Dacia elektriauto saab olema Euroopa kõige odavam

Ostja jaoks on kaks mõistet- kõige odavam ja väga odav. Kui dacia saab olema euro odavam järgmisest, ongi ta kõige odavam, aga mitte väga odav. Aga tegelikult on ostja jaoks kõik kallis, sõltub muidugi rahakotist.

See kõige odavam on pahatihti pigem reklaamimaiguline avaldus. Kogu varustus maha katkutud ja reaalselt läheb diiliks ikka koos lisadega ning siis on ainult pisut odavam osta kui mõni järelturul kõrgemalt hinnatud bränd.
Samuti võib juhtuda, et odavmargil on tehtud mõni pisike möödalask. Näiteks istme juures olen tundnud juba salongis, et ei toeta siit ja sealt mis aastate jooksul teistes autodes on elementaarne. Või pedaalid rool ja käigukang minu harju keskmise kehaehituse puhul korraga pole mugavad käsitleda.
Nii mitugiodavamat ja mulle taskukohast marki olen vähemalt mõneks aastaks just selliste tegelikult pisiasjade pärast enda raha eest tehtud ostude nimekirjas välistanud.

No tervet marki vast ei tasu välistada, mul mitu riistapuud samuti sobimatud aga teine mudel samast margist tipptopp.
Mul on isiklik kriiks autost väljavaatega, kui a-piilar on ikka labidalaiune no siis mulle ei sobi. Miskitpärast just mahtuniversaalide teema see, tundub mulle. Vandenõuteooriana pakuks et just see on üks põhjustest miks linnajeebid mahukate turusegmenti söövad...

Eks igalühel ole oma eelistus ja mis kasu on sellest kui sama margi linnamaasturil või suurel maasturil on need pisiasjad tipptopp. Lihtsalt mina kuni jalad kannavad eelistan tavakõrgust autot. Muidugi ei välista, et vanuse või mingi trauma korral kiirelt ümber mõtlen kui enam istmele laskuda ja istmelt tõusta ei taha ja äkki ei suudagi.
Siis äkki isegi tänane sõimusõna mahtuniversaal on äkki mugavuse tipp isegi kui auto täitmiseks ei ole ei asju ega osalt omade geenite koopiaid.