Kolumn. Tigas: Pahad pannakse meie lasteaias nurka 

Alles oli politseiteade Rally Estonial kiiruserikkumiste koguarvust. Isegi 60km/h ületati lubatud kiirust. Kolumni autorist saan ma aga aru sedasi et see on lubatud ja põhjusega et ta lõpetas ju möödasõitu. Oli artikkel näitega Prantsusmaalt kus külateel möödus eesti juht aeglasemast autost ja kohalik prantslane küsis et kuhu sul kiiret, austa teisi juhte ja sõida ohutult. Ara uhkusta oma kalli ja võimsa autoga.

Nii palju pole üle pannud aga saan ka sellisest ületamisest aru. Kui keegi tekitab tropi siis pikkivahet ju ei hoita ja tihti möödasõidul avastad, et ainus koht tagasi oma ritta keerata on kolme auto pärast. Või otsutab esimene just kui kõrval oled mobiili asemel autot juhtima hakata ning annab gaasi.
Pigem on meie üldine probleem stabiilsuses ja arusaamas mida see autojuhtimine endast kujutab. Märgid on üldiselt pandud varuga, et kui 80 siis see enamuse ajast täiesti adekvaatne kiirus. Kui keegi seda kurvi kardab ja läheb 60-a siis on miskit juhtimisoskustel viga.
Kusjuures need hirmud samal juhil muudkui pendeldavad. Nädal tagasi sattusin teele kus 17 kilomeetri ulatuses uue asfaldi panemine. Ehk siis osa freesitud osal uus kate peal. Vahepeal lausa tööd käimas ühel poolel aga lubatud 70.
Enne seda teelõiku vihmas sõitsin mööda ühest püsilokkidega daami golfist. Siis jäi vihm hõredamaks tuliuus märg asfalt mis võib õli tõttu olla libe aga kuigi sõitsin spidomeetri järgi tsipa üle kruisiga järsku daam kihutas kaugusest ja kimas mööda ja hakkas täpiks muutuma Aga hetkel kui freesitud osale jõudsime tuli selg ees vastu nii, et vaata et ohtlikult ja olin sunnitud mööda sõitma ja jälle kadus tagant ära ning sain jälle kruisi peale panna.
No selliste liiklejate tõttu kogu aeg see tõmblemine käib. Kui kõik saaks lubatud või mingi suurema või väiksema kiirusenumbriga hakkama ja lepiks, et nii on kaob tõmblemine ära. Praegu aga otsitakse vaba vett, et mitte ebastabiilsete taga ja vahel ilmaasjata närve ja konsentratsiooni kulutada. Selge see, et kui oled roolis tund- kaks paratamatult ei suuda kogu aeg 100% juhtida ja tahaks natukegi lõõgastunumalt võtta. Kruis sisse.
Nii, et kuigi möödasõidu kiirused antud loos pole just toredad ja üle võlli siis probleem, et osi juhte pole võimelised normaalkiirusega liiklema ning samas ei arva, et peaks mööda laskma ja seda peetakse täitsa ok-ks ja riigi silmis JOKKI-ks on probleem mis tegelikult mõjutab liiklusohutust.

Peeduga täitsa nõus! On tohutult juhte, kes ei kasuta püsikiirusehoidjat (või puudub varustusest) kuigi uued autod, millel peaks juba see standardis olema. Ja siis lasevad jalaga +/- 15km/h, kaamerate asukohas igaks juhuks 60/70 km/h peale.
Samas jälgivad ainult enda ette ja tagumisi peegleid ei kasuta. Ning mingi hetk on nende taga 40 kolonn. Ja kui juba 3 neist mööda sõidab siis tõmbavad 120km/h sisse või hakkavad tee keskele kaldudes takistama möödasõitu.

Ma olen teinekord nendest kõigutajatest just kaamera ees möödasõitu teinud, kui nad hoo nii palju alla lasevad, et 90kmh täitsa rahulikult saab mööda sõita.

Kaamerad enamasti suuremal teel nii, et päeval pigem sõidad mööda seal kus saab, sest enamus lubatud kohti on vastutulevaid autosid täis. Siis muidugi hea, et teisel pool on kolonn mitte kilomeetrite kaupa paraja vahega autosid. On vähemalt võimalus mööda saada.
Läbisin muideks samal päeval teistpidi selle varasemas postituses kirjeldatud remondilõigu. Neli rekkat ja Luxekspressi buss ning mõni sõiduauto olid ees. Ise olin viimane kes foorist läbi lasti. Paar aeglasemat väikeautot võtsime ära kõik aga üldiselt keegi ei tõmmelnud. Milleks sõita ühest rekkast mööda kui veel kolm ees. Ja kõik olid rahulikud ka kümneid kilomeetreid hiljem. Tõenäosus, et vabasse vette saaks vähetõenäoline ja kõigil kiiruis enamvähem ning pidurdamine loogiline.

140-150 km/h möödasõidul tähendab ilmsesti, et sõidetakse mööda suurima lubatud kiirusega või üle selle liikuvatest sõidukitest. See on ohtlik ja jultunud rikkumine ning normaalne oleks kaaluda, kas sellistel üldse juhiluba vaja on. Ilmsesti ei tehtud nendega sisuliselt midagi, nii et ei tasu ohkida.