Keegi kavalpea on igapäevased uudised (mida meie kartellimeedia eriti vahendada ei soovi) vormistanud lahedalt kunstipärasel viisil sõidukeeldu tähistava liiklusmärgi peale:)
Oleks loogilisem, kui tegu oleks ala märgiga, sest praegu oleks see nagu keelumärk ainult autojuhtidele.
Mis aine jätab kõige paksema ja parema puhastusomadusega vahu autole?
Eestis on igasuguseid aktiivvahu keemiaid aga milline eemaldab ka kõige sügavama putuka mustuse ja kergema pigi täpi?
Ma juhtusin ostma Aircommist survepesuri vahu otsiku ja vahu keemia DLS125. DLS125 pesuaine on täielik jama kanna mitu korda peale ja tulemusega ei jääks rahule. Üks ühele veega pooleks soovitati teha müügimehe Kaido poolt.
Kes millega kokku on puutunud endale jäi silma üsna mitmed ja lisan ka DLS125?!
Probleem esineb 2007a MB CLS320 CDI 165kw. Muidu sõidab ja toimetab väga hästi ning astub ka väga viisakalt, aga viimasel ajal hakanud sõna otseselt öeldes kinni "pooma" või hüppama.
Toon näiteks: Foori tagant alustades, gaasipedaal umbes kolmveerand alla surutud ja kui pöörded umbes 2,3-2,7k peale jõuavad poob kinni ja hakkab hüppama(sõna otseselt öeldes hüppama).
Isegi juba varem liikuval(ütleme nt:60km/h) laba andes poob ka kinni 2,3-2,7k peal.
Eile proovisin 2 asja:
1. Kick-downi tehes gaasipedaalile siis hakkas ka hüppama 3,5tuhande pöörde peal mis pole nagu varem juhtunud.
2. ca30km/h veereval autol kiirendasin ainult ühe käiguga jaa kõik tiptop
Niikaua kui gaasi peal hoiad, niikaua ta hüppab. Järjest tihedamaks on hakanud see hüppamine esinema laba andes.
Kast ise toimib väga hästi ja sellega absoluutselt probleeme ei esine.
Tegin ka diagnosti, kus ainukeseks veakoodiks tuli tahmafiltri ülerõhk(ehk tahmafilter läbi, sest summuti seest täiesti süsimust, kui tagant vaadata).
Põletasin ka maanteel tahmafiltrit(1,8-2,4k pööretel umbes 20min). Esimene kiirendus peale seda oli 5+, kuniks teise kiirenduseni kus poos jälle kinni.
Ehk kellegil sama probleem esinenud ja oskab aidata(ehk pole asi üldse tahmafiltris).
Mõtlesin vahepeal et tahmafiltri alt ära võtta ja nö "ära pesta" aga kardan et nädala pärast sama seis.
Mõtlesin ka välja programmeerida ja teha korralik chip masinale, aga kardan et see ka ei aita.
Autoks siis 2008 a 2.0 mootoriga diisel .110 kw.külma mootoriga kõik ok hakkab sooja puhuma , niikui mootori temperatuur tõudeb üle poole hakkab ise külma puhuma ja kui sõidad nii juba 100 ga temperatuur ka tõuseb juba punase peale , kui pedaali järgi anda lasta nagu vabalt joosta temperatuur langeb nii keskele ,kui jälle gaasi annad tõuseb ka tempertuur ja puhub külma salongi .termostaat vahetatud sama jama .
Tere. Otsin kedagi kes tunneks vana transiti mootoreid 2.5 diisel vabalt hingav. Auto eest kõik juba lahti seega plaanisin mootori rihma vahetuse ka ära teha. Äkki on keegi tark kes viitsiks asja arutada lähemalt natuke?
Veoautojuhist parkimisgeenius!Täna ennelõunal Mustamäel Kadaka tee/Kadaka puiestee ristmikulTegu tuntud firma kallurautoga.Küsimuse peale,et kas nii on viisakas parkida autot,kostis Hans,kas ei mahu mööda või/olin jalakäijana kõnniteel.Mölakaid ikka jagub liiklusesse :(( !
Et tegu siis rolliga Intermoto R8 käima läheb töötab ilusti aga aga hakkad pöördeid andma hakkab mingi asi piirama mootori tööd ja mootori tuli läheb põlema hakkab vilkuma. ja kus juures tal on pöörete lugeja siduri kaane peal või juures pildil..
to.
Sinu sarkasmil võib point sees olla :)
Kas keegi aitaks selle Honda osas aru saada, millest selline kahtlane teema?
Võtsin DNA raporti. Seal märgitud odomeetri näiduks 17.03.2020 tervelt 263000km kuid juba 28.03.2020 kõigest 1643 km.
Mingid arved ja raamat näitavad väikest läbisõitu. Näiteks ühel arvel (06.11.2019) märgitud läbisõiduks 157721km. Seda kinnitab ka hooldusraamat. Näiteks ühel arvel sept. 2017 läbisõit 119000km. Müügikuulutuses 163000 km, mis ei lähe üldse kokku Auto DNA raportiga. Kas mõõda paneb auto DNA raport või see hooldusraamat ja arved on hoopis võltsitud? Viimasel juhul oleks ju tegemist lausa pettuse ja kuritööga. Kas keegi oskab hinnata, mis siin on nüüd vale ja mis õige?
Peaaegu eranditult linnasõit Tallinnas, mida ilmestab keskmine kiirus. Linnaliikluse mõttes sõidud liiklusvoos või tiba kiiremini. Pikemad maanteesõidud vaid mõnel korral aasas. Väga ei tõmble ja üritan sujuvalt sõita, mis nähtub ka rohelise lehekese skoorist. 1.5 TSI. Rohkem peensustesse ei hakka minema, lihtsalt nendele eelmistele numbritele vastukaaluks.
Toyota Urban Cruiser 1.6 D 66kW mis peaks olema 1.4 D4D 66 kW on korralikult tagasi keritud praeguse müüja poolt 287 290 pealt 209 280 peale. Väga libe sell võiks öelda, et paras pugeja ja ilusa jutuga. Kindlasti jääda väga kriitiliseks, sest auto on kere poolest vett ja vilet näinud, roostet ning mullitamist leidub. Samuti põhja alt paras roostekäkerdis. Keretöid vajab kindlasti, sest kõrvalistujapoolne plastik äär on lahti ja plekk tagumise ratta juurest kõvasti roostes, plastiktüüblid katki ja on üritatud parandada kehvasti. Teemakangelasele helistades on kõik viimase peal mis autot puudutab. Lisadest puudub püsikiirusehoidja ja tehes asjakohase märkuse sel teemal ei suvatsenud kuulutuses ära parandada. Puudub ülevaatus ja arvatavasti nii libedalt läbi ei pääse, sest on platsi auto. Kettad roostes ja pidurdab mannetult. Salongi pole raatsitud korralikult puhtaks teha määri veel riided ära kui ei jälgi kuhu istud. Aga tõele au andes sidur toimetab tõesti hästi. Kindlasti vaadata õlivarrast kuna ei lähe korralikult sisse ega tule ka välja, jõuga pidi välja kangutama ja peale seda ei läinud sisse tagasi nii nagu ennem.
Eh paljud ei tea aga nüüd kes loevad seda saavad teada, suplem. heat on audi diislitel juba ma ei teagi täpselt aga juba mu 96 aasta c4 peal, nüüd ka c6 ja q7 peal, mis minul olnud, aga tegu siiski ökonoomsus variandiga, ehk kui too off panna siis climatronic ei võta jahutusvedelikku täiel tuuril ja laseb mootoril kiiremini soeneda, seega geneka koormus lühiajalisem, aga millega kütab? eh jah, huvitas mindki, peale uurimist pole asi muutunud üks raas, vag kasutab siiani eelekaid mootori töö ajal ja läbi raami takisiti vanematel (pildil, sestap see huvitama hakkaski, miks vendikata autol raamitakisti oli ja ühendatud),
mida benakatel jahutusvendika kiiruse muutmiseks kasutati.
Põhimõtteliselt võtame kokku, AUX heat. on webasto sätte ja supplem. heat on mootori ja kliimatroniku vaheline kompromiss, põhimõtteliselt kui off panna saab mootori kiiremini soojaks. Elektriline salongiradikas oli lisavarustus ja seda mmi agsed autod ei teadnudki enam, selle asemel oli webasto/ebers...plaplapla.
;)
Palun abi
Milline juhe võiks olla siit karbist otse kaugtuledele, et saaksin teha ühenduse releele ergutusvooluks. v. kas üldse siit saaks selle kätte? Nimelt tulede juurest kõik juhtmed peidetud ja lähevad otse kuskile kere vahele. Ehk leidub targem Hyundai mees/naine elektrik kes annaks mulle suuna edasi liikumiseks surnud punktist
TO wb: vaata korraks suurt pilti - see, kui RMK manipuleerib statistikaga, ei ole enam ühe metsa (ühe ökosüsteemi) probleem, vaid turusolkimine, mis mõjutab palju rohkemaid ökosüsteeme, kui RMK üksi hävitada on jõudnud. See on omakorda otseselt seotud sellega, mil viisil on võimalik muud loodusvaenulikku inimtegevust loodusel endal kompenseerida. Ehk teisisõnu "hävitame aeglasemalt" (samal ajal kui enamus maailmast saastab rohkem kui meie siin tillukesel maalapil) vajaks hädasti asemele mehhanisme, mis loodusel endal laseks end kiiremini parandada, sest need kaevandused uute autode (ja kogu muu lühikeseks projekteeritud elueaga olmerämpsu) tootmiseks, mis on meie silma alt küll ära, seal ei tehta kompenseerimiseks just palju (seeneteadlaste uuringud mullas oleva niidistiku eripäradest üle maailma, mis on laiemalt võttes aluseks taimedele maa peal, st kõigele, mida meil üldse näha õnnestub). Samuti alepõllundusest rääkides on tungivalt soovitav süveneda esmalt teemasse (kus, millised puistutüübid, mis aastaajal, mis tehnikaga Eesti eri osades ja mullatüüpide puhul ja seda kõike tehti vaid 100-200t inimese toitmiseks - ma küll ei julge väita, et praegune raundapipõllumajandus rasketehnikaga on loodussõbralikum...). Keskkond on tervikmõiste. Seal ei saa vaadata eraldi ainult endale meeldivat osa. Pildid illustreerivad registris olevat metsa, praegu käin ülepäeviti kalal, iga kord võiks selliseid pilte teha "Aabsalust ja Aanjast Alutaguseni".
# uutel autodel on heitgaaside osa õhu reostamisel väga väike - põhiprotsendi
# annavad osakesed, mis tekivad rehvide, tee ja pidurite kulumisel + liikumise
# tõttu uuesti õhku paisatud osakesed
Hübriididel ja särtsukatel on siin selge eelis ainult fossiilkütuseid põletavate autode ees, kuna valdav enamus pidurdamisest toimub ju "ilma piduriklotsideta". Fossiilikate puhul saab aga manuaalkasti puhul väga edukalt mootoriga pidurdades ka terve linna läbi sõita - automaatkastid jäävadki fossiilikatel klotsitolmu tootma vaatamata juhi püüdlustele.
# Just oli Eestis torm ja elektita nii suur osa. Tanklad kinni. Paari oli vist genekas
# soetatud, aga üldiselt ühtegi liitrit ei saadud müüdud need päevad kui elekter oli ära.
Minul oli samal ajal päris mitme kuu varu kodus olemas. On ka praegu, sest traktorit ei käidagi tanklas tankimas. Kui on loodud võimalused, et ka särtsu saab hoida kodus varuks, kaob siit teemast jälle üks skeptikute argument ära. Kas just mitmeks kuuks vaja on (EL-is praegusi kevadtööde aegseid liikumispiiranguid nähes on äkki sellestki vähe), aga oleks suur asi, kui saaks varuda paariks nädalakski. Selle aja jooksul, kui just Päikest ei tule, siis tuul vast ikka puhub. Senikaua, kui seda lahendust ei eksisteeri, sõitke särtsukatega seal, kus on varustus tagatud ja ärge rääkige km maksudest jms kohas, kus hetkel (veel) alternatiivid puuduvad. Kõik lahendused on head nii kaua, kuni inimestel jagub mõistust kõiki mune mitte ühes korvis hoida ja sellest tulenevat kasu turvalisuskaalutlustel pole õiglane kah ainult fossiilikate kasutajate kanda jätta.
TO xil: puugaasiga saab üllatavalt palju asju ära teha. Praegu kodus igavlevad nupumehed muudkui meisterdavad ja jagavad neid tulemusi juutorus. Foorumis on tore teoretiseerida, kas ja kuidas on õigem elada, aga kui sul on kasvõi ainult üks hektar põldu, mingi traktor ja väga hea labidas, tuleb hakata tegema väga reaalseid valikuid, et kas tegeleda riikliku süsinikupoliitikaga või tagada perele sõltumatus järgmisest "lambakarja" ostupaanikast. Lähikuudel lastakse majandusest tohutul hulgal õhku välja - koos sellega peaks korrasuma ka inimeste väärtushinnangud ja riikide tasandil seatud prioriteedid. See uus majanduslik olukord ise peaks tegema juba keskkonnale head, kuna nüüd lennatakse vähem, sõidetakse suurema asemel väiksemaga ja ehk kolib peale eriolukorra lõppu ka rohkem ummikutekitajaid ühistransporti või sadulasse (kasvõi särtsu toel, nt Biltema särtsurataste hinnad on üsna meeldivad meie kohalikega võrreldes!).
