Siin polnud mitte mingit promomist. Lisan fdghfgh öeldule seda, et kui piibu ette panen, siis suren varem ja polegi riigile rämedaks koormaks, siinkohal peaks kõik maksustajad rämedalt plaksutama, mitte hukka mõistma.

Piip on ses mõttes tervislikum, et kui suitsu võid kimuda pulk pulga järgi või iga veerand- või pooltunni tagant ja ka tööd tehes suunurgas hoida, siis piipu nii tihti ei kimuta, selleks tuleb muude tegemiste kõrvalt aeg maha võtta ja pühenduda piibule, sest ega ta niisama käes vedeledes ei hõõgu ka- ikka tõmmata on vaja. Seega piipu tõmmatakse harvem ja kuna tubakas üldjuhul kangem, siis väga tihti teda suhu ei tahagi.

Õigust räägid. Mul on päris mitu piipu erinevates mõõtudes. Miks aga õigust räägid, ei viitsi ülesse kirjutada teaduslikus keeles, pole selle teema värk.

///inimene otsib või eelistab tõendusmaterjali mis toetab juba omaksvõetud arvamusi ning mis seda ei toeta, eiratakse. See on üks kognitiivsetest nihetest. Kärss, Deus ja fdghfgh. Teil tundub esinevat siin teemas see nihe tugevalt. Ma olen hr Nestoriga koos töötanud jne///

1. Sa jälle süüdistad teisi selles, mida Sa ise teed. Sina oled koos töötanud ühe vastuvoolu ujujaga, kes on vaieldamatult tark ja põhjalik ja "suunamudijana" manipuleerib numbritega. Nagu selle ühe inimese arvamus nulliks mitmekümne teise täpselt vähemalt kõva spetsialisti või katuseorganisatsiooni esindaja numbrid ja arvamused?

2. Saan küll rääkida ainult enda eest, aga kahtlustan, et ka kellelgi teisel pole siin mingit "agendat", mille eest seista või millesse oleks üldse soov uskuda. Mind huvitavad ainult võimalikult objektiivsed numbrid, mille pealt saaks muuta strateegiaid, et selles "majandusedukusest" pakatavas keskkonnas ellu jääda ja sellepärast ei saa ka lubada omale seda luksust, et usaldada mulle meeldivaid või isiklikke tuttavaid, vaid peab arvestama nende mitmekümne tegelase seisukohtadega. Sh ka hr. Nestori omaga.

3. Foorumis on KEELATUD:
- Samas teemas erinevate nimede alt postitamine

Kuigi ma jõudsin ka ise alles praegu esimest korda arvutini, siis imestan, et pühapäeval ka keegi teine siin adminnitööd ei tee, aga reeglitele mittevastavad postitused kuuluvad kustutamisele ja kui tahad oma ühemehekultuslikke postitusi avaldada, pead seda tegema reeglite järgi, st kõigi teistega võrdsetel alustel.

Mõni päev tagasi oli jälle palkadest juttu.
"Statistikaameti analüütiku Liina Kuusiku sõnul oli keskmine brutokuupalk esimeses kvartalis kõrgeim info ja side (3393 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3114 eurot) ning avaliku halduse, riigikaitse ja kohustusliku sotsiaalkindlustuse (2517 eurot) tegevusaladel. "
https://www.err.ee/1609351158/keskmine-brutokuupalk-kasvas-e
simeses-kvartalis-1894-euroni
Ja nestor: Pikaajaline üllatus on see, et meil on juba kaks aastat justkui sügav majanduskriis, langus. See ei paista aga mujalt välja kui SKP-st. Ettevõtted on jätkuvalt kasumlikud, palgatõus kiire ja tööhõive suur. Kusagilt ei paista langus silma, aga SKP statistika on punases. Seetõttu on ka inimeste kindlustunne ajalooliselt nõrgim.

Nestor on tüüpiline paberilt numbrite lugeja, teda ei huvitagi reaalne elu, et kas sinikrae saab poest liha ja vorsti osta. Nagu me näeme, on need kõrged brutopalgad tööaladel, kus pole vaja haamrit kätte võtta ning midagi valmis ehitada. Valgekraed riisuvad koore, sinikraed jäävadki selle limpsimisest unistama.
Pankrott on ettevõtja viimane meelheitlik samm, selle astumine niisama lihtsalt ei käi, viimase võimaluseni püütakse seda edasi lükata ja kuni seda ei ole toimunud, tundubki paljudele, et majandus endiselt toimib. Aga mida peab iga päev läbi elema ettevõtja, kes püüab veel tegutsemise piiril balansseerida, ei huvita statistikuid.

Ilmselge ju! Eesti Pank, Statistikaamet, Majandusministeerium, Rahandusministeerium - kõik nad prognoosivad SADADE kõrgepalgaliste töötajatega meie olematut ja tulematut majanduskasvu! Juriste koolitatakse vist lausa VIIES kõrgkoolis, kas keegi neist läheb midagi tootma? Seepärast on riigieelarve läbipaistmatu, kuna vastasel juhul paistaks sealt välja hale tõde - oleme oma ülepunnitatud eurohaibiga muutnud Tallinna üheks suureks kõrgepalgaliseks toiduahelaks! Ja kõik see saab aina pöördeid juurde: viimaseks uudiseks oli zoovolinikule volituste (loe personali ja ressursside) juurde keevitamine, samas, kui tänavalt politsei ja pääste kokku tõmmatakse...

Suure osa eilsest päevast veetsin sõbra juures, kes oma ettevõtte tegevuse oli sunnitud lõpetama. Minu omast üle 10x suurema käibega ja pikkade traditsioonidega ettevõte, mis tegeles kohapeal tootmisega, millest peaaegu kõik läks ekspordiks. Probleem ikka sama mis mujalgi, et pankrotistuvate ettevõtete jäetud võlad peab keegi nagunii kinni maksma ja maksjateks on sageli just mikro- ja väikeettevõtted, mis tegelevad eelkõige oma põhitegevusega ega ole suutelised palkama abitegevuste jaoks eraldi töötajaid ning on seetõttu rohkem sõltuvad teistest. Kuna tema partnerid on samuti mitte lihtsalt nimed raamatupidamises, vaid sõbrad-tuttavad, siis firma pankrotti laskmise asemel müüs ta maha kõik mis müüa oli, ka isiklikku vara, et need teiste tekitatud võlad enda osas klaaritud saaks. Aus ja eetiline inimene, selliseid ettevõtjaid tuleb väärtustada!

Statistilika järgi puuduvad alates talvest ettevõttel tulud-kulud-töötajad, sh ka igasugune maksehäirete ajalugu. Tegelikkus on kurvem, sest TEISTE tekitatud võlgade katteks tuli müüa maha paarikümne aastaga omandatud kapital-reservid (sh kõik tootmisvahendid). Õnneks suutis jätta omale alles paar hektarit maad, nii et ajasin oma traktori koos haakeseadmetega treila peale ja aitan tal nüüd alustada nullist. Et mitte klisheedesse takerduda, siis tegemist polnud ega hakka ka tulevikus olema klassikalises mõistes põllumajandusettevõttega, vaid kitsa nishi äriga, kus taimekasvatus moodustab sellest vaid murdosa ning põhirõhk on saaduste väärindamisel. Ta peab nüüd hulga teenuseid nii kaua sisse ostma, kuni suudab omale uuesti keemialabori koos steriilse pakendamise, villimisseadmete jms-ga hankida. Vähemalt knowhow jäi alles. Kirjutan sellepärast, et see on paratamatus just väikeettevõtluses, mis annab kusagil tööd tervele külale, kus ollakse osa kogukonnast ja kus eneseväärikus ei luba võlgu jääda ka seal, kus seadused on selleks tagauksed jätnud ja mida paljud ka süüdimatult kasutavad. Aga teisiti ei saakski minna, kui riik oma mängureeglite muutmisega meid sellisesse olukorda vägisi ei suruks. Tsiteerin siinkohal ühte oma sõpra (tema loal):

///Omada ühisturu ja ühise valuuta tingimustes ainsana viimast majandust ja esimest inflatsiooni on selline asjandus, mis ilma "ettevõtjate partei" ja teiste ### üleinimlike pingutusteta on teostamatu. Päris ettevõtted vabaturul nii vapustavat tulemust meie asustatud universumis ei saavuta.///

Optimismiga ei saa korvata realismi.
https://ari.geenius.ee/rubriik/uudis/prisma-muugimahud-lange
vad-ettevotte-juht-midagi-sellist-pole-30-aastat-nainud/

///Müügimahud on vähenenud ka tänavu ja Prisma Peremarketi juhatuse esimehe Ilkka Alarotu sõnul on see erakordne olukord. “Ma olen selles äris olnud 30 aastat ja see on esimene kord, kui ma näen selliseid näitajaid,” ütles Alarotu. Ta märkis, et Eesti turuolukord on väga keeruline ning Prisma majandustulemustes midagi üllatavat pole.///

Toon taaskord ühe illustreeriva isikliku näitet. Juba pikemat aega ootas sanitaarremonti üks hoone. Kuna midagi keerulist seal pole ja oskaks ka ise kõiki töid teha, koostasime eelarve (sh ka tegijale mõistliku kasumi, mõistagi mitte buumiaegse) ja kuulutasime välja hanke. Töö maht ise on väike, kolmele inimesele nädalaga lõdvalt tehtav. Kõik pakkumised ületasid eelarvet liiga palju selleks, et nende kasuks otsutada. Suhtlesime, saan aru ka ehitajast, sest tema töölised tahavad palka nagu arstid ja materjalide hankimine väikeettevõtete jaoks pole oluliselt soodsam eraisikutele pakutavatest soodustustest, sest neil ei teki kusagilt piisavalt mahtu ega ole ressurssi ka iga eri tüüpi kruvi eri kohast otsima hakata. Siis tuli meelde, et üks sõber lasi teha sarnase töö soomlastel ja jäi väga rahule. Küsisin kontaktid ja saime pakkumise, mis oli odavam kõigist teistest ja jäi kenasti eelarve piiridesse. Täpsustasin üle ja sain vastuseks, et ostavad kõik ehitusmaterjalid Soomes valmis, laovad need kaubikusse, teevad 8h tööpäevade asemel 12h tööpäevad ja seetõttu tuleb ainult 3 ööbimist. Nende palganumbreid ei küsinud, aga töölisteks on soomlased, mitte sealsed eestlased ega ukrainlased:) Kusjuures see oli isiklik näide, sarnaseid näiteid oleks võtta ka tutvusringkonnast, sh terve võtmed-kätte-maja püstitamine Tallinnas soomlaste poolt (vundamendi tegid kohalikud).

Seda sama nähtust olen kirjeldanud siin teemas juba päris palju kordi, et me lihtsalt pole enam suutelised oma inflatsioonitaseme ja palgaralli tõttu konkureerima lähiriikidega. Ei konkureeri isegi sellega, et neid siia jooma (st hotellidesse-spaadesse, restoranidesse sööma, ilusalongidesse jne) meelitada:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120297050/alkotootjad-eestis-o
n-juba-koige-kallim-olu-euroopas-taiendavat-aktsiisitousu-po
le-vaja

///Eestis Euroopa neljas õlleaktsiis ning inimeste sissetuleku kohta kõige kõrgem aktsiisimäär. Eestis õlleaktsiis on pea seitse korda kõrgem kui Saksamaal ja Hispaanias, kaks korda kõrgem enamikust riikidest ehk meil on juba kõige kallim õlu Euroopas.///

Aga maksud on ikka veel liiga väikesed, õnneks peaminister lubas makse mitte tõsta, nii et need peaks olema ainult ähvardused. See ongi vist hästi hoitud Eesti;)

Enne euro tulekut lendasid poes korvi asjad, mis meeldisid- igasugu kilesse pakitud viilutatud lihatooted ja muu kraam. Eks siis kodus sai näha, mis maitses ja kui liiga palju sai kokku ostetud, lendasid aegunud asjad prügikasti. Sajad kroonid kassas ei tundunud eriti suured.
Tuli euro, mis ei pidanud hinda tõstma ja raha lugemine muutus tunduvalt täpsemaks ja prügikasti hakkas lendama tunduvalt vähem toitu. Tänasel päeval on see kogus peaaegu võrdne nulliga, vahel harva ehk mõni vedelema jäänud pisike kuivanud juustu või vorstitükk, piimapakis halvaks läinud tilk. 99% söögist valmib koduse pliidi peal ja poes läheb korvi vaid see, mis ära süüakse. Ja pole vahet, kas vorstijupp maksab 95 senti või 1.80- koostis ja maitse sellest ei muutu. Euro alguses sai 20€ eest korraliku korvitäie toitu, nüüd saad selle eest miskit korvi põhja. Ajakirjandusestki läbi käinud, et osalt on hinnatõusus süüdi just kaplused ja juba tuttaval põhimõttel- sest nad saavad seda teha.
Koroona ajal oli hästi näha, kuidas nt ehitusmaterjalide hinnad rallima hakkasid. Muu kraam, mis seotud hiina ja meretranspordiga, samuti. Ega needki hinnad nüüd eriti langenud ole. Olen mõelnud, et kui ehitaks näidiseks ruutmeetrisuuruse maja, siis kas tõesti kuluks mul materjalidele ja tööle ca 3000€, mis hetkel kinnisvara müügihind.
Loomulikult ei, sest mõni aasta tagasi tehtud 20m2 suurune 4,7m kõrge majake läks mul umbes nii palju maksma. Loomulikult ei priisanud ma tammeparketi, kalli kahhelkivi ja disainkatusekividega. Oma tööd ma ei arvesta. Niiet õhku on ehituses ilmselt piisavalt.

Võin kinnitada Soome ehitajate juttu maakeldriga. Soomlased tegid selle 20% odavamalt kui kõige pisem Eestlaste pakkumine tuli.

Kui nüüd siin pisut ka Soomet teemasse haarata, siis...
Sõber liigutas oma metallitööstuse ettevõtte Soome. Aastaid tagasi ostis Soomes ühe vastava pisiettevõtte ära. Tänaseks on Eestis asunud ettevõte oma 21a tegevuse lõpetanud ning kogu tegevus toimub nüüd Soomes.
Sõber ütles, et Eestiga võrreldes pidi plusse rohkem olema, kui miinuseid. Küllap teab mida teeb, kui jämedalt veerandsajandit ( oli ka enne oma firmat alal tegev) on asjas sees olnud.

autoremondiga on sama lugu.kui soomlased käisid varem siin autosid remontimas,siis nüüd hakkab asi soiku jääma.soomlased kurdavad,et eestis pole mõtet enam käia,kuna soomes on mõningad tööd juba odavamad

///Niiet õhku on ehituses ilmselt piisavalt.///

Absoluutselt nõus selle väitega, aga huvitavaks läheb sellega, et kus see õhk seal täpsemalt paikneb. Mitte, et mul sellele küsimusele vastust oleks pakkuda. Jääb mulje, et sarnane olukord nagu toidukauplustega, mille puhul paljud arvavad, et "tõstame hindu, sest me saame hindu tõsta". Tegelikult tõstavad kõik, mitte kauplus/ehitusfirma vm. Ehitusfirma ja toidupoe juures saavad need hinnatõusud kokku ja seal paistab see hästi välja, nende peale on mugav näpuga näidata, aga kuna nende kasumid suuremate kulude tõttu pigem vähenevad (erandid!), osad üldse pankrotistuvad jne, taanduvad paljud hinnatõusud lõpuks ikka sisendhindade tõusule, mis on kõige otsesemalt seotud energia hindadega, tööjõukuludega ja investeeringute kuludega. Neist esimene on kaudselt riiklikult juhitud/juhitav, teine otseselt riiklikult juhitud ja kolmas seotud paljuski seadusandlusega, mis poputab meil võõrpankasid ja lubab nende kasumit riigist (laenuskeemidena) välja kantida (eelis, mida omamaistel pankadel eriti pole). Ka seal, kus tarbijad näevad statistikas suuremat kasumit, ei nähta sageli suuremat investeerimisvajadust, et ebastabiilsel turul oma positsioone kindlustada. Ei ole ka omanikul suurt rõõmu kasumist, mida ei saa divikatena välja võtta, vaid peab edasi investeerima, et järgnevatel aastatel (ostujõulise turu seisu arvestades) üldse mitte kahjumisse kukkuda.

///autoremondiga on sama lugu.kui soomlased käisid varem siin autosid remontimas,siis nüüd hakkab asi soiku jääma.soomlased kurdavad,et eestis pole mõtet enam käia,kuna soomes on mõningad tööd juba odavamad///

See on üsna spetsiifiline turg, mida ei saa päris tervikuna vaadata. Eestlased käisid Soomes autosid värvimas juba kümmekond aastat tagasi, samal ajal on seal tänagi mõned remondivaldkonnad ikka uskumatult palju õhku täis. Alles eile tuli viimati päring soomlaselt, et millise hinnaga saab teha siin konrkeetse autoremondi ja kuidas nad samal ajal nädalavahetust Tallinnas veeta saaksid (söögid-joogid-uned jne). Tegin parima võimaliku pakkumise nullkasumiga sellest kopikatki teenimata teadmise juures, et ta nagunii seda vastu ei võta, sest tal on odavam oma raha kohapeal sirgeks lüüa. Mitte lihtsalt ei eksinud, vaid sain ka vastuse, kui palju tal see seal odavamaks kujuneb. Traagika on see kohalikule majandusele just sellepärast, et ka tema naine ja lapsed oleksid siia meelsasti oma raha jätnud (tõenäoliselt rohkem kui autoremont), aga ka selle raha eest ei maksta nüüd Eestis kellelegi palkasid. Aga riiki kui tervikut vaadates on statistiliselt mõne arvates kõik ikka hästi, sest mingi kitsas valdkond kompenseerib maksudena paljudes valdkondades tekkiva puudujäägi.

St eraettevõtjatelt on võetud ära igasugune mänguruum ja võimalus tööga kasumisse jõuda. Ma ei näe ilma maksude langetamiseta mitte ühtegi võimalust, kuidas seda rahavoolu Eestisse, mille riik oma otsustega läbi lõikas, uuesti taastada oleks võimalik. Kui keegi teine näeb kusagil võimalusi, võiks neid tutvustada.

EDIT: lisan eelneva jutu kinnituseks siia ka värske artikli erinevate tegevusalade panusest SKP-sse, kus Statistikaameti graafikult on näha väga hästi, et SKP kasv tuleb ainult viiest tegevusalast, samal ajal kui miinust tekitavad 11 ala (ülejäänud on nullis).
https://majandus.postimees.ee/8032050/masendavad-numbrid-maj
andus-ei-suuda-kuidagi-kasvule-poorata

///Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tõdes, et kuigi kogu Eesti ühiskond – nii inimesed, ettevõtted kui ka riik – on ilmselt juba väsinud negatiivsetest kommentaaridest majanduse kohta, ei ole kahjuks ka esimese kvartali SKT kohta palju head rääkida.
/.../
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tõi välja, et esimese kvartali majanduslangus oli pea sama suur nagu kolmel varasemal kvartalil ning langus paistab silma erinevates kohtades. Vähenes eratarbimine. Jaekaubanduse mahud langesid hinnatõusuga samas suurusjärgus. Tööstustoodang, eriti just mittekulutoodete tootmine, vähenes jätkuvalt. Eestis ehitati märgatavalt vähem kui eelmisel aastal. Eesti eksport nii kaupade kui teenuste osas oli jätkuvalt langustrendis. «See nimekiri on kahjuks pikk,» tõdes Uusküla.///

Muudetud 02.06.24 23:35

Me võiks ju ka investeeringuid siia meelitada ja midagi plahvatuslikku toota. Või me ei oska?
https://www.err.ee/1609360481/rheinmetall-kavatseb-leetu-inv
esteerida-ule-180-miljoni-euro

Odav energia on kõige alus. Kalli elektrihinnaga ei tekita siia mitte midagi, isegi odavale tööjõule mitte.

Kui nordpooli vaadata, siis leedukatel sama hind. Ju lihtsalt osati õigete inimestega suhelda. Meie omad vaid lendavad äriklassis või käivad gruusias loosungeid hüüdmas.

Aga kui nüüd teema elektrihinnale keerata, siis mis toimub- keset suve hinnad nagu talvel, mõni päev isegi hullemad. Asi kisub absurdiks.

Eks seal ole ka natukene sellega seotud, et mõned riigid vähendavad makse, et investoreid ja firmasid sisse meelitada, mõned riigid suurendavad, et tülikast väljamaa rikkurist lahti saada jne.
See äriklass on omaette teema, meil on siin suuremaid rahaauke mõttetu LGQTHDTV asjade reklaamimisel, pallimere sisse viimisel kontorisse jne, millede hinnad hakkavad mõnesajast tuhandest kuni mõnede miljonite kulutusteni välja oma nimevahetuste ja logovahetustega. Muhe värk.

Kaks artiklit kaasa mõtlemiseks.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120296101/euroopa-majandu
se-must-valjavaade-aasias-toodetakse-usas-moeldakse-asju-val
ja-ja-euroopas-tehakse-sonu

Teine tasuta loetav, sealt tsiteerin lühendatud kujul mõned mõtted.
https://www.err.ee/1609360265/rain-lohmus-kui-lhv-juhatus-ka
ituks-nagu-praegune-valitsus-oleksime-pankrotis

///Mulle tundub, et kahjuks ei ole kohale jõudnud, et kui majandus kahaneb, kõigil on reaalset vara ja ressursse vähem, siis ei saa mingi asi kasvada. Me oleme üheksa kvartalit majanduslanguses, me oleme mõne aasta jooksul kahekordistanud oma riigivõla. Ma tuletan meelde, et riigieelarve kulupool on kolme aastaga kasvanud mingisugune 36 või 37 protsenti, see on ikka metsik kasv.

See oli eelmise aasta alguses, kus olid erakondade valimiseelsed kongressid, ja sealt paistis silma kulutamine, kulutamine, kulutamine, uued asjad… Ja siis ma mõtlesin, et kuulge, kallid inimesed, me oleme juba tükk aega majanduslanguses. Mul ausalt öeldes kihvatas, et need inimesed kuidagi ei taju, mis on lahti. Tegelikult oli juba tol ajal väga selge, et tuleb teha midagi muud, tõsisemat. Aga isegi täna ei ole tehtud, peaaegu poolteist aastat hiljem.

Ma kordan, meil on majandus languses. Ma kardan, et sellist kiiret taastumist, nagu kunagi oli, enam ei tule. Asjad on teistmoodi ja lihtsalt me peame kohanema ja tegema olulisi muutusi. Niisuguse kerge kosmeetilise asjaga me ei pääse. Tegelikult tuleb süvitsi minna, aga see eeldab, et kõige muu kõrvalt on see meil ülesanne number üks ja igasugused välisreisid, teistele demokraatia viimised ja muud asjad peaks lükkama tagaplaanile.

Iga probleemi lahendamine algab sellest, et tuleb öelda, kes tegi valesti ja mida tegi valesti. Ma ei ole kuulnud, et keegi ütleks, et me oleme vigu teinud///

Lõhmuse juttu ei maksaks juba ainuüksi selle pärast väga tõsiselt võtta, et Eestimaale temast erilist kasu pole. Šveitsi resident, kui ma ei eksi. Pangaonu võiks ühtlasi ka meelde tuletada, kuis selline üüratu kraater meie riigieelarvesse tekkis? Ega ometi pangad oma väljamaale rännanud kasumitega? Eks esialgu oli võimalik trikitada rahapottide ümber nimetamisega - töötukassa rahad arvati sinna - tänna, haigekassa rahad, sellega eelarvepositsioon muutus ja eurokubjaste ees võis kannused kokku lüüa. Kui see enam ei aidand, pöörduti progressiivse tegevuspõhise riigieelarve poole, mis võimaldas jällegi mõned aastad edu raporteerida. Nüüd aga, peale kriisi ja totraid valimislubadusi (maksuküüru kaotamine, RB, vanemahüvitise sisuline tõstmine - haiguspäevad jne.) osutus auk nii suureks, et seda varjata oli võimatu. Järgnes paaniline rahaotsimine, leiti vaid kümnendik vaja olevast, kui sedagi. Umbset riigieelarvet keegi siiski puudutada ei julge, sest siis tuleks välja eurokubjaste pealesunnitud muidusööjate hordid. "Õnneks" on sõda ja kõik äpardused saab selle kaela ajada.

Mida arvata meie hinnatasemest? Pangad on sellele juba ammugi osutanud, tegemist on turutõrkega. Kuniks meil eurokubjaste horde kõike manageerimas polnud, sai paljugi teha õhinapõhiselt, talupojatarkusega jne. Nüüd on vaja iga liigutus dokumenteerida, krüpteerida jne. Kui toodangu volüüm väike, siis ka tüki omahind kõrge. Ja nii jääbki, kahjuks....

Riigi sisevõla põlastamine on kohatu, küllap saad isegi aru. Muus osas olen enam-vähem nõus öelduga. Salapärane riigieelarve on saatanast! Iga kulurida peab olema üheselt mõistetav ja vajadusel hukatav, ka kiirkorras kui selgub selle mõttetus! Uurime-puurime-vaatame-otsustamine teemalist häma on ikka mehiselt kahjuks.

Kuna sooviti positiivseid uudiseid, siis jagan siin ühte. Tsiteerin ühtlasi ka selle kõige positiivsemat lõiku:))))
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120299450/swedbank-eesti-e
kspordist-nii-head-tulemust-pole-ammu-nahtud

¤¤¤ Aprillis suurenes kaupade eksport Eestist aastases võrdluses 3%. Selle taga oli mineraalsete toodete (õlitoodete ja turba) väljaveo suurenemine ja tugevam reekspordi kasv. Eesti päritolu kaupade eksport vähenes küll 1%, kuid ka see näitas varasema tugeva languse kiiret taandumist. ¤¤¤

Kiidame heaks Kärss! loodetavasti oled enda ärid Eestist välja ära viinud, kuna see võib olla surnud kassi põrge. kui ei, siis kiirusta!

Natukene minevikumiljonitest, mis siiani kapis kolistavad. Kõige toredam siin riigis ongi see, et lennuta miljoneid kuidas jaksad ja sinuga ei juhtu midagi, aga jää kiirlaenufirmale kümme tonni võlgu ja kohe on karvased käed krast kinni krabamas.
https://www.postimees.ee/8039053/sandor-liive-nipid-kuidas-r
iigi-raha-lendu-lasta-ja-siis-kasi-laiutada
Nüüdne Fermi Energia aktsionär ja lobist Sandor Liive kulutas Eesti Energia juhina sadu miljoneid, kuid libises ikka nagu lutsukala luubi alt välja...
Kaotuse ulatus on jõudnud kohale alles nüüd, kui Eesti Energia hindas 610-miljonilise Auvere elektrijaama väärtuse 12 korda alla, vaagub hiigellaenude all ning tunnistab, et USAs on kõrbenud investeeringuid 65 miljoni euro eest. Rääkimata väiksematest fopaadest, näiteks viie miljoni suunamisest Eesti Energia nõukogu liikme, skandaalse ärimehe Rein Kilgi pankrotipessa. Või et Eesti Energia majas tagaselja «Kass Basilioks» kutsutud rahvusvahelisele finantsnõustajale Dominic Freeleyle maksti kokku ligi 20 miljonit eurot nõuannete eest, milles oli katastroofi hõngu. Pressiti ka börsile minemist, millele valitsus ainukesena pidurit tõmbas.
Postimehe käes on kiivalt salajas hoitud dokumendid selle kohta, kuidas Eesti Energia Liive juhtimisel raha kümnete miljonite kaupa kahtlastesse projektidesse külvas, ettevõtte koomasse laenas ja valitsuselt pidevalt raha juurde sai.

Kõik Eesti majanduse üle muret tundvad kodanikud lähevad nüüd kiirelt pileteid ostma :-)
https://www.piletitasku.ee/et/event/6247

Ei mingit muret, maksud on kindel kaup.
https://majandus.postimees.ee/8043804/hakkame-maksma-riigiko
gu-kinnitas-maamaksu-100-protsendise-tousu
Meie endi valitud saadikud on lõpuks aru saanud, et rahvale maksud meeldivad. Ükskõik, mida siis enne valimisi ka lubati.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 56 ja vastu oli 20 riigikogu liiget.

Rahva rahakoti dieedi eest hoolitsejad on siin
https://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haal
etustulemused-kohalolekukontroll/17dd1bc7-1b7a-48c4-92e6-af9
61db10825/

Siin teemas üritavad mõned jätta muljet, et kui murdosal inimestest on raha piisavalt, et teha mittevajalikke lõbukulutusi, siis järelikult probleemi ei eksisteerigi. Valikuliselt ainult endale meeldivate nähtuste nägemine on ohtlikumgi kui silmaklapid.

Tsiteerin artiklist selle lõigu, kus tuuakse välja riskigrupi protsendid, st kes järelikult kvalifitseeruvad nn loomulikuks kaoks ühiskonnas ja kelle hakkamasaamine ei ole probleemieitajate arvates oluline. See peaks vastama ligikaudselt ka küsimustele, keda maamaksu tõus jpt maksutõusud kõige valusamalt puudutavad. Ausalt öeldes on üsna vastik lugeda sellist üleolevat suhtumist, et kui minul probleeme ei ole, siis järelikult ei ole kellelgi (=need, kellel on, ei ole olulised inimesed riigi jaoks).

https://tartu.postimees.ee/8040760/viiendik-eestlasi-jaaks-n
alga-vahem-kui-kuu-ajaga

¤¤¤Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud küsitluses vastas 18 protsenti Eesti elanikest, et nende leibkond suudaks peamise pere ülalpidaja kaotuse korral ilma lisarahata vastu pidada vähem kui kuu aega. 23 protsenti hindas, et suudaks vastu pidada 1–3 kuud ning 15 protsenti üle kuue kuu.¤¤¤

https://www.err.ee/1609376852/tartu-agro-ahvardab-tootmismaa
-konkursi-tottu-tegevuse-lopetada
Miks lõhkuda töötavat asja? Jutt mingist võrdsete võimaluste loomisest teistele tundub pastakast imetuna, eriti kui arvestada, et üle 20a sai agro seal majandada. Ilmselt lihtsalt leiti koht, kust riigile jälle natukene raha pumbata.

Ärme nüüd liialda selle "lõhkumise" jutuga! Keegi ei keela neil seda maad turuhinnaga omandamast.
Mina küll ei arva, et riik peaks läbi lisa-erisoodustamise Tartu Agro't eelistama otselepinguga teistele põllumeestele. See oleks ilmselge korruptsioon ju.

No olgu, siiani kasutati maad rendilepingu põhjal ja süsteem toimis üle 20a- riik sai raha ja agro tegeles põllumajandusega, st teenis ka raha, et muuhulgas ka renti maksta. Nüüd tahab riik maatükid müüki panna, mitte jätkata rentimist ükskõik kellele kasvõi enampakkumise alusel, seega ilmne, et leiti koht, kust korraga suurem ports raha saada. Niiet ikkagi sissetöötanud süsteemi lõhkumine. Lisaks saab erakätesse müüdud maatüki pealt ka iga-aastast maamaksu kasseerida. Jälle lisaraha.

https://www.delfi.ee/artikkel/120302343/narva-asub-piirihada
listele-appi-tulevad-valitualetid-meditsiiniabi-ja-lisa-oobi
misvoimalused

Huvitav, kustkohast kõik need tüübid järsku välja ilmusid, et piiri ummistavad? Ja mida värki neil järsku kõigil vaja korraga piiri ületada? Vägisi tundub, et veremaa on mingit infooppi läbi viimas.

No "need tüübid" on kogu aeg olemas olnud ja näevad muideks tavaliste inimese moodi välja, aga kahjuks hääletavad "aivo peterson'de" poolt.
Käivad võimalusel venest odavamat toidu(ja muud)kraami toomas. Nüüd vene pool aga ilmselt taotluslikult venitab piiriületajatega - arvake ära, kellele sellega käru pannakse :-)
EDIT: Soome piir on endiselt kinni - päris tuntav osa nendest on "põdrad" (siis ilmselt põdra-venelased)

Muudetud 21.06.24 13:00

Ma tean, et need pidevalt jõlguvad edasi tagasi, aga no nö normaalne inimene läheb koju tagasi kui selline jama on tekkinud, need aga muudkui kogunevad ja tekibki küsimus, et kas nad on meelega kokku aetud, et õhupall veremaa pool saaks seda filmida või on neil mingi tõsine põhjus just nüüd hetkel üle minna. Eks võib ju arvata, et jaanipäevaeelne aeg ajab varusid täiendama ja vere pool spetsiaalselt pdereerib seda üritust, aga miski konks sel asjal tundub olema.

Śee maa ei lähe enam põllumeestele, vaid raisatakse ära kinnisvaraarenduste alla.

ma ei saa aru miks peaks piir venega lahti olema.see on ju endale probleemide otsimine,et pärast saaks vinguda,kui raske kõik on

Lahti on sellepärast, et oleme sõbralikud tallalakkujad ning laseme vantidel üle piiri šoppamas käia, mitte ei saada neid jäädavalt sinna kuigi nad eesti keelt nagunii ei oska ega hakkagi kunagi oskama ning mingi bussifirma teenib ka head pappi edasi tagasi sõitmisega.

Küll see riigi juhtimine on ikka lihtne kui läbi ekraani vaadata ja paar infokillukest enamjaolt kollasest ajakirjandusest ka meelde jäänud....

Tundub jah üsna lihtne kui 30a pole suudetud neid "integreerida" ja siiani käib vaidlus, et kas ida viru õpetajatel pikendada keeleõppe aega või ei. Isegi minusugune suudaks 30 aastaga miskit paika loksutada, mitte pidevalt kummi venitada. Ärge jumala eest arvake, et mul midagi õpetajate vastu oleks, ülioluline elukutse, lihtsalt see näide kargas esimesena pähe riigijuhtimise lihtusest.

Eesti saab peagi uue peaministri, rahvuskonservatiivne perepartei laguneb - ca 1000 aktiivsest liikmest on > 50% läinud - mida see võiks Eesti majandusele kaasa tuua?

Eestis populismi maaletooja Isamaa ja Respublika liit on samas populaarsuse tipul (Vali kord!, Murrame läbi!, Õnn ei peitu rahas!, Tasuta kõrgharidus, Kodualuse maamaksu vabastus,, Igale lapsele 1000 krooni - kõik IRLi ja selle kahe eellase loosungid ei meenugi kohe. Meenutame, et Mart Laari aeg surus Isamaa läbi selle, et eelarvetasakaalu nõue oleks sees riigieelarve baasseaduses ja riigikaitsekulud suruti min 2% peale, kui Laar oli kaitseminister. See mõte ei meeldinud 2011-2012 kellelegi. Mis on Laari aegsest Isamaast tänaseks järgi? mitte midagi.....

Laari teene on ka sinusuguste mõttemaailma teke: Impordime kõik sisse, omal pole vaja midagi toota.

Fookus vabaturumajandusele, kolhoosikorra lõpetamine ja ettevõtete erastamine oli 1990-date alguses ainuõige. Aeg näitas, et suur osa kolhoosidel põhinevatest eramajanditest, mis jätkasid ja erastatud ettevõttetest ei olnud äriliselt elujõulised - vara ja hooned olid amortiseeriunud, toodang ei olnud konkurentsivõimeline. Aeg oli karm, hammasrataste vahele jäid paljud inimesed, aga kiire lõpp oli parem kui lõputu õudus. see vihatud Mart Laar võis olla vastik inimesena ja majanduses rumal, aga tollal pandi otsustega küllalt hästi täppi.

Likvideeriti ka väiketootja. Meie perel oli 80L piima päevas kombinaadile viimine väga hea lisasissetulek. Praegu taotakse rusikaga rinnale, et meil on toidujulgeolekuga kõik viimase peal. Lubagem naerda.

Ja nüüd on siis elu parem kui maal pole väiketootjaid ning süveneb ääremaastumine?
Üks näide ajaloost, 90ndatest- peksti laiali kogu elektrivõrk ehk kõik nö kohtadel tööd tegevad elektriinimesed ja loodi suur megagigahüper eesti energia, mis hakkas kõiki teenuseid sisse ostma, loomulikult ka kõike, mis elektritöödesse puutus. Hiljuti arvas elektrilevi, et peaks taastama omad töömehed, et kasvõi rikete likvideerimine käiks kiiremini. Ühesõnaga lõhkuda on imelihtne, pärast seda suppi süüa suht s.tt ja tunduvalt kulukam.

Oli hea sissetulek, mäletan isegi. Ainult, et see sissetulek tuli ´"kuskilt mujalt", mitte piima poehinnast. Piimaringi autojuhi ja proovipäeval ka laborandi palk ning kütuseraha ei pidanud müüdud piimaliitriga kaetud saama tingimata.

Ega väiketootmist pole kuskil keegi seadusega kinni pannud. Ikka rahalise sunniga: mastaabiefekt töötab FIAT rahal ja majanduskasvu püramiidskeemi kummardavas heaoluühiskonnas ikka suurema üksuse kasuks.

Viimastele lisaks, et nägin üsna lähedalt, kuis eesti majandid vastu taevast lasti. Tavaskeem oli selline, kus majand lammutati tootmisüksusteks, mis teenindusüksustega pidid kaupa tegema ja konkureerima. Pabréril lihtne, jooksis kõik kuudega kuradile, kuna mängu tuli nõukaaegsete kaupade-hindade kollaps, lisaks marodööritsesid äsjased väikefüürerid, tehes lepinguid, millega müüdu eest osa raha laekus talle mustalt, ühistule ei makstud aga üldse midagi. Ja nii praktiliselt igal pool...

80-datel oli piima kokkuostuhind suhteliselt kõrge ja lehmapidamiseks vajalikud ressursid varastati kolhoosi tagant. loomulikult oli see kena lisasissetulek.

Laar oli süüdi selles, et likvideeris ebaratsionaalse kolhoosikorra ja kadus võimalus kolhoosi tagant varastada, mis omakorda suretas sellise väikeettevõtlusvormi maal välja. Kui täna oleks võimalik 80l piima tänase kokkuostuhinnaga piimatööstusele maha müüa, siis ei oleks mitte mingi valemiga võimalik sealt midagi ise teenida, vaid peaks peale maksma. Mul maal naabrinaine veel 10 aastat tagasi pidas lehma ja müüs piima külarahvale maha natuke odavama hinnaga, mis täispiim poe letil müügis oli. Laut oli sama, mis nõuka aeg, piima jahutuseks oli kirst sügavkülmik, kuhu sai vee sisse lasta ja piimanõud seal hoida (külmik töötas). Heinamaa oli tal enda oma, lehma talve heina tegemise enda maalt ostis teenusena sisse, lisasööda ostis. See lehmapidamine oli tal hobi ja ta maksis sellele peale. kuna sanitaartingimused olid närused, naabrinaine jäi ise vanemaks ja vahest võis piimal olla juures virtsa mekki, siis kadusid järjest kliendid ja piima maha kallata ka ei saanud ja lehmapidamine tuli lõpetada.

Kolhoosikorra hävingu põhjus oli peremehe puudumine ja kõik varastasid. juba 1990-date keskel suutsid suuremad talud või ettevõtted toota maal kordades efektiivsemalt kui kolhooside aeg. sama oli metsanduses. Metskondadel põhinev metsamajandus oli totaalselt ebaefektiivne. Mehed lihtsalt jõid poole tööajast metsas ja samas said palka 2 korda rohkem kui ülikoolis professor.

Täna on nii linnas kui maal võimalusi lisasissetulekut teenida ikka kordades rohkem kui see vanasti oli.

Selge, siin riigis on juba 30a tehtud õigeid otsuseid, aga miskipärast oleme hetkel ikka sellises seisus. Kajakas muidugi rahul- 30 tonni palk euroopast pole paha.

Mis pagana kolhoosidest sa räägid 90'te keskpaigust?!
Kuidas ebaratsionaalne kolhoosi/sohvoosikorra likvideerimine on seatud põhimõttega: Meil pole toota vaja, kõik puuduva impordime sisse?
Su naabrinaine järelikult rikkus seadust 20 aastat ja edasine on mõnus huinamuinaheietus konkreetselt asjalt tähelepanu eemale juhtimiseks.
v6sa, seadusega ei pandudki kinni, esitatud nõuetega tapeti ära, tol ajal polnud neid kroone väga võtta ka ja ega laenugi antud, et oleks saanud nõuetle vastavaks kogu liini.
PS! Virtsa maitse piimale pole nüüd küll selle seletusega kuidagi seotud. Otsene seos on: udar puhtaks ja piimapang puhtaks, rohkem polegi vaja, lehm võib olla tulnud otse sõnnikuhunnikust! Vanuse tõttu tekkinud hooletus on kõige tõenäolisem seletus.

kuskil 90-date keskpaigani müüsin ise sealiha Tallinna turgudel (peamiselt Lasnamäe kaupluse turul) , kuni 2000-date keskpaigani kartulit. Kui 90-datel elas sellise tegevusega palgatööga võrreldes hästi ära, siis 2000-datel läks asi järjest viltsamaks ja lõpuks käis mul pensionärist isa veel üksi Tallinnas turul kartulit müümas, millega sai sularahakäivet tekitada. Hiljem sai veel koti kaupa koju kätte müüki tehtud, aga see oli juba kõrvaltegevus. Täna ei ole võimalik enam nii märkisväärset lisa teenida, me hindame juba enda tööd palju kallimalt kui 90-datel. ja klient ei osta sul liha lihtsalt laua peale isegi kui nii tohiks müüa.. Ma käisin järelkäruga Ladaga Tallinnas turul liha müümas. ei mingit külmutussüsteemi, ei mingit külmletti. See asi lihtsalt ei tööta enam nii. Ka siis kui igasugused sanitaarnormid ära kaotada. Mäletan, et kunagi oli suur kisa, et poodidesse tekkis kahe kraanikausi nõue, et maapoed surevad - lollus, selle 200 kroonise investeeringu pärast ei surnud ükski maapood.

Deus sa saad ju aru küll, et selline lehmapidamine ei töötaks täna. Mul elab palju kolleege maal, kõik teevad seal midagi hobi korras ja ka müüvad seda, aga arvuta ise kokku, kui üks taru annab 75 kg mett ja sul on 10 taru, kui palju see raha sisse toob - no ei too palju. aga 90-datel oli mõnel see põhisissetuleku allikas.

teeks mingi ühisnutmise äkki?

Neist viimastest postitustest tuleb hästi välja, mis on maal valesti.

Ühe lehma, kümne mesipuuga või paarisaja ruudu kartuliga ei elanud keegi varem ära ega ela ka praegu.

Varastamine oli see sovhoosi jaoks (traktor ja traktorist), talu jaoks oli see ikkagi kulu ja need suurusjärgud ei ole muutunud palju.

Edasi tekibki valikute küsimus:
- kas pead korraga paari lehma, kodulinde (ja ühtlasi saad ka sõnniku, et neile talve üleelamiseks sööt kasvatada), lisaks 10 mesitaru ja mingid sajad ruudud kartulit, nii väikest kogust saab edukalt turundada lähiümbruskonnas (st vahetad oma mee-piima räimede-viinamarjade vastu),
- lähed süvitsi loomapidamisega: ühe lehma asemel vähemalt kümme, piima väärindad ise juustuks-kohupiimaks,
- lähed süvitsi mesindusega, ostad selleks maatükid ja on 10 taru asemel 100,
- lähed süvitsi kartulikasvatusega vms ja väärindad oma toodangu (kasvõi piirituseks).

Variante on muidugi palju PALJU rohkem. Neid tõestusi, et nii on võimalik, leian oma kodunt "kiviviske kauguselt". Aga... jällegi need euronõuded. Kui eirad, siis müüd mustalt ja see piirab talu kasvamist suuremaks kui nn must turg. Kui ei eira, tõuseb omahind, kuid ühistutega jms konkureerimine käib samuti ülejõu ja sisuliselt tuleb sama kasumi saamiseks kasvatada millegi arvelt töö mahtu (teed 8h asemel 12h tööpäevi, mida paljud enam ei viitsi, sest lihtsam on minna palgatööle ja elada maksumaksjate kulul, tehes 8h tööpäevast tööd ainult Y tundi;).

Lõppudelõpuks kehtivad ikka needsamad majandusreeglid, et võrdsetel alustel ei suuda väike konkureerida suurega, munad tuleb jagada ära erinevate korvide (sh aastaaegade) vahel (nagu see on olnud talupidamistes aastasadu) ja NATUKE suuremat kasumit saab teenida ise väärindades. Igaüks valib siit endale sobiva ja saab hakkama.

Ainult et ärge palun nimetage ühte lehma või 10 mesitaru väiketootmiseks. See on hobitootmine, elustiiliäri, mis võib end küll ära tasuda, aga see töömaht ei sisusta ära kogu tööpäeva ja aasta peale jaotatuna tund-paar tööd päevas ei toida kusagil "toorainetööstuses" peret ära.

Ma ei tea mesindusest midagi, selleks olid naabertalud.
80L piima välja väänata ühest lehmast päevas oleks ka saavutus omaette (tean, et tänapäeva aretus on oma töö teinud mahtude kasvamisel).
See "tänapäev" on just otseselt Laari saavutus, saad aru? Tema oli põhjus, tagajärg on meil nüüd see, et kõik saadame Poola ja Leetu ja mujale ja sealt ostame tagasi. Näiteks meie lihaloomad lähevad otse ja elusana Poola, kallimad tükid lähevad nende ja muude riikide lettidele, meiel aga saadetakse odavamad tükid toorel kujul ja vorsti kujul tagasi, sa sööd ja naerad ja kiidad, et oi kui odav.
Leedus siiani muide käib tädi ämbriga lehma põllul lüpsmas, ise oma silmaga nägin. Tema täidab nõuet "võimalikult kiiresti jahutisse piim" mis meie debiilikute poolt tõlgiti "kõik talud peavad piimajahutid soetama või tootmise lõpetama!"

Jahutati kunagi piima kaevus ilma igasuguste euronõueteta ja lastel põsed punased ja kõhud korras. Lapsed tulid mustade kätega kööki, pistsid leivakannika suhu ja läksid mängisid edasi. Peenrast võeti porgand, pühiti üleliigne muld ära ja sündis süüa küll. Tänapäeval muud enam ei kuule kui talumatus- seda ei saa süüa, seda ei saa juua, organism keeldub seedimast. See tekitab allergiat, too tekitab allergiat... Nõuded on olemas, paberil kirjas ja materiaalsel kujul vormistatud, aga inimesed muutuvad üha haigemaks.

Deus, palun näita, millised nõuded kehtestati väiketaludele, mis SUNDISID kinni panema.

Nõukakorra lõpetas ära pidev varastamine ja üleriiklik pohhuism, mille tõttu õnnestus "separatistlikul pribaltikal" ära kasutada võimalus ahelad purustada ja oma teed minna. Mitte seadused ei lõpetanud ära.

Edasine on puhas majandusloogika: väiketootmine on käsitöömahukam ja päriselt tööd teha tahtvaid inimesi tegelikult ei ole. Massiline väsimine tekkis üheksakümendate lõpul, kui meile hakkas sisse tulema muu maailma poolt doteeritud toit ning meie toodetut polnud kellelegi vaja. Lõppes ka meie pere loomapidamine just sinna: vanemad enam ei jõudnud, lapsed koolide kõrvalt ei osanud ja ega ausalt öeldes ka väga tahtnud piimaringi alanduste nimel rabeleda. Ma mäletan väga selgesti seda linnasakste üleolevat lämisemist sabas lollide maakate teemal.

Muide, sama väsimine on praegu käimas: järjest lähevad ettevõtted välismaise näotu ja maotu raha kätte, sest jätkajaid ei ole. Linnas on leib nii palju magusam ja elu ilusam. Sel rahal pole aga sooja ega külma Eestimaa tulevikust. Kui tuleb parem diil Hiinast, hakkavadki ettevõtete sisedokumendid olema mandariinikeelsed.

Tuleks ka täna piimaauto selle ühe lehma piimale järgi. Paraku maksaks see järgisõit oluliselt rohkem, kui piima eest makstakse. Ning kuivõrd linnarahva nõudmisel on kehtestet sanitaarreeglid (sest muidu on vahel piimal "virtsa mekk man"), mille kohaselt piim peab olema torudes ning külmakett tõestatult tagatud, siis peab "Maiu" saama sellegi pange lohviga sisse tõmmata...

Ei ole siin mingit vandenõud. On klientide selge valik poes: ostetakse odavaimat võimalikku kaupa vaatamata, kust ja kuidas see on riiulile tekkinud. Jutus on tore küll õhata romantiliste väiketalude järele, aga reaalsuses käib üks pidev kiun kõrgete hindade üle. Mis ongi kõrged: hästi jämedalt saab tootja veerandi letihinnast endale.- Teise veerandi võtab töötleja, kolmanda kaubandus ning viimase riik oma koormistena (maksud, lõivud, lubade ja tõendite tasud).

Tahate tegelikult ka väiketootmist toetada, siis suhelge veel maale jäänud inimestega ja looge otsekanalid. Makske otse põllumehele, jäävad muidusööjatest kaupmehed vahelt ära ning asjatu töötluski tegemata. Kas riik oma sellest saab, sõltub juba aususe astmest. Praeguse paari viletsuse lahmimise taustal ei näe väga muret, kui need põllumajanduse käibe sendid jääksidki saamata. Miljonid lendavad valimatult mittevajaliku tegevuse peale...

Püüan vastata sellele lühidalt, kuigi kirjutada võiks pikemalt- inimene on täpselt nii laisk kui tal lastakse olla ja poest ostetakse seda, mis seal müügil ja sõltub ka rahakotist, mida ostetakse. Ehk siis vinge kapitalism ja suurtootmine ongi meid viinud praegusesse seisu- suured monopolid ruulivad, riisuvad koore, ajavad taskud raha täis ja kõik on vaikimisi sellega nõus, sest nii on mugav- kaup on poes ja mida meile muud vaja ongi. Kes on vaene, on ise süüdi. Aga olid ajad, kui kõik oli teisiti, saadi kenasti hakkama suurte monopolideta, igaüks tegi, mida oskas ja kauples nendega, kes teisi asju oskasid. Elu toimis lihtsate ja kindlate (kirjutamata) reeglite järgi, praegu enamasti lollide seaduste järgi, mis kindlustab rikkuse koondumise väheste taskutesse.

Ma omaarust olen juba kaks korda kirjutanud, mis SUNDIS seda tegema!

Hea deus, ma ei näe Su tekstides muud, kui õhkamist kunagise parema elu järele. Ma ei näe reegleid, mis oleks kuidagi väiketalusid eriliselt peedistanud. Reeglid olid (ja on suuresti ka täna, mõningate leevendustega alustvatele ja väiketootjatele) kõigile samad, aga suurtootmisel oli neid tänu suurema mahu tõttu väiksemale ühikuhinnale vähem valus täita.

Täiesti võimalik, et nüüdisajal ongi objektiivselt rohkem haigusi. Aga täpselt sama võimalik on labane paremast elust tingitud rohke virisemine ja oluliselt paremast infolevist igale soovijani paratamatult jõudev põhjusetu halatulv. Rääkimata meditsiini meeletust arengust: kui varem surid inimesed ära, sest nad olid vanad ja haiged ning poolte sündinud laste kaotus oli ootuspärane, siis täna on meil võimalik lahkamisel täpselt teada, millesse seekord kõngeti. Ning laste suremus on meil ikka väga madal isegi vohava mõtlematuse taustal. Täiesti kindel on see, et nüüdisajal TUNDUB olukord olema palju sitem, sest vanasti lihtsalt polnud aega halada. Tuli hinge seeshoidmiseks päriselt ka tööd teha.

Aga mis on praegu laste unistus: suunamudimine, rahvusvaheline ärijuhtimine, kõrgestõppinud elukuntznikk...

Ma mõtlen laiemas mõttes- kui inimesel võimaldatakse mugavamalt elada, siis kaobki tahtmine jahmerdada mõne lehma, sea, põllulapiga jne. Ja kui kõiksugu otsustega see ka peale sunnitakse, siis kaovadki talud, külad, samuti kohalikud oskustöölised a la meier, lihunik, rätsep jne. Globaliseerumine ja masstootmine hävitab väikese kohaliku elu, mis tegelikult omab suurt tähtsust. Leidub praegugi neid, kes on linnadt maale kolinud ja püüavad seal oma rida ajada ning sellega pinnal püsida. Ja kindlasti leiduks piisavalt ka neid, kes võtaks lauta kümme lehma ning "jamaks" nendega. Aga kui ametnik arvab, et see ei lähe mette kohe, siis suretataksegi kõik välja ning sunnitakse inimene käega lööma ja lihtsa elu linnasaksaks hakkama.

Mis pagana õhkamist?! Kehv elu oli ja siis tehti saksa täpsusega vene seadustega see suisa võimatuks. Võta nüüd ette uuesti ja loe läbi, mis ma piima jahutuse kohta kirjutasin!!!! Kui ikka ei jõua kohale, mis SUND oli, siis pole midagi teha, jääme pimedusse kobama.

v6sa jutt on väga õige. hea oli kohe lugeda.

Mul naabruses pidas üks talunik 10 lehma. alustas 90-datel. Mäletan kui 90-datel käisin vaatamas tal uuendatud lauta, et äge, roostevaba kraanikaus, piima jahutussüsteem, hea sõnniiku korustuse lahendus jne. see äri läks hästi, vanaperemees ja perenaine tegelesid lehmadega, perepoeg enda perega olid abiks heina tegemisel ja perepoeg tegeles ka tehnilise poolega. Aga perepoja põhitöö oli ikka palgatöö, lüpsiplatside müügi ja paigaldusega tegeles. Kuna piima kokkuostu hind läks suhtelise elukalliduse kõrval kogu aeg odavamaks, siis ka sellise hästi organiseeritud pere piimatootmisele tuli hakata peale maksma, oli vaja teha investeeringuid ja lõpuks viis poeg isa selja taga lehmad tapamajja ära, kuna selle kahjumlikuks muutunud loomapidamise finantseerimine käis lihtsalt üle jõu ja vanaperemees ei saanud sellest lihtsalt aru. 2 aastat ei rääkinud isa pojaga sõnagi, kuigi elasid ühes talus (eraldi majades). Ma hetkel ei oska täpselt öelda, mis aastatel see sellise väikse piimakarja pidamine ebarentaabliks muutus ja milla loomad tapamajja viidi.2007 ehk oli.

Ehk see sama teema, mida v6sa kirjeldas - me tahame odavaid hindu ja see teeb väiketootja jaoks tootmise äriliselt mõttetuks. Piim on poes ju suhteliselt odavnenud kogu aeg. aastal 1985 maksis 1l 2,5% piima 26 kopikat (ilma taarata), 200 rublase keskmise palga eest said 770 liitrit piima osta, täna maksab Selveris Alma 2,5% kilekotis piim 59 senti, keskmise palga eest saab 2500 liitrit piima.

ja selle peale nüüd ikka taguda rauda, et süüdi oli laudas kraanikausi ja piima jahutusseadmete nõue - halloo!!

Tootja saab kõigis harudes kopikaid, vahendajad ja pakendajad riibuvad koore endale, selle vastu saab ainult naturaalmajandusega. See sunnik on aga piiratud võimalustega, ikka pead osa välja müüma ja asemele kordistatud hindadega "hirmvajalikke" asju soetama. Kui saaks toorpiima uue mobla vastu vahetadam mõlemad omahinnas liini lõpus, siis oleks pilt kohe teine. Paraku jääb see tänapäeval helesiniseks unistuseks.
No ehk mõnel maaletoojal on suur pere ja tarbivad mõistliku aja jooksul 5 tonni piima ära, mida jaopärast tarnitakse, aga selle vastu mops või arvutt saada, no ma ei tea, tiba utoopiline.
Tootmist suretas peamiselt vene turu kadumine, ma olin sel ajal selle sees ja tean väga täpselt, mis toimus, Loomulikult said vanad esimehed ja aseesimehed fileetükid majanditest, selles pole kahtlust, nad olid valmistunud.

Kui juba toodangu hinnad jutuks tulid...

Vaatan enda vanadest ürikutest, et aasta siis oli 2012 kui nt nisu tonn maksis ca 200 €. Täna, aastal 2024 saadetakse ostupakkumisi hinnaga ... 188 €/t. Mis aga vahepeal tehnika-väetised-taimekaitsed-kütused-palgad-maksud on teinud?! Imelik on see turumajandus.

Ümberringi surid enamud pisitegelasi selle piimajahuti nõudega välja, palk oli tol ajal 1000 eek kanti, jahuti aga oli mitme aasta palk. Ma enne tõin ka välja, mis tegelikult nõutud on ja kuidas eesti debiilikud reageerisid. Samuti tõin näite, kuidas LT endiselt tegutseb, aadral 2024, kui meil juba tapeti isegi lootus 96 ära.
Me viisime enda piimakarja ühe taluniku kätte lõpuks, pole mõtet piimalehma lihaks teha, selleks kasvatati siiski pulle.
Elukauget juttu räägid, ministeeriumitrollike.

Piimajahuti nõue ei suretanud kedagi eraldivõetuna välja vaid neid asju, mis tegid lehmapidamise äriliselt mõttetuks, oli mitmeid, kõige mõjusam oli vast piima hinna langus pidevalt. Samamoodi ei suretanud maapoode välja roostevaba kraanikausi nõue.

Minu sealihaga ja kartuliga väikeäritsemine, mis võimaldas mul 90-datel maaleamise totaalselt uuendada (üle küla maja tollal), kaevata väikse tehisjärve, osta Tallinnasse kaks korterit, 90-date alguses osta uus VAZ 2109, osta töösõitudeks 90-datel uus Fiat Ducato kaubik, selle hääbumise põhjus ei olnud mitte sanitaarnõuded, et liha pidi hakkama müüma külmletist, oli vaja külmikuga autot jne vaid see, et ka liha hind on tulnud ju järjest alla. sealiha ei maksa ju praegu midagi. 1980-datel maksis sealiha 2 rbl kilo, see oli ikka räme hind ja selle eest said ju mingi suvalise pekise tüki tavaliselt poest ja 1990 esimeses pooles oli poes ja turul sealiha samamoodi kallis. poodides müüdi siis ju vorste, kus liha sisaldis kadus mingi aeg täitsa ära.

Mina soovitan soojalt kõikidel misiganes alal ise ettevõtjaks hakkamine ära proovida. ja nõukugude ajal ja sealt veits edasi vana rasva pealt lehma pidamine ei olnud ettevõtlus.

Kus see ettevõtlus siin kirjas oli? Selgesõnaliselt ütlesin:
LISAsissetulek.
Ilmselgelt on sul hästi läinud,.sest me pidime iidse heinapressi ja vaaluti ostuks vanaema maa ja maja maha müüma. Muust ei räägigi parem. Uus auto 90'tel? Jajah, karmilt ulmevaldkonda kisub või siis olid maffiapoistega sinasõber, kuidas sa kontrollist nii läbi said...

Mis te tühja kraaklete? Ilmselgelt oskas mõni tolaal sogases vees suuremaid kalu püüda.

Deus, ole hea ja võta ette toonased määrused ja näita, kus on kirjas, et piimajahuti PEAB olema "See-Ja-See". Oli nõue, et piim peab saama jahutatud +4 peale xx minutiga. Ma neid XX väärtusi ei mäleta, aga igatahes kaevus mannerguga seda ei tee. Jahutamiskiiruse nõue tuleb jälle toiduohutusest, et toorpiim ei jõuaks väga elurikkaks minna enne kombinaati jõudmist. Kõige tõhusamalt teeb seda aktiivjahutuse ja seguriga piimatank.

Suletud süsteemi nõue tulenes puhtusenõudest. Hoolikal tegelasel oli piim puhas ka ilma piimafiltriga torusselüpsita, aga juhtus meilgi, et piima kurnamise ajal kukkus miskit sisse ja mitte alati ei õnnestunud seda kohe välja õngitseda. Elus oleme siiani, aga täna oleks mõeldamatu leida piimapakist suitsukoni või kärbes, eksole.

Kahhelkividega katmise nõuet ei olnud. Oli nõue pestava pinnaga seina kohta. Et paljud otse koolipingist Vetametisse värvatud agarad kontrollijad ainult kahlit tunnistasid, oli vaid puuduliku koduse kasvatuse ja koolihariduse küsimus. Ning noore ettevõtluse oskamatus enda eest paragrahvi kõverust ära kasutades seista. Kõlbas tegelikult ka veekindel vineer, kõlbas ka linoleum. Aga ei kõlvanud hallitav ja sitane laudis, mis oli ka õige.

Kraanikausside nõue (mitmuses!) väikestele maapoodidele oli küll üle võlli, aga üks normaalne puhastatav kätepesukoht siiski oli mõistlik.

Me oleme edukalt ära unustanud, MILLISEST sitaaugust me välja ronimisime! Kel nostalgia peale tuleb, käige õige Ukrainas ära. Mingi pildi (kuigi juba natuke liiga ilusa) sealt veel saab. Mitte pealinna lukshotellides, vaid kõrvaliste rajoonide agrolinnakutes näeb veel säärast elu, nagu meil oli üheksakümnendate lõpul. Aga sinna peab ise minema, turismireise sinna ei korraldata.

v6sa jutt jällegi väga õige.

Minuteada kah ei olnud vaja spetsiaalset piimajahutit, vaid piisas täiesti, et ostsid Soomest toodud kasutataud töötava sügavkülmiku, vesi sisse, piimanõud vette ja oluline oli, et vee temperatuur oli lubatud piirides. Sügavkülmik suutis seda vett hästi hoida mõne kraadi juures. ja külmikul pandi kaan kinni. Ma ei oska kommenteerida jahutuskiirust, olenes piimanõu suurusest, külmiku suurusest, palju seal vett oli jne.

PS: VAZ 2109 ostsin ma aastal 1992 juba krooni ajal ja no siis oli tegelt iga kasutatud lääne auto Saksast tooja kõvem mees. 1990-datel ja 2000 esimeses pooles minul sisuliselt puhkepäevi ei olnud. Samas piinlik on praegu tõdeda, et oma esimese äriühingu registreerisin ma alles aastal 2005 ja enne seda oli kogu tegevus mitteametlik, tulu laekus peamiselt Tallina turgudelt sularahas ja mingeid makse selle pealt ei maksnud. polnud ravikindlustust ega midagi. Perevälist tööjõudu kasutasin suhteliselt vähe hooajaliselt.

Mõni inimene jääb aastakümneteks kaasa kandma oma pere kurba lugu mingist ajast ja ei saa sellest lahti . Meil oli ka lehm kogu nõuka aja, isegi lüpsimasin oli selle ühe lehma jaoks :). Lehma müüsime ära ühena esimeste seas enda naabruskonnast. Ja need olid kurvad hetked, kui tollal just eakamad inimesed olid üks hetk fakti ees, et lehmapidamisega on lõpp.

Täpselt v6sa! Sa ise kirjutad ja siis ei suuda konteksti panna või mida paganat? Isegi läbivoolava veega ei suutnud seda teha, pidi soetama eraldi seadme, mille jaoks raha ei jagunud! Miks sa siin jaurad praegu iseendale sisuliselt vastu ja pikid sisse "see-ja-see", ma pole seda kuskil väitnud, ma ütlesin, et jahuti oli vajalik soetada, sina ütlesid, et jahuti on vaja soetada ja ikka jaurad vastu? Milline osa sellest nüüd arusaamatuks jäi, et vaesel võeti sellega lisateenistus käest ära?
See "elu käima minek" on kergelt jama või mis? Arvestades, mida piimaga edasi tehakse ehk siis kuuma ja siis pihustitest läbi, et koorekihti ei tekiks, üle öö hapupiima ei saa, kui just ise happega või seenega kaasa ei aita sihilikult.

Mis aga puutub jahutuskiirusesse, siis jah, oleneb nõu suurusest ehk kontaktpinnast ja termomassist, mis sisse pannakse, seda peaks sulle selgitama juba põhikooli keemia ja füüsikatund, milles sa ilmselgelt magasid..

Muudetud 30.06.24 12:32

piima lüpsijärgne majajahutamine ongi oluline ju Deus - või ei ole?

Vanasti piimaringidel korjati kokku eelmise päeva lõunane ja õhtune lüps ja siis sama päeva hommikune lüps. reegline kodus lüpsti lehma 3 korda. Ja suvel oli sellega probleeme, et piim ei olnud värske meiereisse jõudes ja põhjus sai alla ainult piima maha jahutamises, vähem juba ka puki otsas päikse käes soojenemises. Kaevu vee temperatuur sõltus palju ka vee kasutamisest, veetaseme taastekiirusest jne. Meil oli pump kaevus, kontrollisime nööri otsas termomeetriga temperatuuri ja kui vaja, siis pumpasime kaevust vett välja, et veetaseme taastumisel külmem vesi asemele tuleks. Seega see piima jahutuse süsteemi nõue ei tulnud kuskilt lambist, et enne oli kõik korras vaid pigem ei olnud korras just.

On oluline, 100% nõus.
Kui kiiresti? Reaalsuses aega on tegelikult.
2 korda päevas või kolm korda päevas, see on juba koolkonna ja lehma aretuse taga, meie omasid pidi 2x päevas lüpsma, rohke piima jaoks aretatuid tuleb loomulikult tihemini aga see on juba äri, mitte LISAsissetulek.
Kaevu jutt on kummaline, äärmiselt ohtlik kaev ehk hooldamata kaev, kui veetemp seal üle 8 kraadi peaks tõusma, reeglina võiks 6 juurde jääda keskmiselt.
Hooldamata kaev on julgeolekurisk muide, sest hakkab põhjavett saastama.

Hea deus, palun räägi neist reeglitest, mille järgi kaevu headust temperatuuri järgi määrata saab. Just see kahekraadine vahe hakkas huvitama...

Lisasissetulek või põhisissetulek, mis vahet seal on? Piima tootmine on ränk töö isegi kõrge mehhaniseerituse ja automatiseerituse tingimustes, mõne lehmaga põlve otsas tehes veel hullem. Igal juhul eeldab tarbija täna, et poest soetatav piim on alati ohutu ja vastab ootustele. Seda saab tagada ainult hügieenireegleid järgides. Nende samade reeglite väljenduseks on muu hulgas ka needsamad nõuded, mille vastu nii häälekalt protestid. Kas saaks leebemalt? Hoolikas tegelane ilmselt saaks. Aga kui päris ausalt tagasi vaatad, siis kas tahaksid seda koormat praegu kanda?

Muide, kui PRIA makstavaid EL toetusi mitte võtta ja realiseerida oma piim otseturustuse korras, siis jääb väga vähe nõudeid alles, mida PEAB täitma. Enamuse kontrolliojatest võib puu taha saata, sest neil pole alust midagi kontrollida:) Jääb veeseadus ja tiheasustusalal ka lemmikloomade pidamise nõuded.

Nõuded (ja neile vastavuse karussell) tekivad siis, kui tahad pääseda kaubandusse...

7-10m sügavusel olev maapinna temperatuur. Kui hakkab kuhjama siis on mingi jama...

Soovitad Idioot olla, vana Kreeka moodi ?

Laar oli ikka "keenius", piirid kaubale lahti, põllumajandust me ei doteeri, sest on kui sokivabrik. Juba siis leidsid põllumehed, et toiduainete ümbertootmisfirmad tuleks erastada põllumeeste ühistutele, mitte linna spekulantidele.No, erastati õudsetele pättidele.

Eesti põllumehe 5 põlist vaenlast: Mart Laar, kevad, suvi, sügis, talv :-)
Ikka täiega hea et Eestist mingit agraarmaad ei saanud ja nõukaaegne "igaühe loomapidamine" otsa sai. Muidugi oleks neile omastarust "talupidajatele" meeldinud, kui kõik teised nende "hobitalunduse" kinni oleks maksnud ja veel ka toodangu 2,5x turuhinnaga ära ostnud - aga näed Laarirajaks tõmbas vee peale :-)

Kui sõda tuleb, siis on hilja hakata lehma ja siga ostma ning regulatsioonidele sülitama, pead lootma, et sõda hakkab suvel ja sügiseks on seenepurgid kokku kogutud koos hundinuiajuurtega (kõigile ei jagu neid) ja vb ka mõne jänese ja haugi kätte saanud, sest rohkem sul süüa pole.

Kuidagi imelik on lugeda, et ühe käega aetakse põllumeeste toodetud toiduaineid sisse, teise käega tehakse enda toitjaile näopeksu. Mis selle põhjus on? Paistab üsna levinud komme olema viimasel ajal ja peamiselt linnainimeste seas. Kõik tunduvad teadma, kuidas PEAB põllumees elama-tegutsema.

Igasugu linnainimestest maaksid on oma liiga hea elu juures ära unustanud, et tegeliku kriisi korral on just vaid seesama nimetatud ''hobitalu'' koht, kus pikemalt vastu pidada. Sellal, kui kortermajas külmik ammu tühi ja ''püstak'' üle ääre ajab.

Siin on kõigil õigus oma mätta otsast. Ma olen kogu elu teinud igal aastal pikki autoreise mööda maapiirkondi Euroopas ja ka sõprusringkond välismaal on paljuski pärit just maalt. Jube keeruline on seda mujal nähtut mõne lõiguga kokku võtta, aga hügieeninõuetest kuni kõikmõeldavate muude regulatsioonideni kohtab sellist üliagarate ametnike sulest sündinud majanduskorralduses Eestist hullemat olukorda ehk vaid põhjamaades. Kuigi ka seal on üks mu eksidest ehitanud viimase paarikümne aasta jooksul ülesse hästi isemajandava piimatootmise (ainult 20-30 lehmaga), teine majanduse tsüklilisust osavalt ära kasutades jõudmas haruldaste taimekultuuridega (st toetusteta) juba suurtootmise lähedale jne. Ainult et kõik need edulood eeldavad foorumitasemel filosoofia asemel juba vastavat haridust. Aga samal ajal Lõuna-Euroopas tegelevad teised sõbrad samade asjadega ainult nn talupojamõistust kasutades, sest ametnikud vilistavad reeglitele, tootja on kaudselt ikkagi oma klientuuri ees vastutav toodangu söögikõlblikkuse eest ja enese äramajandmiseks piisab neil vaid mõnest hektarist ja loomast. Meil mitte. Eesti on sissetulekute poolest võrreldav nende viimastega, aga reeglite täitmist nõutakse nagu rikastes riikides. Sellest on siin ka vähemalt üks link artiklile, kus toodi otseselt välja, millised euroSOOVITUSED vormistati meil seadusteks ilma, et seda otseselt nõutud oleks ja mida enamikes teistes riikides polegi seadusteks tehtud. Loomulikult kaasneb ettevõtlusvabaduse piiramisega (st lisakuludega) ka raskus konkureerida nendega, kellel need piirangud puuduvad (ja reeglina ka kõrgemaid toetusi saavad). Ma küll ei tea, kuidas seda olukorda lahendama peaks. Kindlasti mitte sellega, et nüüd võib kahhelplaadid seinast jälle maha võtta ja teises kraanikausis sital käia. Lihtsalt see kahju on juba sündinud ja seda enam tagasi ei pööra.

¤¤¤Igasugu linnainimestest maaksid on oma liiga hea elu juures ära unustanud, et tegeliku kriisi korral on just vaid seesama nimetatud ''hobitalu'' koht, kus pikemalt vastu pidada. Sellal, kui kortermajas külmik ammu tühi ja ''püstak'' üle ääre ajab.¤¤¤

Olen sama asja foorumis korduvalt varemgi kirjutanud, et suurtootmine tagab toidujulgeoleku rahuajal, aga kui see rahu ära rikutakse, sõltub rahva kui terviku ellujäämine regionaalpoliitikast. Just neist "kahelehmapidajatest" ja tillukestest kartulipõldudest. Seda, kuidas elektrist sõltuvate külmikutega ja "kastiratastega" ellu jäädakse, nägime hiljuti Ukrainas sõja esimestel kuudel, mõttetu jälle üle korrata.

Sellepärast ei tulekski defineerida probleeme mitte konkreetse seaduse tasandil, sest probleem on harva ainult ühes seaduses/nõudmises, mille muutmine kõik mured lahendaks. Tuleb vaadata esmalt tervikut ja kui tervik ei rahulda, siis sõnastada eesmärgid, teha analüüsid ja leida vahendid, kuidas ja millist seadust on vaja muuta, et tervikpilt paremuse poole liiguks.

https://tartu.postimees.ee/8049600/tartu-agro-juht-valitsus-
kirjutab-alla-meie-surmaotsusele

See siin pole mitte linnaelu-hobitalude-massiivpõllumajanduse omavaheline võitlus, vaid need kõik on vajalikud, kõik sõltuvad teineteisest otseselt ja kaudselt. Ainult et ühed ei mõista seda, et piim ei tule lihtsalt poest/raha seinast. Teised ei mõista seda, et immuunsüsteem vajab "mustemat" toitu lõputute steriliseerimisnõuete asemel, välipeldikuid jne. Ja kui julgeolek päriselt ohtu seatakse, siis on meil KOHE vaja jälle ka selliseid kaevusid, kus piima jm jahutada. Teoreetiliselt saab ka koorelahutaja panna tööle särtsuauto aku pealt, kuni kusagilt veel särtsu kätte saab, aga samal ajal on meil kasvanud peale mitu põlvkonda inimesi, kes ei saa hakkama isegi vikatitera pinnimisega. Selles ei saa enam ühtegi seadust süüdistada, seda ei õpetata koolis ega ka üheski kasumlikus suurfarmis.

Kärss ma usun, et just need maale kolivad noored, kelle palk tuleb linnast (peamiselt töötavad kodukontoris) saavad olla vabalt see uus maaelanikkkond, kes kasvatavad midagi, peavad loomi vms. teevad seda hobi korras ja aga see toiteväärtuse maht ei pruugi olla üldse väike - tonn mett aastat toota on juba päris korralik kogus, samas rahaliselt sellega Eestis ära ei ela. Paljud peavad kitsi, teevad kitsejuustu, peavad lambaid. Isegi kui me normid kõrvale jätame, siis Eestis ei ole selliseid inimesi, nagu lõuna euroopas, keda ei huvita tarbimisvõime poolest parem elu. Seal on võimalik see mõni hetkarit maad, ise saad endale toidu lauale, arvete maksmiseks ka müük ja nii on. Proovi sa mõnele Eestu noorele selgeks teha, et ela maal ära nii nagu meie esivanemad veel 1980-datel, 90-date alguses.
v6sa ütles õieti, et me unustame ära, millisest sitaaugus me olime veel 30 aastat tagasi.

Ma kirjeldan enda nõuka maaelu 80-date lõpust: majas 3 tuba, 6 inimest (sh kaks vanaema), puuküte, peldik väljas (ainult vanaemadel oli privileeg öösel vajadusel enda hädad ämbrisse teha), vesi oli kraanis, aga sooja vett sai puupliidilt, igapäevane pesmine toimus köögis kausidega. Saun oli eraldi ja saun oli mel 80-date keskelt uus, suure kõrvalruumiga ja suvel magasid lapsed ja sugulaste linnalapsed, kes suvel maal abis olid, saunas. Sauna pidi laepeal olevasse paaki tiigist vibro pimbaga vee pumpama ja seal oli olemas ka dušš - kellelgi külas sellist luksust ei olnud. WC-d loomulilult saunas ei olnud. majal oli laastukatus, vihmaga sadas mitmes kohast läbi ja ämbrid pandi alla. abihoonetel olid laastukatused, mis sai 80-datel kõik uued pandud - ise. Sõnnik oli lauda taga ja suurte vihmadega võis virts jõuda ka allamäge tiiki. Muru niideti maja ümbert vikatiga. paar siledamat platsi samas oli ja mingi aeg oli meil Vasara elektrimuruniitja ja siis paar platsi sai sellega niidetud, aga seda ei tehtud tihti. Rohi oli ikka kõrge. küttepuud tegime ise. Meil oli kogu aeg auto olemas, aga auto seisis garaazis põhiliselt, sõideti alla 10000 km aastas, peamine liikumisvahend oli jalgratas ja talvel soome kelk. lähim bussipeatus oli 5 km. Iga suvi käisime samas kuskil reisimas, Venemaal, Lätis, Leedus, Ukrainas, Valgevenes. Auto peamised kilomeetrid kogenesidki suviti reisides ja sugulastel külas käies.

Meil oli lehm, iga kevad vasikas, siga, kanad, koer, kass, 0,5 ha maad. Isa oli ka jahimees, käisime ka kalal. ja Isa ja ema käisid palgatööl. Ja me elasime naabritega võrreldes ikka kuradi hästi. 70-date lõpust saadud tutikas 06 oli juba ülikõva sõna, kuigi see seisis enamus ajas :). Mul oli Turist jalgratas, millega sõitsin mööda kruusa aastas läbi tuhandeid kilomeetreid. Põhikool oli lähedal, aga gümnaasiumis käisin ma suure osa õppeaastast rattaga - 20 km kaugusel ja sellest 19 km oli kruusatee.

Kärss täna ei ole keegi nõus niimoodi maal elama, kuigi see oleks öko. See elu , mida ma kirjeldasin on võimalik saavutada ka täna ikka suht väikse maalapiga. ja seal Lõuna Euroopas on selliseid inimesi palju, kes ei rüga, ei aja taga ainelist heaolu, kogu majapidamine on selline päevinäinud, aga nad on eluga rahul. Eks kliima ka soosib paremat tuju.

Raamatust kirjutasid selle teksti maha, sest ise sa seda ilmselgelt läbi elanud pole?

Nagu oleks lugenud enda lapsepõlvest:) Selleni välja, et ka minu isa auto peamised kilomeetrid kogunesid neist suvistest NSVL-i autoreisidest. Imestan ainult, et see kogu suvi kestev heinategu mainimata jäi.

# Kärss täna ei ole keegi nõus niimoodi maal elama, kuigi see oleks öko.

Ära üldista, et keegi ei ole. Neid on piisavalt. Loomulikult tuleb ka minu vesi kaevust nüüd hüdrofori abil ega pea enam käsitsi pumpamas käima ja pliidil soojendame vett ainult elektrikatkestuste ajal, muidu ikka elektriboileriga. Samuti on ehitatud jõudumööda uusi katuseid, et ei peaks enam kausse-ämbreid vihma ajal hoidma. Aga samas asub peldik endiselt õues (sobib kõigile, kuigi saaks ka teisiti), kütame oma puudega, isegi osa põrandatest on siiani paekiviplaadid (laotud nn mosaiigiks, põhimõtteliselt on muld nende vahel), hiire-rotiprobleemi hoiab kontrolli all mitte majakass vaid majauss, keda mõnikord köögis tervitada saab jne.

Aga need linnast maale tulnud "naabreid" jagunevad üsna täpselt pooleks: ühed uhavad iksviitega igapäevaselt linnavahet, teised elavad kohalikus rütmis ja on loonud omale töökoha koju. See poole kohaga põllu- ja loomapidamine on neile täpselt see, mis üle Interneti poole kohaga nt itimehetööst vms puudu jääb. Aga just see teine pool elab maal endiselt linnaelu, niidetakse oma murulapikest+grill+õll ja tuntakse kohaliku kogukonda täpselt sama palju kui seal paraadnas, kust nad siia tulid. Ega siin foorumiski on varem mitmed tunnistanud, et nende "maaelu" tähendab tegelikult Peetriküla või Veskimöldret... Point: inimesed on vabad oma valikutes, aga riigi julgeoleku seisukohalt on see probleem, sest küprokikülad (st väiketootmiseta ja taristusõltuvad elukohad) ei päästa siis ära neid, kes linnadest pagema peavad, vaid on samamoodi koormaks nendele vähestele, kes on võimelised kütma maja ja saama kaevust vee ning maast toidu kätte ka ilma elektrita ja kes tühjendavad peldikut ämbri või labidaga. See on paratamatus ja see eluviis on samuti üks osa riigi kui terviku julgeolekugarantiist, mida mõistagi need vähesed iseseisvalt RIIGI JAOKS tagada ei suuda.

Olen ka need vibropumba ja laepealse veepaagi ajad suvilas läbi elanud, seega üksvärav ei ole siin ainus kõvataja. Linnamajja sai veetoru sisse alles 69 aastal, sooja vett sai loomulikult vaid puupliidi pealt. Ühesõnaga ärme hakkame siin mingeid mälestustealbumeid presenteerima- teemaks on julgeolek ja majandus.
Ukrainas on suur hulk elektrijaamu purustatud- palju meil neid on ja kui keeruline nad ära nullida? Üle lahe tuleva kaabli tõmbab suvaline hiinlane ankruga puruks.
Mis saab suurfarmi lehmadest ja piimakombinaadist kui elektrit ei ole?
Mis sasb linnade joogiveest ja tualetiloputusest kui elektrit ei ole? Kemmerlingi sinised putkad aitavad esialgu hädast välja, aga kuhu see häda veetakse kui puhastusseadmed ei tööta? Neid 2kw genekaga töös ei hoia.
Niiet musti stsenaariume saab tegelikult vägagi erinevaid kirja panna, aga kas riigil plaan on? Kahenädalane makaronivaru köögikapis ehk polegi nii obligatoorne kui pead neid keetmata krõbistama.

Taaskord palju õnne maksumaksjale
https://www.err.ee/1609386389/elektrilevi-tostab-oktoobrist-
vorgutasu-keskmiselt-7-1-protsenti
börsihind võib ju miinuses olla, oma neli senti koos juurde korrutatavate ⁹maksudega maksad ikkagi.

https://majandus.postimees.ee/8052141/riigiasutus-soovib-ost
a-kahe-miljoni-eest-uusi-soidukeid
Arvata võib, et keskkonnasõbralikest elektriautodest jutt ei käi, aga dustereid saaks selle raha eest mitukümmend. Aga arvata võib, et ka dusterist jutt ei käi. Ikka midagi vingemat, millega õkva läbi metsa kihutada.

Mäletan, kui sukimukisid soetati, siis oli räme kiun, et halb ja katki ja kõike muud kuid ajalugu on näidanud, et need Jimnyd ja Vitarad on väga visa hingega elukad olnud siiani. Dusteriga on nii ja naa, see asi sai läbi räägitud Dusteri teemas, et mis temaga toimub varem ja hiljem ka.

lätis leedus neid ühe kahe kolme lehma pidajaid teeveeres piisavalt,kuidas nemad saavad,mingi muu euroopa...

Leedu kohta ei tea, aga Lätis on enams neist kahelehmapidajatest just säärased, kes oma tööle ei oska mingit hinda rehkendada. Pluss suguseltsi tugi. Ettevõtlusega siin midagi tegemist ei ole.

Lisaks on nii Läti kui Leedu üsna loovad oma seadusandlusest möödahiilimisel ja riik seda ka laseb üsna märkimisväärselt teha. Rahvuslikud eripärad. Vahetevahel mõni räigem rikkuja tõmmatakse teiste hirmutamiseks ja EL järelvalve rahustamiseks liistule ka.

Muudetud 05.07.24 07:35

v6sa teab asju....
Tegelikult oli sama ka siin juba 80ndatel. Vanaema pidas inertsist paari lehma ka pärast vanaisa lahkumist ja tõdes ikka ja jälle, et ei tasu ära. Ometi ta ei muutnud midagi niikaua kui tervis kannatas tegeleda. See on alati olnud rohkem stiili ja harjumuse küsimus.
Praegu jaguneb poehind jämedalt neljaks tootja, töötleja, transpordi ja kaupluse vahel, igast osast võtab riik ka oma lisaks. Loomulikult tekib räme sissetuleku kasv kui otse lehmast lõpptarbijale müüa ja see tekitab trotsi teemal "nii vähe makstakse"

vanem inimene peabki midagi tegema ja rapsima.kui jääb ainult tuppa istuma,siis pikka pidu pole

Kustutatud tiblastani mõjuagendile: Kõige pealt loe Ukraina seadust ja siis tule siia loosungitega vehkima.

Põlvamaal on ettevõte kes kasvatab vilja nagu 70-80-datel. Sama tehnika, samad rajatised ja seadmed. Ka mehed osaliselt.
https://youtu.be/-NKSVnR8iI4?si=BaugPNLnkiKXYxVX

¤¤¤Lisaks on nii Läti kui Leedu üsna loovad oma seadusandlusest möödahiilimisel ja riik seda ka laseb üsna märkimisväärselt teha. Rahvuslikud eripärad.¤¤¤

Eks siia see koer maetud olegi. Igal pool on midagi, kus lubatakse seadusi rikkuda, Eestis näiteks poliitikutega seotud ettevõtetel:)) Tõsisemalt rääkides näiteks see Lõuna-Eestis kohati massiliseks muutuv üv-kindlustuseta sõitmine, et kohalik konstaabelgi teab, aga vaese pere hädavajalike sõitude eest pole südant trahvida (siit foorumistki link läbi käinud). Kiidan heaks, aga sellistele nähtustele läbi sõrmede vaatamine ei aita majandusele kaasa mitte kuidagi. Sõbrad on laiali mööda zooroopat ja saan öelda ebatäpselt-subjektiivselt üldistades, et mujal suhtuvad ka võimud pigem nii, et "sealt ülevalt" tulnud ettekirjutuste järgmisega ei peaks oma majandust ohtu seadma. Eks sealt ka see konkurentsieelis. Aga meie saame omale vastu rinda taguda, et meil on vähem korruptsiooni...

St meil on ainult privilegeeritud ettevõtete jaoks saladiilid lubatud, oma turul saavutatakse konkurentsieelised teiste ees muul viisil.
https://www.postimees.ee/8052808/riigikontrolli-audit-rmk-so
osikud-said-puitu-poolmuidu-saladiil-kirjaneni-firmadega
Kuidas seda nüüd oleks kõige õigem nimetada... ametnike ringkaitse ametiseisundi kuritarvitamise kinnimätsimiseks?
https://www.postimees.ee/8053356/mikk-marran-ei-kavatse-sead
userikkuja-kohta-kuriteokaebust-esitada
Vist oli nii, et kuriteokaebuse puhul tekib küsimus, et kes on kannataja?

Enda raamatupidaja ja audiitori kogemusele põhinedes võin julgelt öelda, et valdav hulk ettevõtjaid petavad riiki maksude maksmisega. Väiksed ettevõtted teevad seda suhteliselt rohkem, suured vähem. Lisaks tunnen hästi kahte maksuadvokaati ja tean üpris hästi mis teemadega kohtusse jõutakse.
Ja ma ei ole veel näinud ettevõtjat, kes ütleb, et ta maksab riigile vähem kui peaks. Ikka vastupidi öeldakse - ma maksan niigi rohkem kui peaks ja selle kohta tuuakse näiteid , et mingit pudipadi ei ole kuludesse lükatud, või et auto ei ole ettevõtte nimel. Kui ettevõte on väike, töötajaid ei ole või on osalise koormusega ja firmale ostetakse auto, on maksuametile kohe punane lipp. Loomulikult on targem autot firma nimele mitte panna, aga reaalselt kõik autoga sõidud ikka firma kuludesse lükata. Võimalusi on selleks palju.

See on ka põhjus, miks ma ei usu ühegi ettevõtja (sh Kärsa) juttu sendi eest, et tema ettevõtjana ausalt toimetab.

Minu pearaamatupidajal jällegi on põhimõte, et ei mingit maksudega sahkerdamist, võta sa nüüd kinni. Ei saa eitada, et maksudega sahkerdamist käib, bensutšekkide jne asjadega aga siin peaks riik iseendale otsa vaatama, et kas see sahkerdamine on põhjustatud nende poolt või ongi inimene olemuselt pätt. Viimase aja sahkerdamised on pigem riigi poolt põhjustatud, see on enam kui kindel, vahepeal aga polnudki mingit põhjust, sest maksud sai makstud ja kõik oli ilus.

Raamatupidaja peabki tagama, et asi oleks vähemalt JOKK, kuludokumendid korrektsed jne. Aga sa Kärss oled siin ise kuulutanud asju, mis ei ole seaduse mõttega kooskõlas, aga on lihtsalt jokk. Lõpeta see moraali lugemine ja enda hädades teiste süüdistamine ära. Sa oled ettevõtja. Ettevõtja on ju vähe teine level kui palgatöötaja.

Lugesin selle teema esimesi postitusi. 12 aastat möödas ja sama vingumine ja üldjoontes samadel teemadel - riik on kõikvõimas ja ettevõtluse hädades süüdi. Hea on samas tõdeda, et ka esimeste prostituste hulgas on mõistlikke inimesi, kes saavad asjadest aru.

Ettevõtjad peavad saama aru, et nemad saavad ise väga palju muuta enda äritegevuses. Ettevõtja ei saa olla mõttelaisk vaid tuleb kohaneda. Tööjõudu on Eestis vähe, ja olukord paremaks ei lähe, energia hinnad lähiaastatel ei lange, tööjõud läheb aina kallimaks. Sellest lähtuvalt tuleb ka enda äri juhtida. Ja kui on ideed otsas, siis äri ära müüa või kinni panna ja hakata palgatöötajaks. On ju täiesti normaalne, et just väikeettevõtjal ei ole pidevalt uusi ideid, kuidas enda äri ajakohastada. Kes on seda 15+ aastat suutnud on juba väga hästi õnnestunud.

Toetudes siin magistri erinimeliste trollide 100% tõele vastavatele ütlustele, et meil on kõik korras, siis on tore lugeda jälle selliseid valeuudiseid, kus rahvast hirmutatakse:

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120306075/erik-laur-ees-oo
tab-korgem-inflatsioon-kui-loodeti-asja-analuusides-muutub-o
lukord-veelgi-pessimistlikumaks

Senikaua kui palgad kasvavad kiiremini kui hinnad, pole ju probleemi . Ja väga hea, et euroalal üldiselt on hindade kasv kontrolli all. Seetõttu juba euribor langeb, laenud odavnevad ja palgad tõusevad. Laenude tagasimaksed iga kuu muutuvad palga suhtes aina väiksemaks.

Ja mina ei ole öelnud et kõik on korras, aga ettevõtjate asi ei ole vinguda, eriti kui ise on suure osa hindade kasvu taga nagu pangad ja EKI on välja arvutanud. Hindu on kõik tõstnud rohkem kui sisendhinnad on tõusnud. Kuna ekspordi hindu nii tõsta ei saa, siis väänatakse Eesti tarbijale viimane kirves kaela.

Ma ei nõustu sellega (sellega, et palk tõuseb kiiremini kui hind ja seepärat OK). Juba praegu on näha, kuidas arulagedalt palju makstakse teenuse, söögi, asjade eest hinda, mille väärtus on reaalsuses 2/3 küsitust, see on otsene palgatõusu efekt, et saab kehvema kvaliteedi eest kõrgemat hinda küsida ja seetõttu satub surve alla väga hea kvaliteediga teenuse pakkuja, kelle hind enne oli arusaadavalt kõrge kuid tema nüüd peab enamasti kvaliteeti langetama, sest kohe kindlasti ei saa ta hinda tõsta. See on põhjustanud teenuse osutamises suure laiskuse ja teenuse teadlikule tarbijale lisakulu.
Maapealne näide, enne ütlesid, et davai, tonn ja kahe kuu pärast tehtud. Nüüd võetakse neid tonne mitmest kohast kokku, sest paljudel palk tõusnud ja siis ollakse ajahädas ja ei tehta asja isegi poole aasta jooksul ära. Asi läheb veel hullemaks kusjuures, et võid isegi öelda, et davai, 2 tonni ja ikka ei tehta, sest aega sa raha eest juurde ei osta. Ajapuudus aga omakorda surub kvaliteeti alla, seda enam, et teatud asjadel on kindel ajalimiit, mis peab mööda minema enne kui saad edasi tegutseda, näiteks kasvõi pahtli kuivamine. Sa võid ju öelda, et aga lähed teed mitmes kohas pahtledamise kuid reaalelu pole laboritingimus.

Muudetud 10.07.24 15:56

Ah mis te hädaldate, rahapuudus on müüt, rahvas nautis täiega, ettevõtjate taskud paisusid ja ilmselt kogunes ka korralik patakas käibekat ja aktsiisi riigi varakambrisse.
"Neljandat järjestikust festivalipäeva nautinud Karl nendib, et pani nelja päevaga magama ligi tuhat eurot. «300 eurot maksin juba VIP pileti eest.."
https://elu24.postimees.ee/8054726/video-ollesummeri-kulasta
jad-avasid-neljaks-paevaks-rahakotirauad-mul-on-kulunud-vist
-tuhat-eurot