning tulemuseks on paras kaos kus liikluses võitlevad kõik kõigi vastu nagu tegu oleks mingi arvutimänguga.

Üldprintsiibis Peeedu viimase mõttevälgatusega nõus, aga mõningaid kitsaskohti leidub. Pigem ma näen, et see on hoopis tunnustusväärne kui ühel ja samal isikul-liiklejal on mitmeid erinevaid rolle liikluses, näiteks: jalakäija, rattur, autojuht, bussijuht, trammijuht, ekskavaator. Miks? Sellepärast, et see "avardam" tema liikluspilti ja koos sellega ka erinevate liiklejate õigused, kohustused, vajadused, kitsaskohad ja ohud. Sellisel juhul ta näiteks ratturina teab väga hästi, et: 1) autojuhil võib teatud olukordades olla praktiliselt võimatu teda märgata ja ainus, kes seda ohtu parandada saab on rattur ise, samas see ei tähenda muidugi seda, et autojuhil oleks justkui õigus reegleid ignoreerida (muidugi mitte) 2) autojuhil pole võimalik momentaalselt nt 10 meetriga sõidukit pidama saada (jutt käib kiirusest 50km/h ja enam), seega oleks näiteks täiesti loogiline autojuhti veidike aidata ja teatud olukordades talle võimaldada vabalt sõita ehk anda talle sõidu eesõigus , sest kergliiklejal on kordades mugavam oma seadeldis seisma saada kui tonn ja enam kaaluvat 4-rattalist autot. Analoogseid näiteid on palju ja põhiteadmisi leiate muidugi liiklusõpikutest. Olgu või 50 aastat vanad, need on kõik üsna mõistuspärased ja üldprintsiibid kehtivad tänaseni.

Mõmm - "sest kergliiklejal on kordades mugavam oma seadeldis seisma saada kui tonn ja enam kaaluvat 4-rattalist autot" - super nõukaaegne pilt! Pidurid on ka kõigil 4 rattal! Sul pole? Kuidas saab siis rulluisk ennast "kergesti" pidama? Jummel, ei oleks kujutanud ette, et siinsed inimesed ei olegi kunagi käinud välismaal ja näinud normaalsust!
Peeedu - natuke võtame päris elu kah. Sa tead, et pooled vallad ei julge teha kergliiklusteed Peateeks, sest äkki ei saa autojuhid aru ja äkki saab kergliikleja viga. Mine sõida sellised kohas rattaga või rulluisuga. Kõige hullem selgrootute kamp on Saku vald! Mujal on suht segamini asjad, sest nad ise ka ei tea, mida peaks tegema ja miks peaks tegema. Nüüd siis seoses eriolukorraga, hakkavad paljud kitsaskohad välja tulema ja need pealinnas "sajad kilomeetrid rattateid" ei olegi päris mõeldud liiklemiseks turvaliselt ega effektiivselt.
Väike mõttekoht - kui ikka üks suurima kõlapinnaga teeprojekt Reidi tee tehakse ilma bussirajata, siis pole midagi eriti tahta nendelt ninameestelt! Rattaga ja jalakäijal/jooksjal rullijal on samas seal supertingimused. Aga lõppevad nagu noaga lõigatult, kui projektipiir kätte jõuab!
Ainuke õige loogika tuginedes targematele ja kogenenutele - ALATI kergliiklejal peatee ja see toob rattad teedele ning tervise meie riigi elanike kehasse! Lihtne! Taanis oli esimene rattatee 1800 midagi, seega jah, võrrelda raske. Samas kui pole suunda, ideed ega arusaama, siis ei saa ka midagi toimuma. Linnad ei ole kummist, aga rattateid mahub autode asemele vääöääga palju!

Artikli tasuta osa põhjal.

Lumeta talve arvestades on tegemist lihtsalt statistilise moonutusega. Inimesed on rohkem sõitnud ja sellevõrra rohkem jää peal külili käinud. Jalgrattaga jää peal kukkumine ei erine kuidagi jalgsi käies jää peal kukkumisest - isiklikult on rattaga kukkumised olnud pehmemad kui jala pealt. Millegipärast aga ei loeta jalakäija kukkumist avalikul teel liiklusõnnetuseks.

Selle 6. mail surnud 80-aastase (!) mehe puhul on isegi politsei öelnud, et kukkumise võis põhjustada terviserike. Inimene võis sisuliselt surra rattaga sõitmise ajal, mis on kõigile selgelt parem kui et ta oleks surnud autojuhtimise ajal. Samas on tähelepanuväärne, kuivõrd leebelt suhtutakse isegi kaks-kolm korda nooremaid autojuhte tabavatesse "terviseriketesse".

Ilma asjaolusid teadmata on ühegi nende 6. mai sündmuse kohta raske midagi põhjapanevat öelda. Mõlemad kokkupõrked on aadressi järgi otsustades toimunud jalgratta- ja jalgteedel. Ainus moraal on, et jalgratta- ja jalgteel sõitmine nõuab vähemalt sama palju tähelepanu kui sõiduteel sõitmine. Jutud jalgratta- ja jalgteede ohutusest on tugevalt liialdatud.

Ülekäiguradadega seoses.

Sel talvel õnnestus ka minul päise päeva ajal lõpuks "põhjustada" kahe auto kokkupõrge - nii, et mina samal ajal liikusin jalakäijakiirusel laial ja lagedal ohutussaarel ning juba enne seda, kui autod kokku põrkasid, olin peatunud ülekäigurajast 1-2 m kaugusel. Üks autojuht pidurdas enne ülekäigurada järsult, teine ei hoidnud pikivahet. Autod muuseas pöörasid maha ringristmikult, s.t minul oli sõidueesõigus.

Enne seda olen kõige lähemale jõudnud 3-4 auto kokkupõrke "põhjustamisele" jalgratast käekõrval lükates. Mina hakkasin jalgsi ületama üht ohutussaarega eraldatud teepoolt, kui teisel pool teed otsustas autojuht viskuda pidurile pikivahedeta sõitva kolonni ees. Sealjuures jalgrattalt olin muul põhjusel maha tulnud juba 10-20 meetrit ülekäigurajast eemal.

Liikluses toimuvate ootamatuste puhul tasuks siiski mõelda, kas need juhtuvad sellepärast, et jalgrattur või keegi teine midagi ootamatut tegi, või pigem enda tähelepanu hajumise tõttu. Kui sa tukud roolis või sõidad ilma pikivaheta kellegi taga nii, et sa teed enda ees õieti ei näegi, siis loomulikult tabavad sind kogu aeg igasugused "ootamatused".

Isiklikult olen võtnud põhimõtteks, et ma ei lase autojuhtidel endale teed anda, kui neil on sõidueesõigus. Kui nad seda teevad, siis on variandid: jääda rattale ning mitte edasi sõita, tulla rattalt maha ning ületada tee jalgsi, teisel pool teed peatunud auto puhul on ka võimalik pöörata paremale ja teha sõiduteel tagasipööre.

Kui kaherattalised mõnel päeval liiklusuudistes tooni annavad, siis selle põhjus on ainult selles, et nad on vähekaitstud. Liiklusõnnetuseks loetakse ainult inimkannatanutega vahejuhtumeid. Kui kaks jalgratturit üksteist kuitahes õrnalt müksavad, on küllaltki tõenäoline, et keegi neist kukub ja mõne luu ära murrab. Autojuhid korraldavad iga päev palju tugevamaid kokkupõrkeid, lihtsalt ei saa nii kergesti viga. Keskmiselt peaks Eestis päevas toimuma 100 liikluskindlustusjuhtumit (mille alla käivad küll ka parklas ustega mõlkimised).

See, et enamikul päevadel kaherattalised ei anna liiklusuudistes tooni, pigem näitab, kui saamatud on autojuhid, et nad suudavad ennast isegi kõigi oma turvavööde ja turvapatjadega ära vigastada.

Paraku ongi nii, et kui tahad 100% patust puhas olla ja seadust eeskujulikult täita, siis oledki liikluses sunnitud vahel imelikke või ebaloogilisi vigureid tegema, kõik ikka ohutuse tagamise nimel :)