EL hädas: avalikke laadijaid vajalikust neli korda vähem

Hakkab tulema ... + siis velle see et iga laadija jaoks on põhimõtteliselt eraldi äppi vaja :)

Nüüd tuleb hakata projekte ja kooskõlastusi tegema. Need võtavad oma aja. seda enam, et korraga tuleb palju taotlusi. Kiiremad võtavad võrguettevõte võimsuse ära ja kes sabasse jääb see saab peenikese traadi kui sedagi.
Pärast on kõik kopajuhid elektrikud kuni asfaldi taastajateni ülekoormatud. Hinnad laes aga tööd ei edene.
Kolme aastaga võimatu ülesanne. Tüüpiline värk kui asju ei aeta kõiki aspekte kohe silas pidades.

pigem arvaks, et akude mahutavus ja laadimiskiirus kasvavad kiiremini kui Euroopa Liit jõuba laadijaid üles panna. St selleks ajaks kui need 700 000 laadijat püsti saavad, on vähem kui 8 tunniga võimalik laadida aku 80%-ni mahutavusest ja sellega omakorda võimalik sõita 500-1000km sõltumata ilmast ja aastaajast. Siis poleks laadijaid üldse vaja v.a. hotellide juures ja tarbesõidukite tarbeks.

"...sest muidu võib keskkonnasõbralikust elektriautostumisest ainult unistada"

Kes veel peale keskkonnasõpradest rohepeerude ja muude globalistidest eliidi sellest unistab?

Arendada on vaja hoopis kodulaadimist, kuidas lasnamäe elanukud saaksid laadida oma elektriautot? Äkki peaks lisaks kortermaja ehitusel nõutava parkla kõrval ka elektriauto laadimise võimaluse loomise kohustuslikuks tegema jne??

Ükski hruštšovka elanik ei osta elektriautot seni kuni pole võimalik kodus laadida. Seni on see ainult eramajade luksus ja elektriautostumisest võib ainult und näha.

Aga vb ei peakski kortermajade juures elektriautosid laadima vaid CNG biometaani paralleelselt rohkem toetama. Praegu EL absoluutselt ei toeta CNG autode levikut. Natuke vb rahaliselt aga jutt küll mitte.

Iga uue ärihoone, kaupluse, lasteaia ja kortermaja parklas peab olema elektriauto laadimise võimalus.

Aga õnneks tuleb vool pistikust ja loodust ei reosta!

Mälu järgi on Saksamaal kommerts ehk era kiirlaadimisjaamas ühe täisaku laadimise hinnaks 60 ... 70 eurot ehk sama palju kui väiksema bensiiniauto täispaagi tankimine. Kus on siin kokkuhoid autoomaniku seisukohast?

Biometaani tootmisvõimalused on piiratud - toorainet on tühiselt vähe asendamaks diislit ja bensiini. Elekter on jällegi asi mida saab toota peaaegu kõigest, mis energiat sisaldab, sh. biometaanist.

Uutele arendustele võib nõude esitatada. Aga kõiksugu mäed ja muud korterelamute piirkonnad on 30-60 aastat tagasi ehitatud. Nii meil kuiga mujal on vana elamufondi meeletult.
Seal tuleb teha projekt. Kooskõlastada ning siis asuda kaevama kaableid rikkudes olemasoleva ala. Pärast kõik taastada. Minu majal tahtsime parkla ehitada. Tükk aega arutati. Nagu ikka kellel autot pole sel pole vaja. Aasta kulus projektile ja kooskõlastusele. Veel tuli välja vahetada kommunikatsioonid, et pärast kohe tehtut ülesse ei kaevaks. Ehitajatel tuhat tegemist. Käisid vahepeal kuskil lõpetamas Ongi teine aasta läinud. Nii, et asfaldi panek tuleb kevadel ehk juba kolmas aasta. Ega tegelikult raha ka polnud ühistul nii, et kevadeni korjame.
Sellise nõudluse puhul nagu Brüsseli udud ette kujutavad ei jätku lihtsalt kellelgi ehitusvõimsusi, et 3 aastaga ära teha. Seda enam, et pärast nõudlus langeb ja investeerida on mõtet kui selle ajaga kulud tasa ja korralik kasum olemas.
Pigem on tegu unistuse ja eputamisega kui tõelise asjaga.

Võib ka vastupidine olukord olla, minu linnakodu esise parkla linn tänavu renoveeris, samuti oleme oma maja paar aastat tagasi täielikult renoveerinud. Nõuka-aegse standardiseerimise tagajärjel on majas elektriühendus mis kataks kõikide korterite elektrivajaduse ka elektripliitide ja lisakütte korral, samas on välja ehitatud gaasitorustik ja kõigis korterites hoopis gaasipliidid (ükski korter ei ole gaasiühendusest loobunud). Renoveerimise käigus sai katus päikesepaneele täis pandud, seega ka nn roheline energia omast käest võtta. Ehk siis laadimise kohapealseks korraldamiseks piisaks lisavoolumõõtjast, u 10 m kaablist maja soklikorrusel ja pistikust maja sokli välisküljel mis on parkimiskohtadest 3-4m kaugusel ehk siis ilmselt auto enda kaabliga otse ühendatav.
Lihtsalt keegi pole huvitatud, ka on kiirlaadija kompleks (4kohta) ühele poole jalutades u 300m kaugusel ja teisele poole jalutades pisut kaugemal, umbes poole km kaugusel.
Kipun arvama et tiheasustusalal laadimise ja laadijate väljaehitamisega suuremat probleemi ei ole, mure ikka pigem hajaasustuses.
Ps. Naabermaja ees on piirkonna alajaam ja selle kõrval parkla. Järgmine alajaam on on meie ja tolle lähemal asuva kiirlaadija vahel... Nõukaaegse etapiviisilise planeerimise tulem

Biometaani toorainet on piisavalt, et sõita autodega ja asendada kogu tarbitav gaas sellega. Pole lihtsalt tootmisvõimsuseid ja maagaas on hetkel hulga odavam ka.

Paku, mitme lehma nädala "toodang" on vaja kokku koguda ning kääritada, et 1 sõiduauto saaks biogaasiga Tallinnast Tartuni sõita? Ja mitu lehma on EUs ning mitu autot? Ja millega põlde väetada, kui lehmasõnnikust tehakse biogaasi?

Ega süsiniku siis väetis ei ole, ikka sita sees olev lämmastik on. Praegu kasutatakse ainult murdosa sitast ära. Gaasitootmisjääk on puhas väetis aga kangem kui otse lehma persest tulev sitt.

Ega paljud värsked sõnnikud hästi väetamiseks ei sobigi. Kole kanged ja kipuvad taimi põletama. Kas seistes haitub metaan õhku või püüame tahases kinni vahet ei ole. Samamoodi võtame nö rohujäägid mis mulda parandavad ära selle asemel, et kohapeal purustada ja maha jätta.
Aga küsimus on pärast, et see kompost tuleb tagasi toimetada. Muidu lihtsalt kurname mulla välja ja peame rohkem mineraalväetisi kasutama. See ka kulu, sest tihti ei saa päris nii, et mõlemad otsad oleks täiskoormad.