Hyundai Kona sõitis auto24ringil ühe laadimisega 874,9 km

Mis see keskmine kiirus siis on, kui 35h -iga sõideti 874,9km ja raja pikkus on 3,2km

Mis selle eksperimendi point oli? 25km tunnis veereda? Miks? Milleks?

Mina ka ei saa aru, kõigepealt tehti saksamaal ja nüüd eestis ka järgi vaja teha. Ju siis ajakirjanikel on aega küll ja hyundail raha, et rada nii pikaks ajaks kinni panna. Huvitav oleks palju ioniq oleks sõitnud see on palju ökooomsem mudel võrreldes Konaga

Teeme 100 km ringi, kus on sees 60 km maanteesõidus ja 40 km linnasõiduks.
Maanteel keskmine kiirus 80+ kilomeetrit tunnis, sees nii 70 kui ka 90 ja 110 alad. Ja linnas keskmine kiirus circa 40 km/h, kus sees siis veidi õueala ja linna.
Ja siis reaalsetes tingimustes vaadata, kes on ökonoomsem.
Olgu siis võrdlus eri sõitjate või erinevate elektriautomudelite vaates.
Kui Autoleht kunagi midagi sellist plaanib, siis oleks küll nõus kaasa lööma.

Ringrada ei ole õueala, seal võib sõita ka kiiremini kui leedukate 25 km/h. Normaalne inimene hoiab maanteel vähemalt 80 km/ h keskmist kiirust ning Eestis ei sõida keegi linnas jutti 800+ km. Testi nimi oleks võinud vabalt olla ajaraiskamine vms.

No uudise saab teha sellise katsega. Praktiliselt peaks püüdma tänapäeva autoga Narva või Võrru sõita. Vahepeal pikalt suvel 110 ja nüüd ka jupike 120 ala mis palju energiat võtavad.
See kas Tartu ka saab on vana nali aga eestlast huvitab just see kas saab suvise puhkusesõidu ka vabalt ära teha, risti üle Eesti ja teisel päeval tagasi.

Honda e sai kenasti Saka mõisa ja tagasi. Öösel laadis oma pisikese aku 230V laadijaga 100% täis.
Konaga reaalselt saab Tartu ja sealt tagasi ja ei pea tegema ühtegi laadimispeatust.

Nii tulebki teha päris sõite. Olgugi, et enamikul eestlastel on enamus aega autost mis Saku s ära käib küll aga vahel tuleb pikem ots.
Laadimine on muidugi tore aga kas ajakulu või ebamugavus. Tegin suvel neljasaja kilomeetrise päeva matustel käies. No aega ühelt poolt laadimiseks küll aga Tartus kiriku kõrval ei olnud punkti. Kui oleks nõrgem elektrikas oleks pidanud auto kuskile viima tooma kuni talitused käivad.Aga tavaautoga saab sama teha kaks korda enne kui mingi 3-5 minutine tankimispeatus teha. See on tegelik küsimus kui elektrika poole vaadata.
Lisaks veel kas iga laadija pistik sobib ja kui kiiresti ta reaalselt laeb.

ongi selles, et jätta mulje, nagu suudaks see auto sõita ühe laadimisega ca 875km. Tegelikus elus, tavaliikluses on vahemaa oluliselt väiksem. Talvel tarbijaid ka rohkem taga.

Mõisted-ühikud võiksid ikka paigas olla.
"Autode energiatarve oli vastavalt 7,4 kWh ja 7,5 kWh" tähendab, et kõik need 870+ kilomeetrit sõideti maha 7,5 kilovatt-tunniga. Huvitav, miks akusse jäänud 56 kilovatt-tundi kasutada ei saanud? Oleks ju veel seitse korda kaugemale jõudnud...

Tegelikult oli energiatarve (või -kulu) 7,4 kWh/100 km.

Asja ümber tuleb luua positiivne aura. Nagu üks Saaremaa rohemees 20 aastat tagasi Ida-Viru ökoprobleemi uudise puhul kommis mul kõik öko kuna käib elektriga.

Esitan Autolehe toimetusele väljakutse.
Olemas on täpselt 100 km ring.
Esimene tulemus on ka olemas:
Autoks Škoda Citigo e iV, keskmine kiirus 48 km/h ehk siis kaks korda suurem kui Pärnu ringrajal, režiimiks ECO, ringi aeg 2 tundi ja 3 minutit ning nüüd pasunad ja fanfaarisignaalid hüüdma - keskmine energiakulu vaid 9,8 kWh/100 km kohta. Jälgitud piiravaid ja soovituslikke märke ning maanteel kiiruseks kuni 70 km/h, asulad läbitud viisakalt 50 ja 40 km/h nagu märgid juhtavad.

Inimene ei osta tavaautost kallimat elektrikat selleks, et maanteel teiste kaugenevaid tagatulesid vaadata. Seda enam, et üldiselt on need autod provotseerivalt üle keskmise kiirendusvõimega.
See, et linnas kus palju saab aeglustamisel energiat tagasi jõuab elektrikaga palju ära teha iseenesest selge. Ja kui hakkab särts lõppema siis pole pistik kaugel.
Teine asi on maanteel kus nüüd kohati on ka 120 legaalne. Tehke Tallinnast üle Eesti ots liiklusvoolus püsides ja siis vaadake numbreid. ID 3 paarikümnekilomeetrine ring väikestel maanteedel kus suhteliselt palju piiranguid, ringteesid ja muidu ukerdamist pigem näitas 25 kWh ringi. Eks rahulikumalt võttes ja lihtsalt sõites mitte proovides auto võimeid saab paremini.
Inimestel on vaja kindlust, et X kilomeetrit läbin igal juhul mugavuses kaotamata nii suvel kuiga talvel mitte järjekordset sünteetilist "nii paistab paremini " kütusekulu testi.

Hyundai Kona pikal testil jõudis täna ette esimene 1000 ja sõidetud nii linnas kui paar korda ka Tallinn-Tartu-Tallinn.
Hetkel näitab selle 1000 km kohta keskmist energiakulu 14,9 kWh/100 km.
Eelmisel nädalal vaid linna ja lähivalla sõidud ning laadinud vaid üks kord kontori parklas 4 tundi.

iseenesest huvitav kiirus. aga pange linnas nulli ja vaadake mis kesmine tuleb. Aga noh nii ühtlaselt sõiya ei saa, seega päris 2 korda rohkem linnas ei kima. Aga linnas on elekter ikka väga effektiivne. Amperal võib teinekord sama number ollla ees pikka aega, kui on sujuv sõit ja saab ka regeneeerida nats juurde. Elektriga kiirendamine vajab sellist 2mm vajutust pedaalilt, et olla õlipöletajatega samal kiirenudusel :)

Igal autol läbisõidunumber muutub vastavalt stiilile ja kohale. Kunagi sai platsil auto võetud. Tallinn-Pärnu-Tallinn ja sõidu lõpul prognoosis, et bensiini jätkub rohkemateks kilomeetriteks kui alustades. Kõik sõltub mälus olevast ajaloost.
27 kilomeetrit läbinud Roomster pakkus, et keskmine kulu 27 sajale. Autot oli pidevalt treileritele ja maha solgutatud. Päris sõidul muidugi numbrid langesid üle kolme korra.
Linnasõidu energiakulu olenemata energia tüübist tekib pidevast kiiruse muutumisest ja seismisest töötava mootoriga. Elektrikal saab osa aeglustusest tagasi akusse püüda ja seistes mootor üldse ei tööta Eks tavaautol start-stopiga püütakse sama effekti tekitada.
Maanteel on nö püsikulud pluss õhutakistus mis aga kasvab ruutsõltuvuses.