huvitav, miks naastukummardajad ignoreerivad naastude oluliselt halvemaid pidurdustulemusi märjal ja kuival asfaldil - sellised need põhimaanteed ju tavaliselt on, ka lumega talvedel - ja ülla-ülla, kiirused on neil suuremad, kui kusagil külavahel, tavaliselt. Suunastabiilsusest ei ole suurt mõtet rääkida, nael põhimõtteliselt ei hoia suunda - tõsi, nn põhjamaa lamell on üsna lähedal sellele.
Äärmused kipuvad domineerima taas.
Naljakas on väide, et naast kiilasjääl ei tööta, kui ka see, et naastuga sõidavad tõelised mehed vms :-)
Kuigi ma kaldun üsna selgesti olema lamellrehvi eelistaja, siis see mingil juhul ei tähenda, et ma kuidagi naastrehvide vajalikkusesse üleolevalt suhtuksin. Näen täiesti selgelt, et on piirkondi ja olukordi, kus nende kasutamine õigustab ennast kuhjaga ning kuigi lamellrehvidega saaks enamus juhtudel hakkama (mõnes olukorras siiski ei saa kah), siis kui iga päev on vaja kümneid või koguni sadu kilomeetreid läbida jääl, siis ma valiksin ise samuti naastrehvi. Nii tegin ka kui mõni aasta tagasi käisin lastega Soomes Himosel suusatamas. Majutuskoht oli nõlvast ca 80km kaugusel ning mäel käisime kahel päeval. Õhutemperatuur oli mingil hetkel -26. Läbisõiduks kujunes natuke alla tuhande kilomeetri ning ca 80% sellest tuli sõita kiilasjääl. Tänu naastrehvile sain sõita oma tavapärases tempos ning erilist ajakadu ei tekkinud. Kiirteel sai ka üsna tõsiseid mitmikavariisid nähtud aga ise õnneks ohuolukordadesse ei sattunud.
Paar aastat tagasi käisin uuesti perega Soomes ning sedakorda Tahkol ja igaks juhuks sai jälle naastrehvidega mindud, kuid jääl õnnestus liigelda vaid mõnikümmend kilomeetrit.
Ennast vaatleja rolli pannes on naastrehvide ülemäärase austamise juures kaks peamist probleemi - neid kasutatakse massiliselt valel ajal vales kohas (sest äkki ... blablabla) ning kui need on kord paigaldatud kiputakse liiklema nii nagu oleks tegemist rööbassõidukiga. Näiteid valedest hinnangutest on juba siingi teemas toodud.
Eespool mainiti juba naastrehvi kehvasid omadusi asfaldil liigeldes ning see on ohutuse aspektist üks peamisi põhjuseid, miks ma eelistan kasutada (kõva seguga) lamellrehve. Pidurdusteekond ja kurvikiirus (auto käitumine põdratestis) on märkimisväärselt erinevad. Põhitrassidel liigeldes tähendab see, et ka korraliku talve puhul sõidad enamuse ajast piiratud ressurssidega, sest oled nn jäärehviga asfaldi peal.
Teine oluline põhjus on müra. Enamus autod küll pakuvad piisavalt head müraisolatsiooni, et ei ole põhjust rääkida salongi kostuvast naastukrõbinast. Küll aga ei ole ka väga hästi isoleeritud alusvankri/vedrustusega autodel pääsu salongi kanduvast madalsageduslikust mürast. Inimeste tundlikkus on erinev ja paljud ei pane seda tähelegi, minu jaoks on see (pikkadel maanteesõitudel) üsna häiriv/väsitav asjaolu.
Kolmas, ja ohutuse aspektist võib-olla isegi peamine põhjus, miks eelistan ka jäistes oludes lamellrehve (et mitte öelda kardan naastrehve) on see, et kiirused lähevad naastudega liiga suureks : - )
Anonüümikule: siin teemas võtavad ju sõna piisavalt inimesi, kes kasutavad paraleelselt (eri autodel) naastusid ja lamelle - on kursis ja kasutavad mõlema parimaid omadusi selleks kõige paremini sobivas kohas. Oleks ajuvaba kasutada nende mõlemate omadusi vastupidiselt just kõige sobimatutes kohtades:)
Naaste pole kiilasjääl vaja mitte niiväga sõitmiseks, vaid kohalt ära saamiseks. Eriti siis, kui koormaga käru sabas ja ülesmäge minek. Puhtalt ohutuse mõttes, et terve kolonn maanteel ei peaks end seismiseni pidurdama ja seejärel minut-paar selle käruga lamelliuskliku pidamise piiril kiirendama.
"huvitav, miks naastukummardajad ignoreerivad naastude oluliselt halvemaid pidurdustulemusi märjal ja kuival asfaldil"
Defineerime siis "oluliselt halvemad" tingimused numbrite näol (NB 2016a numbrid, uuematel võivad need vahed erinevad/veelgi väiksemad olla): https://www.upload.ee/image/9563411/Naast_vs_lamell_TM2016.J
PG
EDIT 28.02: Legend: SINISED on naastud ja oranžid lamellid
Bridgestone lamell kuival: 34m vs naast 33,9m vahe +0,3%
Pirelli lamell kuival: 34,1m vs naast 34,9m vahe -2,3%
Continental lamell kuival: 34,7m vs naast 32,7m vahe +5,8%
Michelin lamell kuival: 35,6m vs naast 32m vahe +10,1%
Goodyear lamell kuival: 36,1m vs naast 32,8m vahe +9,1%
--
Bridgestone lamell märjal: 43,9m vs naast 39,4m vahe +10,2%
Pirelli lamell märjal: 40,4m vs naast 37,8m vahe +6,5%
Continental lamell märjal: 42,4m vs naast 39,2m vahe +7,6%
Michelin lamell märjal: 41,9m vs naast 37,4m vahe +10,7%
Goodyear lamell märjal: 37,3m vs naast 40,4m vahe -8,3%
--
Niipalju siis "oluliselt halvemast" pidamisest :-)
Nüüd kui natuke nendest numbritest kaugemale mõelda (mõni äkki suudab, aga kui ei suuda, siis pole vaja enda vastu liiga karm olla), siis legaalsele kiirusel või isegi +10...15km/h liigeldes ei ole võimalik sattuda olukorda kus KUIVAL või MÄRJAL teel ei tule rehvide kehvema pidamise tõttu auto kontrollimisega toime, sest rehvide pidamise piir on tüki maad kaugemal kui liikumiskiirus seda nõuab. Kui nüüd aga legaalsel või +10km/h kiirusel liigeldes lumel/ jäistes oludes (mis pealegi võivad üllatada) on see piir kohe sealsamas - ehk siis ma hea meelega kaotan natuke kuival/märjal sõiduomadustes kui et annan natukenegi tagasi libedate olude omadustest.
Selles osas olen täiesti nõus, et lamell hoiatab varem - juba poes kauba kirjelduses on hoiatus juures "lamellkumm" :-) :-)
Seda kuradi Goodyeari pole mõtet kiita - täielik saast nii naela kui naelata. Ma pole viimased 20 aastat aru saanud, miks ta testides nii hea paistab..
nonääd siis- meie autodel juba aastaid guudjeer all olnud ja nüüd guudjeeri odavbränd sava eskimo ning ei kurda üldse. seega rehviteema on nagu õllegagi- mis ühele solk, see teisele mõnus rüübe.
seega ilmselt on rehvivaidlus mõttetu, sest meil lihtsalt leidub inimesi, kes ei oska libedaga sõita. nagu piltidelt näha, on kahe lapse ema chrysleril naastud all- oli siis neist abi?
Firma masinatel meil ka kõigil naastud all. Mingi talv tagasi sai töösõit Lõuna-Eestisse tehtud ja ühel teelõigul sai siis külg ette võetud kergelt. Too hetk mõtlesin, et krt kui hea, et nael all oli, sest muidu oleksin kraavis olnud.
Nüüd hiljem iskliku masina lamelliga ka igasuguseid teid sõitnud olles, pole kordagi auto "käest" läinud. Minu jaoks järeldus, et naelad all lihtsalt tekib see võlts turvatunne ja sellega kiiruse kasv koos end liiga lõdvaks laskva olemisega, ning seda isegi lörtsisel teel näiteks, kus naelast pole tegelt s..tagi abi.
Täna Tallinnas siis jälle suht sopane olek majavahelistel teel aga suured teed ilusti soolaga puhtaks sulatatud...palju siin jälle seda naela vaja on?
"..."-le, Chrysleril tunduvad all olevat naastutamisvõimalusega lamellrehvid, millele pole naaste pandud - naastu augud oleks nagu lund täis. Aga noh, fotolt ei saa hästi aru muidugi. Kui aastaid tagasi tallinnast Lõuna-Eestisse padumaale kolisin, sai ka selliste lamellidega 5 aastat sõidetud, aga hiljem läksin üle naastudega lamellidele, sest suhteliselt palju on kõrvalteedel ja "mägedes" sõitmist. Tänavu on jah talv selline nagu on, aga mõnikord on eriti varahommikul jäävärki. Ja viimaste päevade lumesajuga on väiksematel teedel lumi pressitud kõvaks jääkihiks. Et autoks on "kastikas", mis teatavasti tagaveolisena on suht ebastabiilne, siis käib sõit neliveolisena.
lamellid on kõigis neljas väljatoodud kategoorias oluliselt paremad, kui naelad.
Esimesed 8 kuival asfaldil pidama saavat rehvi on kõik lamellid.
Esimesed 9 märjal asfaldil pidama saavat rehvi on kõik lamellid - ÜHE erandiga, Goodyear. Seesama Goodyear on aga kuival asfaldil 17.nes.
Kesk-Euroopa lamellid, mida siin võrdluses ei saa aru, kas on või ei ole, on üldiselt veel paremate pidurdusnäitajatega, suunakindlusest rääkimata.
kui teeksid põhjalikumat uurimistööd, mitte üksikute nopete vehkimisega, näeksid, et rootsi teaduslikud testid näitavad lamellile 25% paremat asfaldipidurdamist. Tehnikamaailma taolised testid paraku jäävad suht kaugele teaduslikust lähenemisest, need mehed on heal juhul keskkooliga ühele poole saanud.
Põhiprobleem on see, et ajakirjad testivad uusi rehve, aga liikluses sõidetakse teise või isegi viienda talve rehvidega.
"maaks, paned ju natuke segast." - jah ja vabandan selle pärast. Nimelt mälu hakkab alt vedama (vanust kaha juba), seepärast sattus mu eelmisse posti sisse oluline viga - nimelt on SINISED naastrehvide tulemused.
Parandan ka eelneva postituse :-) https://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=77761 https://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=77762
EDIT: Seda "rootsi teadlaste" juttu kohe ei märganud, aga +12p selle eest, tegid mu päeva paremaks :-) :-)
Ja võibki öelda kõige kohta. Ja ütlevad need naastukummardajad, et kui juhtub see üks kord olema, siis naast hoiab hullema ära, aga nagu näha, võib pauk hoopis teisest luuavarrrest tulla ja isegi testivõitjast pole siis s
... paluks viidet, kus naastu kasutajad väidavad, et kui panen naastu alla, siis sõidan nagu mööda relsse ja füüsikaseadused ei kehti. See on lamellimeeste arvamus, et naastu kasutajad nii mõtlevad. Siililegi selge, et füüsikaseadused kehtivad kõigile. Kõik siis need naastudega avariide postitajad arvate, et lamellidega poleks juhtunud? Kuradi naiivne peab olema? 22 aastasel pole üldiselt kogemusigi ja paljudel puudub ohutunne. Olen ise andnud õppesõitu inimesele, kellel oli ohutunne null. Pea laiali otsas, liiklusest polnud aimugi.
Funktsionaalne, kas lamellid ostetakse iga aasta uued ja ei sõideta teist või viiendat hooaega? Ja lamellid lähevad aasta aastalt sina paremaks?
mida rohkem ma seda teemat loen, seda enam tekib veendumus, et lamelli kasutjad on idio*did. nagu bmw omnikud, miski nähtamatu tõmbab neid ligi. ehk mitte iga lamelli kasutaja pole idio*t, aga igal idioo*il on lamellrehvid.
Neid "kallutatud" artikleid ilmub ajakirjanduses iga päev.Alles eile õhtul üks rääkis jälle kõigi nimel ,ometi pole minu arvamust keegi küsinud.
Jumala pärast las igaüks sõidab sellega millega tahab.Selle artikli pärast ei hakka mina küll lamellidega kiilasjääl uisutama.
Mul hetkel leiutamisel talverehv, mis töötaks erinevate tingimuste jaoks. Kui vaja on rehv lamell, kui vaja vajutan salongist punast nuppu ja naastud kasvavad kui sügisesed seened maapõuest. Ekstreemsete olukordade jaoks on ka kolmas nupp, mis viskab korralikud piigid rehvist välja. Nendega on hea kiilaka peal rada lasta.
Ahjaa...kandilistele rehvidele ootan praegu patenti, kuidagi ei taha edeneda see bürokraatiamasin.
#Kord 20 aasta jooksul oli libe.see on tõesti igati väärt õigustus sõita 8 kuud aastas naeltega
Mis point on selliseid muinasjutte välja mõelda? Või kes sõidab aastas 8 kuud naeltega? Iga talve jooksul esineb korduvalt selliseid olusid. Alati mitu päeva järjest ühtejutti, nädal on pigem erandlik. Panen siia kah selle netist rotitud pildi, et oleks tegelik elu kah ikka silme ees... tahad, et keegi Sulle lamellidega seal vastu tuleks? Või töökohast ilma jääks, kuna ei pääse suure maanteeni, et linna tööle sõita? See 8 kuu naastu jutt on tahtlik foorumi trollimine, võta seda kui hoiatust.
# Linnas lamell, maal naast. Ise kasutan linnaelanikuna lamelli ja nii jääb.
Ei ole vale, aga selline üldistus on meelevaldne. On mitmeid linnaosasid, kus hoovist kõrgele tänavale (linn on otsustanud tänavaid kogu aeg tõsta!) ei pääse iga kord ka naastuga. Lamelliga veel palju harvem. Rääkimata umbes ja kitsastest üleautostunud hoovipealsetest. Ja maal, kui pole ühtki märkimisväärset tõusu-langust, kumerat või suure külgkaldega teed... selle inimese jaoks on olud kergemad kui mõne teise jaoks linnas. Mina olen maakas ja ei pea vajalikuks kah kõigile autodele naaste alla panna, mõnega sõidan kogu talve üldse suverehvidega, siis lihtsalt sellisele jääväljale ei roni ja võtan selleks teise auto. See ongi kõige hullem, kui keegi hakkab ette kirjutama, kuidas keegi teine peab oma oludes ja oskustega hakkama saama, sest keegi sai end küll korra tähtsana tunda, aga keegi teine kannab tema pärast rahalist kahju, mille hüvitamises need ettekirjutajad ja õigesti elamise spetsialistid vaevalt osaleda tahavad.
See 8 kuu naastu jutt on tahtlik foorumi trollimine
võta seda kui hoiatust.
vau, päris miilitsaks hakanud ja vajadus oma võimu näidata?
neid tegelasi, kes aasta ringi naastudega sõidavad, on piisavalt ja ma neid klõbistajaid iga suvi kuulnud. olen ka nüüd trollija? alates 15. oktoobrist kuni 15. aprillini on juba kuus kuud, niiet eriline liialdus see kaheksa kuud ka ei ole.
See 8 kuud naeltega on ju puhas demagoogia. Ma olen ka naastufänn, aga alla lähevad siis kui vajadus tekib. Alt ära võimalikult vara. Muidugi on vahest ka mais-juunis krõbinat kuulda, aga need on ikka üliharvad juhused ja jää pelgamisega pole neist ükski seotud.
TO 63amg: see tegevus toimub Su enda peas, mitte reaalses elus ja mai kuus pole mitte ühelgi aastal veel olnud erandina lubatud naaste kasutada - keelatud tegevus nagu varastamine või foorumi trollimine. Maikuus on neid naastudega sõitjaid umbes täpselt sama palju kui juulikuus, st mõni üksik. Soomes on selles osas veel suurem vabadus - lubatud pole, aga kui sõidad jaanipäeva ajal naastudega ja peetakse kinni, ütled et lähed Lapimaale suvilasse, kus teed veel jääs ja sinikuub soovib head teed ning turvalist liiklemist.
Täiesti tavaline on see, et sõidetakse juba enne 15.10 naastudega ringi. Niisamuti ka see, et neid ei vahetatagi ära. Täiesti arusaamatu on nii pikk naastude kasutamise periood. Isegi, kui seda lühendataks siis väga ei huvita. Huvitama hakkab siis kui trahvidega hakatakse hirmutama. Jah, naljakas küll, aga niimoodi on.
Kõva jutt on küll, et panen siis all kui vaja on. Mis asja? Panid eelmine nädal alla ja see nädal võtad ära? Kindel see. Suvel ka vastavalt ilmale ja temperatuurile vahetad?
Kui on nii palju ikka seda jääd ja lund siis võib olla alustaks autost? Lõpetaks selle teehoolduse, rehvide ja kelle veel iganestahes süüdistamise. Kas ei või olla nii, et ühe silla veoga autoga sõitmiseks(talvel) pole piisavalt oskusi/teadmisi?
Mis sa Kärss üritad tõestada selle pildiga? Kas ei saa seda kohta sõidetud lamelliga? Kui paar kilomeetrit on sellist jääs teed ja seda ei ole isegi iga aasta(ja kui ongi sellised tingimused siis on seda paariks päevaks).
Vaatan, et terve talv on siin teemas olnud vaikus. Nüüd korraks on jäävihm ja kohati lausjää(ei ole keeruline mõista, et on libe).
Kas lamelliga ei saa sõita siis üldse? Võimatu?
Kuid ja kuid asfaldi freesida ja siis tulla kekkama oma naastudega(korraks oli jää), on sama nagu uhkustada abirataste tagasi külge kruvimisega..
Kui sajab/tuiskab lund või kallab vihma või mistahes keeruline ilm siis ma küll ei näe, et liikluses ja eriti liikumiskiiruses oleks vahet, mis rehviga keegi sõidab. Venitakse alla linnakiiruse. Ja kui palju sellist "rasked olud" asja aastas on?
Sirvides antud teemat, siis on näha, et hooajati on vastasseis aktiveerunud (millal siis veel, onju?) ja kaldutakse ka äärmustesse.
Ise olen lammeli kasutaja. Vististi ka seetõttu, et kui veel sai piirideta EU-s ringi kolada, siis nii mõneski EU riigis pole naastud lubatud. https://autotraveler.ru/en/spravka/winter-tires-snow-chains-
in-europe.html
Ning paar-kolm korda aastas oli asja ka euro-tripile, sattus ka talviti.
Ja no, nii siis saadki aja jooksul vajalikud oskused selgeks ja sõidud tehtud.
kui seda nn. kärsamäe pilti vaadata,siis kuidas seal veokad ja bussid saavad liigelda.kindlasti on vaja seda küngast läbida 90-ga,kuna see asub asulavälisel teel
Bussid ja veokad ei sõida seda teed lihtsalt- bussijuhid küll keeldunud sõitmast.
Sugulasel oli juhus, kus L-Eesti analoogsel teel oli vaja rekka kaubaga suurele teele saada, et Rootsi praamile sõita, auto liivaga, mehed labidatega kastis, sõitis ees, rekka järgi...
Mingi 7-8 km lasid niimoodi aga oli vaja!!!
Enda kodu juures on ikka juhtunud, et kuller/postiauto "ootab"mäe all valla traktorit puisturiga.
Jne, jne. Kahjuks igatalvine olukord.
Enda masinatel on naastud all 01.12-28/29.02
Veidi OT.
Tallinn, Nõmme ja KÜ meilile tuleb talve jooksul mitu (viimane tuli L) fotot meie maja sissesõidu teest (linna maa, ja nemad seda "hooldavad") koos kirjaga, et prügivedu jäi vahele, sest auto (TJT) ei suutnud väiksest kallakust ülesse saada :-)
Laupäevane foto "hullult libedast teesrt": https://www.upload.ee/image/12953480/Capture.JPG
Minu järeldus - isegi professionaalsed juhid on käpardid ja saaks hetkega südari kui Kärsa poolt postitatud fotot päriselus näeks :-) :-)
EDIT 3.märts: Vaatasin geodeesiast kõrgusmärgid ära - fotol toodud koha kallak on 5,5...6%
prügi ei pea vedama suurte 20 tonniste masinatega!!! ostku omale õiged töövahendid!kui tahavad,siis nad ka saavad.
loomulikult saan aru,et sellest mäest ei sõida üles trammid,bussid,ega veokad.see on ju näide kusagilt kapakohilast,mis puudutab mõnda kohaliku elaniku.sellepärast ei pea terve eesti naeltega ringi laskma! praegu teed kuivavad ja see kuradi tolmupilv on ikka meeletu! ilmselgelt peab maski kandma ka tänaval,sest see tolm on kohutav.juuksed on ka seda peenikest jama täis.nüüd kus teed on kuivad toimub see naeltega tolmu jahvatamine eriti intensiivselt
Ei noh, vapsee võllid siin koos, nüüd hakatakse juba dikteerima, millise autoga võib prügi kokku koguda. amg, sa ei taha hakata teenust pakkuma, aiakäruga prügi vedama. Aga kas keegi selle teenuse eest maksta ka tahab?
Sellelt pildilt ei ole küll kallaku nurka näha, aga veokil on üldiselt vedavad rattad topelt ratastega ning kui üks neist jääb kõrgema konaruse peale kandma, siis ongi kõik. Eriti tagurpidi.
Tõenäoliselt tuleb varem või hiljem päev,millal naastrehve kasutada ei tohi või neid lihtsalt pole saadaval.Ei usu et sellest päevast alates kaob ka tolm teedelt -tänavatelt.Ja kindel on et ei kao aga keda või mida siis süüdistama hakatakse.Kõige lähem näide Poola,naelrehve ei kasutata aga teed,tänavad tolmavad ja kohati rohkem kui meil.Võib-olla on külm põhjatuul meie naastude poolt lahtifreesitud tolmu sinna kandnud.
Las igaüks lähtub enda vajadustest ja võimalustest.
Mida rohkem seda lamellimeeste kiunu tuleb, seda suurem on tahtmine 1. maini naastudega ringi sõita.Mul ei ole isegi kahju rehvidest,võin sügisel kõikidele autodele uued naastrehvid osta.
On väga häid lamelle kuid kergeusklikud ostjad mis teevad? Muidugi 40€ hiinakad... Olemas head kogemused Michelini, Nokia ja Bridgestone lamellidega, mis pidasid näiteks mustal jääl paremini kui naelad. Naelte jaoks oli see jää kiht ilmselgelt liiga õhuke. Nüüd millegipärast kasutan naelu, sest peres 2 autot esindusest ostetud ja juhuslikult enne talve ning anti kätte naelkummidega velgedel. Tehasest tulnud suvekad pisteti pagassi. Kui vaja oli maale mägede vahele sõita, siis viimati suure sula ajal tänasin neid all olnud naelkumme, sest jäisel kruusateel ujus peal kerge veekiht. Tallinna lamemaalased ei saa sellest muidugi aru.
# On väga häid lamelle kuid kergeusklikud ostjad mis teevad? Muidugi 40€ hiinakad
Ongi, aga need on ka oluliselt kallimad ja kordades lühemat aega HEAD lamellid. Järgmisel talvel on tegemist juba halbade lamellidega. See pole ilmtingimata kergeusklikkus vaid rahakoti paksusele vastav turvaline valik. Ebaturvaline valik oleks kõige halvem variant.
# Täiesti tavaline on see, et sõidetakse juba enne 15.10 naastudega ringi
Jah, sama tavaline nagu juulikuus - on ikka, aga mõni üksik. Aga kui nüüd tähte närida, siis mida lähemale detsembrikuule (ja ka oktoobri 15ndale kuupäevale), seda rohkem neid olema hakkab. Seda nimetatakse rehvivahetuse hooajaks, kui on igal pool sabad, ei pääse löögile, see toimubki mingi perioodi jooksul. Sellepärast nimetataksegi hooajaks. Seda ei olekski mõeldav teha terves riigis mõne päeva jooksul.
# Kõva jutt on küll, et panen siis all kui vaja on. Mis asja? Panid eelmine nädal
# alla ja see nädal võtad ära?
Sellele on lahendus olemas, millest olen rääkinud paljudes teisteski teemades: lihtsustada seaduste abil peres mitme auto omamist. Nii saaks kasutada autosid kõige ratsionaalsemal viisil - et kui inimene VAJAB maasturit, oleks tal soodsam osta maasturi kõrvale väikeauto ja sõita sellega, kui pidada ainult seda ühte maasturit, millest tal pole võimalik loobuda. Siis tekib ka see valik, mis on minul olemas, et ühel autol on suvekad ja teisel naastud. Ilmselgelt ei lähe ju asfaldile naastusid kulutama ega kiilasjääle suvekatega. Ja kõik lamellimehed ainult tervitavad, kui naastude kasutajad jäise pinna karedamaks on sõitnud.
# Kui on nii palju ikka seda jääd ja lund siis võib olla alustaks autost?
Nõustun täielikult. Aastaaegade vaheldamine ei tohiks olla üllatus ühelegi autojuhile. Aga vaadake, millist pullis!tta on täis uute autode reklaamid? No mis neil üle jääbki, sest meie oma kliimavöötmega oleme kaduvväike osa turust ja nendesse oludesse ei disainita tänapäeval vist enam üldse mitte ühtegi autot (erandiks eriotstarbelised). Kõik ei taha ja mõned ei saa osta nii vanu autosid, mis ehitati just nimelt talveolusid silmas pidades.
# Mis sa Kärss üritad tõestada selle pildiga? Kas ei saa seda kohta sõidetud
# lamelliga? Kui paar kilomeetrit on sellist jääs teed ja seda ei ole isegi iga aasta
Mina olen sõitnud igapäevaselt 30 aastat ja pole minu eluajal olnud talve, kus poleks olnud sama libedaid teid KORDUVALT ühe talve jooksul. Sul on õigus eeldusel, et Sa oled minust vanem ja seetõttu ka näinud rohkem.
# see on ju näide kusagilt kapakohilast,mis puudutab mõnda kohaliku
# elaniku.sellepärast ei pea terve eesti naeltega ringi laskma!
Mitte mõnda kohalikku vaid mõnda kümmet tuhandet kohalikku, kelle jaoks see on, muideks, eluliselt oluline. Loomulikult ei peagi sellepärast terve Eesti naeltega ringi laskma... ainult et see igati tõene väide ei kõlba ei poolt- ega vastuargumendiks.
# Kuid ja kuid asfaldi freesida ja siis tulla kekkama oma naastudega(korraks oli jää)
See ongi suurepärane näide foorumi trollimisest, sest rehve ei osteta kekkamiseks ja jää peal sõitmine ei freesi asfalti. Lume peal sõitmine ei freesi samuti asfalti. Palju inimesi sõidab enamuse sõitudest üldse kruusateel, mis on talvel küll enamjaolt jää-lumega kaetud, aga need kohad, mis ei ole, seal naast "freesib" küll kruusateed, aga järgmine sõitja vajutab lamellrehvidega või naastrehviga naastude vahel oleva pinnaga selle naastujälje kinni tagasi ning niiskega ei tolma sealt teelt midagi kuhugi minema.
Oleme ikka viisakad ja lepime niimoodi kokku, et maal tohivad inimesed elada nendele sobilikul viisil ja linnainimesed ei pea näiteks ise lehmi hakkama pidama ega endale põllul toitu ise kasvatama. Nii peaks kõik rahul olema.
Kas tahad öelda, et see Nõmme prügiauto tuleks sealt kallakust alla/üles naastudega? Kui üldse siis teeks ta seda ehk kettidega. Ise muidugi selle peale ei tule, et midagi ettevõtta ligipääsu parandamiseks. Las keegi teine teeb. Linn, riik, Euroopa..
Ei ole mõtet rääkida kuskil põllu vahel sõitvatest autodest või inimestest, kes sõidavad korra-paar nädalas poodi. Tõesti pole vahet, mis autol alla on. Asi ongi juhtidest, kes sõidavad igapäev põhiteedel ja suurematel mntedel, miks on vaja seda teha naastudega? Ebanormaalne.
See ongi normaalne, et talvel on libe. Milleks see talverehvide kohustus on?
Mõtlev ja oma ninaotsast kaugemale vaatav inimene saab aru, et naastrehv teeb rohkem kahju kui kasu ehk siis maakeeli tapab rohkem(inimesi) kui päästab(inimesi).
Inimesed ei raatsi isegi ühele autole korralike rehve osta(pole raha eks) ja siis Kärss pakub, et lahendus sellele on mitme auto omamine? Mismoodi? Kus siin loogika on?
Kulla demagoog ja troll, minu auto all olev naastrehv "päästab" mind ja minu lähedasi, aga "tapab" sind ja teisi mulle võõraid inimesi - miks see mind peaks huvitama "kuidas teil läheb"? Ei huvitagi, ja see ongi normaalne et ei huvita :-)
Aitäh,maaks!
Suutsid mind end imetlema panna! Pole nimelt aastast 1998 enam naastu kasutanud, sõidan igapäevaselt, 30t.km. aastas enam/vähem. Enamuses Tallinn. Selle aja jooksul olen neli last suutnud igapäevaselt koolidesse-trennidesse toimetada. Avariisid on kah ikka ette tulnud, küll mitte rehvivalikust tingituid.
Peace!
Tean palju kohti, kust saab ainult M/T rehvidega läbi - kas iga eestlane peaks siis nendega sõitma ja kõik kes keelduvad on lollid või hullud?
Pakun, et see lamellitalumatus tuleneb osaliselt sellest, et Eestis sõidetakse tihti rehvidega, mis peaksid ammu prügimäel olema - valitakse kõige odavamaid ja sõidetakse nendega 2-3 korda pikemalt kui ressurss (5 aastat) lubab. Lamell on aga selle suhtes eriti tundlik - 10 aastat vana naast on ikka naast kui naastud veel sees on, 10 aastat vana lamelliga sõitmine on juba eluohtlik.
egas naast ainuüksi ei pea,et sellele ainult loodetakse.pane puust rattale naastud ja proovi kuidas peab. see naast on lihtsalt inimeste peas kinni.ükskõik mis firma ja ükskõik palju mustrit alles,ikkagi arvavad,et parem kui lamell
Ma ei saa aru, et miks te võrdleme erinevaid asju. Keegi pole öelnud, et poolpidune naast on parem kui kõige parem lamell. See kes käib vanas rehvihunnikus otsimas poolpidust naastrehvi, siis suure ökömöko kisaga läheb ta poplpiduse lamelli peale üle. Võrrelge võrreldavaid. Uus lamell versus uus naast. See on muide lamellikummardajate kiiks, et teistele nn sõnu suhu panna. Jutt on pidevalt selline, et lamelli eelistajad ostavad igal sügisel uued lamellid, aga naastueelistajad sõidavad pidevalt viimseni kulunud rehvidega.
Kui midagi võrrelda, siis võrdseid asju.
Uus premium naast vs uus premium lamell.
Kasut. premium naast vs kasut. premium lamell.
Ja järjest allapoole, kesktaseme rehvid ja edasi odavrehvid.
Muidugi paneb veits imestama, et nt talverehvide testis ei testita hiina rehve. On piisavalt palju juba hiina rehve, mis on juba mitu aastat järjest turul. Aastat 5 ja rohkem tagasi oli see jama, et iga hooaeg tuli uue nimega rehv turule vahest ka poole hooaja pealt.
Muideks, mind häirib lamellide puhul nende turvisemustri vähene sügavus. Uued rehvid on juba mitu milli madalamad kui naastud. Ja lumes/lopas on vahe tunda.
TM 2020 sügiseses talverehvi testis olid mingid Sunny naastud @looder23, kokkuvõttes said 6,3 punkti (eeldan et 10-st võimalikust). Testis kõige kehvemad lamellid (Toyo, Nexen) said 7,0.
Testi võitsid Continentali ja Michelini talverehvid (8,9), parim "must rõngas" sai 8,3 punkti (Nokian), millega üldarvestuses jäi neljandaks, kohe Nokian talverehvi (8,6) taha :-)
EDIT: Terve test siin https://www.tyrereviews.com/Article/2020-Nordic-and-Studded-
Winter-Tyre-Test.htm
Järelikult ei tea sa, mismoodi rehvid rehvitestidesse "valitakse"
Naastrehvidel on rohkem mustri kõrgust, sest segu on kõvem/jäigem ja samuti, et naastud seal rehvi sees püsiks.
Rehvide ostmine sõltub ikka sellest, kui palju sõita ja millega sõita. Odavad rehvid kuluvad kiiremini ja on ka kehvemate sõiduomadustega.
Näiteks Michelin on üks tootja, mis oma kodulehel annab eeldatava minimaalse läbisõidu igale oma rehvile. Ei tea öelda, kuidas siin ja Euroopas üldiselt on aga teistel mandritel, on nad (lubatust)kiiremini kulunud rehvid asendanud uutega. NB! netist loetud info.
Endal pretensioone nende kestvuse osas pole ja sõita saanud rohkem.
Ei ole see lamelli-eelistmine kuidagi seotud rohe-öko-mahe värgiga.
Kunagi võis olla naast suur õnnistus küll olla. Ei vaidle sellele vastu.
Aeg on edasi läinud ja kõik liiklust ja liiklemist vähegi puudutav on meeletult arenenud ja muutunud.
Kuid kindlasti leidub neid, kes endiselt rooli- ja/või pedaaliluku peale panevad. Mõni võtab kojamehed tuppa ööseks. Ja osad sõidavad naastudega.
Tuleb välja, et see talv sõitsin testivõitjatega:Nokian Hakkapelita!
Asi on selles, et nad on Hakka I, aastast 2002 :)
Ma ei tea, kas vanasti tehti rehve hoolikamalt või mis?
95% naastudest alles, muster oli ka -25C pehme, küünega vajutades jäi "jälg" sisse, balanseerima ei pidanud(ei värise, ei viska...)
ABS'i sai ikka vahest tööle, TC toimis parema jalaga.
Kuskil mingit äärmusliku olukorda ei tekkiud, et OIH, nüüd läheb ära....
(Lihtsalt rehvid velgedel tulid kaasa, vahetama ei hakanud)
Ma sõitsin eelmise masu ajal mitu talve suvekaga, sest raha polnud ja sõita oli vaja. Vajab harjumist ja ettevaatust aga ei midagi üliinimlikku nõudev.
Masu masuks, kasutatud mitmenda ringi lamell peab ka paremini kui tutikas suvaline suverehv ning maksab 10€ tükk. Kui sellise asja jaoks raha ei ole siis küsiks, et millist vedelikku Te paaki ka valasite (või lasite)? Me kõik oleme oma arust kõvad rallimehed kuni midagi juhtuma peaks.
Need 10e/tk on teisisõnu koos vahetusega ca 70e/jooks (2x vahetus, nii sügisel kui kevadel) ja selle raha eest sõidab mõni diislimees juba 1500km, mõni osavam rohkemgi. Pigem on küsimus selles, et kes sõidab, kus sõidab, millal sõidab ja kas saab vajadusel oma sõidu ka sõitmata jätta. Nii kaua, kuni riik otsustab inimese eest ja inimene saab oma tegeliku vastutuse maandada mugavalt liikluskindlustuse abil, ei ole mingit põhjustki loota, et juhid targemaid otsuseid hakkaks tegema. Avarii tegelik põhjus pole kunagi suverehv ega libe tee.
Kokkuvõtteks on auto omamine tema jooksvate kuludega liiga kallis keskmise Eestlase jaoks. Parem on talvel suusatada ja suvel jalgrattaga sõita - tervis tuleb nigu mühinal..
IRW@maaks, ma lihtsalt ei oska samastada ennast selliste rehvide ostjatega, kuna sõitmist on palju (riskid!) ja sellepärast vaatan esmalt mulle vajalikke omadusi, alles seejärel rehvi hinda.
Mul on selline kogemus, et naelkummid on mul 2006. aastast.kriminaalne lugu, pragusid pole, protektorit küll, enamus naelasid paigal.Sõidan vähe ja ettvaatlikult, mark on Michelin.Kas panen edasi kuueteistkümnendat talve või ostan siiski uued ?
Ka meite pere hobiautol on all lamellid aastast 2009. Pimedas riiulis suvitanud ja sestap üsna pehmed veel, mustrit miski 5 mm julgelt. Kilomeetreid koguneb talvel kuni tuhat. Ei näe üldse mingitki probleemi, et ma peaks sellele midagi uuemat alla otsima.
Igapäevaautode rehvid kuluvad nelja-viie aastaga talvekõlbmatuks (mitte legaalses mõttes, vaid sisulises). Ja me sõidame aastas vaid napp paarkümmend tuhat per auto... Arusaadav, et mitu korda rohkem sõitjatel on aasta ja rehvid.
Tuliterad Uniroyali suverehvid omasid berlinksi all oluliselt paremat pidamist jääs teel, kui prooviks alla keeratud 4+mm mustriga suvekuuma asfalti näinud Conti lamellid. Sai ühel aastal ihnsusest proovitud:)
Mul vanamees lasi oma Golf II lamellidega 17 talve.Sõittis ka umbes korra-kaks nädalas poodi ja nii:)
Nüüd siis ostis uued lamellid,et ikka väheke vanad arvas,kuigi ka tal oli muster veel all:)
Kui rehv vastab nõuetele, siis tuleks pöörduda autojuhi poole ja küsida, et kas ta ikka teab, et rehv üksi ei hoia autot teel ja lisaks on ka vaja ka kedagi, kes autot juhiks.
Kunagi nooremana viitsisime naaberküla järvel talviti jäärada korraldada (eeldab loomulikult korraliku talve). No siis seal sai ka igasugu erinevate masinatega proovitud kõiksugu rehve, mida kellel oli ja mida raatsiti osta.
Kiire tõdemus oli see, et oh üllatust, isegi piikidega oli võimalik "matsu" panna. Piigid hoidsid ka päris kiirel läbimisel masina rajal, kuid ei suutnud ka piigid füüsikaseadusi eirata. Ja no, naastud olid küll jäärajal lamellist (suverehvist rääkimata) paremad, kuid lumerajal (jah, lumerada oli ka olemas) mingit olulist erinevust naastul ja lamellil ei tuvastanud.
Seega jah... Mis nõuded need olema peaks, mis hoiaks masina ka super-äärmuslikus olukorras kontrolli all...? Ja no, kas me siin hetkel ikka teame, millest matsuga lõppend ahel pihtsa hakkas?
rehvi nõuded on suht leebed. Näiteks mul on 8 aastat vanad lamellid, mustrit väga palju, aga rehvid on libedad sest kummi asemel on plastik. Need rehvid vastavad nõuetele, aga reaalsus on, et ei sobi isegi suverehviks, sest 50 kilomeetrit tunnis tekkis isegi külglibisemine suuremas kurvis. Kolm mäetippu ka kenasti peal
2014 aastal toodetud DOT
Mis kasu on super rehvist kui inimene sõidab klapid peas. Eile suunal Pärnu Tallinn keeras enne tanklast väljuv pemmijuht toorelt ette. Tagasiteel alustas Škoda (vist) juht Varbola bussipeatuse juures teepervelt sõitu, tõenäoliselt peeglisse vaatamata. Vaimõisa putka juures tegin peatuse ja kontrollisin, et kas tuled ikka põlevad. Põlesid.
Endal on 2014 sügise DOT-iga kvaliteetsed kandilise naastuga Continentalid. Ühe hooaja sai neid veeretatud liikluses, ning peale seda jäid kasutusele hobiautole, millega kodu läheduses vahest omalõbuks sõidetakse. Tingimused on 100% lumel ja jääl. Muster on uueväärne, 99% naastudest alles ja hästi säilinud. Muster pole jäigaks läinud, ning sõiduomadused nagu rööbastel. Ei ütleks küll, et pidamine oleks aastatega märgatavalt muutunud. Säilitatud on neid toatemperatuuril pimedas ruumis. Sellise kasutusviisiga sõidavad need veel aastakümneid. Teoreetiliselt kummimaterjal ajaga võib jäigemaks minna, aga kvaliteetne toode kestab väga kaua.
Kui käisin rehve vahetamas, siis laual olevast TM-st jäi kah värske rehvitest silma, kus PARIM lamell oli alles 7...9. Continental VikingContact 7, Michelin X-Ice Snow.
Aga kui paljud siis endale testivõitja alla ostavad ...
Tegu vist selle testiga (vene leht): https://motorshef.ru/test/tire/82832
Varasemalt olen kasutanud oma autodel peamiselt naastrehve. Kunagi ühe tagaveolise autoga tulid ostes kaasa ka nn Kesk-Euroopa lamellid, isegi nendega sai talv kenasti üle elatud. Peale ca 12 aastat eri firmade naastudega tekkis taas mõte, et prooviks neid rehvitestide väitel vahepeal kiire arengu teinud lamellrehve.
4a tagasi sai ostetud uus auto ja sellele said siis valitud enamikes rehvitestides nii kohal 3-5 olnud Hankooki lamellid. Esimene poolik ja täishooaeg lamelliga oli ilus, pidas hämmastavalt hästi ja olin üllatunud, et täiesti samaväärne naastuga enamikes ilmaoludes. Aga mida hooaeg edasi, seda hullemaks pidamine ja vedamine läks.
See talv on olnud talihoole teedel viletsam (aitäh valitsuse kärpekavale!) ja hetkel lamelliga sõitmine küll vaid sisuliselt kevadeni kannatamine, kuigi mustrit on neil Hankookidel veel 5-6mm alles. Sai sõidetud vahepeal asendusautoga, millel sama mudeli uued lamellid ja no pidasid väga hästi, ehk sain kinnitust sellele, et uuena väga hea valik.
Kuna valitsus kärpis ka järgmiseks kolmeks aastaks teehoolduse raha, siis paraku tuleb uueks talveks taas naastrehvid osta, sest nende omadused ei halvene sedavõrd järsult kuniks naastud rehvi sees püsivad. Jah, tekitavad müra, lõhuvad asfalti jne, aga no mis teha kui lähiaastate talihooldus on tõenäoliselt sama vilets kui 2023/2024 talvel. Hea meelega sõidaks ka edaspidi lamelliga, aga kui teedel on kiilasjää ning jäävihma glasuur, siis aitab pidama ja vedama vaid naast.
Väga õige, olen 100% nõus.
Küll rehvimüüjad, autokooli õpetajad jne räägivad, et naast on ikkagi igas testis kas sama või võitja, siis naastude pooldajad raiuvad nagu rauda vastu, et nii see pole.
Arusaamatu ja ebaloogiline linnamehe jutt.
Huvitav, kas need kes enda autod tänavu seal TLN ringteel toimunud "kokkutulekutel" üksteise per_e parkisid, ostavad endale uueks hooajaks jälle "saab küll sõita" kummist rõngad või ...
Milleks toodad seda?
Jutt on nagu lasteaia lapsel, kes kiitleb oma abiratastega rattaga teiste ees. Nende ees, kes ei vaja püsti(loe: teel) püsimiseks abirattaid(loe: naaste).
Hankooki asemel tuleb osta lihtsalt conti, gy või nokiani põhjamaised lamellid. Need ei vanane kahe aastaga. Kõik pilukate rehvid vananevadki olliselt kiiremini.
99% ajast saab lamelliga hakkama. Aga ma just selle 1% pärast kui lamell hätta jääb ostan naastud omale. No milleks on lennukis hapnikumaskid? Enamasti neid vaja ei lähe. Aga kui tekib olukord ja neid pole, siis kellad. Kui tekib jäisel teel olukord siis veidi hilja mõelda, et oleks pidanud ikka naastud valima. Eks päeva lõpuks igaüks ise otsustab mis alla kruvib autole. Mul müraprobleemi pole, vbl eelmine omanik mingi lisa müraisolatsiooni installinud, igaljuhul ei ole vahet kas lamell või naast, sama vaikne (x5 masin)
Kirjutada, et 99% ajast piisab lamellist aga ostan naastud, on kõige ehedam näide rumalusest ja ûkskõiksusest. Lõhkuda ja saastada ja kulutada rohkem 99% ajast. Ja see üks protsent on mingi soovmõtlemine või iseenda ettekujutus.
Raske neliveoline maastur/sõiduauto, mis elektroonikas pungil, vajab tõesti naaste.. Saan veel aru, kui vanakooli tagaveolisega naastudega sõita kasvõi selle 1% põhjendusel.
Üldiselt on jutt siin selline nagu saaks mistahes naastudega jääl liikuda vähemalt 2x kiiremini ja midagi ei saagi juhtuda.
Ja kuidas see puudulik on?
Su tekst on nii vigasid täis, et peaaegu hakkasin oksendama seda lugedes.
Kuidas nelivedu on pidurdusmaaga seotud? Kui üldse, siis on 4wd natukene mitte pikema vaid ebastabiilsema pidurdusega lukustuvate sildade puhul.
Nael ja raskus - huvitav, kas siin on mingi seos, et bussid ja rekkad saavad meie kliimas naelteta hakkama?
Vanakooli tagaveoline on tavaliselt alla tonni kaaluv masin.
Nüüd aga, kulla Puudulik mõtleja, mine kooli tagasi, äkki saab sinust kunagi tänu õpetajate abile ka mõtleja, kes sellist kõhulahtisust siia maha ei kirjuta. Kahju on vaadata kohe, kuidas inimene on terve enda elu igate pidi valesti elanud valede küüsis ja julgeb veel seda demonstreerida valjuhäälselt. Samas hea, et praegu juhtus, äkki saab õigele teele tagasi juhatada.
Teistele kommenteerijatele edaspidi aga soovitan seda teksti ülevalpool ignoreerida. Mina tänan.
Kui 99% ajast saab lamellidega hakkama, siis kuidas ei saa see 1% niimoodi sõidetud, et võtad lihtsalt vähe vaiksemalt? Nädalakene oli siin sellist kehvemat, jäävihmaga segatud aega ja sellistel aegadel tulebki natukene tähelepanelikkust fokuseerida ning parema jalaga õrnemalt toimetada. Need 21+11, kes ringteel paugutasid on siiski tunduvalt väiksem kui need sajad või tuhanded, kes seal paukumata hakkama said.
Mu naise autol ka seekord lamellid ja ei ole küll kuulnud kurtmist, et mida pekki ma pean lamellidega uisutama. Kui need jäisemad päevad olid, siis küsisin, et kas tee oli libe, saan vastuseks jah ning rohkem ei mingeid kommentaare. Talvel tuleb pea, käed ja jalad korralikult tööle saada ja ei juhtu lamelliga mitte midagi.
Tsiteerin meie foorumi adminni Erkki2001:
Kui tekib hetk mil need naelad pidurdavad pool meetrit lühema maaga, kui lamellid, siis on nad juba ennast ära tasunud.
Eks me selliste argumentide najal elus püsimegi- lennuki hapnikumaskid ja pool meetrit. Aga kui kui juhtub olema kiirus nii suur, et paraku ei päästa ka nael? Mida või keda siis süüdistame- teehooldust? Keegi peab ju süüdi olema, sest minul on testivõitja nael all...
Niiet ehk jätaks selliste argumentide väljamõtlemise, sest iga mõtlev inimene saab aru, et need on absurdsed.
Mis asju veel teed/ostad/valid suhtega 99 ja 1? 99% ajast vajad autot aga 1% asju saaks tehtud ühistranspordiga? Seega valiksid viimase?
Keegi ei vaidle, et naast on parem jääl, sest see nende naastude üks ja ainus mõte seal rehvis ongi. Ei ole vaja lahata pidurdust, kiirendust, külgpidamist eraldi.
Jutt, et tonn kaaluv auto ja 2t+ kaaluv auto käituvad samamoodi, kas pole mitte see rumal ja vajab ehk veidi eneseharimist.
Samuti ei koosne sõitmine vaid pidurdamist ja väita nagu poleks vahet, mis veoskeem autol on- väga suur vahe on.
Kui buss vajub jääs teel kraavi, sest vastu tuleva sõiduki mööda laskmiseks vaja tee ääre poole võtta siis naastudega seda teelt kraavi vajumist kindlasti ei juhtuks? Või milleks suverehvidega sõitvad bussid/veokid siia sisse tuua?
99% ajast saad noaga hakkama aga ometigi on riiv ka majapidamises olemas.
Jah, kui sõidan kerge masinaga, siis lasengi naelaga, raske masina all on siiani ükskõik olnud.
"Jutt, et tonn kaaluv auto ja 2t+ kaaluv auto käituvad samamoodi, kas pole mitte see rumal ja vajab ehk veidi eneseharimist."
- Täpselt, palun tegele sellega, mine hari end, sest nii sa väitsid eespool.
"Samuti ei koosne sõitmine vaid pidurdamist ja väita nagu poleks vahet, mis veoskeem autol on- väga suur vahe on."
- Osta pärisauto endale ja tule siis tagasi rääkima. Mul on neid mitu ja erinevates veoskeemides ja kaaludes ja võimsustes. Kui väidad, et veoskeemist sõltub pidurdusmaa, siis peaks natukene ikkagi põhikoolis uuesti käima.
Bussid ja veokid ei sõida suvekatega, nad sõidavad lamellidega ja sisse sai toodud kaalude võrdluseks ning need kaks on lihtsalt massi poolest nii suure vahega, et on kõige parem võrdluseks. Väiksemas skaalas toimib see väga hästi ka 3 tonni vs tonn kaaluva masina vahel.
Kustutanud pole midagi peale topeltpostituste ja parandasin ära mobiili pealt trükitud kirjavead. Alusetu süüdistuse eest saad puhkuse 2 päeva. Kasuta seda enda harimiseks.
Tuscan, ära nüüd hankooki lamellide pärast kõiki lamelle maha kanna. Samuti nagu mingite ühe margi naastude pärast kõiki naaste üles haibi. Omal olid kolmandat hooaega all olevad Sava naastud nii libedad (mustrit 5-6mm), et oligi viimane hooaeg jõhker uisutamine. Samas 6-7 hooaega all olnud Michelini naastudega sellist uisutamist ei olnud. Muideks, selle hankooki kiirest kõvenemisest rääkis juba kärss, kas samas teemas või mujal.
fdghfgh, kui kiirus juba nii suur, et testisõitja maast enam ei pea, ei pea teised juba väiksemate kiirustega. Nüüd siis viskame üles loosungi, et sõidame kõik suverehvidega, siis sõidad väiksema kiirusega teelt välja või tekitad avarii siis suurem võimalus ellu jääda? Aga millest üldse selline arvamine, et kui testisõitja naast all, siis raudselt kiirused mega suured? Et testisõitjategs ei tohigi vaikselt sõita?
Deus, kui võtame nelikveolt jäiga ühenduse ära, kuidas siis pidama saamisega on? Nt. Võrdsed a6-d. Ainult üks q ja teine mitte. Ei ole küll loomkatseid teinud, aga loogika ütleb, et q peaks paremini pidama saama. Kaalujaotus parem. Noh, tõenäoliselt on see vahe väga väike, et ei vääri eriti küünlaid, aga nagu sa ise postitasid ühe tsitaadi, siis.... Ja ma olen selle tsitaadiga väga nõus.
Kokkuvõttes ütlen, kes ma sõidan teist hooaega hiina lamelliga, siis naast on talvel parem. Aga võrrelda tuleb võrdselt. Testivõitjaid testivõitjatega. Tahmarõngaid tahmarõngastega.
Nu see pool meetrit jäi puudu ühel piigal auto all olemisest, kes uisapäisa üle tee jooksis. Autost on sellel hetkel ju ükskõik tegelt.
Loogika siinkohal tahab sind tillist tõmmata. Ma saan aru, miks mõte on, et saab paremini pidama 4veduga, sest koha pealt saab ju kiiremini minema aga reaalsus on see, et libisev ratas on libisev ratas.
Jäik ühendus ei aita sind samuti pidurdusteekonna lühenemisel ega ka pikenda seda kuid mittejäik ühenduse puhul saab ABS täistükis teha, mida ta on mõeldud tegema. Vahekastist võib isegi lukus olla, ikka ei juhtu midagi peasi et esi- ja tagadiffer poleks lukus. Kui aga kasvõi tagumine lukus on olgu siis lhtise või lukus vahekastiga, siis juba ABS ei saa teha, mida ta on mõeldud tegema, saab tegutseda ainult esirataste peal.
Lukkusid on hästi palju erinevaid muidugi ja siinkohal tuleb mängu, kas sul on väände peale lukustuv automaatne või elektriliselt/vaakumiga täislukk või suisa keevislukk või Torsen/Truetrac jne jne. Igal ühel omad nüansid aga üks on kindel, pidurdusmaa ei lühene ühegi sellise abimehega, ainult see, mis asendis sa lõpuks pidama jääd, muutub.
