Kolumn. Tigas: Mis teil viga on?

Number kirja avaldus politseisse/kindlustusse.
Tean oma tuttavate baasil et parimad politsei-proksi uurijad ostetakse kindlustusfirmade poolt üles, need vennad leiavad endiste kolleegide kaasabil nii mõnegi enda arvates püüdmatu kaabaka üles ja panevad maksma. On minugi "salaja" katki sõidetud haagise lõhkuja kätte saadud, mulle maksis jah küll kondlustus aga põhjustaja pandi maksma +siis väärtegu politsei poolt ka kaelas.

Ei jõua enamus vastutulija numbrit kirja panna või lihtsalt ei jäe meelde kuna aju ehitus on erinev ja kellel numbrid kellel tähed ei tekita muusikat peas. Ning sellises olukorras on muid muresid esimesel hetkel nii ehk naa.
Peale selle tekib vaidlus kas kiirus oli ikka suur või oli tegu halbade asjaolude kokkulangemisega. Või lubas tee valdaja liiga vara tõsta kiirust või töö teostaja kasutas vale tehnoloogiat.Või äkki tema sõitis normaalselt aga sina ise suure kiiruse tõttu sõitsid õhus heljuvale kivile otsa.
Eks firmadel valdajal on mõttekam vaikselt asi ära maksta lootuses, et kõigini inf ei levi ja seega ei esita ka kahjunõuet.
Aga kui hakata teise autojuhiga protsessima ja ta ullike ei ole jäeb sõna vastu ja raiskad meeletult aega ilma garantiita tulemuse osas. Nii, et pigem pange autosse kaamera.

Videoregistraator.

Tegelt tahaks päriselt teada, mis pärast on kruusateedel lubatud 90 km/h?

Ja kui poleks lubatud, siis kõik kohe kindlasti järgiksid reegleid? Liiklus on meie kõigi ühine keskkond ja kui seal on selliseid tegelasi, kes reeglitest ja kaaskodanikest ei hooli, siis ei aita ükski piirang. Tark juht valib kiiruse vastavalt oludele ja arvestab ka teistega, t-piil käitub ikka nagu ise heaks arvab. Meenutagem hiljutist isa numbrimärgiga bemmi rallimist tallinnas.

Hakkame igale metsasihile märke panema. Järgmisena hakkame tegema igasugu reegleid mis kiirusega tohib ringteel sõita ja vasakpööret teha. Ja loomulikult paneme ikka märgi ka. Neid ongi meil nagu vähevõitu.
Muideks 60 aastat tagasi olid sellised reeglid mis kiirusega manöövreid teha täiesti LE-s olemas. Autosid oli vähe ja tsikleid umbes samapalju kui tänapäeval jalgrattaid ka ja surma sai 200 inimest aastas.
Sa võid kõike reguleerida aga asi on tegelikult inimeses.

Ei oska öelda, kuid kui aega alt eksiks külavaheteedele ka mõni kiirust mõõtev patrull siis ilmselt mingi osa hakkaks ka järgima.
Elades taolise tee ääres ja teades kohalikke, on näha selge vahe ka auto omandis. Isiklikud sõidukid hoiavad kiirust u 60, tööandja sõidukid aga 90-100 kmh, olenemata lahtistest kividest, aukudest, "trepist".

Väga tihti läbi aastate traagilise õnnetuse koht mingil teel kus kohad mida tee ühendab on tuttavad ainult kohalikele. Liiklussagedus ka olematu aga kohalikud teevad vägitegusid tihti paraja auru all või pole juhi ja auto paberid korras. Nii, et tegelikult vajavad meie kõrvalisemad teed tihedamat kontrolli. Aga politsei on sedavõrd õhuke, et lihtsalt seal lippu näidata suurt ei jõua. Patrullid suunatakse ikka sinna kus autosid palju.

Eesti liikluskultuur ei ole kiita, olin just 2 nädalat Leedus ja liiklesin oma sõidukiga, eksisin ridadega mitmeid kordi, no ei tundunud küll liiklusraevu, sama ka Läti teedel, kes jääb maanteel jalgu, sõidab paremal tee serval ja kõik saavad kenasti mööda, aga siin Eestis seda pole kahjuks. Muidugi numbreid ei tunta kuskil ja tuld antakse igal pool.

Mul on kahju, et ma sellise "nutulaulu" trükkimist oma rahakotist Autolehe tellimisega toetan. Õnneks on seal peale Tigase ka häid kirjutajaid.. Muide, oma kalli klaasi pärast värisedes võib ju alati seisma jääda. Aitab pea alati.