Dacia Sandero: hea auto vähenõudlikule inimesele

Maitse asi on kaubamärk ja maitse asi on ka varustuse tase. No väline vorm ka. Ja disain.
Nii et selle/nende üle saab vaielda.
Mille üle keerulisem vaielda on hind, selles turusegmendis/hinnaklassis kus Dacia tegutseb on hind tähtis. Ja see ei ole halb, kilogrammi auto kohta tuleb mõistlik kogus eurosid välja käia, samaväärse vingema kaubamärgiga sõiduki eest tuleb ilmselt maksta rohkem.
No ei ole midagi öelda, see nüüdseks kurjategijaks kuulutatud endine Renault-Nissan grupi juht kelle juhtimisel Dacia taaselustati pani ikka suure haamriga naelapea pihta, meeldigu see meile või mitte

Vanas Euroopas, kus elab rohkem pdsid kui Eestis, aga hoopiski vähem autopdsid kui Eestis, on tegemist väga hea kaubaga, eriti romaanikeelsetes riikides.

Auto Bild leidis paarkümmend aastat tagasi, et ühe saksa marga eest saab kõige rohkem kilovatte Lada 110-t ostes. Säästuauto hind, millel tavaliselt kuni 45 kw, Ladal 72 kw.

1990 algupoolel kui Pariisis pikemalt paigal olin nägin oma silmaga mis asi on kodumaine autotööstus ja margitruudus. No ei olnud välismaised autosid peaaegu üldse, erandi moodustasid vast taksod, nende seas oli ka tollal palju Mersusid. Kümme aastat hiljem kui jälle pikemalt sealmail paigal olin imestasin kui palju on välismaiseid autosid, kohalike numbrimärkidega. Ja veel aastat 4-5 hiljem imestasin omakorda kui paljud neist välismaistest autodest on Daciad.
Ilmselt siis lõppkokkuvõttes on määrav ikka miski muu kui kodumaine päritolu.

Dacia ju Renault oma. Nii, et kodumaine "päritolu" on ikka väga tähtis.

Jutt Easy-R käigukasti kohta ei vasta tõele. Mingit jõnksuga käiguvahetust sanderol ei ole, ja see vahetab käiku täpselt sama "uimaselt", kui kiirelt manuaalkastiga üldse võimalik oleks ilma ropsuta ühet käigult teisele minna. Kohmerdamine aeglustuse järel kiirendamisel on ka moodsate kahesidurilistel. Ainus viga on külmalt raputamine, kohalt startides sest hõõrdepinnad kipuvad klaasistuma, rahuliku sõidustiili korral.

Easy-R on ammu pakkumisest maas ja vähemalt eestis müüdi neid vähe.
Dusterile pakuti ühel kitsal ajahetkel EDC kahesidurilist automaati, mis oli selle raha eest väga hea. Kahjuks võeti see kiirelt tootmisest maha.

Justnimelt- igapäevaseks tööle- koju sõitmiseks väga sobiv auto ja selleks ei pea mingit überkallist preemiumit omama. Keskmine kütusekulu 0,9l bensukal 5l kanti, turbo teeb edasimineku mõnusaks ja müra ei kurdista kõrvu. Ka on pagasiruum piisavalt suur, 2,7m pikad liistud mahtusid ära kui kõrvalistme seljatugi alla keerata ja kui tahad normaalse hinnaga mõistlikku autot, on see täiesti ok valik.

Jah ma tean küll et Dacia on Renault grupi kaubamärk täna, algselt ikka Rumeenlane. No Euroopasse sobis. Idapool toimetamiseks on neil Datsun ootel, kui õieti mäletan on midagi ka juba valmis/müügis. Samas võib vist suht kindel olla et kui meil siin räägitakse Nissanist kui Renaulti väikevennast on asi Jaapanis ilmselt vastupidi:-)
Ja ei maksa unustada ka seda et räägime ikkagi suurfirmade sõiduautode divisionidest, Renault Trucks, Nissan Marine etc on ikka omaette ettevõtted kuigi samas grupis.
Kui nüüd osalusi vahetatud/muudmoodi diilitatud hiljuti siis võin ka udu ajada, ega mäletagi millal neid andmeid viimati vaatasin.

Äris on ikka kõige tähtsam tootlus. Milliseid kulutusi tehakse ja kui suure kasumiga see tagasi tuleb.
Nii, et emafirma jaoks isegi hästimüüv mark ei tähenda automaatselt, et raha tuleb nagu ratsahobuse s...ta. Odavmargi jaoks peab olema odavad materjalid, odav tootearendus ja vana kallimal margil juba kulud tasateeninud tehnoloogia ning odav tööjõud, et äriliselt ära tasuks. Eks see tähendab ka paljude jaoks puudusi millega kas hinna nimel lepitakse või mitte.
Aga otse loomulikult hästimüüv mark tõstab brändiväärtust ja eks osalt on see ka reklaami ja imagoväärtusele hea kui emafirma saab ennast kuulutada maailma number 1,2,3 tootjaks. Tavainimesele on see tähtis, et sõidab suures laevas mitte kipakas aerupaadis.
Iseküsimus on kuhu edasi. VAG-i Škoda alustas odavmargina aga kasvas ja nüüd saab enamuses sama tehnoloogia mis VW puhul.
Eks Rumeenia kus alustati EL-s on tööjõu vaba liikumise palgasurve all ning Dacia peab otsima kuidas jätkata. Kas kasvama täiskasvanuks vastava hinnalisaga või otsima odavalt jätkamise võimalusi.

Muideks Dacia algselt Jaz oli ikka prantslane. See kaubamärk kasutas samanoodi Renaulti mudelit nagu Lada Fiati oma.
Lihtsalt Renault riigistati omaniku koostöö eest sakslastega peale teist ilmasõda. Ja punariigid ajasid asju tugeva kommunistliku parteidega riikide (riigi)firmadega.
Fiati asemel oleks nõukogude rahvaauto võinud olla ka Renault aga itaalased said tehingu endale kuigi läbi räägiti mõlemiga.
Need privatiseerimised kus riik ennast auto- ja paljudest muudest äridest taandas tulid hiljem aga 50 aastat tagasi oli punariikidel kaks valikut.

Eestis alahinnatud automargid:
Dacia
Seat
Citroen (mitte pirukakärud)
Suzuki
Ülehinnatud:
Toyota
VW
Audi
Volvo
BMW
M-B

Peedu-täitsa nõus. Autod alati enamvähem Renaultid olnudki. Firma ise on rumeenlane, rumeenlaste poolt tehtud ja rumeenia piirkonna järgi nimetatud. Ei mäleta täpselt ja telefonist otsida ka ei viitsi (suvilas, suuremad ekraanid linnakodus) aga oli ka algselt vist mingi lennukiteema lahenduseks loodud see vabrik, sama seos ju näiteks Saabil ja Baierlaselgi.
Tänapäeva saatus ja staatus sarnane Skodaga, lihtsalt erinevalt sakslaste kätte kukkumisest sattus prantslaste käpa alla:-))
Aga lõppkokkuvõttes teevad mõlemad endiselt autosid ja teevad neid paremini kui vanasti, see on siiski peamine

Auto kui tarbeasja puhul loeb palju mugavus. Ostad kodu lähedalt ja käid seal esinduses hoolduses. Kui mul alles hiljuti tuli Seati esindus 50 kilomeetri kaugusele ja Suzuki koju kätte siis lihtsalt varem pole huvi tundnud. Aga praegu kipub paljudel juba käpp kuskil sees olema ja mingi margi eelistus tekkima.
Millegipärast kohalik Möller tohib tegeleda Audi, VW ja šodaga juba ammu aga Seati garantii aegse hooldusega mitte. Kas 50 kilomeetrit sõita või möödaminnes viia mõni kloon hooldusesse on paras vahe.
Üldiselt viimasel ajal küll vähem aga aga parklas näed ära mille esindused lähedal on. Näiteks meil aastaid CR-V oli massiauto aga RAV4 haruldus. Naabermaakonna pealinnas aga vastupidi.

Tõin oma Prantsuse-meenutused sisse, samas teemas edasi-sedakorda siis servisest/selle lähedusest nagu just jutuks tuli:
Need superägedad autopoed (no tegelikult ikka universaalsed kaubamärgi hoolde-müügi-promo-knowhow-lao jne keskused) millega meie siin ilmanurgas "uue" riigina harjunud oleme pole mitte igalpool tavapärane koht sõiduki ostmiseks/hooldamiseks. Jah, suured-vägevad keskysed olemas igalpool kuid märkimisväärne osa sõidukitest müüakse siiani naabertänava Joe garaazist mis meie mõistes väiksema nurgataguse töokoja mõõdu välja annab oma kahe tõstuki, kanaliga pesula ja imeväikse teenindusruumiga. Uued autod seisavad tänaval teiste vahel, eraldusmärgiks vaid esiratta alla hargiga kinnituv lipuvarras kaubamärgi-plagu ja esiklaasitaguse infolapakaga. Nii müüdi neid 90-datel, müüdi aastal 2002 ja ka möödunud suvel. Mis muutunud on? Joe garaazi sildile on tekkinud www.jne.fra, õlinägu mitte ainult ei istu ja suitseta varjuluses kohas vaid lihvib sinna juurde veel ka mobla klaasi ja noh, autod on ka teistsugused kui vanasti. Muu on kõik sama.
Sealt meie mõistes urkast ostsid oma autod minu semu vanaisa, isa, tema ise ja tema hiljuti täiskasvanud poeg. Mingi vägi ei sunni neid kõrvaltänava asemel kuhugi linnaserva klaashalli autot ostma-hooldama minema:-)

Meil ei anna keegi naabermaja Joele uute autode müügiõigust. Esinduses noritakse kõige kallal. küll on müügimehe vuntsid valet värvi küll töökojas pole seda või teist.
Tundub, et mujal lihtsalt ei ole mingite lepingute tõttu Joelt võimalik kõike seda nõuda.
Eks ka meil väiksemates kohtades suurtes esindustes on üheks argumendiks, et naabermaja Jaak on müügimees ja Hillar töökojas. Ei pea päris võõrastega asju ajama.
Või siis vastupidi oleks piinlik kui naabrimees teaks, et Passati taotlusse lükkas pank tagasi ja Golfi ostmine on vaesuse mitte tagasihoidlikuse ja praktilisuse asi.

eestis müüakse näiteks väga hea hinnaga Kadjar, autom, diisel. Nn "terndimarkidest" 5000 € odavamalt. Samas saad mugava, suure auto praktiliselt kõikide lisadega, aga vot eestlane läheb ostab Tiguani või mõne analoogse škoda. Naljakas. Juttu, et kadjar laguneb või muu prantslane laguneb pole vaja ajada. Juba ca 10 aastat on tegemist väga vastupidava autoga. Just diislite hulgas.

Aga kuidas see sind puudutab, millise auto keegi oma raha eest ostab? Hapud viinamarjad jälle?

Uue auto ostja tahab temast enamasti ka värskelt loobuda mitte sõita aastakümneid.
Ja siis tulevad mängu jääkväärtused ja sellest tulenevad kuumaksed ning see kui palju on 5 aasta pärast tahtjaid ja mis nad nõus maksma on.
Eks viimane on paras kohvipaksupealt ennustamine aga sõltub ikka palju rahva eelistustest ja arvamustest. Väga harva selle aja jooksul üks mark-mudel tambitakse kõrgustest mutta ja teine tõuseb nagu rakett.
Enamuse autode puhul ei pea niivõrd hinnale keskenduma vaid vaatama milline on kuumakse, sest kõiki huvitab ennekõike see. Ka pank hindab kas vead igakuuliselt selle väljamineku välja.
Mingi soodusprotsendi ja kindlustusega ja suurema jääkväärtuse korral võib väljaminekute vahe kuus olla kaduvväiksed. Annab keegi kaasa veel mõnel esimesel aastal tasuta hoolduse, talverehvid jne, teeb alet ja need kataloogihinnavahed võivad kasvada ja kahaneda erinevate markide vahel.