Autod purjetavad üle ookeani

Kõlab VÄGA laheda arendusena, ja mu arust poole pikem sõiduaeg vs 10% kütusekulu - no see peab isegi selle üles kaaluma, et laeva ehitus ja võibolla materjalid on keerulisemad, kallimad, raskemini saadavad.

Ja milliseid autosid üle Atlandi veetakse. See pole just kuumim teekond. Paljalt see laev veaks 70 tuhat autot aastas. Kui vedada vaid ühes suunas.
Üldiselt muidugi need kes autosid kaugele laevadega üle ookeani veavad toodavad valmiskomplekte. Vähe tehakse selliseid traditsioonilisi eurooplasi, et valid lisasid pikast nimekirjast. 3-4 varustust, alla kümne värvi ja 2-3 mootorit. Vali nende hulgast. Nii, et saab müüa autosid mis üle mere alles purjetavad nii, et pisut pikem aeg pole kriitiline.

Mul on väike usk et riigi kaasrahastusega tehaksegi valmis. Neid projekte (tuule abi kaubalaevanduses) on olnud palju, küll purjede, küll lohedega. Igapäevakasutuses pole laialdast levikut siiski siiani olnud kuid lohe abi kadutavat kaubikut (laev mitte auto) Briti kanalis olen suisa ise näinud, pani imestama küll. Muidugi mitte põhijõuallikas, lihtsalt sobiva tuule korral vähendab kütusekulu.
See uus projekt-ilmselt mainimata fakt et üle ookeani laseb püsituultes ühtpidi küll aga tagasi ikka pigem mootoriga, need elukad ei ole erilised tihttuultes sõitjad

Peeedu, say what? Kas sa ise ka said aru?

Huvitav, aga kahtlane projekt. Mingil salapärasel põhjusel andsid purjelaevad õige kiiresti teed mootorlaevadele. Isegi mootorpurjekad kadusid ajalukku. Huvitav miks? Tundub nagu käidud tee uuesti avastamine...

Purjelaevad olid XIX sajandi keskel tublisti kiiremad ja mõistlikumad kui aurulaevad. Austraalia ja Euroopa vahet sõitis puri aurust kiiremini ja soodsamalt ... kuni keegi monsieur Lesseps kaevas Aafrika ja Aasia vahele ühe suure kraavi. Sealt purjelaevad eriti sõita ei saanud ning järsku selgus, et auruga sai kiiremini. Algas aurikute kiire arendamine, ja siis tulid mootorlaevad. Ja tänapäev.

Mootorlaeval tuli ju kütus kaasa võtta. Ja mootorite kasutegur polnud ju suur alguses. Seetõttu purjekas vedas kaupa rohkem oma suuruse tõttu kuna aurik pidi suure koguse sütt kaasa võtma.
Mida suuremaid laevu suudeti paremate materjalidega ehitada ning jõuallikad arenesid seda hapumaks läks purjekate elu.
Ja tänapäeval on logistika ehitatud ülesse ette teada tarnele. Enamuse kaupade puhul tahetakse teada millal jõuab, et kaikoht oleks olemas ja vastav tehnika ootel, et laiali vedada.
Purjekas mille tulek kõigub päevi tänapäeval üldisesse sadamalogistikasse ei sobi. kui ehk tõesti mingi väga piiritletud kaup nagu autod. Kuskil on eraldi kai ja suured platsid mis täis veetakse ja sealt vastavalt vajadusele tollitakse need mida vaja välja.

XIX sajandi keskpaiga aurikud olid purjekatest aeglasemad oma nõrkade mootorite tõttu ja kasutati külgrattaid, mitte sõukruvi. Esimestel XIX sajandi alul ehitatud aurikutel olid vaid mõne kW võimsusega mootorid. Mootorite võimsus kasvas aasta-aastalt kuni hakkas purjede abil saavutatavat ületama. Ka ilma "Lessepsi kraavita" oleks purjekad välja tõrjutud.
Enamus autode ülemere transpordist toimub Vaiksel ookeanil: Jaapan-USA, Hiina-USA, Korea-USA, Korea-Jaapan.

Seda see on, et enamus autovedusid ei käi üle Atlandi vaid Aasia-Euroopa või Aasia USA vahel. Seal vahemaad pikemad ja purjeka määramatuse tegur suurem.
Lisaks veel enamus riike püüab suruda kohalike monteerimistehaste peale, et osagi raha ning töökohti kohapeale jääks. Nii, et pigem on tegu roheprojektiga ja tegelikult majanduslikult mõeldes sellist laeva keegi eriti ei oota.