##nagu ütlesin, las linnaruumi teemal räägivad need jne##

Sina pole mingi ütleja, sest Tallinn pole mitte Sinu pealinn, vaid terve Eesti Vabariigi pealinn ja see on "riik", kes sunnib ka teisi Tallinnas käima, kuigi saaks ka teisiti (kogu Kanada ei käi Ottawas oma asju ajamas).

Sain vihjest aru, muudan siis oma strateegiat. Edaspidi viin paari lähema aasta jooksul Tallinnas käies oma jalgsikäigud ja ühistranspordikasutuse miiniumini ja teen seda nimme Euro0 diisliga. Igati legaalsega, millel väljub sumpsist pöörded põhja vajutades valjusti igati puhas õhk, aga kiirendades koormusega on alati soliidselt legaalne tahmalont taga. Ja teen seda rehvivile saatel edaspidi iga autojuhiahistamisvahendi (künnised, kiirusepiirangute muudatused jne) puhul. Hetkel just ehitan ühel projektikal väljalaset, andsid hea idee, et seda saaks ju legaalsuse piirides ka palju lõbusamaks muuta:) Siis ehk õpivad ka Maiko nimelised kõige kõvema peaga raikotrollid inimesi mitte provotseerima. Mul pole kahju põletatud kütusest, kui sellega kaasneb nii suur fun faktor;) Mitte, et see ka muidu eriti oluline oleks. Spetsiaalselt Tallinnas käimise autol hakkan hoidma ka vanu pikkade naastudega rehve all kuni viimase kuupäevani, nagu seadus nõuab. Oled nüüd rahul? Või peaks hakkama ikkagi käima Tallinnas pidevat õlivinet tootva kahetaktilisega? Kumba varianti eelistaksid? Sina ju hingad seda sisse, vali ise, tänu Su postitusele ma rohkem seda ise ei hinga, vaid teen seda mugavas autos läbi filtrite ja mida pikemad ummikud, seda lõbusam on teistel :P

linnaliiklusest ja liikumisest - kas keegi on kunagi süüvinud või uurinud, miks meil Tartu mnt liiklus on fooridega hakitud? EI saa sõita yheski suunas ja tuli põleb täpselt selle aja, kui kahe foori vaheline ala autosid täis saab. mingit lainet pole olemas, rohelist kindlasti mitte.
Riias näiteks tuleb punane tuli, siis võid minna suitsule/sirutama, sest tead et masterid teises suunas sõidavad pikalt. Mis on meil probleem, et viimased 15 aastat kindlasti on Tartu mnt foorid seatud nii, et tekitada ummikuid ja heitgaase (pidev kiirendus/pidurdus) Tean et lennujaama juures kunagi targad jätsid foorid kommunikatsioonita, aga nüüd kõik wifid ja sinihambad jne olemas, ei pea maa alla minemagi?!

Pole ainult sealne probleem. Eestis on foorid seadistatud jalakäiat eelistama, mitte autosid, seepärast. Ehk siis igasugu kastiratturite ja muude parmust magister kraadiga rallisõitja maikode tekitatud probleem.

ma räägin, et arvamust avaldagu Tallinna liikluskorralduse kohta need, kes ise koos perega (peres on tavaliselt ikka ka lapsed (mitmuses)) elavad ning kes kasutavad erinevaid liikumisviise + jala käimine.

Ilmselgelt Deus ei tea peale autoga liikumise Tallinnas midagi, sest muidu ta teaks, et mingit jalakäija või kastiratturi eelistamist ei ole kuskil fooritsüklites vms mitte kuskil

Sel juhul oled sa harimatu kodanik lihtsalt. Täpselt selline asi ongi tehtud ja seepärast on ka Tammsaare nii umbes kogu aeg, sest foorid on PROGRAMMEERITUD jalakäijat eelistama! Tule veel korra mulle siia vastu vaidlema ja lendad puhkusele peale seda kui ma esitan videotõestuse Tallinna liikluskorraldusega tegeleva ameti poolt palgatud inimese intervjust, kes seda seal ütles.

Edit: Tammsaare on halb näide sest progreti ringi eelmise aasta lõpus kuid märksõna sulle otsinguks jääb samaks sest kogu linna kohta vastati kui esitati küsimus "Miks Tammsaare on umbes?"

Muudetud 07.04.26 12:04

mitmerealise tee või ristmiku täisületustsüklid jalakäijate jaoks võiks olla elementaarne linnaruumis. Autode ristmike ületamist ju ka ei jupitada. Enamus ristmikel jalakäijatele ja kergliiklejatele täisületustsüklit Tallinnas aga ei pakuta. Ülemiste ristmik on hea näide, kus Ülemiste keskuse poolt tulles ja Järvevana kergliiklusteele minnes pead ootama vahepeal 1,2m laia eraldusriba peal, kuhu ei mahu isegi jalgratas ära.

See, et sinule ei meeldi ja tahaksid Shibyua läbilaset igale ülekäigurajale, ei tähenda, et seda peaks ja üldse saakski teha hoolimata jalamehe eelistamisest!

ma sõidan nii auto kui jalgrattaga Tallinnas ja põhjust virisemiseks väga ei ole. Rattateed ja ka need sõiduteele joonitud ratta rajad moodustavad juba täitsa hästi kokku toimiva teede võrgustiku. Ja autode vaatest on täna olukord parem kui 20 aastat tagasi, arvestades ka seda, et autode arv liikluses on oluliselt kasvanud.

Ja kogu see täiesti küündimatu jutt, et kui me tõstame kiiruspiiranguid linnas, et siis saab olukorra veel paremaks ja võidavad kõik, ei pea lihtsalt paika. Tallinnas eksisteerib kindlasti mõlemas suunas nõudlust - on olemas nõudlus paremate ja turvalisemate rattateede osas, mis tõstaks rattaga liiklejate arvu ning kindlasti on nõudlus ka autokasutuse kasvuks, kui selleks paremad tingimused luua. Seega, autod ja autoga liiklejad ei lõppe otsa, kui me nad kuskile kiiremini kohale suuname - õhk ei lähe puhtamaks, müra ei lähe vähemaks, vaid vastupidi.

A mida sa kiunud ja virised siin kogu aeg oma ratta ja kondimootoriga siis? Niigi on soodustatud isegi liikluskorralduse poolt selline asi ja nüüd järsku peale selle teada saamist tegid kannapöörde ja kukkusid neutraalselt kaasa kiitma. Mida paganat? Selgroogu pole? Poliitik? Niisama vaja õhku soojendada? Keegi pole isegi öelnud kuskil, et peaks selel 30 ja 40 tilkumise asemel 70 peale tõstma, kogu teema on sellest, et LANGETAMINE on idiootne. Tagasi 50 peale pole TÕSTMINE vaid TAASTAMINE!

##täiesti küündimatu jutt, et kui me tõstame kiiruspiiranguid linnas, et siis saab olukorra veel paremaks##

Kordan ennast, et praegune pidevalt vahelduv 30-40-50 on absurd. Seda enam, et 50 on lubatud paljudes sellistes kohtades, kus 30 on isegi liiast ja juhi tähelepanu hajutatakse täiesti mitte vajaliku liikluskorraldusega. Igal reeglil peab olema põhjendus. Üheski teises riigis ei näe sellist 30-40-50 pidevat vaheldumist tõenäoliselt just sellepärast, et seda pole võimalik kuidagi põhjendada. Meil lihtsalt ei põhjendata, aga näeb ikka.

Piiranguid ei saa vaadata kontekstiväliselt. Minu poolt viimati siia teemasse pandud pilt illustreerib hästi selle olukorra absurdsust, kus ratas sõidab kõnniteel, kõik rattad sõidavad kõnniteel, asfaldile on võõbatud hunnik punast plastmassi, selle arvelt on autode sõiduread tehtud kitsaks jne, mis tekitabki kunstlikult vajaduse kiirusi piirama hakata. Talvel ei vaevuta seda rattarada isegi puhastama ja suvel sõidetakse rattaraja asemel ikkagi mööda neid kõnniteid. Mis on sellise liikluspornograafia eesmärk, kes sellest kasu saab? Kõnniteid kasutavad jalakäijad-jalgratturid, kes autode pidevate kiirenduste-pidurdamiste tõttu rohkem ja pikema aja jooksul tekitatud tossu+rehvi-klotsitolmu sisse saavad hingata? :))

##Riias näiteks tuleb punane tuli, siis võid minna suitsule/sirutama, sest tead et masterid teises suunas sõidavad pikalt. Mis on meil probleem/.../foorid seatud nii, et tekitada ummikuid ja heitgaase (pidev kiirendus/pidurdus)##

Said juba igati ammendava vastuse. Oma osa lisab siia kahjuks ka elektroonika. On palju ristmikke, kus nt vasakpöörde rohelise tule pikkus pole muutunud. Vanasti sai üle x hulk autosid, nüüd umbes poole vähem sel põhjusel, et kasutatakse eessõitjat jälgivat püsikiirushoidjat. Kui eesolev auto on liikunud mitu meetrit, käivitub selle järel oleval autol alles mootor, millele järgneb kiirendus, mis on alati aeglasem nendest, kes oma gaasipedaali aktiivselt ise vajutavad. See sama vihmauss venib nii umbes poole pikemaks kui peaks. Aga see on inimeste valik neid ummikuid tekitada, mille all kannatavad kõik, kuid siin ei saa enam süüdistada seadusandjaid. See on lihtsalt tehnoloogiline (taand)areng, millega tuleb leppida. Riia näide on hea, autode pikemad fooritsüklid leevendavad natukenegi seda tossutamist.

KOV kättemaks kiiruseületajatele (ja nüüd kõik kannatavad)
https://www.delfi.ee/artikkel/120588502/tallinnas-nomme-tana
val-muutusid-ristmikud-uleoo-samaliigiliseks

Natuke huumorit selle artikli esimeste kommentaaride hulgas:)

##See pole veel midagi, tänapäeval võib isegi ristmike sugu muutuda vahel##

##Kui Y ristmik muutub järsku X ristmikuks...##

##Mis ühendab olukorda kui pruuti ei ole ja kui märki ei ole? Parema käe reegel!##

Endiselt on kõige ohtlikum mitte kiirus ise, vaid kui muutub läheneva auto kiirus või suund. Vahet pole, kas see saavutatakse kiiruspiirangute või mingite muude liikluskorraldusvahenditega.

Toon offtopikuna maanteenäite, et kui on vaja teha U-pööre üle 2+2 maantee (nt Viru raba külastades) ja üks rada liigub ühtlaselt 90-ga ja teine ühtlaselt 110-ga, oskad ikkagi arvestada juba kaugelt, kus tekib see auk, millest on ohutu läbi lipsata. Kui aga sunnitakse 110-ga liikuv rada vahetult enne pidurdama 90 peale, on seda ohutut "auku" juba väga keeruline leida. Kui sunnitakse mõlemad 70 peale, on asi päris hull, kuigi keegi loll kusagil kabinetivaikuses arvas, et väiksem kiirus on ohutum. Jah ongi, kui kokku põrgata, kuid kokkupõrge toimubki selle kiirusmuudatuse pärast, muidu poleks tekkinud ohtlikku olukordagi.

Tagasi teemasse: sama häda on ka nende samaliigiliste ristmikega, et ühel juhul toimub pidev pidurdamine-kiirendamine, millega iga ristmiku ületaja peab arvestama. Teisel juhul liiguks auto ühtlaselt 30-ga. Kummas olukorras on lihtsam hinnata oma manöövri ohutust? Ise eelistaks küll pigem ühtlaselt 50-ga liikuvat autot nendele igast suunast lähenevatele 0-40-0-40-0-40-0-jne pendeltajatele, kellest mitmel ei suuda sageli isegi mõte kaasa joosta, kes kellele teed peab andma.

Kirsiks tordil on see manitsev möla liiklusohutusest, sest kui see tehakse üleöö ilma hoiatusteta ja seal tõesti 90-ga sõideti (?), siis mingi osa liiklejatest, kes vbl ka harvem Nõmmele satuvad, sõidavad seal veel pool aastat 90-ga, samal ajal, kui teised eeldavad, et seal kehtib parema käe reegel... see ei ole ühestki otsast ohutu ilma teavitava kampaaniata, sest kõik inimesed on harjumuste ohvrid ja tähelepanuvõime, mida hajutab niigi suur liikluskorraldusvahendite virrvarr (mida õnneks vähendati!), on inimestel samuti erinev.

Probleem pole üldse uus, et 30 alas kihutatakse. Need kihutajad kaovad kohe nt lamavate politseinike tekitamisega (mis ei häiri 30-ga sõitjaid, aga häirib juba 50-ga). Paljudes kohtades on saadud sellest jagu pisteliste kiirusemõõtmise kampaaniatega: süstemaatilised rikkujad saavad oma vitsad ja sporaadilised rikkujad joonduvad masside järgi.