Ei saagi näidata vähenemise märke, sest enamus meie töötuid on "pikaajalised töötud".

Kui ikka ego ei luba pakutud töö järele liikuda, vaid krahvile peab pasliku töö ukse taha tooma, siis seda tõesti ei juhtu.

Teine suur grupp statistikas on end rumalusest (vigastas hooletusest/uljusest/halva õnne tõttu) või sihikindla panustamisega (ahelsuitsetamine, alkoholi liigtarbimine, püsiv iksburgeridieet) töövõimetuks muutnud.

Väga tihti teine põhjustab esimese, kuivõrd inimesel pole ühel hetkel enam võimekust end töö manu liigutada.

Lüpsiplatsi operaator või keskmine masinamees põllumajandusettevõttes teenib Võru keskmise, head töötajad Eesti keskmise hõlpsalt. Pluss väga odav või suisa prii elamine. Aga ikka istutakse Eesti posti, vabandust OmNiiVäää 900 või Lidli kassa 760 peal...

Muudetud 05.01.25 10:24

Huumorikoht lisaks on veel "Kõrgepalgalised IT".
Valgevenest tegelased olid ja on väga väga väga odav tööjõud. Kohalik on juhist kunn ja nemad on aind madalapalgalised neegrid. Leedukatel on väga palju muid nüansse lisaks, eriti kui nendega äri teha, saad lõhkuda korralikult. Üks põhjustest, miks ma Maxima ketti väldin, ei ole head töötaja suhtes, ei partnerite suhtes ja ega ka tegelt kliendi suhtes, trahvidest sisse tulev raha on neil eelarvesse sisse kirjutatud, et nii palju peab teenima trahvide pealt.

¤¤¤Ei saagi näidata vähenemise märke, sest enamus meie töötuid on "pikaajalised töötud"¤¤¤

¤¤¤Portaali cvkeskus.ee andmetel kandideeris klienditoe spetsialisti ametikohale hiljuti pea 900 töövõtjat, klienditeenindajaks pürgis enam kui 680, andmesisestajaks üle 660, pitsameistriks üle 630 ja kulleriks üle 620 töövõtja (Postimees 12.08.2024)¤¤¤

Järjekordne linnalegend. See on lihtsalt "materjal", mida ühiskonnal tööturule on pakkuda, sest inseneriks või arstiks õppimata neil aladel töötada ei saa, kuid klienditeenindajaid-pitsameistreid-kullereid pole nii palju vaja. Kuidas lahendad tööjõuvajaduse ja nende töötute probleemi, kes juba aastaid tööd otsivad/tahavad teha, kuid 100+ inimest kohtadele kandideerides jäävadki otsima.

¤¤¤Nursipalu? Kas oled Eesti kaitsevõime tõstmise vastu?¤¤¤

Hoiatan, järgmisele trollimisele järgneb pikk blokeering koos ka varasemate trollimiste kustutamisega. Kui riik ise, mis ütles 1,5a tagasi "ilmvõimatu", ütles pool aastat tagasi, et on võimalik ja kaitsevõimet see ei vähenda, on nüüd kaitsevõime tõstmise vastu?

¤¤¤Ainult julge pealehakkamise ja optimismiga on ületatavad ka kõige suuremad väljakutsed, aga mitte rikkaks vingumisega¤¤¤

Need valitsuse tellitud vingumise sildistamiskampaaniad jäta endale. Riik püsib ettevõtlusel ja ettevõtjad ei tegele ei optimismi ega vingumisega, vaid analüüsidega. Kui majandusteadlasedki juhivad tähelepanu tehtud vigadele, siis see ei ole vingumine. Samade analüüside tulemusena liigub see kapital Eestist välja ja teenib kasumit mujal. See, keda vingujaks püüad sildistada teenib oma kasumi lihtsalt mujal ja on paremas olukorras, kus ei teki vingumiseks põhjustki. Tiblariik on ehitatud ülesse loosungitele, mine tee tema lõhestavat poliitikat kusagil mujal. See siin on rohepöörde/rohepesu teema.

Kui on mull, lõhkeb see varem või hiljem ja seda ilusaks rääkida pole võimalik. Kurjajuur pole mitte paneelid, vaid see, et nende kõrval pole (enam) piisavalt juhitavaid võimsusi ja koos nende loomisega/taastamisega kaoks ka mull, st rohepesust saaks jälle rohepööre.
https://lounaeestlane.ee/saksamaa-paikeseenergia-sektor-vaev
leb-pankrotilaine-kuusis/

Sealt leiab lingi, kus saab tutvuda põhikoolifüüsikaga, aga artikli tase on sama jube nagu alati olnud;) Toon sealt välja hoopis ühe rohepesu puudutava olulise tsitaadi, mis puudutab osaliselt topeltinfra rajamist, millest üha rohkem on rääkima hakatud. Nagu meil on juba dubleeritud tootmine, millest suur osa alati seisab, kuid mis on mingi piirini ka põhjendatud. Igaks juhuks kordan üle, et ma pole kunagi pooldanud põlevkivi ahju ajamist, see on suurusjärgus sama ajuvaba, nagu nt Soomes "linnajänestega" ahjude kütmine soojuselektrijaamades - see "tooraine" võimaldab ja väärib paremat. Aga samal ajal ei saa vaadata mööda ka sellest, kuidas majandused, millega meil konkureerida tuleb, ajavad suures mahus ahju kivisütt.
https://uueduudised.ee/8-klassi-fuusikaopik-toestab-tuulepar
kide-ohtlikkust/

¤¤¤Hakkab selgeks saama ka see, miks eraldati võrgud energiatootmisest – sest nii on väga mugav peita elektri tegelikku hinda. Nimelt need, kes väidavad, et tuuleenergia on odav, jätavad mainimata selle, mis kulutused tuleb teha elektrivõrkudesse. Ja me näeme juba nüüd, mida see maksab. Pool elektrihinnast hakkab juba nüüd olema võrgutasu ja see pole veel kõik. Siia tuleb järjest lisa, mida rohkem neid tuulikuparke rajatakse. Elektrivõrkudesse investeeringuks tuleb muidugi lugeda ka need elektrijaamad, mis seisavad siis, kui tuul puhub ja tuulik energiat toodab, sest nad ei pääse turule igasuguste maksude tõttu.¤¤¤

https://www.reddit.com/r/mildlyinfuriating/comments/1hugse2/
the_line_to_this_tesla_charging_station_in_sweden/?utm_sourc
e=share&utm_medium=web3x&utm_name=web3xcss&utm_t
erm=1

Hea nõukogude aeg tuli meelde kohe, südame alt võttis soojaks suisa.

Ei hiilga need ski turistid erilise nutikuse poolest. Ilmselt tuleb seal järjekorras seistes ka kuidagi salongi soojendada või istutaksegi labakud käes ja karvamüts peas?

No ma olen seda kogu aeg rääkinud, et laadimisaeg on vähemalt minu jaoks elektriauto puhul täielik "turn off". Bensukaga või dislaga minutitega paak täis ja edasi, elektrikaga jamad ilma järjekorrata juba üsna pikka aega , rääkimata sellest, kui on järjekord.
Aja veetmiseks tuleb võtta kabanossid, kohvid ja pikema järjekorra korral lausa hotellituba.

Tasuta loetav, soome keeles. Lühidalt siis, et uus auto on keskkonnakuritegu autovanurite kasutamise kõrval.
https://www.is.fi/autot/art-2000010946261.html

Pilt on lihtsalt teemaga seotud meem netist.

Esmalt üks ilus muinasjutt;)
https://www.postimees.ee/8165571/kaart-riigimaadele-rajatava
d-tuulepargid-tooksid-elektrihinna-alla

Nüüd siis reaalne vaade. Soovitan lugeda täies mahus, aga toon sealt välja nähtuse, mida ma juba mitu aastat ei jõua ise ära imestada, et kas kõik tehaksegi tõesti ainult dotatsioonidega teadmisel, et see ei saagi kunagi tööle hakata, sest me oleme juba niinii kaugel rongist maha jäänud... Lisaks kiidan väga väljendit "juhuelekter", sest seda see just ongi. Kirjeldav, ilma halvustamata;)
https://www.err.ee/1609569904/raul-eamets-jagame-eestis-elek
trihinna-tsoonidesse

¤¤¤Vanasõnagi ütleb, et vana kaevu ei aeta enne kinni, kui uus kaev on valmis. Juhuelektrile ülemineku põhjendus on olnud, et kui meil endal tuul ei puhu või päike ei paista, siis saame importida odavat elektrit Skandinaaviast, Soome kaudu. Elu on näidanud, et tänu ülekandetasudele on Soome kaudu tulev elekter reeglina kallim kui see on põhjanaabritel.
/.../
Me paneme Eestis väga suured ootused ja dotatsioonid (2,6 miljardit eurot) meretuuleparkidesse, aga oleme nende arendamise ilmselgelt hiljaks jäänud. Leedulased on meist mitu sammu ees. Tulemuseks on see, et kui nemad saavad oma pargid enne valmis, siis on tuulisel ajal kogu Baltikum täis odavat elektrit, mida pole kuskile panna. Kuhu meie tuulepargid elektrit müüma hakkavad? Dotatsioon jookseb ja lõpuks tuleb raha ju maksumaksja käest kas energia-, julgeoleku- või mõne muu maksuna. Lisaks on meretuulepargis toodetud elekter pea kaks korda kallim kui maismaa tuulepargis toodetud elekter. Kuigi merel on rohkem tuult, efektiivsus kuskil 40 protsenti, maa tuulepargil 30 protsenti, siis see vahe ei kata merre ehitatavate parkide kallidust, mis lõpuks teebki elektriühiku hinna kaks korda kallimaks. Oleme loomas väga kallist ja luksuslikku elektri tootmise süsteemi. Kuidas tarbija selle kõik peaks üle elama?¤¤¤

Lõpuks ka üks särtsuautondusega seotud praktiline probleem, et neid laadijaid võib ju olla iga nurga peal ja üksikisiku tasandil on ka iga laadimisega kaasnev "kohustuslik" kohv+saiake ehk veel mõistetav, siis riigi tasandil need probleemid paratamatult kumuleeruvad, kui järsku kõigil on korraga vaja kulutada see "ainult" pool tunnikest. Rotin sealt ka pildi, et oleks silme ees ilusa teooria kõrval ka praktika.
https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/video-tesla-laadjate-j
uurde-tekkisid-rootsis-tohutud-jarjekorrad/

¤¤¤Kokku istus ühel hetkel järjekorras hinnanguliselt sadu autosid. Kuna ühe auto aku täislaadimine võib võtta ligi pool tundi, tähendas see pikki ootejärjekordi. Olukorrast levib ka ühismeedias arvukalt videoid.¤¤¤

Ta pole erapooletu, aga point on olemas.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120348831/raul-kirjanen-riigik
ogu-voib-laiali-saata-energeetika-naide

¤¤¤Põlevkivi on kütusena halb, sest emiteerib põlemise käigus palju CO2 ja selle Ida-Virumaal kaevandamine tekitab palju keskkonnaprobleeme. Palju CO2 emiteerib ta seetõttu, et CO2 emissiooni arvutamise metoodika baseerub ainult põlemisel tekkinud CO2 arvestamisel. Kogu sellel heitel, mis tekib kaevandamise, kütuse tootmise ja transpordi, gaasi veeldamise ja siis uuesti üles soojendamise käigus, ning kadudel selles protsessis ei ole mingit tähtsust. Seetõttu on ka Ameerika Ühendriikide kildagaas väga roheline kütus, aga kui tegelikud tarneahelaheitmed sinna juurde arvestada, võib põlevkivi ja gaasi koguheide (nii tarneahelas kui ka põlemisel tekkinud emissioon) olla võrdne või põlevkivi puhul väiksem. Me lihtsalt ei tea seda, sest keegi pole arvutanud.
/.../
Kas keegi teab, kuidas toodetakse maagaasi Venemaal või Kataris või kildagaasi Ameerika Ühendriikides? Kas selle gaasi tootmise keskkonnajälg on tõesti seal väiksem kui meil põlevkivi kaevandamine või on meil lihtsalt mugavam kõrvale vaadata ning jätta see jälg meist tuhandete kilomeetrite kaugusele ja teha nägu, et meil on kõik hästi ja me oleme siin suured looduse säästjad?
/.../
Need ametnikud, kelle seisukohad on Euroopas vastuolus riigikogu Euroopa asjade komisjoni seisukohtadega, on suuri kohustusi võtnud, tuleb ka tegelikult vastusele võtta ja panna vastutama varalise kahju eest. Olgu nendeks EL-i 2040. aasta kliimaeesmärkide, maakasutuse eesmärkide või muudel teemadel antud ja meie ühiskonnale väga kallid lubadused.¤¤¤

Meil on see häda, et siinsel konkreetsel maalapil peame me oma co "lubatu" piirides hoidma. Gaasielektrijaamu siia ehitades ei huvita kedagi, palju kuskil seda co-d välja lastakse alates kaevandamisest kuni transpordini tellija juurde. Sama teema on ju elektriautodega- tootmise jalajälg olgu milline tahes, aga vot siin sõites ja rohelist elektrit tankides oleme head. Igasugu arvutusi tehakse täpselt niimoodi, nagu hetkel vaja, kellegi jaoks soodsam on. Kõik see on üks suur variserlikkus.

Tekstis kirjas ei ole, aga Liive ütles intervjuus just seda- gaasiga tegelemine on samuti comahukas tegevus kogu tema tarneahela tõttu.
https://www.err.ee/1609570561/liive-polevkivi-voiksime-asend
ada-tuumajaamaga

¤¤¤300m kõrguselt 3 kiltsa kaugusele, see on umbes 5,5 kraadi, see tähendab, et 15m kaugusele 10 meetri puu on paras, et suurem jama maja katusest mööda tuiskaks¤¤¤

Lisan siia juurde illustreeriva pildi, et oleks lihtsalt silme ees, kui kõrge on tuulik ja kui suured on puud. Kusjuures pildil olevad puud on 27m kõrgused, mitte 10m.

Madalat kuulmise piiril olevat heli saab käia igaüks kuulamas ja valida allatuult just sobiva kauguse tuulikust (reeglina siis tervest suurest tuulikutepargist, mille helid ei pruugi resoneeruda kõige häirivamal viisil just täpselt seal, kus tuulekaardi järgi võiks arvata ega ole seotud isegi mitte lähima tuulikuga). Aga see on ainult kuuldav heli. Infraheliga on lood keerulisemad, sh mõõtmisega. Kahjuks tulevad ka tagasilöögid viitega... kui juba piisav hulk inimesi tuleb "leivalt maha arvata", et tekiks juriidiline põhjus hakata tegelema sellega, et teised ellu jääksid, kuigi tegelikult tuleks inimeste huvides rääkida hoopis ökosüsteemist, millest inimesed moodustavad vaid tühise osa.

Keda teema huvitab, siis siin on üks kanal, kus saab kuulda nii juttu kui ka tuugenite mühinat.
https://www.youtube.com/@maakaselab

Üritan sisust (enda arvates) olulise võimalikult lühidalt kokku võtta. Mitte, et ma isiklikult kõigega nõustuksin.
https://arvamus.postimees.ee/8171367/allar-joks-rohepoore-pa
neb-eesti-demokraatia-proovile

¤¤¤Ebamõistlike ja ülejõukäivate kohustuste võtmine, millega kaasneks eestimaalaste vaesusriski langemine, konkurentsivõime vähenemine ja varustuskindluse kadu, ei taga eesti rahvuse säilimist ja on vastuolus põhiseaduse aluspõhimõtetega/.../Näiteks on turbasektorile järgnevatel aastakümnetel pandud kliimakohustused eeldusel, et turvast kasutatakse põletamiseks. Jättes tähelepanuta, et 98 protsenti turbatoodangust kasutatakse ära kasvumuldades ning selliselt paisatakse atmosfääri üksnes murdosa kasvuhoonegaasides võrreldes põletamisega/.../Erinevate huvide kaalumisel ei tohi automaatselt üht eelistada teisele. Senini on keskkonnakaitse haldus-ja kohtupraktikas domineerinud Eesti energiajulgeoleku ja konkurentsivõime üle. Seetõttu ei pruugi eksida need, kelle arvates huntidele, lendoravatele ja kaladele muinasaegsete tingimuste loomine on olulisem, kui vastavalt õigus lambaid kasvatada, metsa majandada või hüdroenergiat arendada/.../Luua tuleb toimivad hüvitamisskeemid juhuks, kui kliimakaitseks riivatakse intensiivselt õiguskindlust. Näiteks kui ettevõtja tehtud investeeringud muutuvad kasutuks põhjusel, et ta on ekslikult usaldanud riigi lubadust kaevandada põlevkivi või mõnda muud maavara kaeveloa kehtivuse lõpuni¤¤¤

See artikkel illustreerib väga hästi, kuidas muu maailm on üritanud regionaalpoliitikaga haldusjaotust ühtlustada, kuid Eestis on võimu kuritarvitajad teinud kõik, et muuta seda paari üksiku tõmbekeskuse huvides.
https://arvamus.postimees.ee/8172076/ene-margit-tiit-eesti-v
oiks-jagada-hoopis-viieks-osaks

¤¤¤Vabadussõja järel sai maakondi üksteist/.../Maakonnad olid toona võrdlemisi ühesuurused, maarahvast oli suurimas, Tartu maakonnas neli korda rohkem kui Valgamaal ja kaks korda rohkem kui Järvamaal. Ka linnaelanikke arvesse võttes ei muutunud pilt palju – Harjumaa koos Tallinnaga oli viis ja pool korda suurem väikseimast, Valga maakonnast.
/.../
Hoopiski teistsugune on olukord 15 tänase Eesti maakonna puhul, mille aluseks on Nõukogude-aegsed rajoonid ja mida on hiljemgi mitmesugustel konjunktuursetel kaalutlustel muudetud. Suurima (Harjumaa) ja väikseima (Hiiumaa) maakonna elanike arvu erinevus on 76-kordne (!). Liigendus, mis sisaldab nii suuri erisusi, ei ole praktiliselt kasutatav.
/.../
Pikka aega – peaaegu kuni iseseisvumiseni – oli Eesti jaotatud kaheks kubermanguks. Ka Saksa okupatsiooni ajal oli siin kaks piirkonda – Reval (Tallinna linn) ja muu Eesti. Aastail 1951–1952 oli Eestis kolm oblastit keskustega Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Seejärel moodustati Eesti pinnal ligi 40 rajooni, mida omakorda samm-sammult liideti, kuni neist sai 15 maakonda, mis osalt – aga ainult osalt – ühtisid iidsete maakondadega. Euroopa Liidus kasutatavas rahvusvahelises statistikasüsteemis NUTS (prantsuse keelest: Nomenclature d’Unites Territoriales Statistiques) kasutatakse kolmetasemelist liigendust. I tase on riik tervikuna, II tase sisaldab jämedamat ja III tase peenemat liigendust. See liigendus on aluseks riikide ja piirkondade arengu igakülgsele hindamisele, mille järgi moodustatakse kõikvõimalikke pingeridu ja määratakse toetusi. Eesti on vahepealsest tasemest loobunud ja seega on riik statistilises mõttes tervik. Aga kas päriselt on? Tegelikult koosneb Eesti kahest üsna erineva arengutasemega osast – ühel pool Tallinn ja Harjumaa, mis on jõudnud ELi edukamate piirkondade hulka, ja teisel pool majandusliku taseme poolest märksa mahajäänum muu Eesti. Muu Eesti arengupeetust ei vähenda selle tõsiasja salgamine ja varjamine.¤¤¤

Nimekiri valdadest, kus on võimul võimu enim kuritarvitada armastavad poliitikud.
https://www.err.ee/1609574995/kuus-omavalitsust-tostsid-maam
aksu-maksimaalses-ulatuses

Väga hea failbaltikale eelneva baltikoostöömulli naeruväärsuse kirjeldus.
https://arvamus.postimees.ee/8168914/andres-kraas-selline-ar
hailine-suslatamine-viib-meid-ajas-tagasi

¤¤¤Eriti irooniliseks muudab kogu tänase rongiparoodia fakt, et 1993. aasta kevadel suutis Eesti Raudtee koostöös Läti ja Leeduga käivitada Balti Ekspressi, mis sõitis Tallinnast otse läbi Riia ja Kaunase Poola piirini, kus oli võimalik Varssavi rongile ümber istuda. Toona polnud tegemist mingite linnalähirongi vagunitega, vaid korralike 1. ja 2. klassi magamisvagunitega, mis olid selleks puhuks stiilselt ja pilkupüüdvalt disainitud. Enesest mõistetavalt kuulus rongi koosseisu ka õdus restoranvagun. Kogu teenindus oli viimase peal. Kiirrong Balti Ekspress peatus ainult Tallinnas, Tartus, Valgas, Riias ning Läti-Leedu piirijaamas ja Šeštokais, sealt läks rong edasi otse Varssavisse, ja nii iga päev, umbes viis aastat. Balti Ekspressile lisaks sai Tallinnast otse sõita veel ka Vilniusesse ja Riiga ilma igasuguste ümberistumisteta.
/.../
Teadmiseks veel, et algne Balti Ekspress loodi juba u sada aastat tagasi ja sellega sõideti Tallinnast Riiga ning sealt läbi Leedu toonase pealinna Kaunase ning seejärel läbi Varssavi otse Berliini, kus sai ümber istuda teistesse Euroopa riikidesse suunduvatele rongidele. Kahe maailmasõja vahel oli Balti Ekspress väga populaarne, eriti Eesti jt Balti riikide poliitikute, ärimeeste, kultuuritegelaste, sportlaste ja huvireisijate seas. Tookordsete reisijate hulgas oli ka minu vanaema, kes kasutas seda rongi korduvalt, peamiselt Pariisi jõudmiseks. Mäletan, kuidas ta selle rongi mugavusi kiitis.
/.../
Jääb arusaamaruks, miks kõiki neid eelnevaid kogemusi täna ära ei kasutatud, vaid hakati iseenese tarkusest ja maksumaksja raha eest mingit kiviaegset raudruuna leiutama, samas kui Tallinna, Riia ja Vilniuse vahel liikumiseks on hulgaliselt palju kiiremaid, mugavamaid ning odavamaid viise. Sestap on vähetõenäoline, et selline arhailine suslatamine reisijate südameid võidab ja see kilplaste kombel kavandatud rongiliin kunagi ennast ära tasub. Tuleb õudusega tõdeda, et pikkade aastakümnete arenedes on toimunud Balti riike ühendavas rongiliikluses progressi asemel märkimisväärne taandareng, mis illustreerib kõnekalt ka Baltimaade tänast koostööd.¤¤¤

Ega siin enam muud järeldust teha saa kui et raha. Raha, mis läbi nende veidrate otsuste kellegi (kasvõi ämma) öökappi ladestub. Eriti veel siis, kui riik asju doteerima hakkab.
Rööpad on ammu maas, ka railbaltika oleks võinud vanadele rööbastele teha, aga see poleks üldse seksikas olnud.
Kui klassikalist detektiivikirjandust ilmestas lause Cherchez la femme, siis nüüdisaja majandusdetektiivid otsigu raha jälgi.

Esmalt: pilt on siin jälle konteksti loomiseks. Kõik on vast näinud Virtsu tuulikuid. Võrrelge neid tuulikutega, mida mujale planeeritakse. Paljudel pole kogemusigi sellistega ja enamus pole nii kõrgeid (veel) näinudki.

Detailidesse laskumata on võrdlus ioniseerivate kiirgustega mingi piirini isegi asjakohane. Lihtsalt ioniseerivaid kiirgusi on lihtne mõõta ja nende parameetrite seosed terviseriskidega hästi teada. Tuulikute puhul on need piirid hägused, seadused veel hägusemad ja tuulikul/tuulikul tuleb samuti vahet teha, sest saatan peitub siin detailides.
https://lounapostimees.postimees.ee/8168677/mati-maarits-maa
-tuleb-taita-tuulikutega

¤¤¤Kas ühe ülla eesmärgi nimel – võitlus kliima soojenemise vastu – on nüüd kõik lubatud: raadata hektarite kaupa metsa, vilistada kaitsealuste liikide hävimisele ning mitte hoolida inimeste tervisest?
/.../
Teiste hulgas saab sõna Tartu ülikooli füüsikadoktorant Kalju Tamme. Tema väitel võib tuulikutest tekkivat heli võrrelda radioaktiivsusega. Teise murena tõstis ta esile tuuleparkide toodetava roheenergia kaheldava majandusliku kasu, samuti on suure küsimärgi all roheenergia loodussäästlikkus.

Rahvaalgatuse koostajad väidavad, et tuugenilabade tekitatud madalad võnkesagedused võivad tekitada kroonilisi vibroakustilisi haigusi. Tavapäraseimad on kuminad kõrvus, une-, tasakaalu-, keskendumis- ja paanikahäired, südame rütmihäired, probleemid vererõhu, veresoonkonna ja seedetraktiga. Kodu- ja metsloomadel võivad mitmekordistuda nurisünnituste juhud, lindudel tekkida kooreta munad. Soomes läbi viidud uuringu kohaselt esines tervisekahjustusi tuulikutest umbes 15–20 kilomeetri raadiuses.

Kui lisada teisedki teadaolevad või väidetavad mõjud, nagu tuulikulabadelt ümbruskonda paiskuvad peenosakesed, nii kõrvaga kuuldav kui madalsageduslik müra, infraheli, varjutus, öine valgusreostus, metsa kasvu aeglustumine, looduslike elupaikade ja kaitsealuste liikide hävimine, saab üksnes küsida: miks on seni kuulda olnud vaid mõne üksiku keskkonnakaitsja protestihäält?¤¤¤

Soovitan lugeda seda artiklit nii pooldajatel kui vastastel - see on poliitikavaba ja puudutab kodanike õigust saada teavet keskkonnaseisundi ja -mõjude kohta ning õigus osaleda keskkonnamõjuga seotud otsuste tegemises. Tsiteerin sealt ühe olulisemat lõiku.
https://uueduudised.ee/arhusi-konventsioon-kuidas-tagada-et-
tuuleparkide-planeerimise-info-oigeaegselt-sinuni-jouaks/

¤¤¤Merealaplaneeringute puhul saada kiri Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (info@ttja.ee): “Soovin saada teavitusi kõikide mereala tuuleenergiat puudutavate hangete, avalike väljapanekute ja arutelude kohta. Ootan infot arutelude, üld-, eri- ja detailplaneeringute ning KMH-de kohta, mis seda teemat puudutavad.”

Mõnelt ametnikult võite saada täiendavaid nõudmisi, et kes te olete ja miks te küsite või antakse teile see info märkega Ametkondlikuks Kasutamiseks, et seda justkui jagada ei tohiks. Ignoreerige neid– infot tuleb teile anda, ükskõik millisest Eesti otsast te olete ja see on avalik.¤¤¤

Trumpi sõnumist ei saa ka siinpool lompi päris niisama mööda vaadata;)

https://www.delfi.ee/artikkel/120350452/video-californias-su
ttis-maailma-suurim-energiasalvestusjaam

¤¤¤Maagaasil töötava Moss Landingi elektrijaama ja selle juures asuva liitiumioonakudel töötava energiasalvestusjaama omanikettevõte Vistra Energy kinnitas, et eile pärastlõunal süttis üks nende akudest/.../Jaama saab salvestada 750 megavatttundi energiat, millest piisab umbes 562 000 kodumajapidamise varustamiseks neljaks tunniks.¤¤¤

Tsiteerin olulisemat osa sellest, mis puudutab kaudselt juba süvariigi teemat.
https://virumaateataja.postimees.ee/8176741/kas-teadsid-riik
-maksab-tuuleparkide-teemat-voimestavatele-kov-idele-prisket
-boonust

¤¤¤Poolamets ütles, et kuna tuuleparkidega tegelemine on valla ametnikele lisakoormus, on mõistetav, et mingi kompensatsioon lisajõudude palkamiseks peaks olema/.../"Korruptiivsena tundub meetme teine pool – ehk kui projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul jõutakse planeeringu kehtestamiseni, eraldatakse kohalikule omavalitsusele 50 000 eurot lisatoetust. Projektiperioodi lõpp on 2026. aasta märtsi lõpus. Tekib küsimus, mille eest selline altkäemaksulaadne toetus. Kas kiirustama sundimine ei too kaasa puudusi planeeringuprotsessis? Selline tegevus võib viia olukorrani, kus ajamahukad keskkonnamõju uuringud viiakse läbi rutakalt ja kõiki mõjusid arvestamata. Rääkimata kohalike inimeste kaasamisest," arutles ta¤¤¤

Vastan küsimusele: kiirustada on vaja, sest seejäre tekib oht, et ühe majanduskriisi orkestreerinud erakonna esindajatel, mis on väga sügavalt seotud tuuleparkide arendustega, puudub edaspidi ligipääs meeletute dotatsioonide kaudu seda praeguses mastaabis juba kahjumlikuks muutunud energeetika majandusharu jõuga peale suruda. Mõeldud irooniana, aga eks tulevik näitab, mis juhtuma hakkab.

Selline poolkohustuslik (tasuta) lugemine kõigile, keda teema huvitab. See kaardimajake pudeneb igast küljest.
https://www.err.ee/1609583494/poola-peaminister-seadis-europ
arlamendi-ees-roheleppe-kahtluse-alla

Ei ole see mingi iroonia, mainisin juba eespool, et ajage raha jälgi- need, kes sellest kasu saavad, tõmbavad ka nööre. Ammu selge, et tuulikumajandus ilma dotatsioonideta ei toimiks ja tuulevaikuses seisvad labad ei too mingit raha sisse. Aga ometigi nad aeg- ajalt seisavad inimtahtest sõltumata, vahel ka keerlevad miinushinnaga, kuid raha liigub ikka kellegi taskusse.

Rohepesu ät its best!
Toon siia pildi eraldi välja: kui tuulikud on 290m kõrgused, kas mets on siin mudeldatud mastaabi moonutamiseks 100m kõrguseks? :)) Täpselt selliste valede ja võltsingute abil rohepesu läbi viiaksegi.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120351948/iga-tuuliku-umbe
r-on-vaja-raadata-paar-hektarit-metsa

Ehk tsiteerides klassikuid, sellise (vasak)populismi vastu aitab ainult haridus ja eelmiste valimiste pealt (paremini hoitud Eesti, maksud ei tõuse jne) on meil sellega väga tõsised probleemid. Artikkel ise sobiks oma graafikute jm-ga täpselt majandusteemasse.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120352156/tonu-viik-populistli
k-poliitika-on-maksumaksjale-kulukas-parim-relv-selle-vastu-
haridus

Toon ajaloo meenutamiseks siia ka ühe vana artikli Soomest. Seal hakati kümmekond aastat tagasi rääkima tõsistest probleemidest tervisega, mis täielikult maha on suudetud vaigistada. Kõiki vanu selleteemalisi artikleid netist ära pole suudetud koristada ja kuna uusi avaldada eriti ei lasta, siis suhtlus probleemide üle on liikunud sellistesse alternatiivsetesse kanalitesse, mis google otsinguga välja tule ja kus avaldatav info avalikkuse ette ei jõua. Sarnaselt võib kritiseerida ka Eesti teaduse rahastamist, et neutraalselt/teaduslikult pole paljusid asju võimalik uurida, kui see ei lähe kokku poliitilise peavoolu eesmärkidega - see pole isegi otseselt alternatiividele vastu töötamine, vaid tiheda konkurentsi tingimustes saavad eelistatult teadusraha kas siis tuttavad (ennast juba tõestada jõudnud) inimesed või üleshaibitult populaarsemad teemad. Ega nii on mujalgi.
https://www.suomenuutiset.fi/yha-useampi-suomalainen-kokee-t
uulivoiman-tuulivaaraksi/

https://www.err.ee/1609587590/ft-euroopa-liit-plaanib-trumpi
-tottu-oma-rohelist-tegevuskava-karpida

Viimativiidatud artiklis on väga hea lause:
"Suur osa sellest, mida Euroopa teeb, püüab ta teha õigeid asju, kuid teeb seda valel viisil"
Selle võib sisuliselt Eestisse üle kanda ja kahjuks mitte ainult ökomökondusse.

A 2 MW wind turbine is made up of:

▪️260 tons of steel requiring
▪️300 tons of iron ore
▪️170 tons of coking coal
▪️ rare earths including Praseodymium (Pr), Neodymium (Nd), Terbium (Tb), and Dysprosium (Dy)
▪️fibre glass
▪️resin
▪️plastic
▪️aluminium . . .

https://x.com/Artemisfornow/status/1884530960978313552

Esimene artikkel on puhtalt rohepesust, tehtud mõni skeem sealt puust-punaseks.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120353350/energiaettevotet
e-juht-kritiseerib-valitsuse-otsust-naaberriigid-kaituvad-ju
ba-teisiti-voime-konkurentsist-valja-langeda

¤¤¤„Toetusmeetmed, mis eelistavad üht või teist tootmistehnoloogiat, mõjutavad investeerimiskeskkonda ja tekitavad paratamatult tootjate vahel ebavõrdsust. See ei puuduta mitte ainult tulevasi, vaid ka juba taastuvenergiasse tehtud investeeringuid.“
/.../
Näiteks meretuule energia lõpphind on tema sõnul maismaa tuulest kaks-kolm korda kallim. Meie naabrid ja ka kaugemad riigid on sellest aru saanud ning keskendunud hübriidlahendustele (tuul+päike+salvestus). „Tänaste valikute baasilt tehtud otsuse toetada meretuulenergia rajamist maksab tarbija kinni. Sellele lisandub 20 aasta jagu toetuskohustusi lõpptarbijale ja seda kavatseme rakendada käesoleva aasta aprillis. Salvestustehnoloogia on täna turul konkurentsivõimeline ka ilma toetusmeetmeta ning mida rohkem akusid paigaldatakse, seda pikaajalisem on salvestusvõimsus, mida kasutada. Kui üle toodetud meretuult subsiidiumiga rajatud salvestisse laadida, muutub see kombinatsioon ju tarbija jaoks veelgi kallimaks,“ toob Loorits esile.
/.../
„Lõpptulemusena võib tekkida olukord, kus kohalikud võimsused ei pääse turule ka subsiidiumite toel. Lisaks, kui oleme võtnud tarbimiskohustuse, lasub meil kohustus osta koos subsiidiumitega riigi sees toodetud kallist elektrit/.../Väga oluline on, et Eesti ei mängiks ennast läbi toetuste hinnakonkurentsist välja.“¤¤¤

Pilt on võetud siit artiklist. Kogu loogika on täiesti äraspidine, mis muul elualal ei oleks mõeldavgi, et iga terve mõistusega inimene saab aru, et kahju, mis sünnib, on suur, aga pole täpselt teada, kui suur. Siis antakse luba ehitamiseks ja hakatakse alles pärast uurima, kui suur on suur kahju, aga protsessi tagasi pöörata pole enam võimalik ja ainus lahendus ongi nentida, et jah, tekitatud kahju ongi nii suur, nagu alguses paljud kahtlustasid...
https://www.is.fi/kotimaa/art-2000010991536.html

https://arvamus.postimees.ee/8183301/lauri-vahtre-elu-nagu-m
uinasjutus-kuidas-kilplased-susinikku-puudsid
Kõigepealt kehtestati korralik süsinikumaks, nii igaks juhuks. Seejärel mõisteti süsinik otsustavalt hukka. Süsiniku kahjulikkusest räägiti mitmesugustel poliitpäevadel, kirjutati ajalehes «Kilpla Tõde» ja õpetati koolis. Kõik lapsed pidid kirjutama kirjandi «Kuidas ma võitlen süsiniku vastu». Korraldati hulgaliselt süsinikuvastaseid paraade ja meeleavaldusi, avaldati sügavat nördimust massihüsteerikute üle, kes püüavad progressi takistada.
Kui kõik see tehtud, pühiti higi ja läkski lahti kibe süsinikupüüdmine. Üks hästi paks kilplane püüdis suuga – ahmis õhku nagu kala kuival, aga välja ei lasknud. Nii jäi süsinik tema sisse kinni. Teine, kavalam, seadis üles suure sõela ja lasi tuulel sellest läbi puhuda. Nii sai ta peenikesed süsinikujoad nagu spagetid. Need ta püüdis otsast kinni ja keris suurteks hõljuvateks süsinikukeradeks, millest võis pärast ümbervormimist maju ehitada, isegi losse.
Kõige kavalam oli külavanem ise, kes riputas üles eriretsepti järgi valmistatud süsinikupaberid, mille külge süsinikumolekulid kleepusid nagu kärbsed. Süsinikku tihedalt täis saanud paberilehed laoti üksteise peale ja välja tuli maitsev vegan-lasanje. Kilplaste lapsed nosisid seda hommikust õhtuni ja ikka küsisid lisa. Süsinikuneutraalsust silmas pidades keelati neil külanõukogu otsusega ära nii roojamine kui peeretamine.
Külavanema meetod osutus nii tõhusaks, et kilplased otsustasid vastava kleeppaberi tootmiseks ehitada tehase. Kuna küla keskel ruumi ei olnud, võeti maha külale kuuluv mets, veeti sohu mineraliseeruma ja juuriti kännud välja. Nüüd polnud muud, kui tehas püsti ajada, ainult et millest?
Puud olid sohu veetud, kivid kilplastele ei meeldinud, aga sellest polnud lugu – hoone otsustati teha plastist. Sõlmiti vastav kokkulepe kilplaste sõpruskommuuniga Nigeerias, sealt saadeti Kilplasse tankeritega vajalik kogus naftat, see läks Kilplast jälle tankeritega edasi kilplaste teise sõpruskommuuni Islandil, kus naftast vesi välja aurutati, nii et alles jäi plastmass. See toodi reaktiivlennukitega Kilplasse ja siis oli tehase püstilöömine juba käkitegu.
Teatava ebakõla muidu sujuvalt kulgenud projektis tekitas küsimus, kas tehas peaks töötama tuule- või hüdroenergiaga. Kuid sellegi lahendas külavanem käigult, teatades kilplaste rõõmuhõisete saatel, et ta saab töötama mõlemaga. Kilpla jõgi paisutati üles – selle alla jäid küll kõik küla põllumaad, aga põllumajandus ongi loodusele kahjulik –, telliti turbiin ja süsinikuneutraalne elekter hakkas voolama nagu vahtramahl varakevadel. Seejärel sõlmiti kolmas kokkulepe kilplaste sõpruskommuuniga Kanadas, kust saadeti kümme tuhat tonni tsementi (nii hakatuseks) ja kümme tuhat tonni rauda – vastavaid Kanada kaevandusi tuli oluliselt laiendada –, ning tuulegeneraatorite mastid ajasid ennast püsti nagu tuult nuusutavad suslikud. Tuulise ilmaga puhkes keskkonnapillerkaar: maa vappus, õhku täitis ökoulumine ja elekter muudkui voolas. Seda käidi vaatamas ligidalt ja kaugelt.Edust innustunult võttis külavanem pühaliku kohustuse muutuda 2030. aastaks isiklikult süsinikuneutraalseks ja saavutada nullemissioon. Kilplaste rõõmuhõisete saatel alustati vastava strateegia koostamist, milleks moodustati spetsiaalne ministeerium.

Vahele niisama täienduseks ja silmaringi harimiseks süstin süsinikumaksu kohta, et Kanadas on süsinikumaks igal asjal juures, söögil, topsil, elektril jne. Riigil, kes on vist ainukesena maailmas mitte süsinikneutraalne vaid suisa positiivne.

Muudetud 31.01.25 15:52

See iinlaste "elektriautosurnuaedade" teema kerkib aegajalt ülesse mitmel pool. Vaadake korraks videot.
https://www.facebook.com/100091925723472/videos/165964152792
1551/
Mis on pildil valesti? Ei, asi pole elektris, vaid juba selles, et nii uued autod peaksid olema oma teekonna alguses, mitte juba selle lõpetanud. Kehtib kahjuks sama palju ka rohepesuajastu fossiilikate kohta. Seda isegi ei taha keegi näha, et probleemiks on just lühikeseks projekteeritud autode elukaar, kuna ajakirjandus söödab samal ajal ette standardeid, et edukas olemise definitsiooniks on just just sellise "ühekordseks kasutamiseks" toodetud kauba tarbimine pankadele igakuiseid makseid tehes...
Siin see "romulavärk" seletatud lahti jutuna:
https://www.thedrive.com/news/the-real-story-of-that-chinese
-ev-graveyard-isnt-what-you-were-told
Video on huvitavam. Kõige huvitavamad on just viimased minutid, , mis vastab ka mitmele küsimusele teema kontekstis, mida keegi isegi küsinud pole;))
https://www.youtube.com/watch?v=uD8qqEx4G18

Palju on räägitud, et oma aja ära elanud päikesepaneelidega pole midagi teha. Siin hea pilt sellest, et on küll teha, sest need on odavamad kui puit või tellised. Tuulikulabadest saaks samuti aedasid ehitada:)
https://www.facebook.com/groups/211809185184175/posts/576507
098714380/

Kas keegi selle "rekkatrolliliini" artiklit näeb või oskab mõne muu allika põhjal teha lühikokkuvõtte, mis seal täpsemalt untsu läks? Lihtne füüsika annab küll aimduse...
https://www.tekniikkatalous.fi/uutiset/sahkorekkojen-17-kilo
metrin-latausvirityksesta-moottoritiella-tuli-kallis-susi-sa
ksassa-sahkot-johdoista-katkaistu-projektin-loppulasku-yli-5
0-miljoonaa/

Uued tehnoloogiad ongi algul nõrgad.
Me sõidaks siiani hobustega kui poleks optimiste olnud, kes talusid algaegade ebamugavusi rasket kütuse kättesaamist ja kehva töökindlust.
Teine asi on, et me tahame järjest rohkem tarbida ja kõik tahavad autoga sõita, et kui me kõik oma vanade tossavate autodega üksteise tahma sisse hingame pole ka jätkusuutlik ega tervislik. Võime kiruda DPF ja Adblued, aga tunneme oma salongis kui keegi teine on selle välja lõiganud. :)

Sa vaatad vale suuna pealt. Probleem on selles, et raiskamine on sisse projekteeritud.

Ja üks nüans on veel raiskamises. Uued autod lähevad ikka aina kõrgemaks ja suuremaks. Tavalised mahtuniversaalid on näiteks peaaegu turult kadunud. Eriti tülgastav on subaru reklaam igal sügisel. Hull 4wd haip. Selline tunne, et ilma selleta sureb välja.

Parts on err-is sõna saanud, aga ei midagi uut
https://www.err.ee/1609595162/juhan-parts-rohepoorde-kuus-ek
situst

Aga see on inimlik, et inimene tahab olla teistest rikkam parem ja selle näitamiseks on vaja, et oleks midagi teistest suurem ja võimsam, neliveolisem(kuigi praktilises elus seda vaja ei ole, või kui on siis aastas 1-2 korda) ja see raiskamise valem on inimese dnasse juba väga ammusest ajast sisse kirjutatud.
Nüüd üks seltskond üritab peale suruda, et kõik peaks justkui elektriautoga sõitma ja elektrituulikuid tahtma sest see on nii hea ja loodussõbralik. Aga see kuidas ja mil viisil seda autot või tuulikuid toodetakse ja need inimesed kelle elud ja nende riigi loodus selle nimel hävitatakse see nagu meid ei puuduta sest see on kusagil kaugel. Silmakirjalik värk.

Kui vinti üle keerata, siis nii peakski olema, et kui Viimsis kirjutab inimene kommentaari, et tema pooldab tuugeneid odavama elektri pärast, siis (naabrite nõusolekul) paigaldatakse see tema hoovi või aia taha. Mitte nii, et tallinlane otsustab, et paneme need püsti Raplasse või Põltsamaale. Kaotasin juba selle lingi ära, kus mingi KOVi puhul otsustati alustada tuulepargi arendamisega seal valla piirkonnas, kus ei ela ühtegi volikoguliiget. Ehk siis äraspidine nimby, õigemini pesuehtne korruptsioon ja ametiseisundi kuritarvitamine teiste inimeste õigustest ülesõitmisel.

Kui teemas on räägitud palju hajustootmisest, siis hajustootmine ei tähenda ainult seda, et igaüks, kellel on võimalik, hakkab nüüd tootma ja võrku müüma, et julgeolekuohu tekkimisel ei saaks ühe droonirünnakuga sõita maha KÕIKI Eesti tuugeneid korraga (selleks on neil piisavalt ka ballistilisi rakette, sest eesmärk on vigastada tootmise katkestamiseks, selleks pole palju täpsust vajagi).

Hajustootmine on ka see, kui eramaja, korrusmaja, koperatiiv jne toodab miniventilaatori+paneeli+akupanga abil oma baasvajaduse ise ja võrku midagi ei müü (kuigi paljudes riikides ei peeta ca 1kW suurusjärgus võrku müümistki korteri kohta reguleerimist vajavaks).

Kui jääb puudu, siis ostab natuke juurde. See võtaks maha suure osa riigi kohustustest ja aitaks paremini ennustada vajadusi juhitavate võimsuste töö jaoks. Väheneks ka vajadus meeletult kalli liinitaristu ümberehitamise järele, aga kuna mingisuguse tuumajaama(de)ni jõuame varem või hiljem, siis mingis osas vajab taristu ümberehitamist nagunii. Sel teemal leiab üsna palju avalikku infot päris teadlastelt.

Mis ma oskan öelda. Liinide ehitus tuulikuteni on kallis, järelikult võrgutasu tõuseb veelgi ja elektrivarustuskindlust tuulikutega vist hästi ei paranda sest nende võimsus on üsna juhitamatu tänu tuulele või tuule puudumisele. Ja üks asi mis on doteeritud see tähendab seda, et ka see raha peab ka kusagilt tulema millegi arvelt, kas läbi maksude tõusu või siis seina seest tulema. Tuumaenergiaga on ka küsimusi, kuskohast tuleb tuumakütus? Ja kuhu või kellele radioaktiivsed jäägid pannakse?

Loe teemat, see on siin juba kirjas, vastused viimastele küsimustele.

Aktivist joller lolle ümber veenmas.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120354316/karmen-joller-tu
ulikute-infraheli-mojutab-poliitikat-mitte-tervist
Ega muud eriti lisada polegi kui vaid artikli alguslause:
Füüsikaõpetaja Jüri-Mikk Udam on väga hästi selgitanud infraheli olemust. Infraheli tekib nii meremühas ja metsakohinas kui ka liikluses ning seda tekitavad isegi meie igapäevased kodumasinad.

Unustatakse vaid üks pisiasi- tuulikute heli saadab meid sisuliselt 24/7 muutumata monotoonsel kujul, vaid tuulevaikuses saab veidi puhata. Muud loodushääled siiski varieeruvad ega rõhu organismi pideva monotoonsusega.

fdfgh, oled selles kindel, et tuugenite infraheli on pidev ja muutumatult monotoonne hoolimata faktist, et tuule tugevus ja võrgu koormus pidevalt varieerub?

Selleks peaks tuugen olema midagi meie teadaolevatele füüsikaseadustele mittealluvast maailmast. On siis?

Muudetud 07.02.25 07:03

Teatavasti hoitakse labade pöörlemiskiirus stabiilsena. Võrgu koormus ei mängi siin mingit rolli.

Soovitan mitte seda infoallikat:)), vaid konkreetset 26min videot, mida vist ainult sealt õnnestub vaadata ka koos eestikeelsete subtiitritega. Sealt tuleb hästi välja, miks ei saa neid mõõtmisi teha telefoniäpi abil.
https://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/vaata-peavoolu-sok
eerivat-dokumentaalfilmi-infraheli-kuuldamatu-mura

Kes ei vaata, siis lühidalt: probleemid tekkisid tuulepargi külje all alles võimsamate tuugenite paigaldamisel. Infraheli levib suurte tuugenite puhul ka üle 20km kaugusele. Kui voodis madrats liigub mitu cm, ei saa öelda, et mõju puudub, kuigi midagi "kuulda" ei ole. Tuuakse välja ka ametliku mõõtestandardi probleem (mis silub tipud). Infrahelirelvasid puudutav oli uudis ka minu jaoks, huvitav vaatamine igal juhul.

PS: kuna mina õppisin sellest suurt osa juba Tartu ülikoolis (ja hiljem mujal juurde), tekib paratamatult küsimus, et mida Joller seal õppimise asemel tegi? ;)

Me saame väga hästi aru, kes on joller- seda näitas juba koroonaaeg. Nukujuhtidel on vaja marionetti, kes omab teatud rahvamasside seas teatud autoriteeti ja suudab nad ümber veenda elik õigele teele pöörata. Ja loodetakse, et need pööratud pööravad ka teisi. Tete küll muttide omavahelisi kädistamisi- aga joller ju ütles nii...
Peale koroonat oli joller suht ooterežiimis, nüüd leiti, et tuleb ta uuesti riiulilt alla võtta ja rääkima panna, sest vastuhääled ähvardasid juba liiga valjuks paisuda. Seega tuntud tegelane astus taas lavale.

fdfgh, Sa ikka oled tuugenite juures viibinud? Tiivikute pöörlemist üritatakse hoida soovitud vahemikus, aga see siiski kõigub, sõltuvalt tuulest ja võrgu koormusest. Isegi minusugune mittemusikaalne maakas tajub mõne tunni jooksul muutusi. Mis mind kuidagimoodi ei häiri.

Sa ikka saad aru, kuidas omavahel toimivad vahelduvvooluvõrk ja selles energiavoogu tõukav pöörlev generaator, mis toetub liikuvale õhule läbi tiivikute? Mulle on jäänud mulje, et enamus elektrisüsteemi teemal sõna võtvaid inimesi lihtsalt ei mõista, misasi on vahelduvpingeline siinuslaine ja kui keeruline on seda hoida stabiilses võnkumises muutuva tarbimise tingimustes juhutootmise vastu.

Infraheli pole mingi müstiline eriline fluidum, vaid madala sagedusega võnkumine. Seda tekitab just nimelt pöörlevate masside koostoime. Massiivne (seekord sõna otseses mõttes) vundament seda vähendab, aga sale torn jälle võimendab. Nagu ikka: tasuta lõunaid ei ole.

Alternatiive on kolm: Virumaa täielik hävitamine põlevkivi ahju ajades, verise importgaasi põletamine või elektri reguleeritud tarbimine. Kohalikud bioloogilised ressursid kataksid elanikkonna tarbimise ära (eeldusel, et kogu loomapidamise sõnnik ja elanike biojäätmed lähevad reaktorisse), aga tootmise jaoks jääb väheks. Ikkagi 60. laiuskraad... Füüsika vastu ei saa.

Sellega olen nõus, et praeguse viletsuse press külvata meie raha eest tuugeneid ja päikesepaneele igale sobilikule pinnale ilma, et oleks olemas piisavalt kiiresti reageerivaid kompenseerivaid võimsusi, on vastutustundetu sigadus! Selle tegemise viis ei oma sellise mastaabiga lolluse kõrval enam mingit tähtsust. Või õigemini on see peenraha elektribörsiks nimetatava toomise optimeerimise süsteemi käigushoidmise kõrval.

Teadmatusega pole siin midagi pistmist, see on taas reformikate tavaline käitumine rahastada küüniliselt riiki vaesema rahva arvelt.

Kärsale suur tänu suurepärase näite eest hea kallutatud ajakirjanduse kohta. Kui panna ühte patta maapinnast tulev vibratsioon ja laba liikumisest läbi õhu leviv vibratsioon, siis saame täieliku pudru. Esimese vastu aitaks ainult isoleerimine maapinnast Jaapani stiilis, teisega saavad kivisein ja vaakumpakettaknad suurepäraselt hakkama. Aga rahvas loeb ja muretseb. Sest tuugen on paha.

On jah paha. Nagu on paha põlevkivikaevandus või päikesepaneel või tulepuu raiumine. Eluga kaasneb surm. Loodusseadus.

Ma muretsen rohkem meid pidevalt kiiritavate mobiilimastide, WiFitugijaamade, andmesidesatelliitide kiirgusvoo ja seiresatelliitide kõrgsageduslike kiirgusimpulsside pärast. Inimene koosneb teadupoolest enamuses veest, mille molekul on olemuslikult dipoolantenn ja erinevate sageduste harmoonilised võnkumised nende liitumisel on midagi äärmiselt vastikut ning ette ennustamatut. Rääkimata viidatud dokumentaaliski selgelt välja öeldust: igaüks meist on erinevalt reageeriv "antenn".

Üldiselt on muretsemiseks põhjust tõesti - meie tsivilisatsioon reostab keskkonda enneolematul määral nii meile nähtaval (prügi) kui meile loomulikult tajumatul (kiirgused) viisil. Ilmselgelt on viimasel ajal esile tõusnud lollide ja egotsentriliste juhtide võidukäik seotud inimliigi loodusliku taandarengukõvera algusega. Geneetika seadused kehtivad ka meile:)

Muudetud 08.02.25 09:42

Poliitika poolelt on näha, et roheenergiat veavad peamiselt vasakpoolsed, meil siis eesotsas Sotside ja Eesti 200, reform ka koalitsioonis olevana, neid on nii poliitikas kui ka energeetikaga seotud ettevõtetes ka juhtivatel kohtadel päris arvestavalt, seega on arusaadav miks just pigem vasakpoolsed on "roheenergeetika" poolel ja selle rahastuse poolt, ilmselt päris palju krõbisevat voolab "rohelise energiaga" vasakpoolsete toetuseks. Parempoolsed räägivad pigem põlevkivist ja tuumaenergeetikast. Kuid põlevkivienergeetika on peamiselt saastetasudega juba sisuliselt välja suretatud. Paremalt on tuuleenergeetika alast vastuseisu tunda pisut isamaast aga eelkõige EKRE ja ERJK , peaaegu kõik mis vasakultpoolt öeldakse on parempoolsete arvates üldjuhul kas halb või väga halb alustades roheenergeetikast ja lõpetades vasakpoolse perekonnapoliitikaga mis konservatiividele samuti vastukarva.
Inimestele on vaja valitsejaid ja eelkõige autoriteeti, see kas nad ka valitsetavatel alati õigust räägivad või kogemata ja tahtlikult vahest ka valetavad, see pole enam neile nii tähtis sest mingi autoriteet peab lihtsalt olema.
Mis infrahelisse puutub, siis sellega on see, et see omadustel ja ka füüsikaliselt päris samasugune heli ikkagi ei ole kui üle 20hz olevad helid. Esiteks alla 20hz heli levib väga hästi ja enamus inimesi alla 20 hz helisid (va arvatus lapsed kelle kõrvatundlikkus on parem kui täiskasvanutel) alla 80Db oma kõrvaga ei kuule ega kehaga ei taju. Infraheli sagedus langeb väidetavalt kokku inimese enda organite sagedustega(näiteks süda, kopsud). Viimastel päevadel on näha ja kuulda uudistest omaala spetsialistiselt kuidas inimorganite omavõnkesagedus seatakse ka juba kahtluse alla. Raske nüüd öelda kas teadlaste seisukohad on inimorganite omavõnkesagesude olemasolus viimastel aastatel muutunud, või üritatakse midagi siluda ehk kinni mätsida?
Kuna infraheli levib kõrgematest sagedusest oluliselt paremini ja kaugemale siis võib arvata , et teoreetiliselt ka infraheli tugevus teatud kaugusel mõõdetud on detsibellides tugevam kui kõrgemate sageduste helid. Seega ilmselt oleks vajalik läbi viia nii kõrvaga kuuldavate helide kui ka infraheli mõõtmised tuulikutest teatud kaugustel. Üle 80db helitugevus kahjustab inimese tervist. Aga sellegagi kaasneb terve rida küsimusi nagu mõõtmise metoodika, seadmed, tarkvara, tuulekiirus, poliitiline sõltumatus jne. Nagu öeldakse, kõhklusi mul pole, on ainult kahtlused.

Osalesin kunagi ühel testimisel, kus katsetati metallkonstruktsiooni erinevate sagedustega. Selleks kasutati võimast mähist, millele oli kinnitatud korralik magnet. No oma olemuselt oli kut kõlarimähis, millel membraani asemel oli magnet. Antud mähisel oli kontrollpult, millega sai manada erinevaid sagedusi ja võimsust.
Inimorganismile üks vastikumaid sagedusi on 7 Hz ja seda sain selle testi käigus ka ise tunda. Minul hakkas nõrgalt paha, nö süda läikima, a üks tüüp tiimist hakkas oksele. Ja see 7Hz testi aeg ei olnudki pikk. Täpselt ei mäleta, kuid jäi kõvasti alla minuti. Samas ei mäleta ka antud sageduse testimise võimsust. ( Enamus osalejatest viibisid algallikast u 2-5m kaugusel ning too, kes oksele hakkas, viibis kõige kaugemal).

Kinnitan 7 Hz ebameeldivat mõju.

Muide, kui Kärsa viidatud videost vaadata mõõdetud spektrogramme, siis tundub siin olema tegemist suisa tuulikutootjate vandenõuga: 7 Hz juures on jõnks alla.

Huvitav on see, et konkreetsed tuulikud annavad mitte ühe, vaid kolm erinevat sagedustippu...

Kui ma nüüd ei eksi siis nn teadlased kasutavad infraheli mõõtmisel kolme erinevat kaalumist. Ühed kaalumised näitavad tuulikute tekitatud infraheli sageduste tippusid teised aga mitte. Sellest tulenevalt ühed mõõtmised näitavad, et 0,2mw tuulikute tekitatud infraheli levib 700m kaugusele aga teine mõõtmine näitab, et levib ka 20 km kaugusele.

OnuValdek taas eksib.

Teadlased mõõdavad nii, nagu parasjagu on vaja mõõta huvipakkuva määramiseks. Nagu ka "teadlased". "Kõike võimalikku" mõõdetakse üliharva, sest see toodab meeletult mittevajalikku prahti. Aga annab suurepärase võimaluse asjasthuvitatud "teadlastel" esineda šokeerivate paljastustega.

Infraheli pole siin mingiks erandiks.

Kärsa viidatud videos on kenasti kirjas DIN-standard, millega tööstus helimõõtmisi teeb. Kõik standardid on välja töötatud omas ajas oluliseks peetavate kriteeriumite alusel.

Kõikide standarditega saab tasuta tutvuda Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuses Akadeemia teel: https://www.evs.ee/et/ .

Muudetud 10.02.25 07:01

Ei ürita mitte oponeerida sellele väitele, vaid katsun vastata nii, nagu oleks meil kõigil põhjust oodata ausaid ja avatud vastuseid ka palju kuulsamatelt arstivande andnud esinejatelt avalikus ruumis. Pole põhjustki uskuda, et tsiteeritud väide ise vale oleks. Lihtsalt teadmatusest on lihtne segada olulised faktid kokku mingiks rosoljeks, mille tulemusena tekibki selline “DIN 45680-standardile” vastav tulemus, mis pole vale, aga pole ka absoluutselt relevantne elusloodusest rääkides.

¤¤¤Tiivikute pöörlemist üritatakse hoida soovitud vahemikus, aga see siiski kõigub, sõltuvalt tuulest ja võrgu koormusest. Isegi minusugune mittemusikaalne maakas tajub mõne tunni jooksul muutusi. Mis mind kuidagimoodi ei häiri.¤¤¤

Video esimese 20sek jooksul öeldakse juba ära peamised looduslikud infraheli allikad. Need on seotud enamjaolt katastroofidega, aga igal juhul ohu tunnetamisega. Mul endal on õnnestunud sattuda kolmel erineval kontinendil maavärina epitsentri lähedusse ööbima. Kõige huvitavam kogemus neist oli paar nädalat järjest telkides magades, kus maa alt kostus sisuliselt koputamine öö läbi lähemal või kaugemal. Maapinnal kõndides ei taju üldse (midagi ju tuntavalt ei värise), hotellis (kõrghoones) on see summutatud nii hästi, et ei pane tähele, kui kuulata ei taipa, aga ega mujal, kui telgis, täiskasvanud inimesed naljalt kõrva vastu maad ka ei pane:). Vältimatut ohtu kui sellist ei olnud ühelgi korral/kohas, täiskasvanud magasid rahutult, lapsed ei pannud öösel tähelegi ega ärganud ülesse selle maa-aluse “kolistamise” peale. Kõigis neis kohtades olid geograafilises mõistes suhteliselt lähedal aktiivsed vulkaanid ja üks neist meie ööbimiskohtadest hävis vulkaanipurske tagajärjel (alles) loetud kuud hiljem, st seda asulat enam ei ole olemas.

Tuli pikk sissejuhatus, aga näited puudutasid kuuldavat heli, millele lisandus infraheli. See ehk piltlikustab ühte evolutsiooni käigus väljakujunenud ja ellujäämise seisukohalt kriitilist mehhanismi ohu tajumisel, mida on näha hästi kõigi loomade-lindude puhul. Inimeste puhul tajuvad infraheli OHUNA vähesed inimesed, erinevate uuringute järgi ca kümnendik kuni kolmandik inimestest. Sama hästi võiks öelda, et kapsas ei aja peeretama, sest paljusid inimesi ei ajagi ja ka mina võin kõike toorest omale suht piiramatult näost sisse ajada. Sellepärast ei kavatsegi vaidlustada fakti, kus keegi väidab, et tema südametegevus ja hingamine ei kiirenenud ning stresshormoonide tase selle peale lakke ei hüpanud. Ei hüpanud ka minul, aga aegajalt püüdsime magada ka mujal kui telgis, sest nädalaid välja puhkamata on kah keeruline elada. Ka see üleväsimus/pinge ei tekkinud ju ühe ega kahe ööga...

Tagasi infraheli juurde. See on heli, mida me ei kuule, aga mida tajume paratamatult. Füsioloogiliselt reageerivadki erinevad inimesed erinevalt. Teadusuuringute metoodika ei tõestanud mitte 10% vs 30% vahemikku jäävaid muutusi, vaid konkreetse metoodika järgi usaldusväärselt mõõdetavaid tulemusi, mis sisaldavad peale bioloogilise varieeruvuse ka mõõtmismetoodika puudujääke, varieeruvust katsealuste enda vanuse, soo, isiksusetüüpide, ovulatsioonitsükli faasi ja krt teab veel mille OLULISE osas (sest muidu oleks avaldatud need detailselt ja erineval viisil grupeeritult). Nagu juba mainitud, siis kunagi ei uurita “kõike”, sest uurismismetoodikaid valides kaasneks “kõike uurides” (st üldistades) see üldistamisega kaasnev hälve muidu juba enne uuringu alustamist. St neid numbreid tuleks lugeda mitte 10-30 vaid “vähemalt” 10-30%. Tõde on tõenäoliselt seal kusagil lähedal.

Infraheli ise on füüsikaliselt ikkagi heli, mis allub kõigile helisid puudutavatele füüsikaseadustele. Sellepärast illustreerin kuuldava heli näitel. Ühest kõlarist võib lasta ühe sagedusega kindlat tooni, võib lasta muhedat kantrimuusikat ja võib lasta ka deathmetalit. Ühte häirib üks, teist teine ja see oleneb ka heli valjususest, mida me kuuleme, kuid infraheli puhul ajus registreeritakse, aga me ei kuule (kuigi mööbel majas liigub). St lehesahina valjususega deathmetal ei häiri kedagi, aga nüüd infraheli puhul häiriks isegi “unelaulud”, kui see paneb kopsu limaskestad võbelema (kontserdil pole sugugi raske leida kohta, kus seda igaüks enda peal katsetada saab olenemata muusikalistest eelistustest). St ka “valju” infraheli puhul ei pruugi üldse midagi ka kuulda olla!

Järgmiseks siis kus või kui kaugel? Kõlari puhul ei teki seda küsimustki. Videos seletatakse ära tuugeni infraheli tekitamise peamine põhjus. Hästi levivad nii madalad sagedused nagunii, aga millises suunas levib kaugemale? ;) Looduses pole tõesti otseselt kõlarit, aga efekt on sama, kuid siin lisandub ka tuule suund, õhuniiskus jpm, mida kontserdil pole. Lisaks on tuugeneid alati mitu, need asuvad meist erineval kaugusel ja ka nende tekitatavad infra-(ja ka kuuldavad) helid võivad resoneerudes üksteist ka võimendada. Seal videoski toodi välja lihtne fakt, et madalad ja väikese võimsusega tuugenid ei tekitanud probleeme ja inimestel oli sellepärast raske uskuda, et probleemide põhjuseks on tuugenite vahetamine aastakümneid eksisteerinud tuulepargis võimsamate vastu. Kui tuua parelleeli kuuldava heliga, siis sisuliselt paneme me nüüd mängima ühest kõlarist vaikse asemel “kõrvulukustavalt” (st riideid-limaskestasid) värisema paneva deathmetali, teisest eemal olevast kõlarist sama valjult unelaulud, kolmandast kantri jne. Olenemata muusikalistest eelistustest on tegu ikkagi müraga, st erinevate sageduste ja amplituudide seguga, millest mõõtes ongi väga raske olulisi komponente välja filtreerida.

Rottisin siia netist ühe pildi, kus on võetud aluseks hiigeltuulikute tekitatav infraheli, millele on joonistatud ümber 50km (st 25km raadiusega) ringid. Pinnas Eestis kahjuks soodustab infraheli head levikut, st praktikas ei ole need alad nagunii ringikujulised. Igaüks saab vast aru, et epitsentri kõrval toimub midagi muud kui servas. Kas me nüüd lepimegi sellega, et nii suurel osal Eestist tekivadki osadel inimestel tervise probleemid? Lõpuks pole ka vahet, kas füüsilise või vaimse tervisega, sest mõlemad kisuvad SKP-d allapoole, tuleb maksta kinni tervishoiukulude kaudu maksumaksjatel ja on isiklik traagika konkreetsete inimeste jaoks. Vastuargumendiks ei kõlba see, et enamikel ju probleemi pole. Enamik ei surnud ära ka COVIDisse, enamikel ei tekkinud vaktsineerimisel kõrvaltoimeid, enamik valiski meile “maksud ei tõuse” valitsuse... ja enamik hakkab maksma kinni ka neid tuuleärimeeste tekitatavaid probleeme, mis võimaldab neil hoida hindasid allpool ja elatuda mitte odavast elektrist, vaid maksumaksujate käest teisel viisil kokkukorjatavatest dotatsioonirahadest järgnevad paar aastakümmet. Kui see ei toonud elektrihindasid alla tuulises Taanis, kas üldse peaksime uskuma bluffi, et see juhtub Eestis?
https://arvamus.postimees.ee/8188421/tonu-janno-kas-tuulikud
-ikka-toovad-elektrihinna-alla-taanis-kull-ei-toonud

Ärge küsige, KEDA ma ise pooldan. Ma pooldan vaid ausust ja läbipaistvust. Põlevkivi ei saa pooldada, sest selle keemiatööstuse jaoks olulise rahvusliku rikkuse ahju ajamine on sama mõistlik nagu hööveldatud palgist pelletite tegemine. Hüdroenergia jääb meile looduse pinnavormide tõttu alati kahjulikumaks kui sealt saadav kasu ja kuigi tuumaenergia on kõige tõenäolisem tulevikustsenaarium, siis naiivne oleks loota, et nende lobi sisaldab vähem bluffi kui tuulepesu. Seda enam, et see, millest nad räägivad, pole veel päris valmis standardiseeritud toode, mille puhul saaks rääkida pikemal ajaskaalal nt Olkiluotost suurusjärgu võrra paremast töökindlusest või ehitamise algul paremast kulude prognoosimise võimekusest (meenutame, mitu korda on tõusnud tehniliselt musttuhat korda lihtsama RB maksumus). Sellepärast korjakski praegu üles siit artiklist ühe tsitaadi, mille sügavam mõte on see, et miks me räägime üldse maksumaksjate kaudu doteerimisest olukorrast, kus juba praegused siduvad lepingud tähendavad ületootmist tulevikus meie piirkonnas. Äkki oleks maastiku eripärade tõttu ainult halbade valikute vahel valides mõistlikum keskenduda praegu hoopis “kaablitele” ja osta seda sisse nagu teised geograafilisi eeliseid mitteomavad riigid (Vatnikan, Monaco jt;) seda teevad.
https://majandus.postimees.ee/8187500/lati-energiakontserni-
juht-latis-taastuvenergiale-toetust-ei-anta-sest-inimesed-po
le-nous-seda-kinni-maksma

¤¤¤Lätis tehakse tuule- ja päikeseparke ilma riigi toetusteta, sest inimesed pole nõus subsiidiume kinni maksma./.../Toetuste ainus häda on see, et elektriturg on ühine, ja kuidas konkureerida subsideeritud tootmisega? Riikide võimalused on erinevad, võrrelda Saksamaa taskuid meie taskutega. Oleks aus, kui kõik toetaks võrdselt või siis keegi ei toetaks/.../liiga palju ei saa neid projekte teha juba seetõttu, et keegi peab selle elektri ju lõpuks ära ostma. Ja meil ei ole elektriühendusi. Skandinaavial on endal odav elekter; võiksime müüa ju Poola, aga ka seal on enda tootmine.¤¤¤
/.../
¤¤¤Kui hakkasime Lätis tuuleparke kavandama, tuldi jutuga, et siin on lind, siin on loom, siin on mets ja lõpuks jäi Läti territooriumist kaks protsenti, kuhu oleks saanud tuulikuid panna. Ütlesin siis, et aga tõmbame Lätile müüri ümber, kuulutame reservaadiks ja hakkame siia pileteid müüma¤¤¤

...miks siis mitte, kui mujal enam loodust säilinud pole ja mujale “tuugenite vahele” reservaate enam teha pole võimalik? Kuhu siis veel saaks loodust alles jätta, kui mitte seal, kus seda pole jõutud juba ära hävitada? Neid protsesse, mida näeb autoga sõites Hispaaniast Rumeeniani, enam tagasi pöörata pole võimalik, meil on veel võimalus mitte samu ämbreid kolistama hakata... või siis mitte, kui praegune koalitsioon oma teerullile hoo sisse saab.

Kunagi meile lubati, et 100m kõrgusel on alati tuult ja elekter voolab ööpäevaringselt. Kunagi meile lubati, et kui läheme börsile, hakkab odav elekter meid rõõmustama. Kunagi meile lubati, et estlink kaablid toovad odava elektri. Kunagi meile lubati, et haldusreform teeb vallad rikkaks. Kunagi meile lubati, et hooldekodude reform tagab pensi eest elamise. Kunagi meile lubati otse huultelt, et maksud ei tõuse.
Meile on kogu aeg midagi lubatud.

Ettevaatust! Huultelt lugemine oli üleeelmise valitsuse lubadus, mitte eelmise ega selle, mis siis, et inimesed samad. Juriidiliselt on kõik korrektne ja süüdistada saab ainult moraalituses, kahjuks. Muude kohta ei viitsi kontrollida, osade väidetega võib sama teema olla...

Nonäed Deus, sina klassikalise valijana juba enam ei mäleta ülejäänud lubadusi peale huultelt lugemise, mis juba omaette folklooriks muutunud, seega ka rahvale rohkem meelde jäänud. Minu viimane lause- kogu aeg on meile midagi lubatud. Justnimelt- lubadustega koonerdatud ei ole, aga tulemused on enamasti vägagi vastandlikud lubadustele. Loomulikult on neid lubadusi läbi aastakümnete veelgi olnud, aga need olid lähiajaloo head näited, mis paraku ämbrisse läksid.
Tuulikutega seoses on mul väga hästi meelde jäänud üks tegelinski, kes nende leviku algusaegadel telekas entusiastlikult teatas, et 100m kõrgusel puhub alati tuul (toona veel olid veskid pisikesed). Tänaseks on selgunud, et miskipärast ikka ei puhu.

Ma küll klaasi ei sülita aga veel pole mälu ära joonud ehk ikka mäletan küll. Lihtsalt manitsus oli selle kohta, et sunnikud on alatult tegelikult kogu seda jama ära kasutanud. Lihtinimene ei suuda ammugi järge pidada, millal oli eelmine, millal praegune valitsus. Kui ikkagi erakonna pea ütleb midagi, siis see jääb meelde kui et see ongi erakonna seisukoht. Kallas va jurist kasutas seda alatult ära, kuigi kõige täpsem oleks olnud öelda, et "Maksud ei tõuse vähemalt 2 aastat" Muude asjade kohta ka. Seletavad enne valimisi ära, sest on juhtiv erakond, inimesele jäävad kõik meelde kui lubadused, tegelikult kasutatakse alatult ära ajapiire neid mitte seades ja pärast nina peale visates, et aga seda ju ütles eelmine valitsus.
Valimislubadusi peaks tegelikult käima ja dokumenteerima nende telkides, siis saaks pärast kohtusse anda kasvõi, vähemalt oleks alus olemas.

https://majandus.postimees.ee/8189886/euroopa-liidus-tahetak
se-puupliidid-ara-keelata
Brüsseli suurim poliitiline jõud, Euroopa Rahvapartei (EPP), lükkas ettepaneku kategooriliselt tagasi. «Meie jaoks on biomass oluline osa energia üleminekukavast, iseäranis maapiirkondades,» ütles EPP juht Peter Liese. Suurt vastumeelsust uue seaduse vastu väljendasid europarlamendis tšehhid, kes tõid välja, et selline plaan mõjutaks kümneid miljoneid inimesi Euroopas.
Puukütte keelamise idee pole Euroopas uus. Suurbritannias tahtis valitsus keelata uutel majadel puuahjude paigaldamise, kuid see idee võeti rajalt maha. Saksamaal hakkas aga 2025. aastal kehtima nõue, et puudega köetavatele ahjude-kaminate emissiooninõuded oleks täidetud, muidu tuleb need välja lõhkuda. See puudutab sisuliselt kõiki enne 2010. aastat ehitatud küttekehi, kirjutas ZDF läinud aastal.
Euroopa Liit soovis vahepeal ka inimestelt kohustuslikus korras nõuda soojuspumpade paigaldamist majadele. Kuid nähes, milline vastuseis oli plaanile Saksamaal, kus riik seda nõudma hakkas, loobus ka Euroopa Liit üldnõudest, kirjutab Euractiv. Saksamaa roheliste esindaja, majandusminister Robert Habeck, ütles pärast madinaid intervjuudes, et see seadus oli ainult test, et näha, kui kaugele on ühiskond valmis minema, et kliimat kaitsta. Ehk teisisõnu: kuivõrd on rahvas nõus poliitikute plaanidele alluma, kui see tähendab nende jaoks väga suuri kulutusi.
Eesti pole ametlikult veel puukütte keelamise kohta seisukohta võtnud. Kliimaministeeriumi ringmajanduse ja finantseerimise valdkonna juht Toomas Luhse ütles järgmist: «Puiduga kütmine saastab oluliselt õhku, mistõttu otsitakse võimalusi saaste piiramiseks.

Huvitav, millal tuleb regulatsioon keelamise kohta, et keelamine ära keelata?

Puupliit ei saasta, kui seda ei kasutata;) Sama kehtib ka kivisöeelektrijaamade kohta. Kaudselt ongi nii puupliidi kui ka kivisöejaamade (st kõigi JUHITAVATE võimsuste) kasutamine seotud väga tihedalt liiga kalli juhuenergiaga. Kelbaseministeerium paistab mulle üha enam vaid toiduahelaprojektina rahvale puru silma ajamiseks.

Artikli sisu vastab pealkirjale:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120356537/elektrisalvestis
te-arendaja-arge-andke-toetust-seda-pole-vaja

¤¤¤Evecon on oma investeeringud salvestusse teinud vastu turgu, ise kõiki riske võttes. „Viimased kaks aastat oleme öelnud riigi esindajatele, et hoidke raha kokku, ärge andke salvestusele toetust, sest seda pole vaja,“ räägib Kull. Tema sõnul ei ole riik ka varem garantiidest salvestusele juttu teinud, sest selleks puudub vajadus. Akutehnoloogia on juba mitu aastat konkurentsivõimeline. Tõestusena nimetab ta Eveconi ehitatavaid akuparke Kiisal ja Arukülas ning Enefiti akuparki Auveres. „Täna ehituses olevate salvestusprojektide investeeringu maht ulatub 200 miljoni euroni, seejuures ilma riigilt ühtegi senti või garantiid palumata,“ lausub Kull. Nüüd tahab riik Kulli ütlusel sundida kõiki turuosalisi toetust taotlema. Aga veelgi suuremaks probleemiks muutuks toetus, kui see ei arvestaks tehnoloogianeutraalsusega. „Meetme suunamine ainult vesisalvestusele oleks selgelt diskrimineeriv.“

See maa uuristamine pole mingi salvestamine, vaid lihtlabane tarbija! Füüsika vastu ei saa isegi rohepesu(enamasti tundub, et saab siiski!)
Aga säästlikust taaskasutusest:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120356457/paeva-kommentaar-kri
ster-paris-aga-sina-mutukas-sorteeri-meid-on-taiega-alt-veet
ud

10 aasta pärast saab uue 200 milli sisse laduda nende akupakkide välja vahetamiseks. Seda ei maini keegi :)
Enne kui mingi akupakikummardaja kobisema tuleb, siis ennetavalt ütlen, et selline on regulatsioon, olgu kulunud või mitte reaalsuses, välja peab vahetama, ohutuse tagamise pärast. Oma kodusid põletage vaikselt või ereda leegiga, kedagi ei huvita.

Kuidas blufiga raha lunida!
Ikka rahva hüvanguks ja tema oma raha eest...
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120356652/avalik-kiri-maet
oosturid-valitsus-on-langenud-suurejoonelise-pettuse-ohvriks
-paldiski-vesisalvesti-on-bluff

Jeekimile: see artikkel väärib kasvõi ühe lausegagi põhjendust, miks sellel lingil tasub klikata.

https://teadus.postimees.ee/8190170/groonimaal-voolas-kolme-
miljoni-kuupmeetrine-mageveejarv-tuhjaks-vaid-mone-nadalaga
Hakkabki vaikselt pihta see, mille eest selles (väga heas!) raamatus hoiatati.
https://www.vanaraamat.ee/Risto_Isomaki_Sarasvati_liiv_Kui_l
oodus_maksab_katte_Okoloogiline_ponevusromaan_Kunst_65413-18
.htm

Ventilaatoripesu jätkuks: kui dialoogiks mõeldud pikki aastaid dialoogiks ei kasutatud ja praegu kasutatakse surve avaldamisel argumendina seda, et "aeg saab otsa", on maakeeli tegemist lihtlabase väljapressimisega, mida poliitikud ise üldse ei talu, kui seda nende suunal tehakse...
https://www.err.ee/1609593536/ak-nadal-miks-on-tekkinud-tuul
eparkide-rajamisele-vastuseis

Kui räägitakse kompensatsioonist kohalikele, siis siit leiab numbrid, millest tegelikult jutt käib. Kuigi see jääb natuke arusaamatuks, kuidas saab kompenseerida üldse rahaga seda, kui maja lõpuks vibreerib ja magada ei saa. Und ei saa osta, tervist ei saa osta. Antidepressante saab.
https://majandus.postimees.ee/8186007/lopuks-teada-selliseid
-summasid-pakuvad-tuulepargiehitajad-kohalikele

¤¤¤Kui tuuliku kõrgus jääb alla 250 meetri, siis saavad tuulepargist raha kuni kahe kilomeetri kaugusel asuvad majapidamised. Kui kõrgus küünib üle 250 meetri, suureneb toetusraadius kolme kilomeetri peale.
/.../
Näiteks on Sunly Pärnus ja Põhja-Pärnumaal korda teinud mustkattega teed ning taastati Alutaguse tuuleveski. Toetatud on Matsalu loodusfilmide festivali ning Kadrina keskkooli inseneerianädalat​ CADrina. Sunly on üks väheseid tuulepargiarendajaid, kes kohalikele soodsamat elektrit pakub. «Valgas saavad kuni kuue kilomeetri raadiuses elavad või oma kodust tuuleparki nägevad kohalikud elanikud kümneks aastaks võimaluse osta elektrit fikseeritud hinnaga 4,9 senti/kWh. See hind on ligikaudu poole soodsam kui 2023. aasta keskmine (10,9 senti/kWh). Pargile kõige lähemal Unikülas on pakkumine veel soodsam, 2,9 senti/kWh,» ütles Raudsik. Ettevõtted saavad Sunlylt elektrit otseliiniga, mis tähendab, et nad ei pea maksma võrgutasu, viimane aga moodustab Eestis elektrihinnast juba 50 protsenti. «Seaduse järgi saab otseliini viia tuulepargist kuni 15 km kaugusele,» lisas Raudsik.¤¤¤

Siin on need lubatud numbrid. Jätke meelde, annab mingisuguse hinnaindikatsiooni mistahes piirkonda planeeritava ventilaatorijaama kohta. Ühtlasi ka põhjus, miks vaatamata rahvaalgatusele Viimsisse vist ikkagi neid püsti ei panda:))

Juhin tähelepanu ka sellele, et jutt käib mingitest abstraktsetest majapidamistest, kus mõne puhul peab igal hommikul tõusma voodist väljapuhanud raskeveoki või koolibussi juht, kuid teises puhub kõle tuul 10 kuud aastas ning käiakse suvel vaid mõned korrad nädalavahetuseti chillimas-grillimas. Aga maja on, maa on (maks), sellepärast on ka sissekirjutus, kuigi postiaadress asub tegelikult Tallinnas. Pole vist raske arvata, kes on seal piirkonnas tuugenite pooldajad isegi 70e toetuse puhul, sest neile on see lihtsalt maast leitud raha, mis nende pohmaka kvaliteeti nii palju ei mõjuta, et praegu üldse teemasse süvenema peaks.

¤¤¤Näiteks üks 6,2 MW tuulik toodab elektrit 2000 majapidamisele, see on 19 000 MWh aastas. Kui aasta keskmiseks elektrihinnaks kujuneks näiteks 75 eurot MWh, oleks tuuliku käive 1,425 miljonit eurot. Kui sellest üks protsent ehk 14 250 eurot jagada 2000 majapidamise peale, saaks igaüks napilt seitse eurot, aga kuna tuulepargis on 10-20 tuulikut, siis tuleb summa korrutada vastavalt ja saab 70-140.
/.../
Teine näide: 13 tuulikuga park võimsusega ümmarguselt 80 MW toodaks aastas eelduslikult 240 GWh jagu energiat, aastane käive oleks umbes 18 miljonit eurot. Sellest üks protsent on 180 000 eurot, mis seaduse järgi jaguneb põhimõttel 50:50 kohaliku omavalitsuse ning kogukonna elanike vahel. Kui näiteks kolme kilomeetri raadiuses on 75 majapidamist, saaks igaüks ligi 1200 eurot aastas. Ja nii igal aastal tuulepargi eluea jooksul.¤¤¤

Rotin pildi selle postituse juurest, mis ilma täiendava infota on küll väga poolik info, aga tsiteeritud tekst ehk veidi selgitab.
https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid02CPT
ytnAuxvfdnbidjC33iUeYHZTC1vzQ3CsEBQqcPAd7CT1kCsuU8cPLt6uYGNQ
1l&id=100011245782520

¤¤¤Üldse on kogu see teema väga nüansirohke. Infraheli ja muu heli mõjutab tuntavalt ka see, millised on ilmastikuolud, ehk kas helilained "painduvad" pärast tuulikute labadest möödumist ülespoole või allapoole. See sõltub maapinna ja õhtutemperatuurist. Lisaks sõltuvad infraheli poolt tekitatavad häired tuuliku rootori kiirusest, mis tähendab, et see pulseeruva iseloomuga infraheli ei põhjusta probleeme absoluutselt iga sageduse juures, vaid mingite kindlate sagedusvahemike juures.¤¤¤

Ma ei jaga nende seisukohti ega ettepanekuid, aga samas tuleb numbreid aktsepteerida. See majanduslik pool on tervikpildi juures samuti väga oluline. Ei näe ühtegi mõistlikku lahendust enne, kui jah/ei vastandumist isegi ei püüta muuta millised/tingimused dialoogiks. Mordori jaoks selliste strateegiliste sihtmärkide, mida on litne/odav hävitada ja ülikallis kaitsta, rajamine maksumaksjate rahaga doteerides on nagunii küsitav.
https://www.facebook.com/parempoolsed/posts/pfbid02UY438ZhRB
JYMDg7QDjqBFMpbcpgndikh7hXWim5sU1H9apaktVhohZsdEwCssi3vl
_____
* Maatuuleparkide toodetav elekter on meretuuleparkidest kaks korda odavam
* Maatuuleparke on 2,5 korda soodsam rajada
* Nende ehitamine võtab vähemalt kolm korda vähem aega
* Neile makstav toetus oleks 3,25 korda väiksem
* Kokku vabaneks tuuleparke üksnes maale rajades näiteks Kaitseväe moonavaru täiendamiseks 2,36 miljardit eurot.
_____

EDIT: EKREt pole nagunii põhjust uskuda, sest nad juba tõestasid valitsusesse saades, et on valmis oma sõnu võimu nimel sööma (RB jms lubadused). Selle info valguses oleks huvitav näha, kas tänane Isamaa (ja Postimees;) on ausamad varasemast IRL-st või ajavad praegu kah puru silma rahvale nii, nagu tegid seda pahatahtlikult kõik liberastid enne valimisi. Õnneks või kahjuks saame tõenäoliselt teada. Ka seda, mis nende aladega täpselt saama hakkab, sest jah/ei on kah ainult pool rehkendusest, mis ei lahenda ühtegi probleemi.
https://majandus.postimees.ee/8192198/linnamae-sai-enda-katt
e-suure-hulga-tuulepargialasid

Muudetud 14.02.25 18:05

Seda rahapesu võiks vaadata ka nii, et kui miljarditesse ulatuvad dotatsioonid võetakse maksudena meie kõigi taskutest, siis hinnast rääkimine ise on pointless, kuna turu vastu töötades saaks maksurahaga ka elektrit miinushinnaga toota.
https://majandus.postimees.ee/8192555/valitsuse-tuulepargika
va-miljardid-ja-miljardid-toetusteks

¤¤¤kliimaministeerium veendunud, et aastal 2035 on keskmine börsihind 4,9 senti. Sellele lisandub veel kaks tasu, mida tarbija praegu ei maksa: sagedus- ja võimsusreservitasu, kokku lisaks 0,9 senti. Taastuvenergia toetused tulevad tarbijate taskust. Kliimaministeeriumi prognoosi järgi on taastuvenergia tasu aastal 2035 praegusest umbes kaks korda kõrgem, 1,56 senti kW/h. Kodutarbija maksab kõigele sellele lisaks ka veel käibemaksu. Aga see ei ole veel kõik. 4,9-sendise hinna eelduseks on kolmanda Estlinki merekaabli ehitus, mille investeeringu suurus küünib samuti sadadesse miljonitesse eurodesse. Rahakülv on alanud ning kiiremad saavad priskema noosi¤¤¤

Professorina töötava teadlase nägemus:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120357046/annela-anger-kraavi-
praegune-kaootiline-ja-labipaistmatu-energiapoliitika-voib-m
eid-suuremasse-kriisi-viia

¤¤¤Teadus ütleb, et CO2 vähendamine on oluline, kuid mitte selle asukoht. Seega on oluline teha seda võimalikult kuluefektiivselt. Selleks tuleb tagada konkurents ja mitte eelistada ühte või teist tehnoloogiat. Hetkel on valitsuse plaanis toetuste ja investeeringute jagamine, kuid need peaksid olema tehnoloogianeutraalsed, kui need üldse vaja on. Kui turumajandusel lasta toimida loomulikult, siis oleks ka energiahind madalam ja majanduslikult jätkusuutlikum.
/.../
Ilma arvutusi avalikustamata ei saa keegi teada, milliseid eeldusi on tehtud ja kuidas need plaanid mõjutavad lõpphinda, majandust ja ka kliimamuutusi tekitavaid emissioone. Kuidas siis saavad nii eksperdid kui ka tavakodanikud uskuda, et plaan tõesti toob kaasa odavama elektri ja parema tuleviku? Kui arvutused oleksid avalikud, oleks võimalik võrrelda erinevaid energiaallikaid, nende emissioone, mõju majandusele ja kliimale ning mõelda mida teha võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks. Just see on teaduspõhise poliitika alus. Lisaks võiksid need arvutused näidata, kuidas mõjutavad erinevad kütuseallikad kliimat kogu elutsükli vältel, mitte ainult põletamise hetkel. Maagaas, mida soovitakse rohkem kasutada, on samuti fossiilne kütus ja kui arvestada kogu selle tootmis- ja tarneahelat, võib selle CO2 jalajälg olla sama suur või isegi suurem kui põlevkivil.
/.../
Kliima ei hooli sellest, kas CO2 vähenemine saavutatakse tuule, päikese või tuumaenergiaga. Eesti riigile aga oluline, et see juhtuks võimalikult väikese majandusliku kahjuga. Eestis valitseb kliimamuutuste teemal kaks äärmust – kas täielik kliimaprobleemide eitamine või idealistlikult naiivne rohepööre, mis ignoreerib reaalseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi. Mõlemad äärmused on ohtlikud. Ainult läbipaistvus ja teaduspõhised otsused viivad meid edasi. Praegune kaootiline ja läbipaistmatu energiapoliitika võib aga viia meid hoopis suuremasse kriisi – nii majanduslikult kui ka julgeoleku mõttes.¤¤¤

Veider asi see kapitalism- sa ei tooda midag või toodad miinushinnaga, aga papp voolab tasku.

Tesla ja SpaceX ja Starlink on parimad näited siia tuua. Kui SpaceX on puhtalt rahaauk teaduse nimel, siis viimane neist on oma kuutasu ja muude asjadega arvestades tasuvusajalt palju kaugemal kui nende sateliitide endi kehtivusaeg ja me saame kasutada seda hüve puhtalt seepärast, et investoritele müüdi ilus unistus maha ja rikkurid on selle kinni maksnud. See muidugi on läbi ajaloo tavaline asi olnud, et rikkurid maksavadki tavainimese jaoks normiks saanud asjad kinni, olgu see siis ABS, ESP või turvapadjad.

Jagan ühte päikesepaneelidega seotud postitust. Huvitav teada, et paneelil olevate "kuumade kohtade" probleeme on üsna mitmetel. Pildid on rotitud sama postituse juurest ja kommentaaridest.
https://www.facebook.com/groups/energiafoorum/posts/39026928
06655285/
Teaduslik lähenemine probleemile:
https://ieeexplore.ieee.org/ielx7/6287639/8948470/09143083.p
df

Ekspertide arvamusi on alati huvitavam lugeda kui arendajate sisuturundust. Lugeda on rohkemgi, aga pealkiri võtab üsna hästi kokku selle, et kui inimene tahab mugavusi, peab ta võtma endale ka selle mugavusega kaasneva talumiskohustuse. Mitte lükkama seda teiste inimeste või looduse kraesse.
https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120358480/arvamus-orni
toloog-inimene-peaks-ehitama-tuulikud-enda-mitte-lindude-pes
itsuspaika

¤¤¤Näiteks Soomes ehitati tuulepark 500-600 isendi suuruse sookurekogumi igapäevaste lendude teele, toitumispõldude ja ööbimisveekogu vahele, kuid kaheaastase uuringu jooksul ei leitud ühtegi hukkunud sookurge. Siiski on linnuliike, keda tuulikud rohkem ohustavad. Need on eelkõige röövlinnud, kellest mitmed liigid ei väldi tuulikute lähikonnas lendamist, mõned kahlajad ja ka metsakanalised. Viimati mainutud hoiavad üldiselt tuulikualadest eemale, aga oma elupaika jäädes kipuvad lendama vastu tuulikutorni¤¤¤

EDIT: lisan veel samal teemal ka ühe veits vandenõuhõngulise postituse. Ei ole jõudnud kõiki fakte üle kontrollida, mine tea, äkki polegi vandenõu vaid väärtnõu... igal juhul EL-i tasemel üsna hapu lugu, kui see kõik tõele vastab ja avalikkuse ette tiritakse.
https://www.facebook.com/edmond.penu/posts/pfbid02aPG4zXBcNj
ERbBGHJgSSTKMPY7yqiKau8SYtGAGDbTxkSaid7x8fdcidn5rwsypcl

Muudetud 22.02.25 03:06

Õige jutt, aga... kus need teadlased ja akadeemikud kõik need aastad siiani olid?
https://www.postimees.ee/8197252/jaak-aaviksoo-energiamajand
use-arengukavaga-tuleb-alustada-otsast-peale

¤¤¤Akadeemik Jaak Aaviksoo andis hävitava hinnangu kliimaministeeriumist saadetud arvutustele elektri odavnemise kohta meretuuleparkide doteerimisel ja pani ette alustada energiamajanduse arengukavaga otsast peale, kaasamata mittekompetentseid inimesi. Aaviksoo põhjendas: «Inimesed, kes on olnud senise poliitiliselt manipuleeritud dokumendi sünni juures, on kaotanud usalduse. Ma ei eksiks ministri või valitsuse vahetamise kemplusse, see oleks poliitiline melu. Aga kes konkreetselt selle teksti on kokku kirjutanud, võiks juhtpositsioonilt taanduda.»
/.../
Aaviksoo viitas, et ministeeriumist on palju spetsialiste töölt ära läinud. «Kompetents oli seal viis aastat tagasi kindlasti tugevam kui praegu,» nentis ta. Tema hinnangul läks asi lappama juba palju varem, kui praegu arvatakse – kui koalitsioonilepingusse ja seejärel seadusesse kirjutati, et elekter peab tulema sada protsenti taastuvatest allikatest. «See sündis teatud poliitilise eufooria foonil: Eestis kasvas 2019. aastal taastuvenergia osakaal kiiresti, 30–40 protsendini. Enamik sellest põhines biomassil, mis on põhimõtteliselt juhitav energia. Kasvas aga hästi lihtsal põhjusel: põlevkivi tootmine langes,» selgitas ta. «Siis energilisemad võitlejad leidsid, et miks see juhuelekter ei võiks kümne aastaga kasvada veel kaks korda? Rong lükati käima, see sõitis ja nüüd ollakse selle pantvang.» See ei ole Aaviksoo sõnul niimoodi, et Kristen Michali (RE) valitsus on nüüd mingi tohutu rumaluse teinud. «Rong on pikka aega sõitnud, keegi pole võtnud vastutust selle eest, kokkasid on selle supi keetmise juures palju olnud,» leidis ta. «Nüüd ei julge keegi püsti tõusta ja öelda, et sõbrad, see kõik käib meile lihtsalt majanduslikult üle jõu. Me ei suuda seda maja, millise tellisime arhitekti käest, valmis ehitada.»¤¤¤

Miskipärast meenub, et see aaviksoo sambaehitus oli ka selline poolkäkk algusest peale. Aga ei olnud aaviksool tookord julgust püsti tõusta ja öelda, et ebakompetents on meid eksitanud.

Igal pool, kus Aaviksoo eesotsas on olnud, on mingi suurem jama!
Aga kogu kiimaministeeriumi suhtes on tal õigus....
Terve min tuleks kuulutada kuritegelikuks organisatsiooniks!

Äkki keegi suudab kokku panna väikese nimekirja asjadest ehk tegemistest, mis meil kohe päriselt hästi õnnestunud?

Kas need asjad peaks haakuma vaid antud teemaga? Pigemini peaks vist selle kirja poetama süvariigi või maiteagi kuhu kasti.

Tõenäoliselt olen parandamatu optimist aga - minu punktid lähevad riigi üldisele arengule. Arvestades millisest punktist me startisime ja kuhu tänaseks jõudnud oleme siis - pole paha! ~32 taasiseseisvumisaastat, millest ca 10 kulus röövkapitalismi tingimustes riigina käituma õppimisele ja jõuda suurriikide silmis n-ö põlvpükstes poisi staatusest võrdväärse partnerini, kelle ettepanekuid poliitiliste otsuste tegemisel lõpuks reaalselt kuulatakse. Ma leian et see on kõva sõna.

Kindlasti tulevad plussid ajas päris kasutajasõbralikuks lihvitud riigiameti(te) e-teenustele. Niisamuti pankade omadele. Sellist paberikuhja nagu 15-20 aastat tagasi pidi nühkima ei taha tagasi. Jajah - nüüd on igasugu andmete esitamise kohustusi ka oluliselt rohkem ja paistab, et tuleb juurdegi veel sh mõttetut absurdi aga ikkagi esitusprotsess kui niisugune on mugav.

Mina ei tahaks elada riigis kus nt ettevõtte algandmete esitamist tuleb teostada telefoni teel kus toru teises otsas on robot mis funkab vigaselt või üldse mitte. Ka ei taha elada sealsamas, kus ettevõtlusvabaduse ja -tingimuste üle otsustab vaid maakonna/valla volikogu. Jutt konkreetselt UK-st.

Võib ju kiruda, et meil siin riigis on kõik halvasti ja bla-bla (tihtipeale ongi) kuid selleks, et aru saada kui hästi meil asjad tegelikult on, on kasulik reisida ning suhelda sealsete kohalikega. On üsna silmiavav. Peab paika küll, et igalpool mujal on parem... Jõuad ''sinna mujale'' kohale ja see tõdemus lajatab pähe :) Mõnele varem, teisele hiljem.

Valitsusi on kritiseeritud iga riigikorra ajal ja igas riigis (vb Põhjakoera ja/või Russkaja Pederastija välja arvatud). Rahvas väärib oma valitsejaid sest rahvas on nad ise valinud. Ja nagu näha siis ega vigadest jätkuvalt ei õpita. Ikka samad näod pukis ja omavahel läbi ka ei saa. Värske näide: kriminaalerakond on Tallinnas küsitluste järgi jätkuvalt kõige populaarsem. Aga kõik kirusid kui nad võimul olid.

Meie suurim(ad) probleem(id) on (riigi asukoht) ja loll naaber. Vähemalt selles osas valitseb mõne erandiga üksmeel. Väikese rahvuse ellujäämiskursus on kallis lõbu ja hea mõte on koondada mõttekaaslastest liitlasi. Ka sellega oleme suht edukalt hakkama saanud. Vähemalt Läänemere ümbruse ringis.

Kinnitage või lükake pikali.

Nagu me teame, maksab riik toetust elektriautode ostule (väga liigutav, arvestades, et meil on energia kriis https://majandus.postimees.ee/8197570/elektrikell-puhapaeval
-on-eestis-elekter-ligi-50-korda-kallim-kui-soomes) vist sellest aastast isegi mingitel tingimustel kasutatud elektriautodele. Aga sellejuures on kindlasti väike konks, mille ohvriks mina ka 2019 aastal langesin ehk teisisõnu, tasuta lõunaid ei ole.
Nimelt paigaldasin 2019 aastal Kredex-i toetusega oma 1936 aastal ehitatud rehielamule maakütte, et ei peaks küttepuid läbi ahjude ajama (riigi soovitus). Kui 2021 aasta teisest poolest elektri hind tõusis ligikaudu kaks korda, siis selle 3,5 aastaga olen selle Kredex-st saadud toetuse juba tagasi maksnud. Siit minu poolne hoiatus teile, kes toetusega elektriautosid ostate.
Hetkel on olukord, kus ma tõsiselt kaalun maaküte pistiku seinast välja tõmmata ja mootorsae uuesti kurjaks ajada, et uuesti oma metsadest massiliselt küttepuid tegema hakata, et pliitides ja ahjudes põletada.

Selline puuriit peaks igal mõtleval inimesel olema tagavaraks, kui vool ära läheb. Maaküte on sul mugavus, puuriit on turvalisus.

suur terts kirjutas:
Kindlasti tulevad plussid ajas päris kasutajasõbralikuks lihvitud riigiameti(te) e-teenustele.

Sellest kui peene karva otsas itieesti ripub, võib Deus kirjutada kui viitsib. Head ei ole siin eriti midagi. Täpselt nagu Kaljulaid uusaasta- või siis aastapäevakõnes ütles - oleme viimasel ajal keskendunud enese kiitmisele, töö on tegemata!
Kordan ennast, aga see on tõde - IT tiigrist on järel hale märjakssaanud näuguv kassipoeg.

"Selline puuriit peaks igal mõtleval inimesel olema tagavaraks, kui vool ära läheb. Maaküte on sul mugavus, puuriit on turvalisus."
Loomulikult on kuuris terve aasta küttepuudevaru (ca 20m3), aga kui need kütteperioodil läbi pliitide ja ahjude ajada, siis on kohe juurde vaja. Olen ka vee peale mõelnud, sest hoovis on kaks kaevu. Üks on vana salvkaev, kust vesi läheb sauna ja teine hiljuti rajatud puurkaev, kust vesi läheb tuppa.
Huvitav kuidas elektriauto omanikud on valmistunud suuremateks elektri katkestusteks?

Vähemalt niigi palju. Teistele tedmiseks, kes veel ei teadnud, et puuriiit võiks uueneda iga aasta. Nii palju kui sealt ära võtad tuleb järgmine aasta teise otsa juurde laduda.

International Energy Agency (IEA) kohaselt tuleb avada 50 uut liitiumi-, 17 koobalti- ja 60 niklikaevandust et jõuda süsinikneutraalsusesse.

Nüüd on meie kord olla selliste pärismaalaste rollis.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120359430/urmas-glase-meid
-kolonialiseeritakse-nagu-aafrikat-oma-riigi-poolt

Õnnestus end kogemata sokutada tuugenitega seotud loomkatsetesse. Nimelt rentisime omale Rootsis maja mägedes, väga looduskaunis kohas. Googelmapsist oli küll näha, et sealt lähedalt on hoolega metsa raadatud, aga mingeid vihjeid tuugenipargile poleks taibanud otsidagi.. sest satelliidipildid olid varasemast ajast:))

Tuugeneid üle kümne, lähim oli vast veidi alla 10km kaugusel, aga nende olemasolu selgus alles neljandal seal viibitud päeval, sest saabusime öösel tuisuga (vaatasin sõites vaid teed enda ees) ja meie vahele jäi kõrge mägi, nii et ega need kusagilt välja paistnudki. Ühes suunas oli vaja sõita vähemalt kilomeeter, et siis õiges suunas vaadates esimese tuulikulaba otsad üle mäeharja paistma hakkaks, aga need olid nii hästi silma alt ära, et visuaalselt tõesti kedagi ei häirinud. Häda oli vaid selles, et öösiti ei saanud magada...

Ei mingit heli, tuntavat vibratsiooni või midagi muud sellist. Lihtsalt osa inimestest magada ei saanud või siis magasid väga kehvalt, ei puhanud välja. Mina nende hulgas. Pidasime seda kõik nn reisiärevuseks. Kuni ühel hetkel raamatut lugedes silmanurgast märkasin oma seljakoti tõmblukku liikuvat. Video on lühike, aga juba sealgi on näha, kuidas vahepeal muutub amplituud/sagedus väiksemaks, siis jälle suuremaks jne. Mõnikord pendeldas see niimoodi 5 minutit järjest, mõnikord 15 minutit, mõnikord ka pikemalt.
https://imgur.com/a/fs-piC7E2f
Ei märganud midagi ka elavama kujutlusvõimega lapsed. Kuna umbes sama kaugel asusid ka 2 väikest hüdroelektrijaama (nendest olime teadlikud ja ühe tekitatud paisjärvel kalalgi käinud), tekkis järgmine päev huvi minna hüdroelektrijaamasid lausa näpuga katsuma, et kas need tõesti nii tugevalt vibreerivad, et isegi 10km eemal veel jne. Loomulikult ei vibreerinud seal midagi, vesi muidugi mühises-kohises nagu ikka. Teist teed kaudu tagasi ööbimiskohta sõites ei suutnud uskuda oma silmi, sest alles siis nägime esimest korda seda tuulikuparki...

Ei taha nüüd siia midagi juurde hakata fantaseerima, aga eks need erinevate infraheliallikate (sh erinevate tuugenite) tekitatav vibratsioon aegajalt resoneerus. Polnud seal ka nii pikalt enam, et seoseid tuule tugevuse, suuna vms-ga otsima hakata, sest meile oli see lihtsalt puhkusereis ja kasutasime päevi kalapüügiks, matkamiseks ning kaugemal suusakeskuses adrenaliini taga ajades. Nüüd lihtsalt ühe huvitava kogemuse võrra rikkam. Poleks silmanurgast seda lukuga seotud anomaaliat märganud või valgel ajal sinna teele, kust tuugenipargi serv näha, sattunud, ei teaks siiani neist tuugenitest midagi ja oskaks vaid nentida, et kodus oma voodis on alati parem uni:)

Ma olen nädalate kaupa maganud, u. 100m tuugenist, nagu nott, midagi ei saa aru.....

jeekim jälle ei saa aru, et inimesed on erinevad. Üks vaakus hinge kui koroonas oli, teine põdes püstijalu kiiresti läbi, kolmas saanud arugi, et kuskil koroona oli.

See teaduslik pool juba käis siit teemast läbi, et ainult osa inimestest reageerivad ja seletasin ka lahti mehhanismi, MIKS see nii on. Point pole lihtsalt tuugenites, vaid konkreetse tuugeni omadustes, kõrgustes, pinnases, lähestikku paigaldatud tuugenite koguhulgas, nende omavahelises asendis, tuule suunas jne.

Kusjuures seal magasime vahepeal kah ühe öö väga hästi... ainult et kõik ärkasid millegipärast hommikul väga vara ülesse, hakkasime toimetama, ei osanud ka seostada varast ärkamist millegagi, sest sel hetkel ei teadnud neist tuugenitest veel midagi:)

Enda jaoks sai aga ümber lükatud see väide, et piisavalt kõrged puud ümber maja lahendavad probleemi. Ei saa puud seda vibratsiooniprobleemi lahendada, kui isegi vahele jääv tuugenitest tunduvalt kõrgem mägi ei peata pinnase pidevat vibreerimist. Võibolla sellega harjub, mõned suudavad ju elada ka trammitee ääres...

Ooot oot, mina ei ole puudest rääkinud. Rääkisin siiski metsast!

Ma panin lausa pildi metsaga kaetud mäest, millest tuugenidki üle ei paista enne kui mitme km kauguselt;)

Mu jutu ja lisatud videolõigu mõte oligi sellest, et helilained ei levi ainult õhu kaudu ja seda teavad kõik keskkütteradiaatoritega paneelikates elanud inimesed:))

Niipalju siis taaskasutamisest....
https://parnu.postimees.ee/8202989/sopi-tootsi-tuugenilaba-t
eekond-loppes-prugimael?cx_testId=115&cx_testVariant=cx_
1&cx_artPos=0#cxrecs_s

Niikaua, kuni keegi ei ole suutnud välja mõelda, kuidas korstnast tulevat suitsu, aherainemägesid ja kaeandustes kasutatud põhjavett täielikult taaskasutada, niikaua mina tuulikute vastu ei ole. :)

Loodetavasti pole sa vastu kui üks tuulik sulle maja taha kerkib?

Kui kõik ökoaktivistid kasutada energiaks ja kompostiks, siis on meil vähemalt mõnesajaks aastaks kõik kombes jälle.

¤¤¤niikaua mina tuulikute vastu ei ole.¤¤¤

Aga paljud on. See ongi demokraatia, et ühed on poolt ja teised on vastu. Kui enamus on maksufestivalide või venemaa võidu poolt, siis demokraatia võimaldabki neil vähemuse eetilistest väärtustest üle sõita.

Ma olen mh ka tapmise vastu ja valmis sõitma kogu elu nii palju väiksema kiirusega, mis on eluslooduse jaoks ohutu (tegelikult teengi seda võimalusel, st trassil poleks ohutu sõita "trassikiirusest" aeglasemalt, kuid mujal on).
https://www.facebook.com/reel/689746543095679

Aga mina näen ikkagi hiilivaid rohemaksusid, sest see kvoodikaubanduse süsteem on tegelikult suur tööpõld spekulantidele. Sa ei tea isegi järgmise kuu hindasid. CO2 tonn maksis alguses kaks-kolm eurot, siis 20 eurot ja öeldi, et see on normaalne. Siis jõudis hind isegi 100 euroni tonnist, praegu on 70-80 eurot. Ja sellega maksustatakse sind ära ja see maks kogu aeg kõigub,"
https://www.err.ee/1609624907/hanschmidt-ma-naen-ikkagi-hiil
ivaid-rohemaksusid

Äkki keegi teab, kelle taskusse see raha läheb ja mida sellega tehakse? Ja mis juhtub, kui ei maksa- keegi tuleb trahvikviitungiga? Ja kui ikka ei maksa, tuleb kohtutäitur?
Tekib selline tunne, et panen keset väljakut putka püsti ja hakkan õhku müüma- tahad hingata, tule osta mu käest päeva- või kuupilet.

https://arvamus.postimees.ee/8205477/fookus-usa-professor-pl
aneedi-paastmine-soojenemisest-on-hullumeelsus
Aga see ongi ju see, millel kliimahirm põhineb – mudelid näitavad, et Maa soojeneb nii palju kraade ning muutub elamiskõlbmatuks.
Maa on alati kas soojenenud või jahenenud. See on haruldane aeg, kui temperatuur on olnud stabiilne. Praegu on meil soojenemise faas, kuid enamik sellest on tõenäoliselt loomulik taastumine väikesest jääajast (umbes 14.–19. sajandil – H. S.), kui temperatuur kogu maailmas oli palju külmem. Soojenemine algas 1800. aastate alguses ning on jätkunud. Keegi ei tea, kui kaua see kestab. Kui vaadata viimast 10 000 aastat pärast viimast jääaega, siis on olnud hulk soojenemis- ja jahenemisperioode.
On selge, et kasvuhoonegaasidel ei ole kuigi palju pistmist Maa soojenemisega. Keegi ei põletanud fossiilseid kütuseid aastal 1200 või 1300, kui vaesed gröönlased külma eest taandusid – Gröönimaa lõunaosas viljeldi päris kena põllumajandust aastal 1000 või 1100, aga ilmastik muutus liiga külmaks, et seda jätkata.
Sama asi juhtus minu esivanemate kodumaal Šotimaal. Kunagi oli võimalik sealset mägismaad harida, aga nüüd on seal liiga külm. Samas, kui toimub soojenemine, siis võib-olla mingil hetkel saab seal jälle maad harida. Ühesõnaga, kliima on kuulus oma ebastabiilsuse poolest.
Üks konkreetne graafik, millest soojenemise puhul alati räägitakse, on professor Michael Manni kuulus hokikepp, mis näitab kliima järsku soojenemist just 20. sajandil.
See graafik on võlts ja seda on paljud tõestanud. See on temperatuuri ja aja suhet mõõtev graafik alates aastast null. See näitab, et temperatuur ei muutu absoluutselt kuni 20. sajandini, mil see tõuseb üles nagu hokikepi laba. Seepärast nimetatakse seda hokikepi kõveraks, kus pikk lame osa hokikepist on muutumatu temperatuur. Kuid seda ei olnud esimeses IPCC (ÜRO valitsustevaheline kliimapaneel – H. S.) aruandes. Esimene IPCC aruanne näitas, et Põhja-Euroopas ja Põhja-Ameerikas oli ilmastik aastal 1000 soojem kui praegu. Pärast seda pole nii sooja aega enam kordagi olnud. Hokikepikõver kustutas kunagise soojaperioodi sisuliselt ära.
Kui vaatate elu Maal, ei ole CO2 olnud atmosfääris kunagi väga stabiilne. On olnud aegu, mil selle tase on olnud palju kõrgem kui täna. Elu vohas, kui oli viis korda rohkem CO2 kui praegu.
Tänaseid kliimamuutuseid seostatakse laialt CO2ga. Kes pole teemasse süvenenud, võib arvata, et see gaas on midagi mürgist. Kas me tegelikult mitte hoopis ei vaja seda?
CO2 on elu aluseks Maal. Me oleme elus, kuna taimed suudavad CO2 ja vett keemiliselt suhkruks muundada. Selle kõrvalsaaduseks on hapnik, mida me hingame. Peaksime olema väga tänulikud, et meil on atmosfääris CO2. Selleta sureks elu välja.
Kui vaatate elu Maal, ei ole CO2 olnud atmosfääris kunagi väga stabiilne. Minevikus on olnud aegu, mil selle tase on olnud palju kõrgem kui täna. Elu vohas, kui oli viis korda rohkem CO2 kui praegu. On olnud aegu, mil CO2 tase on olnud palju madalam. Need on olnud üsna ebameeldivad ajad elamiseks.
Näiteks viimaste jääaegade kulminatsioonil (viimane jääaeg lõppes umbes 12 000 aastat tagasi – H. S.) langes CO2 tase alla 200 osa miljoni kohta, mis on üsna madal võrreldes tänapäevaga. Oleme umbes 400 juures. Kliima ei ole CO2 suhtes ülearu tundlik. Teatud tundlikkus on olemas – rohkem CO2 muudab kliima veidi soojemaks.
Kliimakriisist rääkides tuuakse esile äärmuslikud ilmastikunähtused. Kas meil esineb neid varasemast rohkem?
Kui vaatate andmeid, ei ole vähimatki tõendust, et täna on ilmastik ekstreemsem kui 50 aastat tagasi. Ka IPCC ei väida, et äärmuslikud ilmastikuolud oleks sagenenud. Tegelikult näitavad tõendid, et ilmastik on üsna sama, nagu see on ikka olnud.
Kliimahirm sai hoo sisse 1990. aastate alguses. Töötasin sel ajal Washingtonis valitsuse bürokraadina (1991–1993 energeetikaministeeriumi teadusjuht – H. S.). Hirmu õhutasid senaator Al Gore ja tema liitlased. Sel ajal oli küll veel palju ausaid teadlasi, kes ei läinud sellega kaasa. Nad on järk-järgult pensionile läinud ja asendunud noorematega, kes ei ole kunagi teadnudki muud võimalust kui teha poliitiliselt sobivate uurimistulemustega oma sponsoritele valitsusest heameelt.
Ma arvan, et on tõesti tõsi, et rahaarmastus on olnud kurja juur sama kaua, kui inimkond on eksisteerinud. Me räägime triljonitest dollaritest. Kui saavutaksime tõesti süsinikuneutraalsuse, oleks majanduslik mõju tohutu – inimesed peaksid langetama oma elatustaset oluliselt. Keskkonnakahju oleks tohutu, kui katta maailm tuulikute ja päikesepaneelidega. Seda juhib raha – hulk inimesi teenib sellega palju. Seda juhib ka võim. Ja siis juhivad seda ka need vaesed inimesed, kes veendunult usuvad, et meil on hädaolukord, sest neid on eksitatud seda uskuma. Neile tuleb kaasa tunda.
Kes ei tahaks päästa maailma, kui maailm oleks ohus? Tegelikult ei ole, aga paljud on veendunud, et on. On juba ammu teada, et põrgutee on sillutatud heade kavatsustega, ja süsinikuneutraalsusega oleme teel põrgusse.

Pikk artikkel, kõike siia ei kopi, aga teeb maha kogu selle kliimahüsteeria, st räägib selle abusrdsusest. Saab ka vaadata.
https://vabadused.ee/video-professor-william-happer-kliimakr
iisi-kuulutamine-pohineb-valedel/

Siin on lühiülevaade selle maksu olemusest:
https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCsinikdioksiidimaks

Kokku korjatud raha läheb loomulikult selle riigi kassasse, kus heitmeid tekitatakse. Suur osa rahast saab osaks riikidevahelisest heitmekaubandusest ehk siis ongi puhas spekulatsioon. Mingi mikro-osa on kasutatud nt kortermajade soojustamiseks vms tegevuseks, mis aitab energiatõhususele kaasa.

Kui ei maksa? Siin on nagu iga teise maksuga - maks lisatakse kauba hinnale.

Parandan oma eelmist posti: mitte raha vaid kvoodid saavad osaks riikidevahelisest kaubandusest.

Meil selliseid torme veel pole, kuid paneb siiski mõtlema.
https://x.com/wideawake_media/status/1898320443792031804

Odava tuuleelektri bluff ka avalikult välja öeldud, ehk miks neid rahamasinaid keegi üldse taluma peaks?
https://majandus.postimees.ee/8208783/eesti-riigifirma-keeld
ub-odava-hinna-korral-tuuleelektrit-tootmast

***Enefit Green, mis kuulub 77,2% ulatuses Eesti Energiale ja seeläbi Eesti riigile, tõi veebruarikuu ülevaates välja, et kui elektri hind on liiga madal, siis nad lihtsalt tuulikutega elektrit ei tooda, kuigi tuulikuid on püstitatud küll ja nendega saaks tarbijatele odavat hinda teha.***

Kliimakonverentsi jaoks võetakse vihmametsa maha, et teed ehitada. Konverents toimub 2025a novembris Belem, Brasiilias ja, et kokku tuleva 50 000 inimese liikumist parendada, ehitatakse uus tee vihmametsa arvelt.
https://gizmodo.com/brazil-clears-8-miles-of-amazon-rainfore
st-to-make-space-for-un-climate-conference-2000574955

Vastan Markole, kes küsis irooniaga, et loodetavasti ma ei ole vastu, kui minu maja taha tuulik tuleks.
Ei ole vastu. Vastupidi, plaanin selle ise maal suvila juurde püsti panna, kuna võrguga liitumisoht jääb sealt kaugele ja see oleks kulukam. Panen tuuliku otse selle naabri aknaette, kes Facebookis tuulikuvastast jama jagas.

Jälle
https://parnu.postimees.ee/8210563/pildid-tammistes-havis-ak
upatareidest-alguse-saanud-kahjutules-maja

Peagi saavad akupõlengud sama tavaliseks, nagu sisepõlemismootoritega liikumisvahendite põlengud ja keegi ei pööra neile enam tähelepanu.
Keskmiselt põleb aastas maha ~ 200 sisepõlemismootoriga sõiduvahendit.

nagu ette ei panda koma. Igasugu trollid võiks vähemalt tänasel päeval vigadeta kirjutada. Ja kustkohast sa need 200 välja õngitsesid? Tõestust paluks.

## nagu ette ei panda koma
Pannakse küll!

## plaanin selle ise maal suvila juurde püsti panna
Kas teed ikka 300 meetrit kõrge?

Augustiks oli sellel aastal põlenud 176 maismaasõidukit. https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/paasteamet-eestis-on-s
el-aastal-polenud-176-maismaasoidukit-millest-kaks-on-olnud-
elektriautod/
Loetlen mõned akud, mis meil peres igapäevaselt kasutuses.
● 4 mobiiltelefoni
● 3 sülearvutit
● 1 akupank
● 3 akuga kergliikurit
● 1 elektriauto
Kindlasti on midagi veel, mis kohe ei meenu.
Sisepõlemismootoreid on peres 0.
Tõsi, suuremad akupangad hoiaksin tõesti majast eraldi.

Vasta küsimusele!

176 on siis nüüd juba keskmine 200...
Kui vanad need loodusereostajad olid võrreldes nende kahe ökokatastroofiga?
Ja ära viili otsesest küsimisest eemale nagu lapikumaa teoreetik, kes väldib ebameeldivaid olukordi, sest saab aru, et jooksis reha otsa.

Pakun, et enamus SPM põlengutest on avarii või süütamise tagajärg, EV seevastu põleb "lambist"...