Tegelikult peaks kõige õigem tegevus sellises olukorras olema, et kõne politseisse, politsei tuleb kohale, registreerib ära ja kindlustus teeb külje korda.
Ma ei näe autoomanikel mingit süüd. Poel ei ole parkla projekteerimisel arvestatud et poekotid, pakendid auto uksest sisse mahuks ja lapsed ohutult turvatooli saaks panna.
Mina esitaks kahjunõude poele, kes on ehitanud nii kitsad parkimiskohad. See ei ole normaalne et autosse peab pugema külg ees ja kõhtu sisse tõmmates nagu lutikas tapeedi vahele, et mitte kõrvalolevale autole obadust anda oma auto uksega. Ja üleriiete keemilise pesu arve esitaks ka poele, kui need on mustaks nühitud vastu autosid.
Teiseks.Paha on vaadata milline ralli käib ühe vaba parkimiskoha pärast poe ukse lähedal.
Ise ei pargi kunagi sellisesse kohta kus üks kõrvalolevatest autodest pole suutnud parkida täpselt joonte vahele ja keskele. Sõidan parkla vabamasse kohta või parkimismaja viimasele korrusele.
Laske paigaldada oma kallikesele ustele kaitseliistud ning ärge tehke tumedamale autole pigipsesu. See krobeline pigikiht kaitseb nii mõnegi kriimu eest.
Parklatesse tuleks idiootide pärast paigaldada suured teadetetahvlid, kus pildis ja kirjas oleks hoiatus autoustega vehkimisel. Kaamerad oleks kõikjal üleval ja mõlkija saaks vastutusele võtta. Kuna praegu pole mingit tähelepanekuid selles suunas, siis ongi kogu teema vaid inimeste info ja kahe kõrva vahelise tulemus. See väike samm oleks midagigi...ma arvan. Ei hakka keegi neid parklakohti suuremaks/laiemaks joonima.
Tänu õnnelikule juhusele laheneb ilmselt olukord kus üks liiklustõbras minu auto tagauksele Haaberst Rimi parklas ca 12cm vertikaalse värvikahjustuse tekitas.Loo moraal on selles: Kui te näete kedagi kes juhtumit pealt nägi ja samas ka nn."rüüstajast" fotod tegi on kahjutekitajale ikka paras peavalu...Edasine tegevus areneb juba politsei abil kui avariipõhjustaja on omavoliliselt lahkunud sündmuskohalt.Sellega kaasnevad väga karmid meetmed! Uskuge mind!Agiteerin inimesi olema tähelepanelikkusele,et aidata taolistes situatsioonides kahjukannatajaid tabada.Minu auto kahju ulatus üle 600€ - See on ikkagi arvestatav summa kellegi lohakuse/p....ismi eest!Ja veelkord tänu pealtnägijale/tunnistajale!Poleks onud tähelepanelikku inimest oleks ma ilmselt seda alles hiljem avastatud.Hoiatuseks kõigile- Minu 600€ arve läks/läheb tõprale maksma ca 2000€ koos regressi ja muude trahvidega.Igaühel võib juhtuda aga võimalus on enamikel foto teha ja enda andmed jätta.Sellisel juhul ei võrdsustata teid roolijoodikuga....
Peab nõustuma, et väga paljudel tegelastel on vist mingitsorti hälve- parkla on suur ja lai ning pooltühi ning ikka pressitakse ja pargitakse külje alla nii, et vaevalt autosse pääseb. Samuti pargin alati parkla keskele või tagumisse poolde ja pole mul probleemi veidi jalutada kuni poeni, aga üle ühe korra leian pooltühjast parklast mõne tegelase, kes on end korralikult külje alla parkinud!
meil firma ees parkla u. 20 masinale.parklas seisab 1 auto.saabub naisterahvas parklasse ja pargib sellele ainsale autole nii lähedale,et vaevalt uksest välja mahub.ausalt,ei viitsigi mõelda mis selliste tegelaste peas toimub!
Ilmselt see naine arvab, et autod peavad kõrvuti olema ja ei julge kuskile kaugemale parkida.
No see on umbes naistele omaselt selline loogika, et ei juleta mõnd õudukat diivani teises nurgas vaadata, vaid poetakse kohe kõrvale, on turvalisem!
Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) soovib seadusetäiendust, millega sätestatakse avalikes parklates kindlad parkimiskoha laiused ja pikkused, mis peaks kaasa aitama liiklusõnnetuste vähenemisele.
LKF-i analüüsi kohaselt on liiklusõnnetuste üheks olulisteks põhjuseks asjaolu, et suur osa parklatest on ehitatud kehtivaid nõudeid eirates.
LKF kirjutas, et osa parklaomanikest on parkimiskohtade suurendamisega nõustunud, kuid paljud mitte. "Ümberkorraldustest keelduvate kaubanduskeskuste omanikud möönavad, et nõuetekohased parkimiskohad on ohutumad. Samas mahub nende hinnangul sellisesse parklasse vähem sõidukeid ja see võib omakorda vähendada keskust külastatavate klientide arvu. Majanduslike kaalutluste kõrval on läbirääkimistel tekkinud ka õiguslikke vaidlusi, kas kehtiv parkimiskorraldust sätestav standard on järgimiseks kohustuslik või üksnes vabatahtlik," seisab kirjas.
Pargi kaubanduskeskuses alati auto tagumisse tühja parkla lõppu. Ja alati on mingi ajuķääbik kõrvale parkinud. Või ka mitu, kuigi eespool on ruumi piisavalt. Muidu ei jõua ahvid kõndida, sõidavad või poe ustest sisse?! Mingi haigus sellistel?
Hr prohvessor sammaljalg- eile õhtul kella 21 paiku külastasin toidukauplust. Parkisin auto parkla lõppu viimase koha peale, parklas oli kaks autot ja need olid kaugel. Ülejäänud parkla tühi. Tulen siis umbes 15 min pärast välja ja mida näha? 2 autot täpselt kõrval, kuigi terve parkla tühi ja ka täpselt ukse juures vaba ruumi piisavalt?!
Parkigu kõige kaugemale. Teine kaugem parkla lõpp tühi. Mida peab kellegi kõrvale toppima kui ruumi küll?! Pärast kui müüma autot hakkad, siis aetaks kriipse- kraapse taga ja tõmmeldakse. Haiged.
"Laagri Selveri parkla lagi rikkus ära seal parkinud BMW X6 maasturi tagaluugi, poe kinnitusel vastab parkla igati nõuetele.
Poeparkla sissesõidu kohal on märge, et see sobib autodele, mill ekõrgus on 2 m. Viga saanud BMW kõrgus tehnilise passi järgi on 1,69 m."
Tere! Naiivne oleks mõelda, et meie potents. mõlkijad,kraapijad=mökud ei saa aru mida nad teevad--- kõik see on tingitud sellest, et otsene vastutus on viidud kindlalt juriidilistesse organitesse ehk "kurjategija" ei vastuta millegi eest !!!???. Omamoodi paradoks aga... rahvas on kindlalt "pihus". Miks on meil nii palju imelikke ja... "kohtulahendeid", mis nii mõnigikord arusaamatud-vigased-moonutatud. "Tarbeese"---see on õige aga... kuhu on jäänud lugupidamine oma rahva-kaaskodanike töö-vaeva vastu. On see siis nüüd märguanne ehk tulem üldise po...ismi=anarhia kasuks. Ilmselt on naiivne paluda midagi aga ikkagi, võtkem end kokku ja pidagem lugu iseendast ja kaaskodanike saavutustest.
Lugupidamisega T.
see pole probleem,vaid inimeste lohakus! ukse avad ju ka ettevaatlikult võõras kohas.veendud,et pole kõrgeid äärekive,torusid jm konstruktsioone.elektrilise luugi saab ju ka poole peale jätta,kui inimene suvatseb midagi ette võtta
Selgus et naine ja kallis BMW... mõttepaus. See on veel eriline kompott, seda enam, et bemmide vedrustus loksutab viimasedki ajukäärud segamini muude rupskitega. Nüüd saan aru küll, miks BMW figureerib tihti õnnetustes.
Sõitnud siis normaalse autoga. Isegi Caravelle saab oma luugi lahti lükata seal.
eks see näitab jälle hästi juhi olematut IQ-d kui tunduvalt kõrgemale avanev luuk vastu lage lüüakse ning pärast on kõik teised süüdi. ja neid on ka küllaga, kes katuseboksi või jalgrattaga katusel sellisesse parklasse trügivad.
Ostsin eelmisel aastal tutika auto. Nädala pärast oli parkimisplatsil jutid peal ja mõlk sees. Pidevalt leian peale pesemist väikseid kriime ja jutte, mida poleerimisega maha ei saa. Eelmise tutika autoga oli sama lugu, must värv oli ka ja väärtus langes müügis ca 3000EUR, tänu ajukääbikutele.
Mis on lahendus? Osta hall auto. Teine variant on invakohtadele parkida, kuna reaalsed invaliidid seiklevad tavakodanike kohtadel. Kellel kallim auto, julgelt pange invakohtadele, kui seal on ca 4-5 vaba kohta. Vaevalt et neid nii palju tuleb korraga.
no aga ära siis osta tutikat autot kui sul nii häda nende kriimudega on või siis pargi parkla kaugemasse tühja nurka või käi poes taksoga või lase auto ära kiletada. kasvõi uksed-tiivad. variante on palju, aga sinu aju suudab vaid ühe välja mõelda- invakoht. ehk ongi probleemiks puudulik ajutegevus ja seega invakoht õigustatud?
Asja? Vahet pole, kas parklas kõrval pargitud 500 eurine või 50 tuhat eurine auto. Teie ei ole seda ostnud ja teiste vara kahjustamine on tahtlik, kui uksi peksate vastu kõrvalseisvat autot.
Alguses kukkus seletama ning õigustama, et mis see üks mõlk ikka teeb, auto raudselt neid täis.
Käisime siis ümber minu auto ning ta tegi täiesti esimese mõlgi.
Juhuslikult oli kaasa korralik 20 kilone kovalda (äsja sel päeval ostsin, et viia maale), lendas see õla peale ning viskasin ka tema autole pilgu peale.
Ütlesin kah, et veel üks mõlk, mis see ikka su autole teeb.
Täna siis selline tore päev. Hommikul sattusin Tartus Prisma parklas pealt nägema, kuidas üks Octaviaga vanamees parkimiskohalt välja tagurdas nagu pime kana taga olevale masinale otsa, nii et masin vappus. Liiati veel kaks korda ka. Lõpuks sai ise ka aru, tuli välja, sügas mune natuke ja sõitis minema suht pohhilt.
Hiljem nägin sprodiklubi aknast, kuidas mingi eit pressis end parklas kahe auto vahele, kõige kitsamasse kohta, ehkki ruumi oli küll. Loomulikult siis uks prauhti lahti vastu kõrvalolevat autot. Tagumise uksega pani ka veel ühe paugu.
No ja nüüd siis koju jõudes, hakkan poekotti välja võtma autost ja mis ma näen - enda masinal rikutud nii esimene kui ka tagumine uks. Mõnusalt jutid sees ja värv maha kriibitud. No tra küll, kust need debiilid tulevad, kes ei suuda ust avada teist autot rikkumata. Ajab ikka sita keema küll niisugune asi.
Kui näed ühte, kes nii teeb ja ei kirjuta üles numbrit või ei teata politseile, siis ilmselt karma karistas sind su enda autoga. Tavaliselt igal pool on inimesi, kes midagi näevad või kuulevad, aga nende ükskõiksus ongi see, mis meile tegelikult kahju teeb.
Kuna Prisma parklas nägin juhtunut eemalt oma autot parkides, siis loomulikult ei saanud tonti kinni pidada. Ennastki pani imestama, et kõrval seisis mitu inimest, kellest ükski midagi ei öelnud ega viitsinud ka auto omanikku ootama jääda. Ise olin ainus, kes auto omaniku poest tuleku ära ootas ning talle juhtunust teada andis. Õnneks siiski üks pealtnäinu tuli veel, kel õnnestus ka lahkunud auto numbrit näha. Nii et antud juhul saab tont eeldatavasti teenitud karistuse.
Spordiklubis paraku näeb selliseid asju tavaliselt kolmanda korruse aknast trenažööril jooksmise ajal ja siis polegi muud teha, kui parkimishälvikuid kiruda.
See on ikka mõnel hämmastav oskus pressida end autoga kõige kitsamasse vahesse juhul kui kogu parklas on vabu kohti nii et tapab. Paljudel on muidugi ka see mentaliteet, et 10 sammu rohkem parklas tehes on võimalik vist infarkt saada või midagi hullemat.
Tavaliselt pargin suuremas parklas suts kaugemale otsa ja pärast poodi jalutades on ikka üsna tihti hea vaadata, kuidas samal ajal parklasse sinuga tulnud juht ikka kusagil ukse ees tiirutab ja kohta otsib.
Eks see inimeste puhas laiskus vist on.
Paar päeva tagasi parkisin oma poleeritud parsa eemale, et siriusest burxi osta.
Parasjagu nosisin seda värki kuniks üks kupee vend kukkus seal laiama oma masinaga 3x üritas tagurdada minu kõrvale ning vaevu-vaevu mahtus ikkagi ära kuigi teisel pool valitses tühjus.
Vast 25cm jäi tema juhiukse ja minu kõrvalukse vahele ruumi.
Ruttu sõitsin eemale ning tal oli nii hämmingus viltus lõust ees, et kuhu nii kiire hakkas?
See on ikka nõdrameelsete hälve osata nii vigaselt parkida ning teiste varasse pohhuistlikult suhtuda.
Õnnestus ka näha põlvamaal kuidas üks vihane juht raua kangiga pani sellise paugu vastu kõrval oleva auto ust, et sinna tekkis auk.
Isenesest polegi see paha mõte kuna teisiti need uksemõlkijad ei õpi.
Endal on olnud mitmeid juhuseid kus praktiliselt tühjas parklas pargitakse mõlemale poole kõrvale. Vahet pole kui kaugele poe sissepääsust enda auto on pargitud.
Kui ise kuhugi pargid siis tuleb kindlasti vaadata, et kas kõrvalolevas autos turvahäll või tool on sest siis on kriimud-mõlgid 90% kindlustatud.
Seda ma räägingi. Vahet pole kui kaugele pargid, kuigi parkla tühi. Aga mul lahendus., sõidan ja pargin juhuks poolt suhtes kinni. Las läheb pagassi kaudu sisse.
Oli juhus, koduhoovis mingid naisterahvad prõmmisid autouksega ja kohe minu masinat. Unesegaselt jooksin kohale signa peale ja kaasreisija mutt, kes oligi prõmmija, hakkad suure häälega tembeldama valetajaks...Ja selliseid suure häälega eitajaid on ennegi ette sattunud. Tundub mingi mustrina.
Tahtsin küsida neilt, kellel on autod nn. kere moldinguga, kas tehase pandud või ise, on sellest ka mingi abi mõlkide ärahoidmisel? Arusaadav, et mitte sajaprotsendiliselt, kuid natukenegi?
Kooliaasta saabumisega on viimase nädala jooksul kaks autot parklas ära kriibitud nii, et kriipija ise on tuimalt minema sõitnud. Ühel on manööverdatud üle kahe ukse ulatuv pikk vagu koos kriimudega, teisel esistange nurk pikalt (tiivakaarest stange esiotsani) ära kriibitud. Mõlemal on rikutud parem külg, nii et enne koju jõudmist loomulikult ei märganud, hilja kohapeale ka politseid kutsuda (ei mäleta ju enam täpset parkimisruutugi). Neist üks auto on alles paar kuud vana ja kaskoga. Teades, millised jamad kaasnevad avarii põhjustajale sündmuskohalt ära sõitmisega, pidi nende südametunnistus muus osas ikkagi väga must olema.
Kusjuures uuema auto pardakaameral on peal löögi andur, mis ka seisva auto raputamisest video salvestab. Kui kontrollima hakkasin, oli mälukaart täis, sest hiljuti sai sõidetud palju auklikel kruusateedel ja mälukaart oli lukustatud vanu "põrutusvideosid" täis, nii et salvestusfunktsioon ei rakendunudki. Täielikult omad vitsad...
"Nädalavahetusel ostlema minnes tasub olla parklas ettevaatlik, et mitte riskida üüratu kahjusummaga.
Sügisesed jahedad ilmad meelitavad siseruumidesse, mistõttu täituvad ka ostukeskuste parklad autodega, seda eriti nädalavahetuseti. Üha sagedamini esineb ka parklakahjusid, kus osapooli tihti rohkem kui üks. Mis on enimlevinud parklates juhtuvad õnnetused ja kuidas neid vältida?
Gjensidige sõidukite vanem-tootejuht Marko Privoi tõdes, et kaubanduskeskuste parklates tuleb ette pidevalt nii väiksemaid kui ka suuremaid mõlkimisi ja kraapimisi: „Vähenenud on õnnetustest mitteteatamine, seda võib seostada ilmselt parkimiskohtade laiemaks muutmise ja üldise teadlikkusega.
Nimelt on parklates kaamerad, mille salvestusi saab kasutada juhtumi üksikasjade selgitamiseks. See ja üldine liikluskultuuri taseme kasvamine on kindlasti abiks kindlustusandjale. Kui liikluskahju kõik osapooled on ausad, on ka kahjukäsitluse protsess kiire ja mugav,“ ütles ta."
Lihtne plekimõlkimine võib kaasa tuua kriminaalmenetluse.
Autoõnnetuse järel sündmuskohalt lahkumine on tänapäeval muutunud sagedaseks probleemiks. Ka väiksema plekimõlkimise puhul tuleks see kooskõlastada õnnetuse põhjustanud sõiduki juhiga või teatada politseisse, vahendas kindlustusgrupi Gjensidige turundus- ja kommunikatsioonijuht Kerli Reinholm.
Midagi pole teha, kaubanduskeskuste juures ikka kriibitakse uksi jne. Ja naisterahvaga (kes on selles jamas enamus "tegijaid") vaidlemine on ikka paras kadalipp.
On mingi abi auto kiletamisest?
Keegi oskab öelda, kas politsei kohale kutsumine õnnetuse fikseerimiseks (teise auto juht pole kohal/osapooled ei jõua kokkuleppele) midagi maksab ka? Autokoolis nagu mainiti, aga enam ei mäleta.
Igatahes.. nooremat generatsiooni on õpetatud juba nii, et eelnimetatud põhjustel tuleb politsei tuleb kohale kutsuda, et asi korda saada. Nüüd siis teate paremini, selle asemel et hit and run teha, l.ll :)
Ei seda politseid ega kedagi teist Sinu kahjustatud sõiduk. Ainuke asi mis toimib on täpselt sama teha. Ja samale kahju tegijale. Siis hakkab neile kohale jõudma.
Tahtsin küsida, kas teil on koduhoovis parkimisel ka neid mõlkimisi-kriimustamisi jne olnud? Mul endal kortermajas mingid süüdimatud naabrid - perekond. Mees on ohmu ja parkides masina kitsalt teiste masinate vahele, on aeg-ajalt alustsnud oma masina küürimise-puhastamisega (uksed muidugi kriip-kriips kriibivad naabrite masinaid). Naine samast ooperist - enne masinast väljumist avab ukse maksimaalselt lahti ja toetab naaberautole js siis hakkab vinnama oma keret välja siia- sinna, veel kodinaid ja koera jne. Normaalsest jutust aru ei saa...
Jäi ette üks Narva video, kus vist mingi peata kana lasi oma ostukäru autoteele veereda, tekitades isegi liiklusohtliku olukorra... Aga kui palju selliseid on lasknud südamerahuga veereda kärudel vastu parkivaid autosid..
Püüan mitte parkida bemmi-piidrite kõrvale. Täielikud jobud ja autoustega prõmmijad-kriimustajad. Kahjuks need **** leiavad ise tee mu auto kõrvale enda sarad sättida. Kusjuures nende rahvusest ei sõltu midagi.
Midagi head ka. Viimasel ajal on märgata veidi laiemate parkimiskohtade joonimist, vähemalt pealinna mitme ostukeskuse ja haigla parklates on see nii. Ei oskagi öelda, mis põhjusel, aga abiks ikka.
Küll aga tekitas kerget hämmingut Tondi Selveri parklas poega piirnevate parkimiskohtade diagonaalse asetuse muutmine otseseks. Ja ka kõrval asuva teeninduse pool. Vana lahendus oli palju mugavam ja turvalisem. Võitsivad ehk paar kohta juurde, aga jukerdamist on seal nüüd tunduvalt rohkem.
Omaette küsimus on ka juba aastaid lagunev teekate parklates. Omanikku nagu ei huvitagi, et inimesed oma autot nende poe külastamiseks veel ekstra lõhkuma peavad. Tallinn võiks mupo koerajunnitajatega võitluse kõrvalt ka parklaid kaardistama saata. Kindlasti on kuskil olemas üldise heakorra eeskirjad, mis aukude omanikele nende täitmist võiksid meelde tuletada. Kasvõi rahatrahvi hirmus, kui muidu ei oska või taha.
Tõesti on vana bemmiga hea parkida, sest kõik hoiavad kaugele. Oma kogemus selline. Polnud kordagi probleemi 2 aasta jooksul, et ma oma autosse peaksin sisse pugema. Tõeliselt positiivne kogemus. Vana bemmi omamise halb külg oli see, et kippus ligi tõmbama igasugu naljakaid vennikesi, kes tahtis suitsu, kes küsis tuld ja need juhtumised leidsid aset poodide parklates!
Selle asemel, et vinguda probleemi tagajärgede üle, võiks proovida leida lahendus, et kuidas tekkivat probleemi üldse vältida. Isiklikult kõiki inimesi ei tunne, kuid tundub siiralt kahtlane, et keegi tahtlikult kellegi teise autoust mõlgiks. Parkimiskohad sedavõrd kitsad, et turvatoolis või - hällis lapsi on keeruline sellistes olukordades kinni panna ja lahti teha. Lisaks on meie seas ka kogukamaid inimesi, lisaks ka vanemaid. Võid ju ise proovida teistest eemale parkida, et oleks mugav autosse siseneda ja väljuda, kuid tihti ikka keegi pargib natukene hiljem kõrvale.
Ja lõpuks, miks üldse hädaldada. Hindamatu young- või oldtimeriga poe parklasse niikuinii ei pargi, kõik see muu, mis meie tänavatel liigub, see ju tavaline tarbekaup. Mul puudub igasugune ülevaade sellest, kas ja kui palju mingeid mõlke mu autoustel on, autod on sõitmiseks ja kasutamiseks, olgugi et isiklikud autod on keskmisest väga palju erilisemad ja haruldasemad.
Väga ükskõik kuidas sinu auto välja näeb, koristad seda seest, pesed väljast, remondid või mitte, on sul see auto mõlke täis või pole- ükskõik. Suudetakse küll autost väljuda ilma kõrvalolevat masinat ustega või mingit muud moodi kahjustamata! Sellistele ustega vehkijatele sama tagasi teha ja korralikult, siis hakkab neile ehk kohale jõudma. Aga lahendus kah, ise vahel kasutan vana jeepi ( rauast asmelauad jne) ja oi üllatust- suudetakse küll vahet pidada ja ilma ustega vehkimiseta hakkama saada. Huvitav miks siis?!
Auto on tarbeese PUNKT!
Kas te tormate kohe parandusse ja värvija juurde, kui nt. laps teil külmkapi ära kriimustab?
Loomulikult, peab auto olema korras ja puhas aga mingite mõlkide ja kraapsude pärast paanikasse sattuda?
Isiklikult eelistan teiste uksi puutumatuna hoida aga kui mõni ahv ikka kõrvale parkida ei oska, siis pole midagi parata.
Mul isiklikult on ta ikkagi suvila ja tegelt ka talvel öömaja. Oksapesu on ta piisavalt saanud kuid uksega tehtud mõlke pole kuskil, ukse peal olevad plastikud on selle ära hoidnud tõenäoliselt. Ei saa teda puhtalt tarbeesemeks pidada, viib ja toob mind kohtadest, kuhu muidu ei satukski, kaitseb ja pakub vihmavarju. Rohkem selline mehaaniline sõber :)
Mina ei ole nõus sellega, et nn. invaliidide parkimiskohad on ukse ees ja tunduvalt laiemad kui tavakohad. Enamus nendest nn. invaliididest omavad ju kahte vahel ka kolme jalga. Mõnda olen näinud natuke lonkavat, aga invaliid ta küll pole. Üks invaliid põhjendas parkimise vajadust ukse ees sellega, et tal on süda haige. Esiteks peaks südamehaige just rohkem liikuma ja roolis on selle haigusega inimene ju potentsiaalne riskiallikas. Mina soovin, et parkimiskohad oleks piisavalt laiad, et ma ei peaks auto sisse pugema nagu varas.
Jee.kim- esitasin konkreetse küsimuse. Miks osatakse siis kui ma raudu täis jeebuga poe parklas pargin- siis osatakse väga hästi uste lehvitamiseta hakkama saada? Siis savad kõik turvatiolid sisse ja saavad ka ise sisse. Aga muidu ei mahu?!
Ei ole punkt. Koma peaks olema. Paljude jaoks on. See, et Sinu jaoks on punkt (tarbeese), ei ole vastuargument sellele, et kellegi jaoks on siiski rohkemat. Jumal tänatud, et maailm on värvilisem nii Sinu kui minu omast.
Samas probleemi lahendus on ülilihtne - Prismad on avatud ööpäevaringselt. Igaüks võib minna sinna ajal, kui hiigelparklad on täiesti tühjad ja saab sealt osta kõik eluks vajaliku. Kui see oleks paljude jaoks oluline, lisanduks sinna öönishi ka teisi poekette. Väikeste maapoodide puhul on see enamjaolt nagunii pseudoprobleem.
Aga parim vaktsiin nende mõlkimiste vastu on just nimelt rääbakas ja mõlke täis auto. Keegi ei pargi kunagi kõrvale:))
Mul naine ka ühe korra suutis tuule tõttu kõrval olevale autole uksega litaka panna. Suht elunäinud Audi oli, aga mine tea - võib-olla talle väga kallis masin. Jätsin kojamehe vahele kirja koos kontaktidega, kus seletasin, mis juhtus ja pakkusin välja, et helistaks ja vormistame kindlustusjuhtumi. Tundub, et teda väike lisamõlk ja täke ei huvitanud, sest ühendust ei võtnud, aga puhtalt südametunnistuse tõttu ikkagi hea tunne, et kiri sai jäetud.
Ise pargin enda auto alati uksest suhteliselt kaugele või mõne uuema/kallima auto kõrvale, sest uusi asju hoitake üldiselt hoolikamalt. Tagasi tulles tihti ikka mõni idu küljealla parkinud nii, et vahest keeruline autosse pääseda.
Jee.kim ile- las lasevad siis oma laenusaanide ustega vastu, mul ükskõik. Peksavad oma käru värvi maha ja uksed mõlke täis. See nende endi probleem, mis peas.
Jeek- imile,- väga tore ju. Milles on siis probleem? Kordan uuesti kuna siin mõni aru ei saanud- kolkige oma laenusaanide ustega vastu kõrvaldeisvat maasturit mis raudu täis, ei huvita absoluutselt. Ikka ei saabaru?
Eks tuleb hakata vahele võtma selliseid jobusid. Kõige parem on vist tagumiste tumendatud klaasidega autoga. Istud natuke tagaistmel ja ootad kuni esimene joobar teeb põmaki vastu su ust. Miks tumendatud? Sest kui istud nähtavalt autos, pole siiani ükski selline m... julenud kolksatada.
Kuu tagasi sai mu "kiirestisõitmise auto" külje peale täpselt "disainivoldi" kohale sellise obaduse, et see paindus kausina sissepoole. Paraku naine sõitis, kes ka pargib nagu naine (nina suunaga parklast välja ja tagurdab alles pärast parkimiskohalt väljumiseks), nii et kaamera löögiandur aktiveerus ja tegi paariminutilise video auto ees murul tatsavatest tuvidest:). Taha poole suunatud kaamera aktiveerus samuti ja filmis parklat, kus filmimise hetkel polnud kedagi läheduses. Ei tea, kas oli kellegi pohhuism või tõesti suure tuule tõttu lendas mõni laps ise uksega kaasa ega saanud midagi parata. See on vbl isegi kõige suurem parklamõlk, mis kunagi saadud (õhukese plekiga "riisikuivatile").
All artiklis räägitakse üsna täpselt, kuidas praktiliselt kõik meie ketipoed ja ostukeskused on parkimiskohtade vajalikud mõõdud tuima rahuga väiksemaks jooninud. Mõni rohkem, mõni vähem, suurtest pole keegi puhas poiss.
Kuna artikkel on nutumüüri taga ja mitte ainult parklate teemal, teen olulisemast siia kopipasteedi. Esmalt tegelikud parkimiskohtade laiused
Parkla Parkimiskohtade laius
Bauhaus Rocca Al Mare 2,5 m
Haabersti Rimi 2,5 m
Järve Keskus 2,47 – 2,5 m
Kakumäe Selver 2,5 m
K-Rauta Haabersti 2,5 m
K-Rauta Tondi 2,39 – 2,53 m
Lasnamäe Centrum 2,5 m
Tondi Selver 2,45 - 2,5 m
Mustakivi Keskus 2,44 – 2,48 m
T1 2,45 – 2,5 m
Ümera Maxima 2,5 m
Edasi kah tsitaat artiklist:
# Linnatänavate standardi järgi peab sõiduauto parkimiskoha tavalaius olema 2,6 meetrit.
# Kaubanduskeskuse jt suure käibega parklate parkimiskoha vähim laius on 2,7 meetrit.
# Järve Keskus on tänaseks parkimiskohad nõuetele vastavaks jooninud.
See, et on kitsam, pole küll vabandus, aga paneb ühtlasi mõistma suuremate autode omanike frustratsiooni, kes lugupidamisest teiste vastu ei taha parkida üle mitme parkimiskoha, kuid samas seisavad siis tobeda valiku ees, et kõik peavad väljuma autost ühe poole uste või üldse tagaluugi kaudu. Me oma Mersuga pargime kah juba teadlikult alati parkla serva ja ruudu ühte serva nii, et jääks kõrvalolijaga suurem vahe ja kõik saaksid väljuda ühelt küljelt pika lükandukse kaudu (parkla serv tähendab, et mõnikord on teisel pool väga lähedal nt sein, mingid turvatorud, ostukärude katusealune vm) - arvatavasti osaliselt selle parkimisstrateegia tõttu pole 2a jooksul ka ühtegi parklamõlki sinna veel korjata jõudnud.
Juhtum leidis aset 17.10.2021 Lõunakeskuse parklas keset päeva. Ilus ilm, valimistepäev jne. Poest väljudes avastasin parempoolsel tagumisel uksel mõlgi. Paistis silma, sest endal on tume auto, aga kahjupõhjustajal valget värvi. Võtsin kohe ühendust turvafirmaga G4S, sest sündmus toimus valgel ajal ja ka kellaaeg oli täpselt tuvastatud. G4S turvatöötajad olid väga abivalmis ja koostööaltid. Kohe tuvastati võimalik kellaaeg ja kahjupõhjustanud valge audi linnamaastur. Aga numbrit ei nähtud, sest kaamera kaugel või ei tohtinud näha. Nii G4S kui kindlustus soovitasid teha politseisse avalduse. Tegin avalduse ja kaks päeva hiljem võttis minuga ühendust politseiametnik. Avaldati soov, et saadaksin pildid. Saatsin pildid ja nädal hiljem helistas politseiametnik, kes seekord oli naissoost. Vestluse algus oli igati ametlik ja mõistev, aga esimesel võimalusel viidi jutt sellele, et tegelikult on tegu kindlustusjuhtumiga ja G4S ei SUUDA videot leida. Saatsin G4S- i meili, kus esitasin vastava päringu video kohta. Taaskord kiidan G4S inimesi, kes kinnitasid, et video on olemas. Politseiametnik valetas sõnaotseses mõttes. Seda saab kinnitada kõne väljavõttega. Sain aru sellest vestlusest nii, et politsei ei taha sellega tegeleda. Samas kindlustus väljastas garantiikirja pea 400 eurile, millest omavastutus on 100. Ja nii see menetlus unustuse hõlma vaikselt vajub.
Samas nende mõlkidega on nii, et mõni auto lihtsalt korjab neid külge.
Kas sa politsei sisekontrolli informeerisid sellisest juhtumist? Kui ei, siis võiks seda teha. Isegi kui sulle vastaja oli TA, siis noomituse saab kindlasti seestpoolt.
Ohh,kui hea on ikka maal elada...Ei olegi aastaid suurlinnas mõne suure kaubanduskeskuse parklas oma autot parkinud.Ma isegi kujutan ette,kuidas see olukord võib seal välja näha tipptunnil.Meie ühiskonnas tekib autosid ja muid sõidukeid üha juurde ja lõppu ei paista kuskilt.Inimesed tahavad oma elus võimalikult palju ära teha ja siis muututaksegi lohakaks ja nii need mõlgid tekivad.Ma mõistan,et võib ikka päris kitsas olla aga seda enam tuleks olla ettevaatlik,et enda ja teiste sõidukeid ei lõhuks.Kui kogemata midagi sellist juhtubki,siis tuleb oma viga tunnistada ja selle eest vastutus võtta.Ma mäletan,et aastaid tagasi nägin Ülemiste parklas,kuidas üks matkaauto tagurdas parkivale autole otsa.Andsin matkaautojuhile sellest teada ja Ta vaatas,et tõesti on Tema valge auto küljes,teise auto värvi ja ütles,et Ta tõesti ei saanud aru,et selline asi juhtus aga tunnistas oma viga ja ütles,et jääb kannatanut ootama või kirjutab Talle kirja.Mina ei ole sõiduautost suurema autoga sõitnud,kuid võibolla tõesti sel juhul ei pruugi aru saada,kui midagi sellist juhtub.
Õhtulehelt õpetusõsnad, kuidas vältida parklas kõkse.
"Parkimine on üks olulisemaid oskuseid autojuhtimisel, kuid kahjuks võib see mõnikord osutuda keeruliseks. Selles artiklis räägime lähemalt, kuidas vältida õnnetusjuhtumeid ja kahjustusi parkimisel ning jagame kasulikke näpunäiteid, mil moel tagada oma auto ohutus ja vältida otsasõite pargitud autodele. Tutvustame ka mõningaid parkimisvõtteid ja strateegiaid, mis võivad aidata teil paremini navigeerida kitsastes ruumides ja keerukates olukordades."
Sain ka siis Antslas uue Grossi poe ette pargitud. Esimesena paistis kohe silma, et parkla jooned on nii laiad, et pargi või risti mõni väiksem auto. Tegin ukse lahti ja uks ei ulatunud veel jooneni. Eelmisel autol olid kortermaja naabrist kaks noort emandat mõlemad küljed korralikult ära äestanud.
Lihtsalt mõned ongi ajupuudega ega oska mõelda. See on sama teema kui autode,majade ,trepikodade,korterite uksi lihtsalt tagantkätt jõuga kinni prõmmida. Kasvõi keset ööd. Iga ukse saab avada ja sulgeda mõistlikult ja vaikselt.
Mis see korteriuste prõmmimine siia puutub? Minul käib ukse snepper nii kõvasti, et peangi väikese hooga kinni lööma. Ei hakka ju iga kord võtit sisse toppima, et hiirvaikselt kinni lasta - mis selle snepperluku mõte siis on.. Anna andeks, kui häirib. Ei oska muud soovitada, kui tuleb sel juhul maja osta. Korteris peadki arvestama enda ümber elavatega, kes võivad ka mingil määral oma elutegevusest märku anda.
Elangi majas see ei puutu siia.
Kuna oman ka üürimiseks kortereid siis ikka häirib küll, kui ei osata trepikoja ust inimlikult sulgeda või mõni peab oma korteri ust ka öösel paugutama. Eriti kui korter esimesel korrusel trepikoja kõrval.
Just kortermajas võikski inimesed rohkem kaaselanikele mõelda.
Sama analoog on autoga kes sulgeb mõistusega kes lihtsalt suvalt paugutab.
Ega paljud ei teagi, et uksi saab sulguma panna ka ülivaikselt- kortermaja välisuksele sulgur ja korralikult paigaldatud uks sulgub vaid õrna klõpsu saatel. Enamikel ustel see ongi nii kui uuemad metall või puituksed. Aga ka sulgur väsib ja hakkab lõpuks ust prõmmima ja lohakamad korteriühistud ei lase seda välja vahetada ning nii käibki üks pidev paugutamine. Selle nn snepperluku kohta võib sama öelda- korralik lukk ja korralik uks sulguvad õrna klõpsuga, aga kui midagi peetis, siis peadki ust kõvemini lööma. Inimesed lihtsalt ei teagi, et uks võib vaikselt sulguda, nad ongi harjunud eluaeg neid taguma ja eks seegi lõhub ust ja lukku.
Ma ise ostsin omale kunagi korteri ja üürisin seda aastaid välja, nüüd juba mõni kuu olen ise sees elanud. Juba aastaid tagasi mäletan juttu mingist välisukse probleemist, mis tuli KÜ koosolekul jutuks. Ise selle aja jooksul erilist huvi ei tundnud majas toimuvast. Jälgisin, et maksud oleks makstud ja vahest harva käisin ka mõnel koosolekul. Kuna teadsin, et on tegus KÜ, siis usaldasin neid ja andsin digitaalselt allkirju. Nüüd aga tuli välja, et välisukse probleem polegi lahendatud.
Mul juhtus paar korda, et ei saanudki majja sisse, kuna võti kord keeras, siis enam ei keeranud...nii nagu jumal juhatas. Rääkisin mõne elanikuga ja seda lukku olla remonditud ja igasuguseid vigureid tehtud aga ikka probleem. Ma siis võtsin asja käsile, et midagi oleks vaja teha kuna ei tahaks ukse taha jääda. Päeval saan lõpuks ikka sisse aga kui on vaja ust lahti saada hilja õhtul või öösel ja ei õnnestu, siis ootangi hommikuni, kuni keegi majast väljub või. Tänu minu teema algatamisele otsustati lukusüdamik ära vahetada. Nüüd olen alati ukse lahti saanud aga kuidagi imelik lukk on, peab mitu keerdu peale tegema, et saaks lahti. Üks korteriomanik rääkis, et probleem on uksega paugutamises ja aasta pärast on jälle lukuga probleem. Nüüd olen tõesti tähele pannud, et issanda loomaaed on tõesti kirju ja mõni kohe ei oska või ei taha ust normaalselt sulge...metalluks ka veel ja kivimaja. See vibratsioon ju kõik mõjub. Sulgurit nagu ka ei ole kuigi kunagi nagu oli. Ei peagi ust ju hiirvaikselt sulgema aga kui inimene läheb näiteks välja ja uksest välja saades laseb uksel lihtsalt hooga kinni minna, siis see ei ole normaalne käitumine. Ega ma sedagi tea, palju majas omanikke elab ja palju üürnikke aga kirju seltskond on küll. Ei teagi, mida teha.
Nüüdisaegsed luku ja riivisüsteemid pole kõik oma hinda väärt. Minge vaadake, lukuvastuse pleki äär, üle mille peab libisema tuuleriiv, on täiesti terav. Alguses käib uks kinni vaikselt, pärast enam mitte sest tuuleriivile on juba sälk sisse kulunud. Oma majal viilisin kokkupuute kohad ümaraks ja lisasin valget määret. Loomulikult annab igat moodsat ust kallutada ja tõsta.
„Ligi pool kõigist autodega juhtuvatest õnnetustest leiab aset parklates. Kindlasti saab üht-teist ära teha, kui vältida tipptundidel kaubanduskeskuste ja poodide külastamist. Aga ka siis, kui oled ise väga hoolikas, ei saa välistada seda, et näiteks keegi lööb enda auto uksega sinu sõidukile mõlgi. Kusjuures ka see on liiklusõnnetus ning tuleks sellena registreerida,“ täpsustas Kruus.
Härra Kruus ei valda ilmselt teemat. Või on delfi tibinad järjekordselt ilukirjandust paljundanud.
Liiklusõnnetuse definitsioon on Liiklusseaduses: juhtum kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise .... jne.
Kui äsada parklas uksega - ei näe autot liikumas. Seepärast kukub ka kogu edasine konstruktsioon sündmuskohalt lahkumisest jms kokku.
Täitsa tavaline kahju tekitamine. Kui süüdlasel on vastutuskindlustus (tuleb automaatselt kaasa ka paljude pangakaartidega) maksab kindlustus. Kui ei siis omast taskust ja liikluskindlustus ei puutu asjasse. Kojamehe vahele jäetud telefoninumber on umbehää.
Ausalt, enam ei saa aru, vanad olijad kes teisi õpetavad ei suuda isegi googlist mõnda rida leida. Ja mitte ainult selles teemas. Kirjutasin, võta ühendust kindlustusega ja pilt selge. Veel parem kui mõni koolitus käidud.
Põrgu on vist jäässe läinud, viimase kuu jooksul juba teine kord, kus mati1212 täitsa selget ja tõele vastavat teksti kirjutab.
Parklad ei erine tavapärasest liiklusest ning ka seal kehtivad samad reeglid, mis mujal liikluses.
Kui on teada kahju tekitaja, siis hüvitatakse kahjud liikluskindlustuslepingu alusel. Oluline on juhtum fikseerida ja esimesel võimalusel kindlustuse poole pöörduda. Pöörduda võib nii enda kui süüdlase kindlustusseltsi.
Kui pole teada, siis ikkagi enda seltsile teada anda, vb saad kaskokindlustuse omavastutuse tagasi kunagi.
Eduka googeldamise tulemus on jah Liikluskindlustuse seaduse punkt mille järgi hüvitatakse uksega tekitatud kahju :)
Erandid kui kahju ei hüvitata:
9) kahju, mille puhul ei ole tegemist sõiduki kui suurema ohu allika tekitatud kahjule iseloomuliku kahjuga, välja arvatud sõiduki uksega teisele sõidukile tekitatud kahju;
Mis aga ei luba sellegipoolest uksega kolaka andmist liiklusõnnetuseks nimetada.
