Tere.Nimelt asi selline et auto seisis parkimiskeeluala löpetava märgi taga vähe veel kaugemal kui se volvo ja pandi kviitung aknale ja pöhjuseks oli et parkkimiskella kasutamatta jätmine.Saan aru et tänava otsas olev märk lubab 2 tundi kellaga parkkida aga kas se kehtib tänava löpuni vöi löpetab keeluala löpumärk ka selle märgi möjupiirkonna.Helistasin trahvi teinud ametisse ja mulle öeldi et köik on seaduspärane-kuid mulle ei tundu nii.
Kas mitte pole ebaloogiline panna parkimist keelav märk ja siis alla lisatahvel. mis peaks nagu lahti seletama ja täiendama parkimis ( ...t keelavaid ) tingimusi.
Tegemist tänavaga mitte parkimisplatsiga.Parkla ei ole selles asjas yldse osaline ja ma tahaks targemate arvamust kuulda sest minu ja trahvi teinud ametkonna arvamused on erinevad.
Umbes nii võiks välja lugeda, et parkimiskeeld kehtib neile, kes pargivad kellaga kuni 2 tundi. Ilma kellata ja üle 2 tunni parkimine peaks lubatud olema.
Selle asemel, et viidata mingisugusele Maanteeameti juhisele, mis võib, aga ei pruugi olla adekvaatne, võiks vastuseid otsida Riigi Teatajast. Liiklusmärkide tähendused on kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/103032011006). Selle §21 p 18 ütleb: tahvlid 873 „Parkimisaja piirang” teatavad märgi 362 „Parkimiskeeld” mõjupiirkonnas /.../ sõiduki lubatud pikimat parkimise kestust vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Nii et antud kombinatsioon parkimise keelumärgist ja lisatahvlist on igati korrektne.
Eraldi küsimus on, kus täpselt lõpeb parkimise keelu ala. Puhtalt tervest mõistusest lähtudes peaks selle lõpetama pildil nähtav mõjuala lõpu märk. Ehk kui auto oli pargitud pärast seda märki, nagu teemaalgataja märkis, siis peaks parkimistrahv alusetu olema. Asja muudab komplitseerituks siiski see, et vastavalt eelviidatud määrusele sellist märki eksisteerida justkui ei tohikski, sest vastava lisa (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1030/3201/1006/MKM12_l
isa3.pdf#) kohaselt on olemas põhimõtteliselt kolme liiki piirangu lõpu märke – kiiruse piirangu, möödasõidu keelu ja mitme piirangu korraga lõpetamiseks. Määruse järgi peaks mõjuala ulatusele viitama just viimane. Kas see asjaolu (et märk ei ole üks-ühele nn kõigi piirangute lõpu märk) üksi muudab pildil nähtava märgi õigustühiseks, ei oska arvata. Oletada võib, et kui kohtusse minna, siis õigus antaks küll inimesele, kes lähtus püstitatud märgi olemusest, mis on ilmselt igale autojuhile arusaadav. Aga kui ametnikud peaksidki rõhuma sellele, et sellist märki formaaljuriidiliselt justkui ei tohikski olla, siis suure tõenäosusega jääks liiklejale kohtus ikkagi õigus, kui liikluskorraldaja on jätnud hoolimatusest mitmetitõlgendatava märgi kõrvaldamata.
