Uued elektriautod Eestis - auto24 proovisõit

See proovisõidu teema on ennast ammendanud, oli näha juba kui nad seda trabanti näitasid, et ideed on otsas ja eelmine kord ja nüüd soojendati ka vaid vana supp üles.
Piinlik juba vaadata.

Jäi mainimata, et Mazdal ei ole võimalik fake engine soundi välja lülitada

Elektriautodega ei tee revolutsiooni, kui sa oled kooner ja poed peitu põhjendusega, et keskmine inimene vajab 50km päevas... tootja seisukohast on see mõistetav. Pikas perspektiivis ja tarbija seisukohalt on see halb valik, kuna sa peab omama 2 sõiduautot ja suhteliselt lühikese läbisõidul pärast põed sa ka ärevust. See ongi põhjus, miks Teslal nii hästi lähenb. VW valikus ainuvõimalik valik. Väärtust lisab seegi, et Elon on proovinud ID3 ja kiitnud selle heaks autoks.

Mazdal on plaanis MX30le range extender nende endi wankel mootori kujul lisada, mis siis töötab generaatorina, just selle samuse probleemi lahendamiseks, et kui ongi vaja pikemalt sõita siis selle wankel mootori saab korra aastas tööle ajada. Teatavasti wankel mootoritel on omad probleemid, nagu apex tihendite kulumine, suurem kütusekulu, suurem heitgaaside norm, jne. Aga kui seda mootorit on vaja paar korda aastas kasutada siis need probleemid ei tule päevakorda. Eelisena on need mootorid kompaktsed ja kerged. Tõenäoliselt odavam ka toota kuna liikuvaid osi on tavalise sisepõlemis mootoriga võrreldes kõvasti vähem. Eks näis mis selle range extenderi hinnaks kujuneb, aga paberi peal on sellel parem eelis kui tänapäevastel pistikhübriididel, kuna generaatorina töötaval mootoril pole vaja lisada vahele käigukasti mis lisab komplektsust ja hinda.

Neil, kes paar korda aastas pikki sõite teevad, pole tarvis kahte autot omada - palju odavam on kas fosiilauto või pika ulatusega el.auto neil puhkudel rentida. Kes igal nädalavahetusel vaatamas käivad, ega hunt metsas elavat vanaema ära söönud pole, neile lühikese ulatusega el.auto ei sobi.
EUst on range extenderid ära kadunud - keegi ei hakka kontrollima, kui palju kasutaja seda kasutab ning sellised autod on pistikhübriididega samasse patta pandud.

Kui alates hinnaga saaks, siis Ww vist parim valik. Kõik suht sama hinnaga. Praegu müüakse seda ID3 50 000-

ka vana elektriga saab pikki otsi sõita 4x odavam, lihtsalt arvestad omale laadimise ajaks koha, kus saad süüa st aega teisti tarbita.
Ka fossiiil autode omanikud teevad söögipause, aga auto seisab neil nii sama. kahe kuu jooksul sõidetud Tartu ja kodu vahet kokku 8000km ja seda 100km ranget omava vana elektrikaga, teine auto mida pikamaasõitudeks hoidsin, müüsin maha, kuna see oli mõtetu selleks teist autot omada, kui elektrikaga on 4...8x odavam sõita. St praktika kinnitab et arvamised enne tegelikku kogemust on valed, sest EVd kasutatakse teisti ja odav kilomeetrikulu annab tegeliku vabaduse poole rohkem liikuda.

Kui inimesel on eesmärk kuskile jõuda siis ei tehta pidevalt söögipause vaid vuratakse Eesti teise otsa ära. Ja kui tehaksegi siis valik söögikohtadest kus ka kiiresti särtsu juurde saab on piiratud.
Pikki otsi sõidab enamus ka mingi erakorralise sündmuse pärast. Näiteks matusele nii, et kirikute, surnuaedade ja tavandimajade juures peab ka laadida saama.
Arvata, et fosiilautot on kerge ja odav rentida pikkadeks sõitudeks on ka tulevikus keeruline. Seda tahetakse ju piiratud ajal ja siis kõik. Ilus suvine nädalavahetus. Äkki ainukese rannailmaga aga enamus aega huvi nende vastu vähene. Enamus aega seisev auto tähendab, et teenuse hind laes ja maksevõimelisi vähe. Mis tähendab, et ka autode arv mida pakutakse väheneb.

Niikaua kuni eestis on ainult paar CCS laadiajt, peab ikka kahte autot omama.

Eleportil on 22 CCS laadijat, muud firmad lisaks. Aga nad paiknevad põhiliselt Tallinnas ja neid on kahtlemata liiga vähe.

Ega paljudes kohtades tee ääres ei olegi sellist elektrivõimsust, et paneme putka püsti. See tuleb ränga rahaga välja ehitada. Kui neljarealine unelm täitub siis oled senisest infrast ära lõigatud ja kas keeruline mahasõit või tuleb mingi plats rajada.
Ja laadijate kasutamine võib väiksemates kohtades olla ebaühtlane. Kohalikud laadivad enamasti kodus ja järsku olgu Joala Narvas, või Kalmer Kiidjärvel Tänak Elvas või mõne suubändi kontsert Tartus ja võõrast rahvast voorib paar nädalat või lausa üheks õhtuks kokku ja tahavad laadida massiliselt. Ja soovitavalt kas paari minutiga enne üritust või siis, et saaks kontseri ajaks auto laadijasse unustada. Mis muidugi teistele ei meeldi.

Pikemate otste tegemiseks on vaja vähamelt 100 kW laadijaid ja neid on mingi kolm tükki. Ja Elepordil on ainult üks 160 kW ultra-kiire laadija ja kas seal kaks autot 100 kW võimsusega saavad laadida.

Kõik on tore, aga omale võtaks vaid VW. aga paruk jääb seegi valikust välja sest on liiga kallis ja ebamugav (külm plastik). See selleks. Tegelikult ei saa elektrikad niipea massitarbe autodeks, olgu see hind nii sodne,kui tahes. Kujuta nüüd ette, et lähed kusagile publikuüritusele ja tead, et seal on kusagil ka laadija, aga sama mõtleb peale sinu veel 100 või 1000 autoomanikku. Huvitav, mitu aastat läheb, et need kõik masinad seal saaksid laetud? Kõik tahavad ju korraga laadida.

Sõidad edasi tagasi nagu põrkepall ja selliselt kogu aeg! Onju!
Kui tuleb 600 km masin, siis vaja sõita Vilniusesse ja tagasi KOHE! Viu ja viu - jätke see hääl elektrikatele!
Tasub mõni masin ära proovida, siis ehk ka natuke vähem vingumist!

No mina mõned aastad tagasi proovisingi järele, ettevõtte autoks tahtsin. Ei sobinud, ei tohtinud saba vedada, ei käinud suvilas laadimata ära, mitteükski müüja ei andnud selget vastust talvise läbisõidu kohta (andsin konkreetsed tingimused ette, miinus 10 jne), akude kestvuse ja garantii kohta ümmargune mula jne. Lühidalt, ei olnud sobivat autot, ei olnud usaldust äratavat müüjat ja lõpuks ei olnud enam ka ostutoetust ja siis loobusin.
Aga täna, teate, ma ei viitsi seda kadalippu uuesti läbi käia. Mul on kesksoomes semu kes nendega igapäevaselt tegeleb, on oma ettevõttega üks asjalik automüüja kel enda pereski 2 elektrikat kasutada ja järgin tema soovitust - ära veel osta.
No ma ei osta.
Küllap peagi tulevad sõidukid mis sobivad ja siis võtan asja jälle päevakorda.

Loomulikult vara veel, aga keegi peab ka kohver või telliskivi kaenla all ringi patseerima nagu esimeste mobiiltelefonidega, ning ulmelisi seadme ja kõneminuti hindasid (loe sidemastide ehituse) kinni maksma. Ometigi kaalus ulmehind üle odava lauatelefoni.
Kui Eestis avati esimene NMT võrk 1991, oli algul ka ainult mõni sidemast, 1998 kui avati esimene GSM võrk, olid mobiiltelefonid juba massiliselt kasutuses ja 3 aastat hiljem inimesed loobusid massiliselt lauatelefonide lepingutest. Ehk täpselt 10 aastat hiljem, 2001, oli lauatelefon turult väljasöödud.
Elektriautoga on vastupidi, siin ei maksa kilomeetrile kuluv kütus praktiliselt midagi, samuti on elektriauto kui sellise masstootmine odavam ja vähem tööjõudu nõudev. Lihtsalt aku on ülikallis ja liiga algeline. Kohe, kui aku probleem lahendatakse, loobuvad kõik bensiini kasutamisest. Kuna auto on ikkagi kallim kui mobiiltelefon, siis kõik võtab rohkem aega.
Kui lugeda 2011 turule tulnud Nissan Leaf või veel parem, 2012 turule tulnud Tesla Model S, esimeseks telliskiviks kaenla all, siis 20 aastat hiljem, 2031, on sisepõlemismootoriga auto tänavapildis juba haruldus. Just tänavapildis, sest ainult sisepõlemismootoriga (pistik/hübriid võib) autodel on linnasõit siis keelatud. Uskumatu.
Mobiiltelefone ei sundinud riik kasutama, elektriaotode kasutuselevõtul on aga lisaks riiklik sund ja tähtajad taga.

Mobiiltelefon tegi elu mugavamakas. Esialgu küll kallima hinnaga ja miskit suurt tuli kaasa tassida, aga mugavus kaalus selle üles ja kui viskasid ta sisepõlemismootoriga auto istmele, ei olnudki asi hull. Elektriauto ei tee elu mugavamakas, vähemalt rohkem sõitva inimese jaoks mitte ja kui sõidad vähe, siis kallis ostuhind ei ahvatle, sest hinnavahe tasateenimine venib väga pikale.
Elektriauto peab hinnalt olema võrdne tavaautoga või natukene odavam- alles siis hakatakse neid rohkem ostma, esialgu küll pere teiseks autoks, sest maale vanaema juurde minnakse siiski vedelkütuse abil. Aga kuna meil nagunii levib ääremaastumine ja kõik vanavanemad kunagi surevad, siis varsti enam maale ei sõidetagi ja kaob ka vajadus vanakooli autode järgi.

Elektriajamiga autode praegune kasvukiirus on võrreldav autode kasvukiirusega 1920-1930 aastatel. Kütusepaagitehast ei saa nädala või kuuga akutehaseks ümber ehitada, see paneb ühelt poolt kasvu kiirusele piiri. Aga vaadates milliseid summasid autotootjad täna el.autode juurutamisele kulutavad, on neid paari aasta pärast kordades rohkem.

Vaadake Saksamaa autoesinduste veebilehti: ⅔ nimekirjast on hübriid, pistikhübriid või elektriautod. Meil vastupidi veel. Aga kui linnades (kesklinnas) keelatakse sisepõlemismootoriga autode kasutamine ja on soov ka maakodus iganädalaselt käia, samas ei taha kahte autot või ei suuda kahe renti maksta, siis ongi "Saksamaa käes" - hübriidauto kahe mootoriga. Linnas elekter, maal bensiin. Karta on, et brüsseli surve kiirendab "asjade" käiku. 100% linnainimesed "mutetsevad" järgmiseks autoks elektriauto (parkimissoodustused, ühistranspordirajad, 0 CO² vaba automaks vmv), kahepaiksed ja lähivalla inimesed hübriidi ning 100% maainimesed jäävad vana juurde. Jaotus võiks peagi olla ~ 20/80/20% vastavalt.

Hübriidauto ei saa olla lõplik lahendus, sest sa maksad kokkuvõttes kahe tehnoloogia eest. Sellisel autol on kaks mootorit, kaks kütusepaaki ja selle võrra on kallim tootmine ning sinu jaoks ka hoolduses kallim kui võrrelda hübriidi ühe mootoriga autoga.