Millal kaob viimane kruusatee?

Loodan, et mitte kunagi! Suvalised teed kus sõidab paar autot päevas võivad olla ju kruusateed. Heas korras kruusateel saab sõita täiesti normaalselt.

Kruusateedes on juba kübekene romantikat kui igal pool mujal asfalt. Kuskil metsade vahel, kus maju ei ole, võib vabalt kruusatee jääda, et ka järeltulevad põlved seda liiki teed näha saaksid. Ei ole see elu ainult asfaldil ja betoonil ka nii huvitav.

Kaob viimane kruusatee, pole ka mitte mingisugust lootust WRC rallit Eestisse saada.

Kruusateele tolmuvaba katte ehitamine ei ole majanduslikult tasuv tegevus, nendib Maanteeamet (MNT) selge sõnaga. Ilmselgelt on see mees, kes pole kunagi elanud sellises kohas, kus koju viib vaid kruusatee. Mul hea, sest 10 aastat juba pea koduukseni tolmuvaba tee ja võit on ikka väga suur ja tasuv just ühiskonnale tervikuna. Varasemalt oli see kruusatee koguaeg aukus ja katki, kevadeti peaaegu läbimatu. Auto lagunes , kodus polnud mõtet autot pesta, sest peale 1,5km kruusateed oli auto sama must, kui enne. Aastas tuli mitu korda veermikku parandada. Nüüd ma ei tea,mida tähendab veermiku parandamine ja autot pesen vaid mõned korrad suve jooksul. Mina leian, et tolmuvabade teede loomine on igati tasuv tegevus. Ja maanteeamet ei peagi alati kasumit teenima, Nad peavad ühiskonda teenima.

Sama asi, mu maamaja on 12 km mööda kruusateed. Kahe linna vaheline tee. Eemalt ringiga läheb küll ka asfalttee kuid see aasta võeti asfalt lahti ja terve suve käis liiklus minu teed pidi. Tee tolmas, rappus, täristas- eriti vihased on bussijuhid, ütlevad, et uued bussid kuid juba loksuvad mingid asjad lahti. Lisaks peatustesse vajuv tolmupilv, bussiuksigi lahti teha ei saa. Oma sõiduautol tuli muidu vastupidavad žarniirid vahetada ja need olid järsku väga hullus seisus. Vihmaga ja kevaditi ei taha seal üldse sõita, 4 km ja aknast ei näe isegi välja enam. Sõidad linna, siis poritükke kukub poe parklasse maha...

Räägivad linnavurled, kelle jaoks on kruusatee eksootika. Halloo, inimesed peavad oma tööga seoses sõitma igalpool ja sügis-kevad ei ole kruusatee eksootika, kui pead mööda aukus teed liikuma 5km/h, et sillad auku ei jääks.

Maakoduni 400 m riiklikku kruusateed. Sellest piisab, et auto ülepeakaela tolmune või sopane oleks, olenevalt ilmast. Ja ega linnade tänavadki väga puhtad ei ole, suvel tolmavad, talvel pritsivad. Eelnev on siis musta või tumedat värvi auto omaniku jutt. Hõbedase, helehalli, šampanja või helebeeži auto omanik ei tea tolmust ja porist midagi. Peseb autot 2x aastas.

Pange tähele majanduslikult tasuv. Sinna sisse ei arvestata emotsionaalseid tegureid ja autopesu. Need pigem oma asi. Ainus elukvaliteedi kriteerium on kui keegi sellise tee kõrval peab tolmupilves elama.

Kas meil on mõni majanduslikult tasuv tee Eestis? Minusuguse harimatu jaoks tähendab majanduslik tasuvus vist midagi muud.

Kuskil pannakse piirid paika, et kui liigub 10 tuhat autot teeme neli rida. Või niipalju rekkaid liigub. Ja öeldakse majanduslikult tasub ära. Eks seda saab seostada ka kütusseaktsiisiga, Et Tallinn-Pärnu maantee alguses 30 tuhat autot a 7 liitrit keskmine ja kokku makse niipalju riigile makse.
Aga samas sellist süsteemi meil, et ostad pileti ja n aasta pärast n ehituskulud tasa ja edaspidi remont ja hooldus ning ülejäänud raha kasum pole. Ja ega me ärplemistele vaatamata taha seda ka vaid enamik hakkab kavaldama ja teisi alternatiivteid kasutama.

Kus kohas teil need kruusateed on? Ma ei nimetaks kruusaks seda kõntsa millest teed tehakse. Killustik 16-32 segatud mingi savis***ga mis peale vihma muutub võimatuks kõntsaks, mida survepesuriga peab konkreetselt maha kulutama. Kuival ajal kulub killustik välja ja siis tuleb teravate kivide vahel laveerida.
Saime linnukese kirja -tegime teie tee korda-nautige! Ma siis naudin-veokaga tald põhjas, terve agul hoiab hinge kinni...
Sama teelõiku hooldati vene ajal kruusaga, isegi hööveldada sai ja autopesust ei teadnud eriti midagi. Peale seda kui on enamvähem siledaks sõidetud, tekib höövel ja lükkab kogu selle sousti jälle lahti ja vedelaks ja hakkab kammajaa pihta otsast.
10 aastat nähtud ja tehtud seda teeehitamist siin, et päris tühja koha pealt ei haugu aga ametnik on alati targem.

Ärge nüüd muretsege, kao need kruusateed niipea kuskile.
Kirjas ju selgelt, et riigi kruusateed tolmuvabaks.
Valdadele, ehk omavalitsustele kuuluvad kruusateed jäävad selle programmiraamest välja.

Väga romantiline on just varakevadel, kui teele on oht suisa kinni jääda ja seda põhjustavad just need metsaveokid, kes on üks lüli siis sellest, et meie mets hävib. Ja otseloomulikult armastavad nad sõita kruusateel sama kiiresti, kui maanteel.

Teedel jah erinevad omanikud. Ja kruusas ja kruusal on ka vahe. Mõni tee märjana porivedelikuga kaetud ja teine mitte. Eks see oleneb materjalist. Kui savi ja muud peenosakesed sees siis seda pori tekib palju. Kui puhas liiv ja kivitükid siis mitte.
Asfalteede puhul maanteeamet kontrollib küll koostist ja võtab asfaldiproove ehituse ajal. Vaadatakse, et kõik kihid oleks õigest materjalist.
Vast riigi kruusateedel ka püütakse enda elu mitte liiga raskeks teha ja s ..ta laotades tööd juurde teha. Aga omavalitsuse puhul on kontroll nõrgem ja läheb käiku odavam kraam. Ja kui see lähedal olev kruus on ebakvaliteetne siis pori põlvini.

Kõigi kruusateede kõvakattega kaotamine on väga suure ökoloogilise jalajäljega.
Ilmselgelt ei ole mõistlik igale poole rajada kõvakattega teed, kus liiklus on hõre, talviti neil teedel nagunii talv läbi lumi ja jää.
Riik ei jõua seda kõike majandada ja ei peagi jõudma, asi peab käima ikkagi liiklustiheduse järgi.

Paljud omavalitsused lihtsalt laotavad freesasfaldi kruusateele talude juurde kui see tasuta mõne remondi tõttu käes. Tolmab ka vähem kui tavaline kruus.

Kui ikka liiklust pole hakkab rohi ka sellest topeltpindamisest läbi ronima ja edasi ongi rohu rada ja kui pehmel ajal raskem masin teele satub ? Nii et kuda võtta .

Need kes on Käinud Valaste joal siis seal on juba palju-palju aastaid see topeltpindamine. Eks liigub ka suuri busse ja paar korda päevas lausa suur liinibuss ja mõni rekka eksib ära aga vastu peab.