Eelmisele - sa tõlgendasid mu mõtet valesti. Jutu mõte oli see, et elukutselisel mitmekümnetonnise sõiduki juhil peaks olema juba loomupäraselt suurem vastutus, kui amatöörjuhist pereemal, kes Kia Rioga lapsi lasteaeda veab. Elukutsevalikul oleks mõistlik endalt ju küsida, kas ma ikka sobin hommikust õhtuni raskeveokit või ka näiteks bussi juhtima?

Loomulikult teevad amatöörjuhid liikluses rohkem sigadusi, seda enam peaks elukutselised seda oskama debiilseid olukordi ette näha ning mitte alluma provokatsioonidele ning säilitama külma pead ja eelkõige liiklusohutust.

Kindlasti ma ei väida, et kõik raskemasinate ja busside juhid on saamatud ja ebastabiilsed käpardid, kaugel sellest. Küll tuleb aegajalt ette situatsioone, kus eemalt vaadates tekib küsimus, kas antud raskemasina juht on ikka õige elukutse valinud :)

Saan inimlikult aru ka situatsioonist, kus elatakse pingeliste graafikutega sohvritel seljas ning tihtipeale pannakse juhte valiku ette - sõida, või ära homme tööle tule. Siin ei ole muud teha, kui juhid peavad omavahel olema solidaarsed ning oma inimlike töötingimuste eest tööandjatele survet avaldama. Inimelud on olulisemad, kui liiga optimistlikult tehtud veograafikud.

Samuti on selge, et üleöö ei muuda midagi, aga suhtumisega, et "midagi teha ei ole, ma peangi täislastis libedaga veri ninast välja igale laevale jõudma" me jäämegi sinna tasemele, kus seisad Peterburi teel 2km ummikus ja siis mingi Grossi toidukaupade veokas sõidab su 2D pinnalaotuseks.

Tjah, tühja sadulhaaget ma libedal külavaheteel olen juhtinud vaevalt paarkümmend kilomeetrit. Siinkohal on täpsustus õige küll. Ning tegin sedagi kettidega veosillal, sest ilma ma sõita ei julgenudki. Aeglaselt ja rahulikult, oluline oli masin kohale viia. Tervelt. Paar julgemat, kes minu kettidega sahmerdamise üle irvitasid, jäidki samale lõigule. Õnneks vaid teeserva toppama, ratastele. Küllap tehnoabi või mõni möödasõitev kogenum need kenasti koju aitas lõpuks.

Samas oli sellest paarikümnest kilomeetrist küllalt, et kinnitada erinevate traktorite ja kaubikute roolis tähelepandut: libedal liikumisel on ka Suure sangas tähtis mõelda ette ja säilitada rahu. Ütleksin isegi, et sadula roolis oli lihtsam, kui Kollase Kirovetsiga sarnastes oludes;)

Minu jutu mõte on siiski see: ära sõida kiiremini, kui Su kaitseingel lennata suudab.

Ning kui klaverivirtuoosist pühapäevajuhile võiks veel anda andeks lapsused stiilis:
a kust ma pidin teadma, et jaanuaris võib tee libe olla...

Siis end professionaaliks nimetav juht ei tohiks küll endale sääraseid apsakaid lubada. Mis proff ta muidu on?

Tean üsna täpselt, milline on vahe tühja ja koormaga veomasina inertsidel. Ja pidamistel. Suure sanga sattudes (ma tõesti ei teeni praegu leiba proffjuhina) oskan selle vahega ka arvestada. Vat seda viimast aga hulk veomehi teha ei taha. On selle põhjuseks lihtviisiline rumalus või eluterve optimism stiilis: minuga nii ei juhtu... Või häbenetekse ettevaatlikkust? Ei teagi.

Inimene ei pea ohutuks juhtimiseks sõiduki liikumise teooriat valdama. Mööda külge see muidugi maha ei jookse. Aga väide profi suust, et raskelt koormatud veoauto käitumisele libedal koorem mõju ei avalda, on küll kummaline. Aga eks teie tea paremini, kes igapäevaselt Suure Auto rooli keerate. Äkki tõesti ametikoolituse läbimise ja autojuhi töölepingu sõlmimise järel hakkavad kehtima teised füüsikaseadused. See seletaks mõningaid nähtud hämmastavaid manöövreid.

Teooria ja liiklusõnnetuste statistika samas seda väidet ei kinnita...

Ei tasu siis teha üllatunud nägu, kui pikale sirgele järgnenud kurvis seni stabiilselt "nagu rööbastel" liikunud autorong samadel rööbastel ka jätkab, väliskurvi suunas. Eriti, kui roolis suviselt järske sõiduvõtteid harrastada.

Ma ei pahanda siin üldse nendega, kes oma tööd teevad hästi. Aga ma ei näe põhjust võltsviisakuseks seal, kus rumalusest, ahnusest või argusest võetakse asjatuid riske. Ning ohutuspiiristkiiremini sõitmine libedal asjatu risk on.

Võtame või tolle õnnetu EKSO vasikaveoki, mis aastalõpul kummuli keerati. Selge, et säärasel kaldsel pinnal jäises kurvis püsib auto vaid väga kitsas kiiruste vahemikus. Sõidad kiiremini - libised välja. Sõidad aeglasemalt, libised sisse. Ning kui keegi on sisse sõitnud sobivalt viltuse rööpa, siis ei aita miski - libisedki rõõmsalt vastavalt füüsikaseadustele, olgu või emmessid all. Ainus viis sellist lõiku kõrge tõenäosusega läbida on kasutada kette/liivatit. Kumbagi loomulikult polnud - kes enne on näinud, et talvel võib libe olla.

Või siiski võib? Satub äkki too õnnetu sohver siia ja oskab öelda, milline vääramatu põhjus viis auto kraavi ja vasikad metsa?

Minu kirjutis on vastuseks peamiselt austet professorile, kelle üldiselt asjalik kõnepruuk annab põhjust eeldada märkimisväärse elukogemuse olemasolu koos oskusega end mõistetavaks teha. Siiski julgen meelde tuletada, et neid lõimi loevad ka noored&uljad, kel võib tekkida väärarusaam, et laaditud veomasinale talve ei ole. Arusaam, mida julgen pidada eluohtlikuks ja mille järgimine vales kohas võib maksta elu ja tervise väga paljudele. Sest kui paaritonnine sõiduauto on siiski süütu relv, on lubatud maksimaalset lasti kandev 40-tonnine veoauto lausa massihävitusrelv. Mis eeldab selle kasutajalt vastavat lähenemist.

"Aga väide profi suust, et raskelt koormatud veoauto käitumisele libedal koorem mõju ei avalda, on küll kummaline"

ütlesin ju et avaldab mõju, seda küll positiivses suunas. ei ole peale pikka tööpäeva libedatel põhjalateedel eriti jaksu siin pikalt kirjutada, aga tõesti, see on tunnetuse küsimus, kus mis tempoga sõita koormaga ja kus tühjalt. tavalise 4x2 sadula ja poolhaakega ei sõidaks eelpoolmainitud paldiski maanteel kunagi kiiresti, kuna seal on lisaks kurvidele ka kurvikallak vale. ja väga muutuvad teeolud. 6x4 metsakaga oleks juba märksa julgem, kuid siiski mõistuse piires.

to sammaldunud_professor:
mind huvitab , millega sa sõidad, et teistele siin laias kaares õpetusi jagad, kui igavusest midagi teha pole jookse ümber auto, nõme juba sinu kirjutisi lugeda, arvan, et kõigi käest keda sa siin õpetad, saad pika puuga igas olukorras.

Nõme või mitte, eks ta keerab ka vinti üle, aga põhimõtteliselt on tal ju õigus, just nii täislastis raskeveok käitubki.

Võsa tõi tegelikult väga hea näite sellest, miks raskete masinatega liikuvad juhid sõidavad teinekord veidralt (näiliselt ohtlikult) kiiresti kohas, kus sõiduautoga oleks mõeldav venida igaks juhuks ka teokiirusel:

#Võtame või tolle õnnetu EKSO vasikaveoki, mis aastalõpul kummuli keerati. Selge,
#et säärasel kaldsel pinnal jäises kurvis püsib auto vaid väga kitsas kiiruste
#vahemikus. Sõidad kiiremini - libised välja. Sõidad aeglasemalt, libised sisse.

Aga veelkord: proffi teeb proffiks just see, et ta oskab ette näha olukordi ja ta ei tee kunagi amatöörlike sõiduvigu.

ja nagu öeldakse, et ka see proff on kõigest inimene ja inimene eksib.

tänane hommik kontoris, kinnipressitud lumi/jää, temperatuur nulli ringis. päris piirajas ei saanud lasta, vahepeal pikalt 87ga, üle selle polnud enam mugav.

https://vid.me/GCca

01.15 postitajat tänaks huvi tundmise eest, sõidan, millega sõita antakse. klotsi ja teist kaarti ei kasuta, autol hobuseid märksa enam kui papa kirstukardinatega veekaheksal ning koju saab inimliku vahega.

On sul õhuvoolikud professor sätitud ikka korralikult,et kui kääri läheb kastinukk ei kaku neid puru.See veel sitem teema kui loppis kabiininurk.

Sain sambla postitusest aru, et ta arvestab rekka roolis pigem mugavuse, mitte niivõrd ohutusega. Ära siis 14,53 postitust parandama hakka selle peale.

mida tähenärija siis arvab, et ma mugavuse kadumise all mõtlesin? võibolla ohutu sõidutunde kadumist?

Muudetud 24.01.15 19:54

Kahte korraga ei saa ohutus ja mugavus.Kes mille valib.Mõni arvab,et õõtsuv õhkiste on parem kui kinnikeevitatud taburet.

minu pika saaži jooksul pole ma veel olukorras olnud, kus ma ,mingile rekkale jalgu jääksin, pigem ülirasketes talve tingimustes töllerdavad rekkad jalus, teine-teise tagumikus kinni, et mingi mööduv sõidukas kahe rekka vahele ei mahuks, et siis võimalusel möödumist jätkata.
Tehke mulle rekkamehed selgeks, miks on selline haige käitumine kasulik, kas ootate põnevusega, kuidas kaasliiklejad ohuolukordades hakkama saavad?
Hindan kõrgelt neid rekkaid, kes teevad möödumise kergemaks ja annavad selleks ka märku, isa vastu tänades.
Et nüüd muljet ei jääks hullupööra kihutajast, siis sõidetud on igat sorti masinatega ja väiksema sorti bussidega, olukordades, kus rahvas peab tervena koju jõudma.
Andke nüüd tuld, eriti ülikogenud hr. sammal.

Libeduses on süüdi tippklassi rehvide reklaamid mis lubavad pidamist nagu suvisel südapäisel päeval kumeeritud pinnal.

Sina pika staaziga juht. "Rekka" on üldse väga halb ja vale sõna mida veoauto puhul kasutada.
Autod jäävad jalgu, kuna sõidetakse spidomeetri järgi mis valetab, veoautol on piiraja kuni 90km/h, hiljem saab rehvimõõduga veel kiirust juurde, kuid siis ei lähe teh. pass ja teglikus kokku. Mina sõidan oma veoautoga piiraja 90, siis sõiduauto kes sõidab saabas või ees on spido 100km/h.. Sellest ka arvamus, et kihutatakse.
Kõige hullemad on need kes sõidavad reaalselt 80-85, kui jõuad suurega järgi siis oled ohtlik kes hakkab "suruma", siis vajutatakse juurde ja nii pendeldamine käib.

Artikkel jäävihma olemasolu eitajatele.

GRAAFIKA | Kuidas tekib lörtsi kaksikvend jäävihm? Variante on kaks - Delfi
https://www.delfi.ee/artikkel/95360283/graafika-kuidas-tekib
-lortsi-kaksikvend-jaavihm-variante-on-kaks

Kas valitsus lubas libedust? Muud raadios nagu ei räägitudki. Lõunas polnd mingit libedust. kes vastutab? Arvan, et peaminister peaks tagasi astuma.

Kupu, mis jaurad? Vanasti olid mõistlik mees...

Vabandust, see lapsed koju ja muu libeduse teema... Kas riiki juhitakse nüüd Lumehelbekeste Valitsusest?

Ma ei tea, millest te räägite. Sõidan täpselt sama moodi kui eelmine ja üleeelmine jne tagasi talv elik külg ees omas reas.

Jäävihm tuli maha üsnagi laiguti. Enamusel ei midagi, mõnes kohas paras katastroof, et esiveolistele tuldi mäe alla järgi mõned tunnid hiljem. Abikaasa sai kah neliveolise Mersuga uisutada maakohas suure külgkaldega ringteel, jäi sisuliselt seisma, keeras rattad välja ja püüdis sipelga tempos liikuda - armatuur vilkus kõigist hoiatustuledest, aga libises ära teepeenrale, kust sai pidamise tagasi (nagu teisedki autod), kuidagi vingerdades mahasõidust mööda ja kordusetendus. Loomulikult lamellikummid:)) Ega tavalistel teedel ongi lihtne, kus teekalded koos libedusega juhiabide elektroonikat lolliks ei aja ja inertsi abil ka pikemaid tõususid kannatab ületada. All video, milles pigem tavapärane libedus, mitte jäävihma pakutav sõiduelamus, sest jäävihm teeb elu ikka väga palju lõbusamaks.
https://www.facebook.com/watch?v=1113350682753621

sellistes situatsioonides tuleb juhiabid välja lükata!kiirusel kuni 40 kmh segavad nad isegi algajat juhti

Jõhker, juht valib teeoludele vastava kiiruse, aga tee muudkui pillutab.
https://jarvateataja.postimees.ee/7420815/masendav-uue-aasta
-esimene-paev-jatkub-klaaslibe-tee-pillutab-jarvamaal-autosi
d-kraavi

kõik autod pole ju kraavis.on teatud osa,kes hakkama ei saa ja kes nagunii on napsused.
mäletan aastaid tagasi,kui alustasin Tallinnast sõitu kell 5 hommikul euroopa poole.sattus olema juunikuu jaaniöö.Tallinn-ikla lõigul oli 7 autot teelt välja sõitnud ja nö. maha jäetud

Mäletan,et mul oli ükskord selline situatsioon:seisin ummikus langusel(teised autod olid nii ees,kui ka taga),olin autos üksi,tee oli jääs.Vaatasin,et ühel liiklejal oli abi vaja ja otsustasin appi minna.Tõmbasin käsipiduri peale,lasin piduripedaali lahti ja auto hakkas lohisema.Muidugi koheselt vajutasin piduripedaali alla tagasi,kuna sain aru,et tagumiste rataste pidurdamisest ei piisa ja kõiki nelja ratast on vaja pidurdada.Õnneks jäi auto kohe seisma ka ja eesolevale autole otsa ei libisenud aga õppisin sellest seda,et kui kunagi tekib sarnane situatsioon,siis tean,et jalga piduripedaalilt ära ei võta,kuna see asi on ära proovitud ja ei ole vaja elus ühte viga mitu korda korrata.Isegi kui käsipidurist piisaks ja lähen autost välja,siis mingil põhjusel võib auto ikka üks hetk libisema hakata ja siis ma ei saa midagi teha ka.

Kurb on lugeda selliseid pealkirju ajakirjandusest. Oleks siis veel Nelli Teatajast vms. huumorilehest. Libe tee lennutab autosid kraavi? Kurb, väga kurb. Ma olen veendunud, et sellised pealkirjad on ajakirjanduse hetke taseme näitajad. Üleüldse on juba pealkirjades väga palju vigu sees. Kas neid eelnevalt üle ei kontrollita?

Head uut aastat!
Pole ju mingi täppisteadus.... kalendri täpsusest piisab. VÄLJAS ON MÕNUS TALV!
Hirmus kiun.....libe on.......pannaks soola....kiun, et auto roostetab.....
Võiks veidi vaiksemalt ja ettevaatlikumalt sõita.

libedast kohast tuleb kiiresti üle sõita, siis saab rutem läbi!
Hullu libedaga on selgunud, et isegi ABS on saatanast. Ilma mingite abideta autoga jube mõnus lasta ja kõik on tunda, aga ABS ja stabiilsuskontroll on juba korduvalt mäkra mänginud. Lihtsalt alati ei ole nende töö vajalik ja ilma saab paremini pidama ning pöörama. Aga eks abiks ikka enamustele ja selge see, et kui abisid pole, siis peavad pidurid heas korras olema ja rehv ka pidama normaalselt.

Parm, praegu paljud inimesed sõidavad tänu ESP-le illusioonis, et füüsikaseaduste järgi käitubki igas libedas olukorras iga auto nii, et pidurdab vajadusel erinevaid rattaid ükshaaval jms. Lõbusaks läheb siis, kui mingi ABS andur ei anna ühendust ja ESP ei rakendu siis kui eeldatakse. Paraku eeldusel, et ESP töötab, ei pruugi sellises olukorras kurv enam üldse läbitavgi olla, sest ühe piduripedaaliga ei ole võimalik pidurdada sõltumatult nelja ratast eri aegadel (ja seetõttu polekski võimalik ilma ESP-ta sellesse kurvi nii kiiresti sisenedes teele jääda).

Ma kannaks suure osa libeda avariidest selle arvele, et paljud eeldavad, et elektroonika aitab, kuid elektroonika ei saagi teha alati seda, mida saab teha ilma elektroonikata. Ma ei mõtle ainult kaldus jäävälja või külgtuult, vaid kõige labasem näide on jääväli mäest alla, kus ilma ABSi välja lülitamata ei olegi võimalik autot peatada, sest inerts lükkab autot rohkem, kui ABS pidurdusmaad pikendades ja piduriga mängides juhitavust üritab säilitada, mis pole antud olukorras üldse relevantne.

Ootan huviga seda, kus autotootjaid kohtusse hakatakse andma isepidurdavate autode puhul, kus sellises olukorras ongi ABSi välja lülitamine ainuvõimalik viis peatumiseks, kus juhilt on see võimalus ära võetud ja kus auto pole võimeline hindama keset alamäge muutuvaid teeolusid. Kahtlustan, et seni on kõik sellisesse olukorda sattunud juhid pidanud mõistlikumaks maksta lihtsalt kasko omavastutust:))

# kõige labasem näide on jääväli mäest alla, kus ilma ABSi välja lülitamata ei olegi võimalik autot peatada, sest inerts lükkab autot rohkem, kui ABS pidurdusmaad pikendades ja piduriga mängides juhitavust üritab säilitada, mis pole antud olukorras üldse relevantne.


Ma usun, et insenerid on selle olukorra juba ammu läbi mänginud ja näiteks ABS-ile sisse programmeerinud auto kaldega arvestamise. Noh, kui juba minusugusel selline lahendus vähem kui minutiga pähe tuleb...

Kalde arvutamiseks on vaja sisendit andurilt, gürolt või kaldeandurilt. Kaldeandurid on olemas automaatreguleeritavate tuledega autodel ja sisuliselt güroskoobi laadne asi Nissan Skyline nimelisel putukal, et arvutada, kuhu poole seda 4vedu jõudu rakendada. Abs andur ei tohiks aga töötada alla teatud kiiruse, kui mälu ei peta.

# Ma usun, et insenerid on selle olukorra juba ammu läbi mänginud ja näiteks
# ABS-ile sisse programmeerinud auto kaldega arvestamise. Noh, kui juba
# minusugusel selline lahendus vähem kui minutiga pähe tuleb...

Ma tahaks kah uskuda, et mingi lahendus peab olema. Näiteks seesama pidurite blokki vajutamise lubamine. Isejuhtiva autoga on veel lihtsam, auto otsustab valida lihtsalt teise tee sihtkohani jõudmiseks või jääb mäe otsas seisma ja käsib võtta juhtimise üle. Kui see olukord jõuab kätte poole alamäe peal, tuleb teha valikuid juba selle vahel, et kas sõita tagant otsa, valgustiposti, kraavi, äärekivisse, üle vastassuuna tühjale kõnniteele jne. Enamus maailmast on mägisem kui meil, vähemus ja vähemoluline osa turust on libedam... ei tea väita, kas või mis või kuidas on loodud või loomisel, aga huvitav oleks oma silmaga näha neid praeguseks valmis tehtud lahendusi reaalses elus toimetamas neis kohtades, kus kogemuste tõttu on endal teada, kuivõrd piiripealsetes olukordades on siiani inimesed pidanud otsuseid tegema ja kui paljud neist (õnneks küll väikeste kahjustuste hinnaga) sellega hakkama ei saa.

https://www.youtube.com/watch?v=rtF_UiwPRYo

https://www.youtube.com/watch?v=Wp2sqrfGSPI

https://www.youtube.com/watch?v=9H1dRmmAgWE

eeeee, vabandust, KES võtaks juhtimise üle?
Milline abs segab?
Rooli taga on tänapäeval rõhuvas enamuses abitud kaasreisijad, kes ei oska ei pidurit lahti lasta, sidurit vajutada või automaati neutraali peale lükata. Kõik kolm mäge on sõidetavad, juhtide puudus lihtsalt :(

# eeeee, vabandust, KES võtaks juhtimise üle? Milline abs segab?

Irw, Sinu videod on inimestest, kes näevad iga talv esimest korda elus lund:))

Ma pidasin silmas põhjamaade olusid (turgusid), mille tarvis tehti varasemalt nii häid esi- kui ka tagaveolisi autosid, kus inimesed läbivad selliseid teid igapäevaselt ja kus penskaritest memmed kah minust paremini hakkama saavad. Sinna kolides tuli ka mul aastaid õppida nende oludega hakkama saama, enne kui need olukorrad enam stressi ei tekitanud või kui auto24 foorum tehti, kus tekkis lõpuks ometi võimalus mõtteid vahetada oludest, mida ma enne Eestis elades ettegi ei osanud kujutada. Suusareiside teed ja teehooldus on mõeldud läbi nii, et Sinu videote humoristid kah hakkama saaks, kohalike päriselu on midagi muud. See erineb foorumimaailmast sama palju, kui nt Peipsi kalurite karakatid tänavail ringi sõitvatest autodest, kuna need on kah puhtalt kohalike olude sunnil õpitud ja loodud lahendused. Sh mujalgi kui Eestis. Lihtsalt suvalises maailmanurgas neist kusagil foorumis rääkides ei usuks seda keegi, kes neid siin ise oma silmaga vaatamas pole käinud.

Mulle tundub see üks suurimaid probleeme terves ühiskonnas (ka siin foorumis), et kui mina pole näinud või mina ei oska, siis järelikult pole olemas, keegi teine teine ei saa samuti osata ja see peab olema võimatu ning väljamõeldis. Seejärel asutakse oma seisukoha kaitsele selle asemel, et avardada oma silmaringi, käia vaatamas, õppida selgeks, areneda edasi oma eilsest tasemest.

Kärss, jääl ei anna ratta lohisemine mingit eelist. Tuled blokkis ratastega samamoodi alla, nagu ABS-i libisemise piiril olevatega. Lamellidega kiiremini, naastudega aeglasemalt, aga tuled.

Lohisemisest on kasu vaid kahel juhul:
A. sügav lumi mis ratta ette kuhjudes tekitab täiendava takistuse või
B. pehme pinnas, millesse lohisev ratas kaevub sügavamale ja seetõttu tekitab täiendava takistuse.

Praegu väljas olevate jääväljade ületamisel annab pöörlev ratas juhile võimaluse valida maandumise kohta ja viisi, kui füüsika järgi peatumine enam võimalik ei ole. Ning neid kohti on lähipäevadel palju, kus polegi võimalik peatuda.

Olles ise esimest talve nelikveolise, hästitoimiva ESP ja piisavalt võimeka mootori ning automaatkastiga universaali roolis, siis ma mõistan väga hästi põhjuseid, miks inimesed end kraavist katuse pealt leiavad: nüüdisaegne auto oskab ise sõita nii hästi, et juhikohal tuleb kogu aeg endale meelde tuletada: talv on, libe on - ära kihuta. Sest tunda hakkab olema alles siis, kui päästmiseks ruumi enam jätkuda ei taha.

Siinkohal palun mitte pidada mind arutu kihutamise eestkõnelejaks, kuivõrd mõistmine ei tähenda heakskiitu - massihävitusrelva ohjamise õigust ei peaks andma sellele, kes pole võimeline oma vastutuse ulatust aduma!

Sellest, KUI libe on, saad aru alles siis, kui satud mõne poolikuveolise või kehva ESPga autolaadse toote rooli ja pead hakkama jälle ise TUNNETAMA.

Ning tunnetada on tagaveolisega hulka lihtsam, kui esiveolisega:P

Muudetud 24.01.22 20:03

Veider v6sa kommi parandada, aga Kärss pole iialgi öelnud, et lohisev ratas on parem kui libisev...
Ta ei saakski seda öelda.

Muudetud 24.01.22 20:01

Need videod on heaks näiteks kus ABS ei puhu mingit pilli, seal ainult mõni üksik on täisidioot. On muidugi ilmne liialdus öelda, et kõik kolm mäge on sõidetavad, ja eriti kui langusel on ristmik, kus tuleb teed anda. Kui rehvivalikul on nii mööda pandud, et see üldse ei pea, siis ongi valida kas veered kontrollimatult või lohised kontrollimatult. Vajalikus kohas pidama ei saa kummalgi juhul.

džeebus, veeremist saab kontrollida, lohisemist ei saa.
Ilmne liialdus olukorras, kus auto blokkis ratastega lohiseb 2-3 kilti tunnis? Oled sa kunagi üldse rataste all jääd tundnud? Kas sul juhiluba on?

Muudetud 24.01.22 20:35

Ju ma siis mõistsin kirjutatut valesti...

21:15 20.01.2022
Kärss
"...
Ootan huviga seda, kus autotootjaid kohtusse hakatakse andma isepidurdavate autode puhul, kus sellises olukorras ongi ABSi välja lülitamine ainuvõimalik viis peatumiseks, ..."

17:40 täna
Kärss
"Ma tahaks kah uskuda, et mingi lahendus peab olema. Näiteks seesama pidurite blokki vajutamise lubamine. ..."

Olen endiselt seisukohal, et ABSiga auto on keskmisele juhile (sh. mulle endale maanteel) oluliselt turvalisem ja parem valik, kui jäioga piduriga auto.

Maastikul on suti teised lood, aga siinne arutelu käib ju praegu libeda peatee üle.

Kogenud juhil on pedaaliga rohkem valikuid kui absil on-off vahel lülitamine, muud midagi.

Siin foorumis pole loodetavasti enam inimesi, kes ei teaks, et ABS pikendab alati pidurdusmaad ja seda just juhitavuse säilitamise eesmärgil. See on konkreetne näide, kus pidurdusmaa pikeneb ABSi tõttu "lõpmatuseni" (st tingimuste muutumiseni) ja võib olla vahepeal ka miiinusmärgiga:)

Ma pole absoluutselt ABSi vastane, pigem just pooldaja, sest juhitavus ongi tavaliselt olulisem. Räägin praegu konkreetsest olukorrast, mis paistab välja ka videotest, kus me ei räägi mitte lihtsalt pidurdusmaast, vaid sellest, et alates teatud kaldest ja hõõrdumise langusest (=libedusest) ületab inerts (kineetiline energia) seisma jäämiseks hädavajaliku hõõrdumise.

# jääl ei anna ratta lohisemine mingit eelist. Tuled blokkis ratastega samamoodi
# alla, nagu ABS-i libisemise piiril olevatega.

Ma jumaldasin kah ABSi nii kaua, kuni kolisin kohta, kus tuli varasemad kogemused ümber hinnata. Kohalikud õpetasid pärast esimest ehmatust, et võta ABSi kaitse välja. Mitmel Audil oli ka võimalus see lihtsalt nupust välja lülitada, teistel kehtiski see igatalvine kaitsmehuumor. Langustel kohtab ka soola, siis õnnestub mõnes kohas ka ratta ette valli koguma hakata (mida ei juhtu kunagi ABS-ga). Sellest ka siin foorumis ammuilma kirjutanud, kuidas sellisel langusel lasin paugu ootamise asemel uuesti liikuma hakates tagant tulija mõnikord vastu stanget ja mõlema hoo maha pidurdasin, sest sellises kohas ABSiga auto mäest alla tulles ei pruugi aeglustadagi. Kui naast, siis on vähemalt võimalus, suurem võimalus igal juhul. Sellistes oludes on üldiselt kõigil mitte head vaid väga head rehvid, selles osas on need videod muidugi teemast mööda:))

# džeebus, veeremist saab kontrollida, lohisemist ei saa.
Ilmne liialdus olukorras, kus auto blokkis ratastega lohiseb 2-3 kilti tunnis? Oled sa kunagi üldse rataste all jääd tundnud? Kas sul juhiluba on?

Kui auto blokitud ratastega allamäge kogub ainult kiirust siis on olukord lootusetu ja enne ristmikku pidama saada pole võimalik. Sellise libedusega saad veereva rattaga suunda kontrollida ainult mingi väga minimaalse nurga ulatuses - nagu üle keerad või magama jääd on piruette käes. Parimal juhul saad otsesuunda hoida kuid ees seisvast autost enam mööda ei põika.

Sõidukunn kontrollib veeremist ja doseerib vedu: https://youtu.be/EaksWCnHaDM?t=42

see oli liiga hea, et mitte postitada...

Viimased kolm videot on vähese lumega libedal kõval pinnal. Lohisev ratas ei anna siin mingit eelist. No efekti ja draamat annab.

Et lahja kaks tonni kaaluv auto hakkaks pidurduma, peab (soovitavalt rasket märga) lund olema ikka kliirensi jagu, mitte nadi sentimeetrine kiht.

Pehmel pinnasel (sealhulgas jääsupiga teedel, millest auto läbi vajub) olen küll nõus, et lohisedes saab lühema maaga pidama ja maastikul turnides olen isegi ABSi välja lülinud. Abi pole sellest küll enamasti olnud, kuivõrd julguse kasvamine lõpeb alati mingis urkas sissejäämisega (või kuhugi põõsasselibisemisega).

džeebuse videos on ju selgelt tänapäevane kaasreisija juhikohal uurimas, et mis võimalused sellel isepidurdaval mikihiirel tegelikult on.

# kus auto blokkis ratastega lohiseb 2-3 kilti tunnis?

# Kui auto blokitud ratastega allamäge kogub ainult kiirust siis on olukord lootusetu

Lihtsalt ulme. Proovime siis nii seletada, et mäed ei tähenda ainult Lõuna-Eesti kuppelmaastikku. Mägi võib olla ühtlase langusega ka kilomeetreid ja kilomeetreid järjest, nagu oli seal, kus mina need 7 aastat elasin. Kujuta nüüd ette selliseid libeduseolusid, kus sellise jää peal vajutad ABSita autoga kõik 4 ratast blokki ja liigudki need kilomeetrid mäest alla ühtlaselt 2-3km/h oma jäise rattaroopa põhjas. ABSita auto kiirus ei muutu, aga mida teeb seal ABS-ga auto? Seda mida mujalgi, st pikendab pidurdusmaad, et säilitada juhitavus. Reaalselt siis ABSiga hakkab auto liikuma mäest alla üha kiiremini ja kiiremini, aga kuna iga ratas teeb seda oma hetkeoludest lähtudes (selle hindamiseks ongi autodel ABS andurid), on seda raske lahti mõtestada, miks just nii. Kui ABS toimiks kõigil ratastel sünkroonis, siis esimesel hetkel oleks olukord võrdne ilma ABS-ta autoga, järgmisel hetkel vabastatakse hetkeks pidur ja SELLE TULEMUSEL enam ei liigu auto MÄEST ALLA mitte 2-3km/h, vaid 3-4km/h, seejuures tuleb uus lühike pidurdus ja pidurite vabastamine ning auto liigub juba 4-5km/h jne. See "jne" ei tähenda mitte seda, et kui mägi on piisavalt pikk, siis liiguks varsti 500km/h, vaid ka ABS toimib erinevatel kiirustel erineva tõhususega ja reaalsetes teeoludes pole see mägi ideaalselt sile ja naastrehv leiab ühe mügariku pealt parema pidamise kui teise pealt ja auto reaalne seisma jäämine sõltub otseselt sellest, kui palju aega kulub igal rattal PIDURDAMISE peale, mitte piduri vabastamise peale selleks, et säilitada juhitavus. Mäed on erinevad, ohuolukorrad on erinevad - Sa ei arva, et ma seal sisseelamise perioodil sattusin sellisestesse olukordadesse kõigest paarkümmend korda? :))

Teine näide lihtsalt sellest, kuidas ABS pidurdusmaad pikendab. Räägime ikka tõeliselt libedast tasasest pinnast (nt ideaalselt sile tiigijää vihmaga), kus pidurdamisele järgneb kohe libisemine ja ainult jäässe triipe joonistav naast pidurdab reaalselt hoogu. Piltlikult öeldes on vaja auto seisma jätmiseks vaja joonistada jääle kokku 20m pikkused triibud. On suur vahe, kas see õnnestub joonistada järjest või pikendatakse neid jooni sinna kunstlikult tehtavate tühimike arvelt. Aga pole head ilma halvata: ABS-ta auto peatub täpselt nende sirgjoonte lõpus, ABS-ga auto peatub küll kaugemal, aga selle eest on juhil võimalik valida, kas sõita pidurdamisega samaaegselt mööda ees peatunud ABS-ta autost paremalt või vasakult. Sellepärast ma ABSi välja ei lülitagi, aga seal elades lülitasin ja talvel pikemal suusapuhkusel käies olen ikkagi kaitsme välja võtnud just väiksematel teedel ukerdades. Pika trassi peal pean juhitavust juba olulisemaks pidurdusmaast, aga see on mu isiklik arvamus.

Jutt pole üldse sellest, kas ABS on hea või halb ja kindlasti ma ei soovita ka teistel selle välja lülitamist praktiliselt kunagi, aga see on lihtsalt üks (kontekstist välja rebitud) näide olukorrast, kus ABSi omadus pikendada pidurdusmaad omab vägagi tähtsust olukorras, kus inimene peab seda teelõiku kasutama igapäevaselt. Sellepärast ka küsisin, et huvitav, kuidas isejuhtivatel autodel või hädapidurdusassistenti omavatel autodel see on lahendatud, sest sellise auto omanikul on täielik õigus eeldada autolt, et auto oskab jääda seisma (nagu seal teiste kohalike autod), mitte ei libise ABSi ragina saatel mäest alla AEGLASE JALUTAMISE KIIRUSEGA ega jää kunagi seisma.

Kirjeldasin seda kunagi ammu ka foorumis, et esimest korda elus 1999a sellisel pikal langusel ABSiga autoga libisema sattudes tuli pähe selline loll mõte, et kui keegi istuks praegu kõrval, paluksin tal pidurit all hoida, läheks jalutaks libiseva auto kõrvale, võtaks pagassist riidematid vm ja viskaks rataste ette, et äkki aitab. Aega oli lihtsalt nii palju, et lolle mõtteid mõelda:) Niimoodi ABSi raginaga pikalt-pikalt aegluubis edasi vajudes jõudsin lõpuks järgi ees olevale (ABSi eelse ajastu) autole ja lollide mõtete asemel tuli tegutsema hakata - lasin piduri lahti, keerasin rattad välja tõmbasin kässarit. Natuke kiirema hooga tuli ka esiratas roopast välja, viskas auto teele risti ning tee kõrvalt vallist sain ka vajaliku pidamise, et seisma jääda. See kõik toimuski umbes 2-3km/h juures, poleks vbl kummalegi autole isegi viga teinud, aga ropult häbi oli seal kõnniteel jalutavate inimeste ees väljamaanumbritega olukorras, mida polnud varem kogenud. Sellest jpt oma ämbritest olen kirjutanud ka seal megateemas.

Õppetunnina lähevad arvesse need juhtumid, mille tulemusena tekib oskus käituda erinevalt, et mitte sama ämbrit uuesti kolistada. Need olukorrad, millesse pole sattunud ja seetõttu järgneb eitamine, et järelikult selliseid olukordi ei saa elus ette tulla, ei lähe õppetunnina arvesse.

Muidugi võib tulla ette olukordi,kus on vaja auto kiiresti seisma saada,kuid ABS takistab,kuid enamusajast on ABS õigustab ennast ära.Eks see ABS ongi tehtud selleks,et kui on vaja kiiresti auto seisma saada ja inimene ehmatab ära ning vajutab piduripedaali põhja,siis plokeeruvad rattad ja auto ei ole enam juhitav.Muidugi on ka neid autojuhte,kes ei ehmata kriitilises olukorras ära ja suudab kainet mõistust säilitada ning saaks ilma ABS-ta kiiremini auto seisma.Mõnes mõttes võiks olla kuskil nupp ABS-i sisse ja väljalülitamiseks,et autojuhid saaksid ise otsustada,kas nad soovivad ABS-i kasutada või mitte.Samas on meie ühiskonnas liigselt palju kiirustamist ja talvel ei ole alati ohutu sõita sellise kiirusega,millega sõidetakse muudel aastaaegadel.Samas püüan mõista neid,kellel on auto töövahend ja kellel on nii tihe sõidugraafik,et alla piirkiiruse ei olegi eriti võimalik sõita ja kui ütled ülemusele,et vahepeal muutus aastaaeg ja nüüd on talv,siis ta ei pruugi sind mõista ja pead aastaringselt ühes graafikus püsima ja hea,et veel lahti ei lasta sellise jutu peale,kuna töö on vaja ikkagi ära teha ja kui sina seda ei tee,siis leiab järgmise hullu ikka,kes on nõus ka jää- ja lumistes oludes vähemalt sama kiiresti sõitma,kui muul ajal...kahjuks on meie elu selline ja me oleme selle ise selliseks teinud oma nõudmistega.

# Mõnes mõttes võiks olla kuskil nupp ABS-i sisse ja väljalülitamiseks,et
# autojuhid saaksid ise otsustada,kas nad soovivad ABS-i kasutada või mitte.

Sa pole esimene, kes selle peale tuleb. Siin on vana, pikk ja huvitav jutulõim samal teemal. Asi pole mitte ainult selles, et neid lisasid välja lülitada, vaid need haruharvad juhud (ka avariid juhtuvad ainult erandolukorras ja haruharva!), kui selleks on päriselt vajadus, oleks sellest välja lülitamisest kasu vaid siis, kui seda nuppu ei pea kusagilt otsima ja seda saab teha väga kiiresti.

https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?mod=1&tid=73488

See vana teema ennustas veidi ka tulevikku: aeg on läinud edasi, autod on uuemad ja üha rohkem tegelen ma (ennetavalt) igasuguse elektroonika välja lülitamisega, sest muidu poleks moodsate autodega enam üldse võimalik hommikuti lumepudrusel maantee kiirendusrajal muu liikluse hulka sulanduda. Rääkimata kõigist muudest hoovides lumepudrus ukerdamistest, kus veojõukontroll hoiaks peal pidurit ja mina samal ajal gaasi. Aga autotööstuse suund on pigem see, et enne elektroonika välja lülitamist hakatakse vist hoopis juhte välja lülitama:))

ABS ja ESP on omavahel seotud väga sügavalt. Kõige pealt tuleb ilma TC ja ESP'ta sõitma õppida enne kui ABS'i kallale minna. Vaadateks, et siksid ja moššed on kullahinnaga tänapäeval, siis ega valikuid enam väga ei olegi, 2006 tehti viimane murikamaalane, millel sellised elektroonilised lisad puudusid kuid koos juhi ja kõrvalistujaga pea 3 tonni kaaluv masin pole selliste asjade puudumiste harjutamiseks just kõige mõistlikum mõte, füüsika on tiba teine, kui 800 kilo kaaluvas Escortis või Sigullis.

# Kõige pealt tuleb ilma TC ja ESP'ta sõitma õppida enne kui ABS'i kallale minna.

Ei vaidle üldse vastu, aga neist ainult ABSi välja lülitamisega on alati kiire, see peaks olema võimalik teha ilma lülitit silmadega otsimata ikka sekundi jooksul. Kõigi teiste kolmetäheliste lisade väljalülitamisega on aega küll. Kasvõi nii palju aega, et jääd (ABS-ga:) seisma, otsid nupud ülesse, lülitad välja ja hakkad uuesti liikuma. Erandiks siis need tuule/teekalde juhud, kus ESP lolliks läheb ja kus oleks veelgi loogilisem, et lolliks minnes ka ESP end ise välja oskab lülitada... äkki mõnel autol oskabki?

Seda vana teemat lugedes torkas silma, et sel ajal paljud (sh ma ise) ei teadnud veel, et täiesti toimivad (st mehhaanilisest difrilukust paremad) EDL lahendused olid juba mõnda aega turul olnud, aga need autod olid sel ajal veel nii uued ja keerulistes oludes nendega kogemusi kõigil nii vähe, et keegi ei teadnud veel, et ka need võivad toimida:). Libedasõit on läinud igal juhul oluliselt lihtsamaks ja tänaseidki uudiseid lugedes on ka ajakirjanikud üha ettevaatlikumad selles, kas süüdistada avariis libedust või hoopis autojuhti:)

EDL lahendused - mis need on ja mis autol need head on? Ma just mõtlen mehhaanilisest paremad? LSD autot oleks vaja küll tagavedu, aga kui ütled, et midagi sellelaadset on olemas, mis teeb sama asja, siis oleks kena teada küll.
ABS - ilma selleta auto tuleb osta, aga pidurid peavad olema korras. Vana Audi 80 näiteks sõidab ideaalselt ilma ABS. Selle nupu olemasolusse ei usu hästi, kuna ikka väga kiire peaks inimene olema, et seda jõuaks õigel ajal lülitada. Kui see lüliti oleks käigukangi küljes, siis on võimalik. Vahetad käiku alla ja samal ajal võtab ABS välja. Aga üldiselt oleneb ikka ABS ka. Smart sõitis ilma paremini, samas e34 bmw oli see heaks abiks, kuna sai külg ees ka kurvi raadiust muuta, kuna abs töötas hästi, mitte ei väristanud pedaali :)

EDL on odav ja palju parem kui mitte midagi.
Isegi traktoritel on nüüd ABSi moodi asjad. Sõidan ühega, millel suuremal kiirusel pidurdades hakkab esivedu sisse-välja käima. Pidurid on tagasisillal ainult. Nii et tagarattad saab blokki pidurdada, aga esirattad jäävad kuigivõrd veerema.
ESP võimaldab libedaga uljamalt ja lohakamalt sõita. Sama sõidustiiliga vanakooli autos leiaks üpris varsti kraavis ennast :)

# EDL lahendused /.../ mis autol need head on?/.../ Ma just mõtlen mehhaanilisest paremad?

Ristmikul siledal asfaldil startidest tõenäoliselt polegi paremad. Paremad on siis, kui üks ratas on liivas/mudas vms ja teine nt jää peal. Mehhaanilise lahenduse puhul käivad rattad ringi sama kiiresti, jää peal olev libiseb läbi ja liivas/mudas olev kaevab end sisse. EDL oskab võtta mõlema ratta pidamisest välja viimase võimaliku hõõrdumise, kuid erinevalt veojõukontrollist ei pidurda ega piira midagi, nii et kui on soov/vajadus, lükka pöörded piirajasse ja mine ühtlasi efektselt ja optimaalselt kraapides ka nendes kohtades, kus ilma kraapimata ei saakski. Sõiduautodest sai selle esimesena toimima vist VAG (ja ka mitte kõigil mudelitel kohe ühtviisi hästi), maasturiüritustel hämmastavad alati meh.lukkudeta landid-ranged. Siin foorumiski jagatud videosid nt X6-st, mis teeb võimatuid asju lukkudega masina kõrval. Näiteid on rohkem, kui ise järgi jõuaksid proovida - softroad üritustel käies lastakse ilusti küsides ka proovida ja ei pea kõiki omale kokku ostma:)

Kas mõni tagaveoline ka seda omab nüüdseks?

Hea kärss, millisel vaegvedusel on "elektrooniline difrilukk", mis Sinu kirjeldatut oskab?

Enamasti müüb turundus elektroonilise difrilukuna ikka vana head kaapiva ratta piduritega püüdmist, mis vabadifri korral parema pidamisega ratta kasulikusk teeb. Need asjad on tänapäeval saadud päris hästi töötama keskmise ja kallima hinnaklassi autodel. Odavatel poekottidel mitte nii hästi.

Vedruga või "iselukustuv" hõõrdketastega "difrilukk" on seni hea asi, kuni kettad ära kuluvad/klaasiks põletatakse ja sealtmaalt on tavaline vabadiffer.

Mehaaniline lukk on hea asi, kuid see tuleks enne paha kohta sisse lülitada ja libedal teel sellega kaugele ei sõida. Aeglaselt kusagil mülkas ukerdades väga abiks asi, teeliikluses kaunikesti kasutu teadmine.

Kaader, Su traktoril on siiski vaid esisilla automaatlülitus, mida on saanud aastat 15, kui nii tellida. Uuemad traktorid tulevad nii neljarattapidurite, stabiilsuskontrolli kui ABSiga. Ja juba flirditakse ka siin mehaanilise difriluku asendamisest piduritega emuleeritavaga:(.

Nu meh lukkude koha pealt, ei peal olema ARB või Eatoni E-Locker. G80 govlock, Eatoni Truetrac ja Torseni meh asjad on ikka täitsa tänaval sõidetavad ja libedaga ka, kuigi tahab libedakurvis väiksemal kiirusel harjutamist saada, eriti kui oled tulnud Govlock või detroit lockeri või siis eelnimetatud lülitatavate lockerite pealt truetrac või torseni peale. Torseni T2R mudelil pole isegi piduritetrikki vaja teha, et 0 pidamise pealt minema saada, EDL/ESP/TC omavatel masinatel ei pea ka piduritega ise jukerdama, et minema saada, masin teeb juba sinu eest seda.

No minu küsimus oli, et millisel poest ostetaval autol on varustuses säärane EDL, mis ei kasutaks pidureid veojõu ümbersuunamiseks.

Kas mõnele autol saab täna tehasest Torsendifri?

Jätame järelturupaigaldused ja erimudelite varustuse kõrvale, palun.

Parm..., elektroonilise luku "paremus" tuleb odavamast hinnast. Ei mingit lukustusmuhvide ja lülituse muret , küll pidur püüab. Et selle maksab kasutaja kinni pidurite kulumise (ja tõsisemal kaapimisel ka kuumenemisega), turundus targu vaikib. Nukklukustuse või Torseni vastu need ei saa. Kehvast LSD-st on iga kell etemad. Aga neid peab julgema siis kasutada: lased ratta kergelt kaapima ja lased piduritel oma tööd teha.

Millest pehmel pinnal võib sündida üksjagu paha: enne kaevab ratas end masse, kui teine auto paigast lükkab ja nii võibki paarikümne sekundi jooksul end lõplikult sisse kaevata.

Samas üks ratas liivasel maanteeserval, teine hea pidamisega asfaldil, pole minemasaamine ka raske käruga mingi probleem:)

Muudetud 27.01.22 15:29

Vanasti oli Audidel ta tehase poolt, tänapäevastel tavaautode puhul vist viimane on nüüd Subaru Impreza STI. Jeep on silmini LSD'd täis, Chevy on g80, Cadillac Eskalaator G80 ja vahekastis opendiff, Fjordi Metsikrada omab tavalist LSD'd taga lisavarustusena, Toyota 4jooksik omab tagasillas e-lockerit, Dodge Jäär ja Fordi F450 on Torsenid, Ford F150 Raptor, esisillas Torsen.
Rohkem peast ei tule. Osad põhimõtteliselt lähevad erimudelite alla küll, kuid mitte kõik.

Mul on olnud rõõm viimased 15a sõita enamuse oma kilomeetritest ALD-d evivate autodega ning lollusi on tehtud nii lumel, jääl, metsateedel, karjäärides, kui ka sadu kordi asfaldil pauguga lukku lastud ning ptüi-ptüi-ptüi pole ükski neist väsimuse märke näidanud ega poegima hakanud.

Minu autodel kasutusel mainitud Eaton G80 Locker https://www.youtube.com/watch?v=ftyJvIO0DZ8

Sama differ miki kastika all: https://www.youtube.com/watch?v=mk5RAC8qpyo

Deusi tähelepanek väiksematel kiirustel libedakurvi kohta igati kohane, sest kui sellises olukorras (nt. kiilasjääl) gaasi lisada, siis suure tõenäosusega võtab sisekurvis oleva ratta ringi ning differ lukustub koheselt ja see võib tuua endaga kaasa üsna järsult algava külglibisemise. Seda ei pea kartma aga selle eripäraga tuleb arvestada :-)

Praktikas tähendab selline differ, et saad vajadusel alati mõlemad rattad vedama ning see võimaldab nende autodega üsna muretult käia ka sellistes kohtades kuhu ühesillaveolistel autodel üldjuhul asja pole.

E: EDL kohta täpsustus, et see ikkagi viitabki konkreetselt pidurite kasutamisele ehk siis imiteerib diferentsiaaliluku tööd.
EDL peaks sisalduma ka ESP/ESC/TCS/DCS-des aga praktikas kipub asi sageli ventilaatorisse lendama, sest kui EDL-ga samaaegselt mootorile jalg kõri peale pannaks on tulemus üsna tagasihoidlik.

Muudetud 27.01.22 15:48

Viimased kaks postitust küll soojendavad maasturilembi südant, aga jutt käis siiski vaegvedustest autodest, mida inimene tänavalt läheb ostma. Audi A4, Hyundai i40 vms.

Küsis Parm... ju võrdlust "vana Audi 80" (mida iganes see pidigi täpselt tähendama) ja e34 kerega BMW kontekstis. Ei ole märganud, et säärast vurfi laoautodel oleks Eatonit reklaamitud:)

Muudetud 27.01.22 15:49

Minu autod siiski kõik enam-vähem normaalmõõdus tagaveolised sõiduautod.

# Enamasti müüb turundus elektroonilise difrilukuna ikka vana head kaapiva ratta
# piduritega püüdmist, mis vabadifri korral parema pidamisega ratta kasulikusk teeb.

# minu küsimus oli, et millisel poest ostetaval autol on varustuses säärane EDL,
# mis ei kasutaks pidureid veojõu ümbersuunamiseks.

Paarkümmend aastat tagasi oli juba VAGidel, Golfile (4) spetsiaalselt tellisin, kuna Soomes libedatel mägedel poleks üheveolise esiveoga midagi teha, hiljem ka Octavial. Praegu poes müüdavate autode osas pole aimugi, pole huvi tundnud, tundub mõistlikum sellelt rohepesurasussellilt üldse mõneks ajaks maha astuda.

EDL just seda teebki, et pidurdab pidurite kaudu... mille muu kaudu siis seda veel teha saab? Erinevus TCS/ASR-st on selles, et EDL pidurdab korraga ainult ühte (mitte kahte) ratast, ei piira mootorit ja võimaldab soovi korral gaasi põhja vajutades kraapida kuni mootori pöörete piirajani. TCS/ASR võimaldavad ju sisuliselt seda sama, aga ainult kuni pidamise piirini ja pidurdatakse mitte ainult pidurite, vaid ka mootori aju kaudu. Nii seda mõistetakse, kuigi nende lühendite taga on tegelikult päris palju erinevaid süsteeme ja niimoodi üldistamine viib meid rappa varem või hiljem.

Kaaderi esimeses lauses on päris palju tõtt: tänu hinnale on meil mingisugunegi rataste vahel veojõudu muutev süsteem olemas autodel, millel seda muidu kunagi ei oleks. Samas paneb imestama, et kui 80ndatel olid erinevad meh.lukulahendused tagaveolistel standardiks saamas ja sai lisaks võimsatele esiveolistele juba ka hinnasegmendi alumise otsa esiveolistele (Escort, mitmed Oblikad jne), siis miks ei taheta neid müüa tänapäeval, kui klient oleks nõus maksma? Ehk teisisõnu, kui võtad kõrvuti lahti sama difrikorpuse sees olevad lukustuva ja vabadifri, siis pole tegemist mingi kosmoseteadusega ja neid suuremas koguses vorpides ei tohiks tulla omahind suurem, kui küsitakse praegu mingi istmesoojenduse vms eest... kui keevitaks hinna kolmekordseks, kas siis selle raha eest tõesti ei leiaks ostjaid? Räägime ju ÜHE rehvi suurusjärgus hinnast mingi moodsama auto puhul, mitte mingist kallist lisavarustusest.

Ma oma autodel ei tahaks üldse 100% meh. lukkusid kusagil näha, põhjuseks just selle teema pealkiri;) Nüüd järjest mitmel japsimaasturil olnud tagasillas täisluku asemel LSD ja naudin täiega seda, et kõlbab ka tagaveolisena kasutada nii maanteel kui maastikul. Traktorid ja ATV-d on täiesti muu teema, nagu ka hobina offroad autod.

Focus RSil ja viimasel Insignial on Twinser tagasillas. Siduripakkidega lülitatakse rattaid järgi. Pole küll definitsiooni kohaselt lukk, aga saab ka ju tegelikult nö kemmpi difriks silla lülitada (ok, elektroonika lülitab ja ma ei tea, kas päris lukku lülitabki).

Eelmisele Insigniale pakuti lisavarustuses elektrooniliselt lülituvat LSDd tagasilda. Suht kuldaväärt asi võrreldes piduritega nikerdamisega.

Hea ddig, kui ma tahaks ka Eatoniga lukuga uut pereuniversaali osta. Kuhu ma peaks pöörduma?

Kärsa jutus on tõde sees, aga nagu ta isegi mainib: kurat on peidus detailides ja seda on TM talvetestides ka nii kenasti võimalik lugeda: ka sama kontserni sees on võimalikud väga erinevalt realiseeritud lahendused nii, et ühel juhul piirab tarkvara mootori pöördeid parasjagu ja teisel juhul tapab kapitaalselt ära, jättes auto abitult paigale.

Kuna mu pikema kogemus piirdub vaid MB toodanguga, siis hüdrauliliselt lukustuv hõõrddiffer ASD (mida sai kuni 1996) oli üle prahi loogiline asi, esimese põlve ETS oli kasutatav, kuid aeglane ja iga põlvkond edasi ESP-d (milles sisalduvad nii ABS kui selle abiga veojõudu ümber jagav ETS) on järjest ohutum (paraku ka maastikul hambutum). Muude markide "kaapeväldikute" ja "stabiilsuskontrollidega" mul nii sujuvat kooselu ette näidata ei ole, nad on enamasti mind märgade ja pehmete põldude vahel hätta jätta üritanud. Vahel ka edukalt...

Samas tavaliikluses on abiks küll.

Twinser on hea idee, aga mis on selle planeeritud kasutusiga? Kettad paratamatult kuluvad, selle vastu ei saa. Isegi, kui neid pressib kokku hüdraulika. Mõte ise aga ilmselgelt töötab;)

Muudetud 27.01.22 16:23

Hea v6sa, kahjuks jään siinkohal vastuse võlgu, sest ma ei taha uut pereuniversaali osta.
Tõsi, kui neid hakataks pakkuma mainitud diffriga ning kaapeväldikute ja muude nilbikute püsiva väljalülitamise võimalusega, siis võiksin isegi hakata taas huvi tundma :-)

palju elektrikaid ka nüüd tagaveolised. Mis lahendusi seal pruugitakse, on keegi uurinud?

japsimaastur? tagasillaga kasutada - mis autost jutt on? Mazda? Muudel ei ole vist ju midagi võimalik valida ega lülitada

# japsimaastur? tagasillaga kasutada - mis autost jutt on? Mazda? Muudel ei ole
# vist ju midagi võimalik valida ega lülitada

Patrol, Pajero, Trooper, Terrano... isegi aeglustiga Hiacel sai esisilla välja lülitada ja reaalsuses ainult ekstreemtuisuilmadega või oinaid teele tagasi sikutades oli vaja esisild korraks sisse lülida... see kõik on japsidel pigem ikka standard ja mitte ainult japsidel. Neist nimetatuist ainult Patrolil oli nn täislukk, aga ega see seal ei häirinud kah.

Elektriautodel on massiliselt elektrimootor lahtise difri otsas. ESP ja muud jutud, nagu sisepõlemismootoriga suguvendadel.

Bollinger jms. ekstreemsused on eraldi teema.

https://www.delfi.ee/artikkel/95762621/foto-libedahoiatus-ke
hvadest-teeoludest-tingitud-ahelavarii-tekitas-tallinn-tartu
-maanteele-ummiku

siin ka eespool juttu olnud ja olen ka ise kusagil foorumis ära maininud, et see on meie liikluse põhimõtteliselt kõige hullem asi - inimesed ei hoia pikivahet. Sedagi ei tea tundub, et suur auto saab kiiremini pidama kui nemad. Ja mis sa sellistele reaktsiooniajast ja libedusest räägid. Vastik lihtsalt. Ikka haige on see meie liikleja mõttemaailm, mitte midagi ei tea ja loodab oma ABS ja muude vigurite peale. Oskaks siis selle abiga möödagi keerata eesolevast!?
Ma ei saa 15 km hommikuti tööle ka sõita ilma, et peaks vähemalt ühe korra tagumiku nuusutajale ohutulesid vilgutama. Kui veel laps samal ajal autos, siis ......

https://www.facebook.com/liiklusjarelevalvekeskus/videos/765
696721057544/?t=0
just tuletati meelde, ei midagi. Ju siin videos on ka halb teehooldus :)

Sõtsin täna Tiskrest mäest ülesse peale seda kui tunnikene oli juba lund tulnud. ESP'ga masin ei tahtnud ülesse minna, poos piduritega kõiki rattaid. Lülitasin välja ja kraapisin nissani visiooniga nelivost ülesse ilusti.
Tulin nüüd tagasi sealt, all passis kaks esivedulist masinat, pidasin kinni, et äkki tõmbab nööriga ülesse vms aga polnud vaja, istusin rooli ja lihtsalt sõitsin ülesse, samamoodi ESP välja (pidin muidugi googeldama koha peal, kuidas moodsal audil ja toyotal see üldse käib) ja hopsti sai ülesse peale teist katsetust.
Ühesõnaga ma ütleks, et tühja see veoskeem, sõitma peab oskama!

https://www.delfi.ee/artikkel/95785251/video-libedus-ajas-ta
llinna-aarelinnas-kaks-bussi-kraavi-liiklus-on-hairitud
Oskavad ikka, ülesmäge ka veel. Samas olen neid busse näinud ja ka reisijana sõitnud. Kõige hullemad odavad kärakad ostetud maakonnaliinidele. Manuaalkäigukast oli eriti räige, sest kui ikka sõita ei oska, siis on reisijatel kogu aeg süda paha. Ju siis pole neil ka stabiilsuskontrolli peal. Eks see oleks liigne raiskamine soojas kliimas nagu meil :)
TRAM just üks sai sule sappa ka mingi korruptsiooni tõttu ühistranspordis, seega.....

# Kogenud juhil on pedaaliga rohkem valikuid kui absil on-off vahel lülitamine, muud midagi.

Enamus meist peab ennast keskmisest kogenumaks. On teaduslikult tõestatud, et enamik juhilube omavaid inimesi peab end keskmisest paremaks autojuhiks. See on puhas psühholoogia, millega pole libedal pidurdades mitte midagi peale hakata. Tänapäeva ABS-i üle mängida suudavad ülivähesed ja nende jaoks toodetakse sport/võistlusautosid.

# EDL just seda teebki, et pidurdab pidurite kaudu... mille muu kaudu siis seda veel teha saab? Erinevus TCS/ASR-st on selles, et EDL pidurdab korraga ainult ühte (mitte kahte) ratast, ei piira mootorit ja võimaldab soovi korral gaasi põhja vajutades kraapida kuni mootori pöörete piirajani.

Küsimus jääb: kuskohast on võimalik Eestis tänapäeval minna ja osta EDL-ga autot? Täitsa põnev oleks teada, kas keegi oskab nimetada mõne konkreetse margi ja mudeli? Täna, mitte 20 aastat tagasi!

# kuskohast on võimalik Eestis tänapäeval minna ja osta EDL-ga autot?

Keegi vist sellist asja enam välja ei reklaami, kuna EDL on "so yesterday" ja sisuliselt osa elektrooniliste abimeeste komplektist, mitte midagi eraldiseisvat nagu algusaegadel. Kuna mu Daciaga sõit on igapäevaselt nn pidamise/läbivuse piiri lähedal ja päevas kümme korda kinni jääda (ja lahti pääseda) on tavapärane, torkab silma paratamatult, et mingis olukorras käitub auto nagu sellel oleks EDL (laseb kraapida kasvõi piirajani ja hoiab rattaid seda tegemas enamvähem võrdselt) ja teises olukorras toimib nagu ehtne veojõukontroll, st ilma välja lülitamata saaks tegeleda ainult pidurite abil kliimasoojendamisega ilma, et auto kuhugi liiguks. Vaatamata sellele, et seda juhtub pidevalt, pole ma siiani tabanud ära, millest see sõltub. Teoreetiliselt peab see sõltuma erinevate andurite signaalide analüüsimise tulemusena sündinud otsusest, sest midagi juhuslikku siin olla ei saa... siit lihtsalt uitmõte, et softinikkaritel ei saa vist olla enam eriti lihtsamaid ülesandeid kui EDL-i funktsionaalsuse saavutamiseks koodijupi kirjutamine, sest selleks läheb vaja väga vähe algandmeid (signaale).

Hea Marita, mida Sa pidasid silmas EDL all?

Kui sõidupidurreid ükshaaval tarbe järgi pruukivat "elektroonset difrilukku", siis pigem ilma selleta ei ole enam ühtegi autot. Võib-olla mõni mudeli säästuversioon on ka, pole uurinud.

Hea kärss, mida Sa pead silmas "...toimib nagu ehtne veojõukontroll, st ilma välja lülitamata saaks tegeleda ainult pidurite abil kliimasoojendamisega ilma, et auto kuhugi liiguks. " all?

Kas seda, et ühel juhul on tunda piduritega rataste püüdmist (mille tulemusena auto edasi/all nihkub) ja teisel juhul käib üks ratas paaniliselt tühja?

Mis Daciast on jutt? 2017 Sandero igatahes oli täiesti loogiline: hoidsid gaasi parasjagu peal ja ronis läbi. Tõsi, selleks tuli mootori tapmine ESC väljalülitamisega peatada.

Ma Dacial pole proovinud, aga vanematel Mercedestel aitas ka piduritule süütamisest (kerge pedaalivajutus) , et mootori kallal toime pandav kägistamine lõpetada.

V6sale: 2a vana Lodgy. Välja lülitamata kord töötab nagu oleks juba välja lülitatud ja pidurdab vaid ühte ratast korraga (on tunda), saab kasvõi piirajasse lasta, nii et polegi vaja midagi välja lülitada. Teinekord välja lülitamata poob kinni mõlema rattaga ja ikka korralikult (kuna mõlemad libisevad läbi) ja ilma välja lülitamata polegi midagi teha. Ma ei tea, millest see sõltub. Ei saa ka nagu pahaks panna, sest see auto polegi mõeldud paksus lumepudrus käruga ukerdamiseks või nii kõrgete tuisuvaalude läbimiseks, millest ühe korraga läbi sõita ei õnnestu.

V6sa, tõstsin Su Sandero teema kohta käiva küsimuse Sandero teemasse.
https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?mod=1&tid=148003
&last_page=1#1155730

Kärss, mu on ainult üks hüpotees (ei enamat). Arvan, et võtmeküsimus on selles, kui palju rattad on välja keeratud, aga ma pean seda eraldi testima. Lund selleks õnneks jagub :)

EDL all pidasin silmas sellist kaapeväldikut/stabiilsuskontrolli, mis tegeleb ainult läbi libiseva ratta pidurdamisega vajadusel, aga ei hakka mootorit kinni pooma.

tunnen huvi, et kus asub lodgyl esc väljalülitamise lüliti. ei leidnud seda ei autos ja ka manuaalis pole ühtegi pilti.

vabandust, manuaalis pilt siiski olemas.

EDL on ikka väga uimane.
https://www.youtube.com/watch?v=KOIZBx0NOsY

Äge on, et masin suudab ühe rattaga ennast edasi tõmmata. Paraku selle aja peale on ta ennast kõhuni sisse kaevanud.

Ikka pillutab see va libedus neid autosid. Tee mis tahad, hoiad roolist kinni või ei hoia, anna gaasi või ära anna aga libedus ...

https://www.delfi.ee/artikkel/95831199/video-tallinn-tartu-m
aanteel-paiskus-soiduk-libeduse-tottu-vastu-teetoket-ja-late
rnaposti#cxrecs_s

https://www.youtube.com/watch?v=ibWl7R1rDKc

millegipärast oli vist meelega tahetud juhitavust kaotada! milleks on vaja sirgel teel pidurit sõtkuda!

# millegipärast oli vist meelega tahetud juhitavust kaotada! milleks on vaja sirgel
# teel pidurit sõtkuda!

Siin foorumiski suured spetsialistid seletavad vähemalt 15 aastat juba, et libeduse kontrollimiseks tuleb maanteel aegajalt korraks pidurit vajutada. Ma küll pidasin seda väljamõeldiseks, nagu neid teisigi ulmevaldkonda kalduvaid õpetusi õigesti elamiseks ega ei uskunud, et keegi seda ka päriselt teeb, aga ju siis sattus seal "libeduse ohvriks" mõni neist spetsialistidest;)

Huvitav kas Kärss peatab auto kinni ja läheb libistab jalga tee peal, mina küll sõtkun aegajalt pidurit isegi niikaua et ohukad hakkavad iseenesest vilkuma (a3 sekki pedaal jõuga põhjas) vahel vajutad ka gaasi, ja kui 90pealt saad veel veojõukontrolli tööle siis on asi ikke libe

Ma küll pidasin seda väljamõeldiseks, nagu neid teisigi ulmevaldkonda kalduvaid õpetusi õigesti elamiseks

kärss vaata vahel peeglisse ja mõtle, milliseid kuldaväärt õpetusi sina siin pidevalt jagad ülima tõe pähe.
ka mina proovin vahel võõrastel teedel piduriga, aga ainult siis, kui läheduseses pole autosid ja ei tee seda 90ga, vaid lasen kiiruse 70-80 peale. just sellepärast, et taganttulijaid mitte segada oma ootamatute pidurituledega ja aeglustamisega.

Sellepärast ongi huvitav, et ma ise pole seda kunagi teinud ega isegi mitte vajalikuks pidanud. Kui see on tõesti ainus ja kõige ohutum viis libeduse kontrollimiseks... ei oskagi nagu midagi kosta. Järelikult väga omapärane auto, kui muul viisil seda vajalikku infot kätte ei saa. Kuigi kahtlen sügavalt, kas auto süüdistamine äkki samasse auku ei lähe nagu libeduse süüdistamine:)

Ma räägin vähemalt sellest, mida ise teen (või kommenteerin kellegi teise käitumist) - need ei ole alati soovitused, vaid antud oludes/olukorras kiirelt vastu võetud ja tagajärgede valguses ka õigeks osutunud otsused. Kui ikka 90-ga sõites 3 sekundit pidurit jõuga põhjas hoitakse... näpitsatega remondimehe varasemalt siin foorumis kasutatud nimed (kõiketeadja, joodiku unenägu jm) oleks sobinud selle postituse juurde paremini, muidu viimaks keegi hakkabki järgi tegema ja saab kah kuulsaks:)

Ka minusugune "spetasialististist" vanamees, kel pole ühtegi väljasõitu kontrollib kahtluse korral pidurit kasutades tee libedust. Loomulikult jälgides sabas istujaid ja seda ei tule pähe teha kurvis. Ja seda pole vaja teha 3 sek. Korraks piisab, saamaks arum a-la max 0,5 sek. Tänaste moekate jalanõudega peatada auto kehval teel vallide või muu jama juures ja minna tallaga katsuma... Või nagu mõni teab rääkida roolist tulenevat infot, rooli on vaja liigutada info saamiseks vist. Ehk siis sirgel tagumikunokkijate olemasolu puudumisel mis on ohutum?

mis pagana omapärane auto? tead väga hästi, et esiveoline läheb sirgel teel ka libedaga ilma mingi liputamiseta edasi ja ma ei hakka ootama, kuni esp oma tulukest vilgutama hakkab, vaid kahtlaste teeolude puhul, millest veel õiget sotti ei saa, proovin piduriga seisu ära. ja teen seda nii ohutult kui vaja. sinu ettekujutustes on loomulikult kõik teised täielikud saapad ja kasutavad pidevalt valesid sõiduvõtteid ja valesid autosid. ja kuna 90ndatel veel mingit esp-d ei olnud, siis tuli endal testimisviis välja mõelda.

Autokoolides ikka vanasti õpetati, et seda tuleb väikse hoo pealt teha, mitte 90. Tänapäeval ABS'i tõttu on muidugi savi.

libedusest on ju aru saada roolist! milleks veel pidurit vaja on sõtkuda.pigem vajutada kergelt gaasi,kui pidurit,kui mõni absoluutselt roolist midagi ei tunneta!

Roolist? Tänapäevased elektrilised roolivõimud ei anna sisuliselt mingit tagasisidet. Üsnagi tuimad tükid.

oleneb masinast, enamasti ikka piduriga, aga mitte 3 sek :) Siis jäb ju auto seisma :)
Tagaveolisega sai ka gaasi andes aru, samas esiveolistel selliset võimu pole, et suudaks ratta ringi võtta (kui just päris klaas pole).
Aga ilma ABS on mõnus provida, kohe saab ühe ratta lohisema ees ja tunne käes. Smardil sai ka ABS koos aru kenasti, kuna esiots väga kerge.
See video Assakul - rehv läks või mingi muu rike (Leedus kokkupandud stabiilsuuskontroll äkki), kuna nii otse ei ole võimalik seda autot sinna ajada, pidurda kuidas tahad. See käis kähku! Vektor on otse ette ja 90 pealt nii kähku suunda muuta on ikka omamoodi saavutus juba :)

mul ühel masinal elektriline roolivõim .pole mingit probleemi aru saada,kui tee libe on
see assaku avarii.tänapäeval rehv üldiselt ei lõhke.sellegipoolest vajutati pidurit,mida teha ei tohi.see on tegelikult õpikunäide.pidurit kasutatakse seismajäämiseks,mitte ei tallata niisama igaksjuhuks trassil!

no niisama piduri vajutamisest küll auto üle 2 rea ei lenda, kui just üks pidur ainult polnud. Pigem äkki mingi terviserike või üritas midagi tee peal vältida, mis võis ka olla luulu :)

Ehe näide et see pidigi juhtuma. Opeli rehvid ja vastavuses, no millises, need on isegi vihmaga juba kahtlased. Sellised tulevadki teisi tapma, kui elust küll, mingu tehku kusagil metsas enekas. https://www.delfi.ee/artikkel/120108724/fotod-sundmuskohalt-
imaveres-hukkus-liiklusonnetuses-noor-naine-sealkandis-juhtu
s-veel-mitu-avariid

just jõudsin mõelda, et humoristid postitavad varsti selle postituse siia ja ei pidanudki eksima. See kõik oli ajaliselt kogu halva suur kokkusattumus ja nii
pidigi minema.

Mitte rehvid ei viinud seda oblikat libisema, vaid juhikohale sattunud ohmu.

Kõik teised said seal ju sõidetud.

Kui ikka 2 tegurit kokku panna siis nii ongi. Ajudega ikka ei lähe sellistega kulgema, kunagi ei tea, kasvõi mõni elukas, ja rohkemat polegi vaja. Koonerdamine pole kokkuhoid.

Kas Opeli omaniku/kasutaja hooletus v ükskõiksus, kuid:
Opel Vectra - Liikluskindlustuse leping puudub.
Info: mnt.ee taustakontroll.