Kolumn. Soorsk: Eitede lalinast

Teise vms raja blokeerimine on individuaalühiskonna ilming, kus on ruumi ainult ühele inimesele ja teised vaadaku kuidas ise saab. Sama kehtib ka heade oludega alla piirkiiruse sõitjate kohta... Siit ja mujalt kommentaariumitest alati tore lugeda "kihutavate maniakkide" kohta ja võib kindel olla, et just selline kontingent seda viginat toodab.

Inimesed jagunevad ülbeteks ja lollideks. Osa on liiga lollid, et taibata paremasse ritta võtta ja teised on ülbikud.
Ja lolle pidavat maailmas ikka tarkadest rohkem olema. Kui eesmärk on saada load vähese vaevaga ja liikuda punktist A punktidesse B,C jne. siis pole mingit tahtmist tegelikult sõitma ja liiklema õppida ja seda orkestri tööpõhimõtet milleks peaks olema liiklus aduda. Tahetakse kohale jõuda mitte liigelda.

kui ma liigun max lubatud piirkiirusega (OK, no +5 veel tegelt), siis ma küll ei hakka mingite ralliässade pärast kogu aeg parempoolsesse ritta võta, kui on vaja linnast välja sõita näiteks Tallinnas Vabaduse puiesteed pidi. Liiklusseadus ka ei kohusta. Ralliässad võtku rahulikult. Täpsustage artikli sõnastust, et teised ka aru saaks, mis autori peas toimub! OK, sain aru, tegu on meelega klikimagnetiga jajah...

Hr.Soorsk võiks linnade ja liikluse arenguga kaasas käia. 20 aastat tagasi oligi nii, et enamus võisid sõita linnas parempoolsel sõidureal ja kes tahtis sai vasakult reast mööduda (Nagu peaks liiklusseaduse kohaselt väljaspool asulaid kehtima, kuid mida paljud ei tea, ei järgi ja kui kiirust ei ületa, siis ka liiklusjärelevalvet tegevatele institutsioonidele täiesti ükskõik). Linnas aga on 20 aastaga autosid kõvasti juurde tulnud ja et need teedele ära mahuksid, ehitataksegi kahe või rohkema radadega teid. Kui nüüd kõik peaksid hakkama parempoolsemas reas sõitma hakkama, mis siis keskmiseks kiiruseks tuleks? 15km/h? Ja kõrvalteedelt peateel liiklejatega liitumine muutub keerulisemaks. Eriti meil, kus paljud autojuhid ei oska kiirendusradasid kasutada. Linnas on ikka mitu rada mõeldud autode läbilaskevõime suurendamiseks ja seepärast tuleb ka kasutada kõiki radasid korraga. Ka näiteks Järvevana teel, kus Mustamäe poole liiklejad sõidavad parema rea umbes, selle asemel et kasutada ka vasakpoolset rada lõpuni, et siis nn. tõmbluku efektiga üheks reaks kokku saada. Selleks see ju mõeldud ongi, aga juhid sõidavad (hr.Soorski mõttelaadiga) ainult paremas reas ja ummistavad pikalt tee ära ja raskendavad eelnavetel ristmikel olevatel autodel samale teele sõitmast. Ja see ummik ummistab ka kaugemal olevad ristmikud ära jne jne.

Eks see ole üks neist "toimetaja tuli ja käskis pool veergu teha" —tüüpi artiklitest.
Ülalpool mainitud Vabakale Pässa kandis endal ka aegajalt asja, nt jäätmejaama - pean juba Olerexi juures vasakusse ära reastama kõige oma kolaka käruga sest miskitsorti maailmakunnid mind hiljem lihtsalt vahele ei lase, vilguta oma suunda palju tahad! Küllap kiruvadki roolitaga et midavärki, tuleb siin meid segama meie pühas kulgemises...
Tegelikkuses siiski mingi veoauto või sabavedaja niisama sinna vasakusse ritta ei roni, anname neile ikka teed, niikuinii pööravad ju kohe eest ära.

Rullnokad võiksid lalisemise asemel Liiklusseadust lugeda: "Möödumist võimaldavad sõidurajad" on asulates kõik sõidurajad. Pole nii, et parempoolne rada on seaduskuulekatele ja vasakpoolne katkise närvikavaga tüüpidele. Kõigil radadel on sama piirkiirus ja kõigil radadel võid naaberrajal olijast kiiremini sõita eeldusel, et seadust ei riku.

Pigem on küsimus laiem. Miks on olemas massiliselt autojuhte kes ei suuda sõita.
Tänagi tööle tulles üks Volvo V70 näitas ringristmikul vasakut suunda mis küll pole häiriv tegevus aga kui ta suutis max 30 ja pigem 20 autost välja pigistada ning ringristmikut hakkas kasutama kui selle läheduses polnud ühtegi autot siis küll. Isegi minu taga olev evakuaator auto kukil mis just pole kõva kurvi äss oleks sellisele liiklejale ringiga sisse teinud.
Õnneks mul varsti vasakpööre ja pöörderada olemas. Väga vana see proua ei olnud nagu siis tuvastasin. Ja selliseid juhte kohtab pidevalt igast soost ja vanusest. Õppeautod on tihti nendega võrreldes kihutajad.
Kui sõidetakse normaalse kiirusega nagu tavaks olgu sees siis märgi järgi või tsipa varastatakse ei tuleks selline teema üldse jutuks.

Kahjuks ei saa ma artiklit lõpuni lugeda, aga kas ma sain õigesti aru, et artikli autor on pahane, et asulateel teisel sõidurajal liiklejad sõidavad suurima lubatud 50 km/h sõidukiirusega? Ja et kui keegi tahab sõita kiiremini, näiteks 60 km/h, siis ollakse aeglasema liikeja peale pahane, et too ei lähe esimesele sõidurajale? See on ju absurd!
Ma ei riku eeskirju, sõidan näiteks Rocca al Mare ristmikult Paldiski maanteel linna poole 55 km/h teisel sõidurajal seetõttu, et soovin “Hipodroomi ristmikult” edasi jätkata sõitu Paldiski maanteel, mis samuti vasakule pöörab. Mul on täiesti ükskõik, kuidas liikluseeskirjade rikkujad minust suurema kiirusega mööduda tahavad, mingu või lennates. Hoopis teine lugu on asulavälisel teel teisel sõidureal sõitmisega.
Alloool väike väljavõte Liikluseeskirjadest, mis ei keela mul asulateel teisel sõidurajal sõitmist ka 41-49 km/h, olgugi, et sel juhul mina isiklikult reastuksin esimesse sõiduratta.
§ 45. Sõiduki asukoht sõites
(1) Teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides.
(2) Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi sõita äärmisele vasakpoolsele ehk vastassuunarajale. Keskmist rada võib kasutada ainult möödasõiduks või ümberpõikeks ning seda tuleb kasutada ümberreastumiseks enne vasak- või tagasipööret.
(3) Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada, ei tohi sõita vastassuunavööndis.
(4) Kahesuunalise tee sõidusuundi eraldavast ohutussaarest või muust sellisest rajatisest tuleb mööduda paremalt.
(5) Sõidukiga, mille suurim kiirus ei tohi ületada 40 kilomeetrit tunnis või mis muul liiklusvoost sõltumatul põhjusel ei saa sõita nimetatud kiirusest kiiremini, tuleb sõita äärmisel parempoolsel rajal. Nimetatud nõue ei kehti järgmistel juhtudel:
1) kui sõidetakse mööda eesliikuvast sõidukist;
2) kui valmistutakse vasak- või tagasipöördeks;
3) hooldussõidukitele tööülesannete täitmisel.
(6) Asula sõiduteel tohib sõita pärisuunavööndis mis tahes sõidurajal eeldusel, et täidetakse käesoleva seaduse § 37 nõudeid.
(7) Asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti.
(8) Kui asulavälisel teel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. Vastassuunavööndis sõitmine on sel juhul keelatud.

Kommentaaridest lähtub, et ilmselt pole keegi lugenud enam kui sissejuhatust, mis ei sega arvamuste avaldamist. Keegi ei käsi teil igal võimalusel esimesse ritta hüpata, ent koormatud tänavatel on üks jõhkramaid ebaviisakuse vorme, kui keegi kiirusega 45 km/h - "Ma sõidan täpselt piirkiirusega, mis sellest, et spidomeeter valetab ja autol on all vale kõrgusega rehvid" - teises reas viiest autost koosnevat kolonni juhatab, sellal kui esimene rida vaba on. Sellised "liikuvad šikaaanid" provotseerivad enda ümber tarbetut tõmblemist, mis võib päädida õnnetusega, kuhu tõmmatakse ka musterliikleja ise või keegi kaasliiklejatest. Õnneks on aina enam ka neid juhte, kes teavad, millal kasutada esimesi udutulesid, kes lasevad kaasliiklejaid ridade koondumisel ümber reastuda ega pea teises reas kulgemist enda põhiõiguseks.

Autojuhid, olge rahulikud ja kui 2 real sõitev auto jääb jalgu, mööduge paremalt ja ärge sõimake. Endal närvid korras ja "targal" juhil ka tuju hea.
Tallinnas Vabaduselt Männikule sõites lõpeb 1 rida ära, teine läheb Männikule. Sellepärast paljud juhid ei reastugi ringi. Kasutan möödasõiduks esimest rida sest tahan rohelises laines sõita. (ehk 50+5)

Linnas sõidad suvalises reas, maanteel kui teisi pole siis esimeses, lihtne, milleks see jahumine. Lisaks kui maanteel on esimene rida täis ja sõidad max kiirusega teises reas siis ei koti mind üldse kui keegi taga tõmbleb

Maanteel on teine rida möödumiseks või sõitmiseks kui esimene täis. Ehk meie tingimustes mõni kilomeetrit Tallinna piirist väljas enamasti on rivi veninud selliseks, et mahub enamus autosid ka esimesse ritta ja teist kasutatakse möödumiseks kui lubatust aeglasem sõiduk teel kaarte segab.
Seaduse järgi paremalt mööda sõita ei tohi. Aga osad lihtsalt unustavad või kavatsevad kunagi vasakule pöörata ja kui kiirust ka vähevõitu ongi jama majas. Kas näitatakse keskmist näppu või sõidetakse paremalt mööda.