kas siis tõesti on raske leida hoob mis tõukab segusiibit tagasi, egas rätsepast saa kirjatüki põhjal südamekirurgi, eesti inimene on nii laisk , foorumi leiab aga muu nett jääb kättesaamatuks, mina pakun siin võimalusi, mitte täpset diagnoosi
Mis tal siis peal on?Sissepurse või.Valerka juba andis vead ette.Segusiiber kinni või selle vedru katki,bensu filter kinni....Vaata asjad üle ennem kui paukuma hakkad.Tra...oma labase karbussiga.
Lisan veel juurde , et käivitamisel justkui kiilub vähe kinni , nagu oleks süüde vale , kuigi süüdet ei regullita . Kirjutage need kes teemat jagavad .....
Siis alustagi sellest,et poob kinni.Kuskile otsa pannud ja vänt kõver,kuuma saanud kolb mõras,ilma õlita töötand kepsupõsk laiali..... jne jne.Vii parem töökotta.
Käivitamisel poob kinni- võta starter maha ja määri puksid ära. Karbussiga ei oska nõu anda kui ma ise jjures ei ole ja ei näe. Teine asi- talvel kasutamiseks(loe: käivitamiseks) peab kasutama veidi voolavamat õli, nt 10w40.
Mälusopist meenus,et kunagi oli huskadel vända otsa kiiluga mingi jama ja lasi süüte valeks.Viga oli vist pehmes kiilu materjalis.Aga see ka ainult oletus.
Ei, süütega pole asi seotud. Starter poob kinni, olen paljusid sellest hädast välja juba aidanud. Briggsil ei saa nii lihtsalt süüde paigast minna, ei tea nagu põhjust.
võta tõmberelee ots lahti ja lase starteril vabalt töötada. või võta maha ja keeruta käega võlli ringi. kui kävitades tekivad rasked kohad, siis süüde varajane. vähemalt nii oli vanasti autodel, millel sai jagajat suvalisse suunda pöörata. foorumis istumise asemel tuleb tegutseda ja kui ise ei oska, viia teadja kätte. heietades ja umbes vigu pakkudes asju ei remondita- pärast on terve laud juppe täis ja ikka ei saa aru, milline neist katki või terve.
Teraga äkkpidurduse teed, lendab hooratta kiil tükkideks küll, pole mingi probleem. Ja tegelikult peabki lendama, et hullemast säästa. Koos sellega on ka süüde paigast. Alumiinium kiilu millegi toekama vastu ärge vahetama hakake.
chr05 "Vabanda,aga mismoodi mõjutab starter mootori pöördeid?" - kasuks tuleb ka teema autorit mõni rida kõrgemalt lugeda: ", et käivitamisel justkui kiilub vähe kinni ,"
R.K., ei saand su jutust mõhkugi aru- hooratas, kiil... Enne kui kinnikiilunud tera midagi lõhkuma hakkab, annab pinguti järgi ja rihm käib ringi.
Kassa meelega norid chr05? Mis sulle sisse läks? Loe veelkord, püüan lihtsalt abiks olla. Kui sa targem, siis anna nõu ja püsi soliidne.
"""MIKS-MIKS (registreerimata)
Re: Infot murutraktorite kohta
Lisan veel juurde , et käivitamisel justkui kiilub vähe kinni , nagu oleks süüde vale , kuigi süüdet ei regullita . Kirjutage need kes teemat jagavad ....."""
K........ - teema algas nii
04.02.2018 MIKS-MIKS (registreerimata)
Re: Infot murutraktorite kohta
Küss selline , miks Partner murutraktor ei võta gaasi andes pöördeid ülesse
ülejäänud on lihtsalt soig selle jätkuks, keri teemat natuke tagasi , mitte ära loe nagu araablased tagant ette
Ei nori ma kellegagi.Hinga nüüd sügavalt sisse ja loe Reinu jutt uuesti läbi.Seal räägitakse ka kuidas saab briggsil süüde valeks minna.Minu teada varajase süütega hakkabki mootorit kinni pooma.............või on ikka starteri puksid.Krt nüüd küll norisin
Kui hooratas on järsu ülekoormuse tõttu nihkunud (võimalik ka läbi rihmülekande) ja valatud kiil vigane, siis võivad olla häiritud nii pöörded kui ka käivitamine. Mis teemal te kaklete?
Kuldreegel - viga otsi sealt, kuskohas viimati sekkusid! Kui viimane sekkuja oli känd, mis tera pidurdas, siis sellest peakski lähtuma.
Tihti on probleem selles, et me ei tea kunagi, mis aiatehnikaga on varem juhtunud. Meile ei räägita alati kõike- a-la kivid, kännud, solk ja puru bensiinis, filter eemaldatud, omaalgatuslikult "tuunitud" karbussid jne. Siia tullakse küsima siis kui asi enam töötada ei taha.
Jah, tõesti murutraktori mootori pöörded võtavad 4000- 5000 välja küll 3200 asemel. Olen ise seda kasutanud kardi peal. Traktoril võib näppida vaid nn California kruvi(piirab u. 2800 rpm), mille võib vabalt välja keerata, et paremini niiske heinaga hakkama saada- meil ju müra probleemiks pole.
Mul omal on sugulased, kes millegipärast eemaldasid automaatregulaatori vedru ja peale selle mootor ühtlaseid pöördeid enam ei hoidnud- hakkasin ka juba süütesüsteemi kahtlustama- puuduva vedru peale polekski kohe tulnud.
BS mootoril - kui omanik pole teda näppinud või muud kahju ise tekitanud- tekib normaalsel kasutusel vaid vajadus määrida starteri pukse või reguleerida klappe. Kui mootor raskelt käivitub- nagu pooks kinni- ongi põhiliselt starteri kuiva või juba kulunud puksi viga. Minu tehnikal on korduvalt närilised juhtmeid-voolikuid hekseldanud kuid see juba teine teema. Talvel kasutamiseks(juba alla +8 kraadi on soovitatav SAE30 õli vahetada 10W40 vastu- kui juba külmad ilmad käes ega siis enam sealt seda paksu õli ka kätte saa- kuumaõhuföön on abiks. SAE30 õliga pole mõistlik mootorit talvel käivitada.
Ka minul on tõmmanud niidukorpusesse kuuri eest ühe puukillu, mis kiilus korpuse ja vikati vahele kinni, õnneks pole väntvõllil mingeid kiile puruks tõmmanud. Üks asi, mis ma olen alati kohe alguses teinud, lasen niiduorgani rihma veidi lõdvemaks kui tehase seades oli. Esimesena hakkab rihm libisema takistuse ilmnedes. Kuna korpuse esiosa peab olema madalamal tagaosaga võrreldes, siis kännule otsa sõites saab löögi korpus ise. Ja tänu sellele saab korpust jälle keevitada...
Traktori olen ise ostnud !!!! Pole kordagi kive ega kändu saanud , ega rasket käru vedanud . talvel traktor seisab !!! Ühel hommikul käivitades , tundus kuidagi väheke kiiluvat mootor - vöi lõi nagu tagasi ..... läks käima , ajasin välja - ja siis gaasi andes ei võta pöördeid sisse !!! Hellasin teenindusse , kuulati jutt ära ja öeldi , et pöörete piiraja on katki , uus maksab 230.- eeri + paigaldus mingi 30.- siit KÜSIMUS , MIS ASI ON TRAKTORIL PÖÖRETE PIIRAJA - JA MILLINE HIND VEEL !!!! Kindlasti olen oluliselt targem , teie komme lugedes - igati suured tänud !!! NB ! kevadel lappan ta laiali , uurin asja , ennem , kui kellegile mingi 250.- eeri kätte ulatan !!! Veelkord tänud !
Minu Soovitus: Stiga. Tegelt viimaste ette mahub veel terve plejaad teiste tootjate murukaid. Huskvarna grupp kasutab odavatel väga halva ehitusega lõikeorganit, mis ummistub täiesti kindlalt. Samuti on neil nüüd plastikust käigukastid. Siis veel halva kuulsusega kiirkinnitusega terad. Cub cadetil(tegelikult MTD) on ka variaator, pigem juba siis käsikastiga Stiga- head kummid ka veel. Saad käru ka vedada. Proovi tõsta niiduorganit, odaval Cubil seda ühe käega ei jõua. Aga seevastu niidab väga hästi.
Soovitaks ka stigat, kuid hüdro kastiga. Kui nii palju raha pole, siis võid julgelt ka Alpina võtta, see kasutab stigaga samat tehnikat, kuid oma nime tõttu on soodsam ja saad koos hüdro kastiga alla 1600 kätte.
kas arvad et leiad inimese kes erinevaid traktoreid ruunanud hulk aastasid võrdsetes tingimustes? eks iga lits kiida oma ............
meil cubcadet 1225 25 hepase mootoriga, sellega tehakse lausa heina ja sõidetaks kuumaastikel, aastas saadakse vahel jagu paarist terapukist aga ta maksis ka 2007 64k ja tänase päevani tööl ja peal vist 400+ tundi
No CC XT1 on hoopis teine riist LT-ga võrreldes. Kui hind läheb sinna 2 tonni taha, siis on esimene valik Cub Cadett. Husqvarna juures ära neid pilte usu- need on teise masina omad. Sealsamas saestuudio lehel on ju STIGA TORNADO 3108 H, mis on ka parem huskist.
STIGA TORNADO 3108 H huskist veidi suurem niidulaius ja sellega kaasnev sutsu võlmsam mootor. Samas, kas Stigale külgemonteeritavat murukogujat pakutakse? Mingit järelveetavat nikerdist vist ainult paraku. Lisavarustus kummaline, akulaadija? Ainult mingid juhtmed ju? Kärukonksu mainitakse? Huvitav konks tõesti, samalaadsed üllitised ju igal teisel olemas. Stigal tagumised rattad kaks numbrit huskist väiksemad. Nagu siin ka varem korduvalt mainitud, siis samas hinnaklassis viska üht teisega. Plussid ja miinused jagunevad ikkagi pea ühele pulgale kokkuvõttes.
Unustage need külgemonteeritavad kogujad, see on mingi 15 aasta tagune teema juba. Nüüd enam ei pakuta, sest toru ummistub. Kõige parem on tagaveetav koguja. Stigal on hea pidamisega kummid, kogu masin ise ka tundub väiksem teistest. Võiks veel Vikingit vaadata kuid kas hinnalt sobib? Miks mitte siis juba Honda?
Hondal oleks nagu mingid mini traktorid. Kõige laiem niiduulatus ja kõige kiirem edasiliikumine on need, mida otsida. Kasutatuna John Deerei võiks ka vaadata ;) Kogujatega on see teema, et peab olema kiirendiga. Väikesed sellist ei saa ja suuremale võib sinna 2500kandi see kupatus isegi minna!
omg mis hinnad: https://www.youtube.com/watch?v=jQe3p74_vEk
Ei tea milline koguja parem on kuid üks aiatehnika müüja rääkis, et eriti vahet polevat kas asi on 300 või 600€. Töötavad ühtmoodi, metalli tundev ostja ilmselt oskab ise võrrelda, mis tundub tugevam.
Järelveetava kogujaga megahea nikerdada manööverdamis-tagurdamist vajavates kohtades:) Esimese korraga kopp ees ja lendab asi kuuri taha kuhu ka jääb. See nikerdis on avamaa teema. Pakutakse paljudele külgemonteeritavaid ja ei ummistu seal midagi. Ummistumise üle soiuvad need, kes märga muru niidavad ja valed terad all.
Ma viiks selle, mis kuuri taha käis ära sult. Kus see kuur asub? Mul sügiseti suur lehekogumisekampaania;-)
Parem koguja on ikka kõhu alt, omal ka parem tunne kui tuul sealt läbi käib.
Ma olen ka seda Haapsalu tibi följetoni lugenud. Temal oli see vanem, külgviskega versioon. See oli küll õudus ruudus. Uuemast ei tea ma midagi. See hpg on küll hästi saadud. Ilmselt Hiina oma?
Kas konkreetselt see mudel on saast, või Mcculloch üldse? Jube raske on ebamäärastest kommentaaridest aru saada. Viidatud följeton oli vist ka mingi muu masina kohta. Samamoodi ei tehta ju üldistusi mõne levinud ja tuntud automargi kohta, olenemata mudelist või väljalaskeaastast.
Rattad vajusivad laiali ja üks viga ajas teist taga sellise madinaga, et kanad hirmust laiali jooksnud... Vot selline kokkuvõte.
Raideri huvilistel paluks vaadata Husqvarna(Jonsered) või Stiga poole. On kallid küll kuid selline on meie edasimüüjate hinnapoliitika. Mikimaal maksab zero turner 2- sil mootoriga sama palju kui meil kõige odavam McCulloch Handymannis... 18 jõuline džonn deer usas 1500$. meil 2800€. Tippklassi Cubcadeti saab usas kätte naeruväärse 1400€...
Mul on ca 14 a vana Jonseredi raider. Ostetud kasutatuna. Tugev tükk, kaalub üle 200 kg, raam on paksust metallist. Algul tuli siiski välja vahetada mitmeid niiduorgani juppe, eelmine omanik oli terad kõvasti kinni väänanud ning kivisse või mättasse lastes seetõttu plastikust hammasrihma ratta puruks lasknud ja ka tera laagripuki võlli vigastanud. Tegelikult tuleb terad kinni keerata 45 Nm väändeni ning tera ja tera hoidiku vahele käib spetsiaalne tift. Mättasse lastes saab tera liikuda, tift puruneb kuid kõik muu jääb terveks. Originaalmootor oli juba vahetatud 17.5hj Brigs&Strattoni omaga. Mootor oli alt õline ja pärast lühikest kasutamist viskas õli ka õlivarda august välja. Pärast mitmeid katsetusi (mootori mahavõtmist, plokikaane tihendi vahetust, klappide soveldamist jne.) selgus, et mootori plokikaas tahtis lihvimist + väntvõlli alumine simmer vahetamist. Nüüd, lõpuks, töötab ilusti ja on kuiv. Lumekettidega on pidamine hea, sai talvel ka lumelükkamisega hakkama.
Eelneva teema see lause jäi kummitama. Postitatud on veebruari alguses.
"talvel traktor seisab !!! Ühel hommikul käivitades , tundus kuidagi väheke kiiluvat mootor - vöi lõi nagu tagasi ..... läks käima , ajasin välja - ja siis gaasi andes ei võta pöördeid sisse !!!"
Kas ainult mulle tundub, et ta siiski proovis talvel Sae-30-ga mootorit käivitada? Sel juhul oli ülejäänud diskussioon ajaraiskamine ja foorumlastega nugade teritamine alusetu.
Jah, ma ka proovisin, palja kummiga ei saanud kohaltki minema. Lasin rõhu veelgi väiksemaks, siis liikus. Ketiga samuti suurt edu polnud, väga vähe võis sahale ette võtta. Ainult välistemperatuuriga ruumis seisnud trakatsit käima ei saanud. Tuli õli ära vahetada, selleks tuli kuumaõhufööniga mootor soojaks ajada.
Kui võrrelda, siis tundub Vikingu tagurpidikäik minu jaoks paremini(mugavamalt, turvalisemalt) lahendatud. Sõidad alati ühe pedaaliga. Selle käega tagurpidikäiguga harjub ruttu.
Igal juhul väldi automaatkasti, millel on käsikang. Kui sellel sõidu ajal pidurit puutud, siis tuleb käik uuesti sisse panna., Milleks siis automaat? Sel juhul siis parem käsikast.
350 cc Briggsi mootor lõpetas aku laadimise. Indikaator näitab laadminst 14,5V aga juba teine aku ja trakatsit seisma jätta ei saa. Enne oli aku täis kuid peale 3 tunnist sõitu ja tunnist vaheaega pole enam akus voolu. Mingi diood seal juhtme sees ka tundub korras.
Pole viitsinud enam asjaga tegeleda, juhtmetes anomaaliat otsides võib päevi kuluda kui miskit nagu katki ka pole. Tegelikult seal asi väga lihtne ja silmaga kõik näha. Arvan et diood siiski laseb akust voolu sinna mootori peale mähistesse maha? On teine selline peenike. Mul peaks mingi suurem diood kusagil olema vanast toiteplokist alles, ehk vahetaks välja? Tavaline Mc trakats nagu Husqvarnal kuid musta värvi. Ostes seisidki nad kõrvuti- täpselt identsed kuid hinnavahe musta kasuks.
Jah, toimib väga hästi. Lisaks lehtedele ka sügiseti niiskemate ilmadega niitmisel tekkivad murutuustikud. Soodsaim variant oli omal soetamishetkel Tööriistakeskus.
Tere panin täna peale talve esimest korda murutraktori käima (mäk) ja ajas valget tossu hirmsasti välja. Keerasin küünla maha sealt tuli bensiini ja märg küünal. Kas tuleb karbussiga midagi ette võtta?
MTD B/130 hakkas tagumist veorihma maha pilduma silla pealselt rihmarattalt. OLi veidi mõranenud, arvasin, et veninud. Panin uue, ikka sama jama.Maha viskab tavaliselt reeversiga tagumist käiku pannes. Kas aitaks pingutusrullikule lisavedru panek? On kellelgi taolise asjaga kogemusi olnud?
Panen siia reklaami pildi kujul, kuna flindi enda lehel olev jutt on kuidagi väga hajus ja kuna enamus ei tea peast Yanmari mootorikoode, ei tule vbl selle pealegi, et tegemist diiselmootoriga:) Muidu 19hj on traktoril täiesti arvestatav number, samas suurusjärgus T25-ga. Tundub lihtsalt huvitav ja korralik tööriist, mida tahaks kindlasti enne korra näpuga katsuda, kui praegu ise sellise valiku ees seisaks. https://www.flint.ee/pollumajandustehnika/traktorid/19-29-hj
/tym-194-hst
Murutraktoril FLYMO FL12597 jookseb mootori-käigukasti rihm maha. Rihmal vähemalt 2. hooaeg käsil.
Rihm ise tundub suht kulunud, osaliselt praguline. Kas asi rihmas või võib olla muus asi. On kellelgi kogemusi?
See nii vana mudel- mingi enam kui 15 aasta tagune Husqvarna mudel. Seal võib juba kõike esineda. Näiteks mõni kasti polt irdunud ja rihm otse ei jookse. Või pinguti ise viltu.
Uus rihm ilmselt tarvis panna. Vana võib juba liiga veninud olla, eriti, kui juba mõrad ka sees. Aga rullikute jooks tuleks ka jah üle vaadata, kas on otse ja pinguti rullikul laager korras…
Ka pisike mure. Nimelt ei taha masin MTD RS125/96 juba mitmendat hooaega koostööd teha lõikeorgani rihmadega. Originaal kataloogide järgi on lootusetult pikk. Olen paar aastat leidnud lühemaid veorihmasid kuid nüüd hakkab ka neid närima. Eelmine aasta vahetasin masinal KÕIK rihmarattad, tolku pole. Nagu oleks masin lühemaks kulunud. (nali) Lõikeorgani esimese otsa kinnitusega saab reguleerida lõikeorgani kõrgust, kuid sellega kerib ka lõikeorgani ette poole ja see teeb vajaduse veelgi lühema rihma järele. Nüüd sellel nädalavahetusel panen uue terade lülituse trossi (sest viimane mõte oli et on äkki välja veninud sest trossi otsas olev vedru ei ole justkui veninud asendis kui terad sisse lülitatud), mis suudab (vist)rihma pingutit max sentimeetrikese juurde tõmmata kuna käega surudes tuleb ikkagi piir ette. Eks näe kas aitab. Ah jaa - masin aastast 2008, siiani tehtud suuremad remondid toimusid eelmisel talvel: uus süütepool, natuke traktori raami keevitust ja tugevdamist, rooliotsad said munakate peale ümber tehtud. Muidu on aga viisakalt vastu pidanud igal hooajal uued õlid ja filtrid, starterit korra remontinud (harjad uued teinud),paar terade pukki vahetanud, kõik rehvid on nüüd sisekummidega kuid ikka originaalid, terasid ja lõikekorpuse rihmasid on ka läinud korralikult. Niitnud enamuse ajast kahes majapidamises ja ikka korralikult kolm neli paagitäit korraga, vedanud kärusid ja muruäkkeid kevadeti sambla tõrjumiseks. Ei ütleks et MTD on kehvake nagu selles kommentaariumis eesotsas maha tehti, tänapäevased on muidugi palju õhemast plekist ja plastist kokku pandud.
Tere! Oskab keegi öelda, miks on niiduala suurused niidukite teh.andmetes nii erinevad? Mille järgi seda võetakse? Nt on John Deere x127 soovituslik 5000m2 aga Cub Cadet PS107 8500m2. Kuigi JD on võimsam natuke.
Heinaste, ära loe neid hektareid- täiesti mittevajalik info. Lihtsalt mull. Mõlemad on 107 cm. Mina võin ka väiksemaga samapalju niita, seni kuni endal jaksu. Mina valiks Põdra Juhani juhul kui kummimuster laiema vahega oleks. Näib sama muster kuid möödunud aasta tuli parem versioon välja.
Hellos, unusta esimene kohe ära. Liiga suur summa koolituskuludeks. Stiga hakkab juba looma, Huskvarna ka. Poes oled siis saad vaadata, kellel rool tihedam ja lõikeorgani tõstmine kergem.
meil siis sama naaber kuid temal xt3. Esimese aasta lõpus näitas kuidas juba kollane kere roostetama hakkab. Katki on läinud esimese aastaga 2 korda, üks oli mingi tagasilla blokeeringuga seotud. Suur ja raske kolakas, mina oleks tema asemel V2 motoga Stiga valinud. Huskvarna muidu hea pill kuid miks neil roolid nii loksuvad? Minu omal ka.
Ma olen kasutanud mtd, Partnerit ja Huskvarnat.Mtd puhul kiidan, metall läbi ei roosteta, püsib koos ka.partner pidevalt kaotab mutreid, tihendid lekivad, õli kulu ja roostetab läbi.Huskvarnat saab ainult kiita, 15 aastat igal suvel hektari niidab, kõik püsib koos ja ei roosteta, mootor on briggs ja Stratton, see on kõige väiksem huskvarna, 97 sm laiuselt niidab.
