EL: kliimakriis nõuab rohkem elektriautosid!

Kõigest muust saan veel aru, kuid kuidas vähendavad isesõitvad autod CO2 emissiooni?

Isesõitva juht ei pea tööle-koju sõitma, saab kodukontoris istuda, ja isesõitev ei pane täisvõimsusega foori tagant minema, et enne teisi järgmise foori taha ootama jõuda. Palju just pole..

Aga kujutage ette kui aeglaseks maailm muutub. Praeguse laadimisvõimsusega iga 300-400km järel 2h seista.

Parimad elektriautod 350kW kiirlaadijast tankides laevad 100km jagu 4 minutiga, ning see on tehnika arengu tänane seis, mitte teoreetiline piir tulevikuks, mida enam paremaks pole võimalik muuta. Töö- ja puhkeaja seadusest lähtudes peavad juhid puhkama kauem, kui 4min 100km kohta.

Ma tean ühte nippi veel, mis veel tõhusam oleks - vähem tuleb ringi siiberdada! Sellel oleks kõvasti suurem ja tegelik mõju, võrreldes "kaevandame miljon mäge üles miljardi naftaliitriga, et teha miljon ökoautot" - mille käigus toimub pea mõõtmatu ressursside laristamine. Aga kuidas seda saavutada? Isiklikul tasemel ma liigun sinna poole, olen oma siiberdamist kordades vähendanud, aga igasugu tarbe- ja tarneahelad, Uus-meremaalt puuviljade euroopasse vedu jms...

Jumal ise oma karmi käega või reaalsus, kuidas soovite, lõpetas selle lõputu jandi, et 500 000 tallinna- ja harjumaalast veavad päevast päeva oma lapsi kooli, lasteaeda, huvikooli, trenni, poodi jne jne. See kõik oli hullumeelsus. Nüüdne olukord sunnib kõiki asjaosalisi jalad prse alt välja võtma ja tõelise e-Eesti ehitama.

Õige- nüüd tuleb iga saja põllupealse kipsmaja kohta ehitada kool, lasteaed ja haigla, sest siis ei siiberda inimesed mõttetult linnade ja linnataguste elamurajoonide vahet. Ja küla keskel on üks suur laadimispunkt, kus kõik oma autod ööseks laadima panevad.

Selle asemel, et elektriautodele üle minna, alustage ikka kõigepealt sellest, et tooge inimesed autost välja. Selles mõttes, et KOV (ja nende all olevad liikluskorraldusega tegelevad asutused) ärgu diskrimeerigu jalakäijaid, jalgrattaid, ühistranspordiga sõitjaid jne. Reaalne olukord on see, et näiteks Tallinnas on teedevõrgu infrastruktuur ikka väga autokeskne. Põhjus miks meil Eestis suhteliselt autokeskne on peamiselt Nõukogude Liidu pärast, kuid ka peale seda järgnenud auto ülistamine (inimese hoiakud). Hea näide taasiseseisvunud Eestist Tallinna praeguselt linnapealt Mihhail Kõlvartilt, kes põhimõtteliselt külmutas Tallinna peatänava projekti võidutöö öeldes, et võidutöö ei arvesta praeguseid liiklusolusid (?!). Kui aga ise uurida võidutööd, siis mina küll ei näinud mingeid probleeme selle tööga, sest transiitliiklus ei peagi läbima otse linna südamest (Viru ringilt).

Nüüd aga rääkides olemasolevatest jalgrattaradadest/-teedest, siis Tallinn on küll nukkerseisus (hetkel minu arvates on Tartu Eesti kontekstis kõige paremas seisus, kuid neil on veel kõvasti minna, et maailmatasemel oleksid). KOV volikogu liikmed aga ei saa aru (vähemalt tundub nii), et kui jalgrattur ja sõiduk omavahel ruumi jagama panna (ühel ja samal eraldamata sõiduteel), siis jalgratturite osakaal muudest valitud liikumiseviisidest (autoga, jala, ühistranspordiga) ongi nukralt madal. Just äsja (paar nädalat tagasi) oli Tallinna LV volikogu liige Mart Kallas küsinud, et miks linn üldse jalgratandusega tegeleb kui kasutajate osakaal nii väike on Tallinnas. Vastus väga lihtne: jalgrattarajad on praegusel kujul Tallinnas ikka väga ohtlikud. Kui jalgrattarajad on ohtlikud (ohtlik sellepärast, et sõiduk on jalgratturist vähemalt 2x suurema sõidukiirusega ning eriti magistraalidel on liiklus tihe), siis pole ka imet, et kasutajate osakaal nii väike on. Hea näide saatest Laseris tomatikatsega (Kaarli puiestee/Toompuiestee ristmikul jalgratturite ajutise ohutuse tagamine), kus läks kismaks saatejuhi ning Talvo Rüütelmaaga. Sellest katsest peegeldub väga hästi välja, mida ohutu jalgrattarada jalgratturite osakaaluga teeb (tõstab). Ma võin kihtla vedada, et keegi kuskilt toob välja argumendi, et jalgratta kasutamine on hooajaline. Muuseas sellistes linnades nagu Oslo, Oulu ning Helsinki on ka jalgrattarajad/-teed on palju palju ohutumas seisus võrreldes Eestiga (eelkõige Tallinnaga), aga neil on aastaringselt jalgratturite osakaal vähemalt 10%. Eriti silmapaistvam on Oulu, kus talvel on isegi jalgratturite osakaalus kasv võrreldes suvega (!). Need, kes ei tea, kus Oulu täpsemalt asub, siis Oulu on Helsinkist veidi üle 600 km põhjapoole. Oulus on ka kargemad talved kui Tallinnas. Jalgratturite teema saab kokkuvõtta nii: ohutumad teed tõstavad jalgratta kasutuse osakaalu.

Jalakäijatest ka. Kas olete tähelepannud, kui kitsad Tallinnas tegelikult jalgteed on? Väga hea näide on Vabaduse pst, kus on rohelise lainega foorid sõidukitele, aga jalgteed pole ollagi. Eriti hull on olukord veel postides, mis jalgteedele pannakse, et valgustada sõiduteed. Vabaduse pst on valgustuspostid nii, et nad ei ole jalgtee ääres, vaid keskel (justnimelt keset jalgteed). Tallinna linn on küll öelnud, et nad on rohepealinn, aga hallo-oo, kui motoriseeritud sõidukite (just nimelt autode) osakaal muudkui kasvab, siis te teete ikka midagi valesti.

Mida nimelt valesti? Äkki ikka seda, et Tallinnal ei ole prioriteedid õigesti paika pandud. Tallinnal on hetkese LV koalitsioonil motoriseeritud sõidukid number 1 ning jalakäijad ilmselt alles viimane. Kui ma nüüd ei eksi, siis Kõlvart on öelnud, et ta on omaks võtnud Ameerika liikumisemudelid. Ameerika liiklusemudelis on prioriteet number 1 auto. Kuid kui uurida lähemalt, mida see Ameerikas kaasa on toonud, siis paistab (vähemalt minul) esimesena silma, et kuna autod on number 1, siis autodele on ruumi oi kui palju, aga näiteks jalgteed on nii kitsad või pole üldse. Ühistransport on neil väga kasina katvusega (ühes sellises Tallinnast veidi suuremas linnas (nime ei mäleta) oli ühistranspordikattuvus ainult 7% (!) - võrdluseks Tartu, kus on kattuvus vähemalt üle 70%). Kui tahta autostumist vähendada, siis motoriseeritud sõidukid olgu viimane prioriteet ja esimene prioriteet jalakäijad, teine ühistransport ning kolmas jalgratturid.

Kuidas autostumist on võimalik vähendada ilma, et hakkaks teid ümber rekonstrueerima (ehk et kuidas vähendada motoriseeritud sõidukite liiklussagedust? Väga lihtne: eemaldage parkimiskohad ja koht muutub motoriseeritud sõidukitele ebaatraktiivseks, sest ei ole kuhugi parkida. Oslo näiteks tegi nii ja kohad muutusid palju rohkem inimestele sõbralikumaks/meeldivamaks. Viljandis muuseas samuti eemaldati peatänava rekonstrueerimise käigus kogu parkla ära Vabaduse platsil ning nüüd on see inimestele kui koht, kus puhata, lõbutseda, üritusi korraldada jne. Muuseas suurt kära ei olnud. Viljandlased olid väga rahul, et see koht korda tehakse ja inimestele antakse (parkimis kohti sõidukitele juurde ei tekkinud, vaid kahanes umbes 30 koha võrra). Häid näiteid on Eestis veel: Rüütli tänav Pärnus, Tallinna tänav Kuressaares.

Ühistranspordist ka: inimesed, kes väga ühistranspordiga ei liigu (peamiselt autoga), ütlevad, et ah sääl on asotsiaalid ja bussid haisevad vms. Tegelikkuses on olukord hoopis vastupidine. Asi on inimeste hoiakutes. Autostumine on läinud nii kaugele, et see on inimestesse juurdunud, et igal ühel peab olema auto - ei pea (kui lähimad poed, töökoht/kool, trennikoht on 10-15min raadiuses, siis milleks autot vaja, kui saab kas jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga). Inimesed, kes elavad maal ja ühistransport on niigi nigela sõidugraafikuga, siis loomulikult auto tuleb selles teemas kõne alla, aga linnas ei. Hea näide Helsingist: juhilubade taotlemine kahanes noorte seas pea poole võrra, sest Helsingis ei ole lishalt autot vaja, saab ühistranspordiga, jalgrattaga ja/või jala väga hästi hakkama.

Ma võin siin küll edasi kirjutada, aga ma ei usu, et paljud ei viitsiks pikka teksti lugeda. Ühesõnaga, kui panna rõhku muudele transpordiviisidele (jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga), siis on võimalik autode osakaal alla viia, mis tähendab ka autostumise langust. Probleem on siin Eestis selles, et kuna autod on olnud meil teemaks juba Nõukogu Liidu aegadest alates, siis on see meile juurdunud, et auto, auto ja auto (teised transpordiviisid jäävad lihtsalt tähelepanuta). Lõpetuseks super hea näide Venemaalt, kus teed mõistmatult laiad (eriti ristmikud) Peterburis on näiteks nii, et näed kuute sõidurada, aga 12 autot terves teelaiuses)). Mina ütleksin nii, et autod tegelikult rikuvad linna ilmet ja iludust ning kui neid vähendada, siis pole väga suurt probleemikat nagu siin kommentaariumis välja on toodud ning lisaks oleksid näiteks ristmikud kriitilisest piirist all pool (kriitiline piir on ristmiku läbilaskevõime), mis tähendaks, et ummikuid oleks Eesti mõistes vähem.

Jalgrattaliiklus pole tuhkagi CO2 neutraalne. 30% emissioonidest tuleb põllumajandusest. Palun arvutage 1 km läbimiseks kuluv toidu co2 jalajälg ja pange kõrvale sõiduauto emissioonid.

Tulemus on ehmatav.

Ja kui võtta co2 emissiooni valemisse sisse läbitud km arv ajaühikus on kõige rohelisem liiklusvahend hoopis lennuk sest ta läbib tunnis pagana palju km, niiumbes 800 reaktiivreisilennuki puhul:-)
Lihtsalt näiteks et tõde on suhteline ja sõltub vaatenurgast.
Väide ise pärit ühe meilgi tuntud lennufirma kodulehelt

Huvitav kui näiteks alates 2030 ei tohi sisepõlemismootoriga autosid müüa (sõita ju tohib edasi) siis kas bensu ja diiselauto hind vahetult enne seda kuupäeval tõuseb oluliselt?

Sisepõlemismootoriga sõidukite müügi keelust ka tõesti ametlikus keelekasutuses räägitakse?
Co2 neutraalsetest sõidukitest vast ikka...
Paljusid nn rohekütusi loetakse nullemissiooniga kütusteks. Aga eks seadused muidugi ka ajas muutu.
Fakt on see et 9 aastaga ei kao sisepõlemismootor kuhugi

Siin jah võtmesõna süsinikNEUTRAALNE mitte süsinikVABA ehk siis igale üles paisatud CO2 molekulile peab leidma miski mis ta tasakaalustab ning võib tossamine jätkuda.

Ei tõuse, sest ega kütuseaktsiis siis ära ei kao vaid ikka 3-4 kordistub :D

CNC on tulevik, seda peaks arendama. Kõige säästlikum oleks varustada praegune autopark CNG seadmetega ja keelustada autode tootmine :D 100% süsinineutraalne. Varuosasid ainult vaja :P

Mina ka veel aasta tagasi ei uskunud, et kogu maailm maskides ringi käima hakkab ja muud piirangud, aga näe. Mida siis imestada, et 9 aastaga võib sisepolemismootor olla keelatud?B-)/

Töö- ja puhkeaja seadusest lähtudes peavad juhid puhkama kauem, kui 4min 100km kohta.

Äkki tood selle seadusepunkti välja ka.

Maskide kandmisega on siiski see teema et neid aasias kasutati juba eelnevalt väga palju ja no ega osade usulahkude näokatmise kohustus sellest ka oluliselt erine. Kuid peamine - selleks oli üks kõiki ilmanurki siduv põhjus ja sellegipoolest neid igalpool ei kanta.
Süsinikuneutraalsusega on paraku see teema et meist näiteks mõnisada km idasuunas see ei koti kedagi, vastupidi, fossiilkütuste maa alt imemine ja mahamüümine taevasse laskmiseks läbi co2 vabastamise protseduuri on kogu riigi püsimise alustala. Ja erinevalt nt Saudidest pole ühtki sammu majandusmudeli muutmuse nimel tehtud.
Kogu keskkonnahoid on demokraatlike ja peale selle veel rikaste riikide teema ja selleks ka jääb veel väga pikaks ajaks.
Siin ilmanurgas või siis pigem EU nimelise riikide katusorganisatsiooni juures on tegemist lihtsalt moodsa poliitilise võitluse arsenali osaga, täpselt sama reaalne kui meeletu rohepööre on ka ilmselt kõikvõimalike tähtaegade liikumine tulevikku millegi muu nimel.
Lõppkokkuvõtteks - kuna praegune majandusmydel vajab pidevat raha katteta juurdetrükkimust aga samas on vaja hoida elatustaset kontrolli all siis sobib igasugune
nn "suur eesmärk" et seda raha majandusse valada ilma megainflatsiooni põhjustamata.
Ma paranoiline endateada ei ole agaa iga asja taga kipub lõpuks ikka raha olema kui sügavamalt uurida

kas suurema koguse elektriautode turule tulekuga lõpeb ka nn. "kliimakriis" päevapealt ja maailm muutub hetkega "roheliseks" tagasi? Akude tootmine teadurite-tarkurite väitel muidugi üdini roheline tegevus on (IRW!)