grigoorikene ärme võrdle meie banaanivabariiki ning arengumaad Saksamaaga.
Muide kunagi ammustel aegadel oli Järvevana teel kiiruseks 90km/h. Olematu liikluskultuuri pärast langetati seal vahepeal 50 peale ning mingi aeg tõsteti jälle 70 peale. Meie ühiskond ja inimesed ei ole valmis paljudeks asjadeks. Tasapisi on paljudes valdkondades pidureid maha võetud võrreldes vabariigi algusaegadega.

Mis puudutab Leedut ja Poolat siis slaavi sugemetega riikides on liikluskultuur veel olematum kui meil.

"Mina, ametnik, tean täpselt, mida teile plebeidele vaja on"

Muudetud 12.11.17 19:19

Muide, kas Inglismaa on ka arengumaa? Sai seal just paar nädalat ringi sõidetud ja aru küll ei saanud, et meie liikluskultuur kuidagi banaanisem oleks.

Mina olen maanteeameti uute saavutuste tõttu hakanud autos akurelakat hoidma. Kui ikka mingi post jalus on siis tuimalt maha.

Ringristmik on veel enam-vähem mõistetav asi. See on vaese riigi jaoks kõige odavam vahend risttee niimoodi ära reguleerida, et kõrvalteelt ilma veerand tundi passimata peateele saaks. Rikkamad riigid panevad sellistesse kohtadesse liikumisanduritega foorid.
Keset teed ehitatud ohutussaared on mina kogemuste järgi küll euroliidu finasntseeritud Ida-Euroopa spetsiifika. See komme sai vist alguse Leedust ja keegi on katkupisiku Eestissegi toonud.
Keset teed püsti aetud postid nagu Aasperes on muidugi täislollus. Selliseid pandi ka Tallinnasse bussiradade eraldamiseks kuid minumeelest on nad tänaseks kõik maha sõidetud. Või lükkas lumesahk talvel rentslisse vaaluks ja pärast viidi prügimäele.

Korraliku nätaka munadesse peab Eestile panema teetööde tähistamise ja hoiatuste eest. Soome pole väga kaugel, mõni asjajunn võiks kordki läbi astuda ja näpp suus vaadata, et milline on tänapäeva tase. Eesti on selles vallas üldjoontes kuskil Etioopia tasemel. Sild võetakse üles ja keset teed kallatakse hoiatuseks hunnik kruusa, et autod jõkke ei sõidaks. Niimoodi tehti Tallinn-Narva maanteel Kunda jõe silla peal ja kui rekka siis jõkke ja vastu sillasammast sõitis klähvis keegi Villu Vane maanteametist raadios, et ise lõhkusite silla ära, nüüd sõitke Kunda kaudu ringi. Kui too Vane veel miilits oli, tundus üsna mõistlik mees kuid maanteeametisse minekuga on taadil pööningul ikka vinge tuuleke vilisema hakanud.

Just nimelt rohked liiklusmärgid pimestavad tuledesäras
Kurviline tee on vähemalt arusaadav ja loogiline, aga ohutussaared on sul lihtsalt teepeal ees
Kõige hullem ongi see, et rullnokki need saarekesed jne tihti ei peata, nad kimavad ikka edasi, tihti vasakult poolt ohutussaart ja vahel panevad sisse ka
Selle asemel,et meie kiirust sedasi takistada, teedele takistuste panemisega, tuleks rohkem politseid suunata liiklusesse, kes need 70a alas 90ga sõitjad maha võtaks jne.

Muudetud 12.11.17 19:53

Järvevana teel 90? Mis aastal?

Ega Eestis ongi kõik asjad s..tad, keegi s..ttagi teha ei oska jne. Tough life.
Kuu tagasi käisin autoga L- Prantsusmaal, Nizza- Briancon- Avignon, lisaks väiksemad asulad, rannikul Antibesest Nizzani kõik kohad ringe täis, lisaks enne asulat ohutussaared, millest möödumiseks tuli kiirus lasta umbes 30 peale ehk tõsine sikaan, sinna otsa lamavad pollad, asulas saigi sõita maks. 40. Sama teema Austrias. Pole ka L- Euroopa Grigooridel elu lihtne.

Tegelikult oli Järvevana teel kunagi kiirus üldse piiramata. Kuna tee sai oma nime 1959 aastal, mil NLiidus ei olnud veel kehtestatud maksimaalset piirkiirust.
Aga 90 ja 50 küll ei mäleta, kuigi 35 aastat roolis.

Kummaline, mis teid pidi sina sõitsid. Käisin minagi paar aastat tagasi autoga Monacos ja Nizzas, aga peale mõne ringristmiku Monaco südalinnas ja mõne lamava politseiniku Nizzas midagi sellist küll ei kogenud. Linnavälised teed olid vägagi sõidetavad.

Veel veidi lugemist:
http://www.ohtuleht.ee/839645/seisukoht-postid-tapjateel

Ma ei tea mis teid sa sõitsid ja ega ei huvita ka. Enne seda reisi arvasin, et Keilas on enim ringe per ruutkm, aga eksisin. Ohutussaared on seal muidugi tunduvalt paremini markeeritud- led nooled jmt, isegi Stevie Wonder näeks seda.

Siis kui Järvevana tee oli veel kaherealine ehk nõuka ajal oli seal asula lõpp vms ning Eesti aja algul oli 90km/h. Siis kui autosid hakkas rohkem tekkima ja liikluskoormus tõusis tõmmati kiirusepiirang peale ja hiljem 50 peale kui kihutama ja lolli mängima hakati seal ja palju avariisid oli. Selle pärast teda laiendatigi et avarii korral olid ikka mega ummikud.

No ma nii kaugele nõuka aega ei mäleta, aga seitsmekümnendatel oli seal 4 rida ja 80. Alla kisti kiirus vist samal ajal, kui asulas 50 kehtestati ja senine on see kiirus seal tänapäevani, ehk siis 70.
Aga muuseas see grigoori link on päris hea. Just seesama vastu sõitva auto tulede vilkumine toimub ka nendel kahel möödasõidu radadega lõigul. Tõsi küll, alles suht lähestikku vastutulijaga, aga liiklustihedus on nagu on, ehk auto autos kinni, siis väsitab üksjagu silmi küll.

Õigus R.K. 80 ja linn 60.

Prantsusmaal on väheste eranditega ringteedest lagedad vaid vähesed asulatevahelised teed. Võimalik, et ühe põhjusena soov liiklus krõbedahinnalistele kiirteedele suruda.

Neetud eurokraavid! Vaene Audi :(
http://tv.delfi.ee/uudised/paevauudised/video-auto-soitis-vi
ljandimaal-kraavi-katuse-peale?id=80361668

See küll mingi eurokraav pole, pole ju meetritki sügav.
Mitte vaene audi vaid pigem si*ad rehvid, kui sellisel normaalsel talveteel lappama läks

Siidiuss on promonud oma igiliikuri kuulsusetut lõppu. Tal on tähelepanuvajadus üle keskmise, anname andeks.

Muudetud 02.12.17 20:40

kui joodik kukub kraavi, ei süüdista keegi kraavi vaid öeldakse, et mida krt jood kui ei kanna, aga kui auto on kraavis, siis kohe maanteeamet süüdi.

Oskamatu juht lihtsalt, endal tulnud sõita nii esi-taga-kui ka neliveolisega suverehvidega esimese lume peal ja saanud hakkama küll. Tuleb lihtsalt arvestada, et pidamine põhimõtteliselt puudub ja kiirus mõistlikuna hoida.
Talverehvidega peaks igasugustes oludes toime tulema. Paljudel pole kahjuks aimugi kuidas autoga tegelikult peab sõitma.

Paljudel on hästi öeldud - enamus ei tea mis on pikivahe ja mis tulesid peaks kasutama ja kuidas. See on ikka täitsa jube, milline tase on liiklejatel. Mida libedam ja viletsam olu, seda lähemalt teise tagumikku ronitakse. Vist on per..st välja tulnud need inimesed, et sealt ka turvatunnet hiljem otsivad! Jube viha teeb juba, kuidas sellised tohmanid minu ohutust pidevalt ohustavad!

Ega kiita ole jah. Õnneks on minu kodutee 4realine ja heas korras!

Hetkel harutee ja Kernu vahel avarii, liiklus seisab mõlemas suunas "silmapiirini" ja kuna 1+2 teedel on piirded vahel, ei pääse päästjad õnnetuspaiga kõrvale ega ole võimalik ka liiklust ümber juhtida. Ja kuna teepeenraid pole ning tee kõrval on kohe tapjakraavid, pole ka puksiirauto jaoks kuhugi eest ära minna. Teede projekteerijad on kindlasti uhked oma vaimusünnitise üle:)
PS: valisin internetist sellise pildi, kus auto numbreid näha ei oleks.

särtsuautomeestel läheb külmaks,või nad ei jõua koju

need piirded võiks kasvõi iga 100m tagant avatavad olla, aga see ju maksab...

Kohe kui sai esimest korda seda 2+1 ja metallpiirded vahel teelahendust nähtud, mõtlesin et krt kui mingi väiksemgi avarii seal toimub on ju kõik metsas- liiklus seisab ja keegi kuskilt appi ning ligi ei pääse. See on ikka super loll lahendus tehtud!

Piirded ongi avatavad. Kui mitte muudmoodi siis tuleb päästeamet ja lõikab postid maha. Millest see kiun? Rootsis on üle 1000 km selliseid teid ning saavad hakkama.

Ohoo, näe saitegi oma probleemi. Kui ikka väga tahta, jääb lennuradagi kitsaks. Tean vähemalt ühte, kes eile seal ummikusse sattus, kusjuures ühese raja peal, otsa sealsamas ringi keeras, vastu seisvat liiklust esimese mulguni sõitis, sealt edasi juba õiget rada pidi Ääsmäeni tagasi ja siis Hageri kaudu ringiga Kernusse. Nii lihtne see ongi.

See, et üks sigatses, ei tähenda, et kõigil õnnestuks samamoodi eeskirju rikkuda. Ma ei tea, kui kaua see ummik seal kestis, aga FB-st ummikus istujate kommentaare lugedes seal ikka seisti pikalt. Päästeauto seal üherealisel teisest veokast nagunii mööda ei mahuks ja mulgust mulguni peab kah pääsema. Ma näen seda lihtsalt ajuvaba raharaiskamisena, kui neljarealine ehitatakse nagunii varem või hiljem, aga enne tehakse ikkagi kolmerealine valmis sel viisil, et seda lihtsalt laiemaks ehitada kah ei saa. Umbes nagu Saaremaa silla asemel uute praamide ostmine, samal ajal kui kogu Skandinaavia jt palju rikkamad riigid kasutavad ürgvanu praame. Lollustega laristades me jäämegi vaeseks riigiks.

Päästeauto sõidab kohe algusest saadik või viimasest vabast mulgust sündmuskohale vastassuunast (vasakult). Kui liiklus on kinni siis ei tule talle ka sealt mitte kedagi vastu. Vajadusel on minutite küsimus lõikuriga ka paar posti ja piire maha võtta.

2+1 on täielik idiootsus. Milleks teha sellist poolkõva asja. Kui teha, teha juba korralik 2+2.

kõigepealt et saaks poste lõikuma hakata,on vaja mitu kanti jäätunud lund minema kühvelgada. ja see kõik on aeg. ja kui mõnus on poste maadligi nii lõigata et rehve ei lõhuks suure relakaga. mõni võiks katsetada,kaua aega kulub

Alguses oli neid 1+2 teid üsnagi harjumatu sõita, sest piirded kahel pool ühest jätsid optilise efekti nagu oleks tee väga kitsas.
Harjus ära.
Küll ma ei tea, kuidas seal päästekomando kohale jõuab, seal pole need naljakad postid, aga metallpiirded või terastrossid.
Juhid on muidugi kla mõistlikumad ega kõvata, meil ei anta isegi operatiivsõidukile tihti teed.

mulle meenub see, et enne nende 2+1 radade ehitamist uuriti asjameestelt, et mis siis saab kui midagi juihtub? Kuidas saavad ligi päästjad ja kiirabi? Selle peale vastati külma kalapilguga, et mitte midagi ei saa juhtuda, sest tänu nendele radadele on liiklus sujuvam. See ongi tüüpiline näide, et enne tehakse ja pärast saadakse teda, et mis käkk tegelikult kokku keerati. Ainuõige lahendus on 2+2! Käisin eile Pärnus ja tegin hommikul veoautodest 18 möödasõitu. Tagasiteel oli möödasõite vähem, aga vastu tulev pikim rekkajoru koosnes 12 rekkast, mis siis üksteise p****s sõitsid.
Kõige rohkem kannatabki tavaliikleja, kes peab aeglaste taga sitsima. Tln-Narva mnt on selles suhtes pikalt parem ja veokitransiit harvem.

loomulikult on pärnu suunas suurem rekkade koormus,kuna tegu ju via-balticaga.eestil peaks häbi olema,kuna ei suudeta isegi pea 30 aastaga 2pluss2 korralikku teed ehitada.puudu on ju vaid u.170 km.kõik kes on poola suunal sõitnud need näevad kui kiiresti on võimalik teid ehitada

Võin teid rõõmustada, et plaanis on peale Märjamaad veel üks sarnane lõik ehitada. 2023 peaks ehitus pihta hakkama. Ja päästjate pärast ei maksa muretseda, kohale jõuavad nad kiiremini, kui Tallinnas tipptunni ummikutes. Mina igatahes kiidan neid lõike, abiks on kindlasti.

Seisavad nad seal skandinaavias ka. Eelmine kevad lõunast kapelskäri surudes oli vastassuunas, kohas kus 2 Rada saavad ühele, seisid kõrvuti tross, sõidiauto, veok ja teepeenar. Neist tagapool seisid kõik ülejäänud sõbralikult. Ei tea kaua lahtiharutamine toimus.

idiootne. Kunagi, kui sai esimest korda Rootsis nähtud, mõtlesin, et midagi ajuvabamat annab välja mõelda. Piisab ainult tehnilisest rikkest või nt rekka rehvi purunemisest, et kõik seisab. Kõige ajuvabam ongi see, et välisserva pole üldse jäetud. See summa, mis nende ajuvabade tagasipöörde kohtade tegemiseks ja piiretele kulub võiks asfaldisse panna. Kui oleks tehtud poole lühem/vähem 2+2 vs praegune 2+1, kes oleks midagi mögisenud..
Eesti kehva liikluskultuuri üle virisevad ainult need, kes pole kuskil mujal käinud peale inimtühjade teedega Soome ja Rootsi.

Lahendus võib ju olla parem kui 1+1, aga esmalt 1+2 ja alles seejärel 2+2 ehitamine ei saa olla kuidagi odavam kui kohe 2+2 tegemine. Skandinaavias oli 1+2 algselt igal pool ju ilma vahepiirdeta, st õnnetuse korral suunati asi hetkega ümber vastavalt vajadusele, reguleerijad otstesse, oli kõigil ligipääs probleemini, ei tekkinud olukorda, kus puksiir peab tagurdama õnnetuskohani (sest üherealise ja eurokraavi vahele ei jää piisavalt ruumi suure masina ümber pööramiseks), seisaku asemel aeglasem liikumiskiirus jne. Erasektoris säärast lollust ei näe kunagi, aga maksumaksja raha eest tehakse esmalt 1+1, seejärel üsna värskel teel 1+2 ja mingi aja pärast 2+2 koos uute eurokraavide ja loomapiiretega. Nii kaua, kuni ise need lollused kinni peab maksma, on õigus ka lollust lolluseks nimetada ja selle kohta arvamust avaldada. Kellegi teise arvamus ei peagi minu omaga ühtima.

Ma kirjutasin 2+1 teede osas isegi Maanteeametile.
Kahjuks nemad ei leidnud, et need oleks halvasti ehitatud ja nende arvates oli kõik korras ja toodi näiteks Rootsit, kus ka algul rahvas asjaga rahul ei olnud, aga hiljem harjuti.
Ahjaa, seda isegi korra mainiti, et need on liiga lühikesed, ma ei mäleta, kas oli neile sellist infot tulnud või kuidas see oli.
Tõin isegi näite, kus veok pidi seal seisma, kuna puksiir tõmbas autot peale, selle peale öeldi, et jäljed on maas ja autod mahtusid puksiirist mööda.
Selle peale ei vastatud, aga midagi, et veok ei mahtunud puksiirist mööda ja pidi passima seal teel ja kindlasti ka tema sabas sõidautod.

Ehk siis meie teedeehitus käib ikkagi Maanteeameti suva järgi.
Minu viidatud probleemide peale öeldi veel seda, et võtavad arvesse, aga ma isiklikult küll sügavalt kahtlen, et minu arvamusi, ka tegelikult arvesse võeti.

Kokkuvõttes ütleksin, et see on äärmiselt masedav, kuidas meie uusi teid ehitatakse, käänulised, kitsad, kraavid kohe kõrval ja rohked miniringid ja muidugi need 2+1 teed.
Kus reaalse olukorraga ilmselgelt ei ole minu hinnangul arvestatud, selline asi võtab ikka tõsiselt kukalt kratsima, miks on Maanteeametil nii suur võim ja miks keegi ei takista neil sellist teede ehitamist?
Miks ei arvestata reaalsete oludega, reaalne liiklus, reaalsed olukorrad ja ka talv, kus lumi teed kitsamaks ja libedaks muudab pluss jää jne.

Muudetud 03.02.19 14:48

eriti Pärnu mnt 2+1 on eluohtlikud! Kui midagi peaks juhtuma, siis ei pääse keegi liikuma, k.a. Päästeamet, kiirabi ega tuletõrje. Ei taha mõeldagi sellele, kes seal peaks ära põlema (perekond koos väikese lapsega?) enne kui MNT ameti seltsimeestel midagi koitma hakkab.

Maanteeametil ei hakka midagi "koitma", seda ju teehooldusest näha. Õnnetus ei ole kunagi halva teehoolduse tagajärg, vaid ikka valed sõiduvõtted, isagi siis kui tuul lükkas peaaegu seisva ( peatusest väljuv maakonnaliin) bussi maantee kraavi.
To: solksolk. Reaalset olukorda saab hinnata inimene, kes on ka praktiliselt "asja sees" ja seda nii ehituse, hoolduse kui projekteerimise poolelt. Paljud tänased "insenerid" ei tee vahet "labidal ja kellul" ning nende "liiklus" toimub vaid paberil ja kabinetis.

Ärgem nüüd päris vinti ka üle keerake oma õpitud/otsitud abitusega. Päästeamet ja kiirabi saab teiselt poolt piiret ka läheneda elusid päästma ja ei pea selleks mitte hakkama neid juurepealt maha saagima.

Sel nädalavahetusel olid "superilmad" (tuisk kuni 25m/s, temperatuur vaheldus paarist plusskraadist ca -10ni, kohati jäävihm) ja mingi klounikari on seadusele tuginedes juba suvekad alla kruvinud. Mõlema päeva läbisõit olnud üle 200km (eelkõige maateedel) ja teedel toimuv on ühtlasi nii ohtlik kui häiriv väga paljude liiklejate jaoks:
1. Mitmerealistel maanteedel oli "poolnormaalselt" on sõidetav heal juhul esimene rida. Nt ülalpool jutuks olnud Kernu 1+2 lõigul 100km/h piirkonnas venib üks suvekatega 40-ga (isegi selle kiirusega ohtlik!) ja siis piiikkkkkk kolonn venib sabas (mööda ei saa, tõke ees) ning kaherealalisel jupil (eriti selle lõpus!) tekitatakse ühe kloundi pärast nii palju ohtlikke olukordi, et sellest võiks täispika põnevusfilmi vändata. Sarnast olukorda nägin ka möödunud nädalal Laeva-Kärevere vahel, seal oli kirsiks tordil vilkuritega kiirabi, kellel puudus võimalus aeglasest kolonnist mööda pääseda ja kolonni tekitaja tõenäoliselt ei näinudki, mis seal lõpus toimub.
2. Väiksemad kummis maateed on jääs ja täiesti hooldamata, suvekatega sõitjad ei püsigi teepeal muidu, kui ainult keset teed kumeruse peal, vastu tuleva auto korral polegi muud teha kui seisma jääda ja teine vaadaku ise, kuidas mööda saab.
3. Kolm sõidujälge paljudel teedel, aga kuna need sõidujäljed olid enamikes kohtades jääs, siis esiveolise autoga keerad küll esirattad välja, aga tagaratastel pole mingit põhjust järele tulla (kulumata möödunud aastased Hankooki naastud). Nelja sõidujälje puhul poleks olnud kellelgi mingit probleemi.
4. Punkt nr 1 toimis eile nii ka linnas, et üks kloun sõidab suvekatega 20-30 vahel omas reas, tema taga pikk joru (laupäeval!) ja teist samapalju teeb bussiraja kaudu temast möödasõite, et mitte sabas venida. Ühelt ristmikult oli tema tsükli jooksul ainus auto, mis OMA REA kaudu liikuma pääses (suvekad:).

Lahendada oleks väga lihtne, kui vaid oleks tahtmist:

1. Ma lubaks sõita ka talv läbi suverehvidega, kui ilmad (plusskraadid) seda lubavad, aga korraldaks laustrahvimist olukorras, kus sõidetakse ilmale, teeoludele ja oma oskustele mitte vastavate rehvidega liiklust olulisel määral takistades.

2. Võtta vastutusele need korruptandid, kes kulutasid raha 1+2 teede ehitamisele, kuna need kõik ehitatakse lähemal ajal ümber 2+2 teedeks või ehitatakse 2+2 teed sinna kõrvale. Esmalt aga likvideeriks 1+2 sõiduradade vahelise piirde ja teeks neist laia teepeenraga 1+1 teed, mida saaks kasutada nii, nagu Lätis jm. Vähemalt pääsevad mööda operatiivsõidukid.

3. Väiksematel teedel tee telgjoone tähistamine nt tärinaribaga või üle sõitmist võimaldavate helkuritega, et kaoks motivatsioon tekitada tee keskele üksik sõidujälg. Kui enamus juhte sõidaks spontaalselt omal teepoolel, tuleks lambad sellega tõenäoliselt kaasa üsna valutult.

4. Politsei kampaaniad seotult just liiklusohutusega: ebaadekvaatselt käituvaid ohtlikke juhte on liikluses märgatavalt rohkem kui neid, keda politsei tegelikult püüab (lõhnad, kiirus, vastutulevate sõidukite üv/kindlustuse puudumine jne).

5. Selliste rikkumiste laustrahvimine, mis süvendab juhtides liikluseeskirjadele sülitamist. Nt invakohal, suureperekohal või üle mitme parkimiskoha parkimine (parkigu parkla servas, kus teisi pole, kui kardab uste mõlkimist), bussiradade väärkasutus (massiline, aga kujundab suhtumist) jms. Paraneks liikluskäitumine ka mujal, kui juhid ei hakkaks tegema valikuid, millised reeglid on täitmiseks ja millised mitte. Lisaboonusena easy money riigi jaoks.

6. Bussirajad kellaajalisteks, nt kl 7-20, muul ajal lubatud kõigile.

7. Paljudes riikides on ka õhtul/öösel suurendatud liikumiskiirused asulates. Soovitada ei saa, aga selle rakendamist võiks kaaluda-uurida ka Eestis.

EDIT: üks tänane uudis kah
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/fotod-tallinna-
tartu-maanteel-voobus-toimus-seitsme-auto-kokkuporge?id=9277
0813

Muudetud 08.03.21 01:54

Kas need sinu mainitud suvekatega liikuritel oligi suvekad all, või pakud nähtu põhjal huupi, et järelikult ja ainuvõimalikult nii oligi?
Ise olen (kahjuks) näinud juhti, kes suurem osa ajast sõidab täitsa rahuldavalt, võib öelda, et isegi hästi (kui ilm ja olukord kaasa aitavad), a nii kui tingimused nö "järsku" muutuvad, toimub ajus mingi lühis... Ja no siis liigub too juht küll edasi, a krampis ja hirmul...
Soovituse peale, et ära roni siis liiklusesse, tuleb selgitus, et no mul vaja sinna ja tänna ja...

Kui kalender lubab,siis teele,aga isand kärsast saab varsti vinguviiul Mait2

# Kas need sinu mainitud suvekatega liikuritel oligi suvekad all, või pakud nähtu põhjal huupi

Osadel kindlasti, aga kuna sellises olukorras on muudki teha, kui teiste rattaid vahtida, siis kõigi puhul seda kindlalt väita ei saa. Linnavahelgi näeb juba piisavalt neid ülilaiasid lääpa vajunud minimaalse mustriga niidirulle autodel all. Ega sellest polekski midagi, kui jaguks mõistust keerulisemate oludega selline auto koju jätta.

# kärsast saab varsti vinguviiul Mait2

Kus Sa vingumist näed? Hädaldasin kusagil, et mina kuhugi sellepärast hiljem jõudsin? Kellegi sildistamine ei tee olematuks väga konkreetseid probleeme, millele ma hoopis lahendusi pakkusin (mis tõenäoliselt probleemide tekitajatele sugugi ei meeldi:). Kuna probleem pole mitte kolonn ega ajaraisk, vaid nende probleemidega kaasnevad nii varalised kui ka inimkahjud, siis see moodustab mingi osa meie kõrgemast liikluskindlstusmaksest ja see veri on reaalselt mõne ametniku kätel, kes saab meie kõigi poolt makstud maksude eest palka, et neid probleeme ei tekiks. Foorum ei ole koht probleemide lahendamiseks vaid diskussiooniks. Kasuta Sulle usaldatud ruumi veebis väärikamalt, liiguta sõrmede asemel korraks ka aju ning paku veel parem viis lahendusteks.

1 huvitav tähelepanek uutel lõikudel, vahetult enne bussipeatust keset teed saareke, peatus selline et pool bussi jääb teele. suurega tulles vaata kuidas vahelt läbu mahud. mis veel kui libedaga mõni poolakas bussile sisse lajatab. kvaliteedist ei räägigi. Kundas, mis 4-5 a tagasi nordecon tegi, kõik kukkus aasta kahega kokku.

1+2 teed on ka minu silmis kehv variant. Võinuks teha nt 5km 1+2 asemel 3km 2+2 sellisesse trassi ossa, kus tulevikus 2+2 saab olema, jääks see üherealine möödumisvõimaluseta osa ära, hiljem 2+2 tehes niiehknii tehakse uus teetamm ja kõik vana läheb raisku.

# hiljem 2+2 tehes niiehknii tehakse uus teetamm ja kõik vana läheb raisku.

Ehh, see ongi ju eesmärk... pole muud öelda, kui et iga rahvas väärib oma valitsejaid.

2+2 tee Tartust väljasõidul Võru poole. Ilmal pole viga ja aeg on enne hommikust suurt rabelemist. Vasakus reas sõidab veoauto (rekka vms). Paremas reas veoauto kõrval sõidab aga Volks. Ja kogu selle 2+2 tee ulatuses sõidab kõrval. Veoka kiirus on kuskil 83 km/ juures...Loomulikult keegi ei saa mööda.

Ptsi. Telefonis kirjutades ajasin read omavahel segamini. Volks oli ikka vasakpoolsel rajal ja rekka parempoolsel

Lihtsalt huvitav video eri tüüpi ristmike läbilaskevõimest:
https://www.youtube.com/watch?v=_S3lFtCvXD0

Üks hiljuti tehtud pilt, kus on kohe mitu probleemi peal ja mis sunnib arvama, et neil kabinetivaikustes sündinud idiootsuste autorid on kas mingi peetusega, pole üldse juhilubade omanikud või sõidavad ainult Tallinna piirides.

1. Esmalt see, et on võetud võimalus teha möödasõite. Hiljuti sattusin sõitma Tartusse rikkega veoka järel, mööda saada polnud lootustki (poleks mahtunud). Tänu taevale, et ta üldse liikuda suutis (sõitsin tal sabas esimese !!! käiguga), sest kui oleks seisnud või kasvõi ratast pidanud vahetama, oleks olnud ainus valik seal tagurpidi sõitma hakata kuni suundade vahelise piirde katkestuseni ja seejärel vastussuuna kaudu edasi sõita...

2. Sellised piirded, eriti kui need on veel mõlemal pool, tekitavad tulede valgel äärmiselt tüütu valgusreostuse - pupill tõmbub kokku ja kõik muu maailm on korraga must. Samal viisil töötab ka kaamerate optika, aga inimsilma puhul see lihtsalt vähendab nähtavust, mis ei tohiks olla kellegi eesmärk.

3. Piiretelt tagasi peegelduv valgus ei võimalda näha ka üle tee jooksvaid väiksemaid metsloomi, eelkõige rebaseid, kährikuid ja jäneseid. Tema jookseb teele ja on otse rataste all, minul pole sealt heledate postide vahelt välja hüppava loomaga samuti midagi peale hakata, kuna reageerimiseks maad enam pole. Iseasi, kui oleks teede ääres seal ka võrkaiad, aga ei ole ju...

4. Mootorratturite jaoks on see eriti ohtlik. Esmalt needsamad loomad, kes tekivad tänu piiretele nüüd teele ootamatult, aga mis saab edasi, kui otsasõitu pole võimalik vältida? Mina autojuhina ostan lihtsalt uue stange, aga tema kukub ja lendab libisedes seejärel maanteekiirusel ise koos tsikliga sinna postirivisse...

Oehh, Kärss ja tema "probleemid" :)

Sõidan antud trasse pidevalt, ka öösel, ka mootorrattaga, no ei ajenda kirjutama.
Täiesti normaalne tee...

2+1 rajad on Eesti liiklustihedusele ainuõige lahendus, 2+2 suund koos oma eritasandite kringlitega on mania grandiosa, peale seakisa, et teede hooldamiseks raha ei jätku, sellest ei tule!

Ma olen ka vaadanud, et kui reka paremale tõmbab, siis mahub vasakult mööduma küll. Ja kui tsiklisõitja karadab öösel oravaid, siis tuleks valida sobiv kiirus, mis piirdesse ei löö. Ja piirdeväliselt need loomad vist teedel ei jookse?

See on kõige poolikum ja raiskavam võimalik lahendus kõigist. Isegi Rootsis, kus need lõigud on palju-palju pikemad, on sama tüütu see 2+1.
Lahendus on 2+2 või 2+2 lõigud ja eelkõige parandada 1+1 lõikudel nähtavust(ja ühtlasi koos sellega ohutust), tehes teekoridori laiemaks.
2+1 ei tee midagi paremaks hõreda liikluse korral vaid vastupidi. Tiheda liikluse korral see ei tööta. Kummipaela efekt tekib, kus sõiduraja tekkides vajutatakse gaasipedaal põhja ja hetked hiljem piduripedaal. Mööda ei saa kelleski. Pärnu mntel igapäevane nähtus. Pikemad lõigud ainult võimendavad seda veelgi, sest tahad pikem 2 raja lõik tähendab ka pikemat 1 raja lõiku.
Väga sooviks, et nende tarade, postide, punaste saarte joonistamine sõidutee keskele hakkab lõppema ja selle asemel kulutakse see raha päriselt liikulusohutuse tõstmisele ja liiklussujuvuse parandamisele.

Ma ei maininud ju kusagil 2+1 puudujääke. Seda enam, et Viljandi mnt-l ja kus need kõik on, kust loomad üle jooksevad, on tegemist sageli ka 1+1 teedega. Jutt on praegu piiretest. Sõidad päeval, kus loomi vähe liigub, pole ka probleemi. Öösel on teine lugu, ei näe loomad mind ega mina loomi. Inimese silma ehitus on lihtsalt selline, et neid ei saagi näha nii hästi, kui näeks ilma heledalt vastu peegeldavate piireteta. Tuled on reguleeritud loomadele silma (st tee pinnale), ka neil on auto kiiruse hindamine seetõttu raskendatud. Aga sõita on sellistes kohtades lubatud mõnikord kiireminigi kui 90km/h. Ei tahaks ka ise sellises kohas autol rehvi vahetada (isegi kui rekka sealt kuidagi mööda suudaks venida), aga alternatiiviks on nende kilomeetrite jooksul rehv ribadeks sõita ja velg ära rikkuda. Lihtsalt eluvõõras ja ajuvaba lahendus, sh ka väga kallis lahendus, mis tundubki olema eesmärk (maksumaksjate raha pesemine riigihangete abil erafirmade kaudu).

Olgu 1+1 või 2+1, on need välja mõelnud väga elukauged tegelased. Lisaks veel need eurokraavid, kus puudub igasugugune võimalus ohutult maha keerata. Ainus võimalus on laupa panna, sest "nö" päästes oled ise korralikult katki ja asja algtaja kulgeb tuimalt edasi.

Ah et 2+1 teel paned laupa???
Miks sa siis sõidad vastasuunas?
Ja kulla lammas, need sind häirivad kraavid on ikka teede säilimise pärast!

# Hiljuti sattusin sõitma Tartusse rikkega veoka järel, mööda saada polnud lootustki (poleks mahtunud). Tänu taevale, et ta üldse liikuda suutis (sõitsin tal sabas esimese !!! käiguga), sest kui oleks seisnud või kasvõi ratast pidanud vahetama, oleks olnud ainus valik seal tagurpidi sõitma hakata kuni suundade vahelise piirde katkestuseni ja seejärel vastussuuna kaudu edasi sõita...

See kõik on õige, aga ebaoluline ühel väga lihtsalt põhjusel - selliste juhtumite arv (kus liiklus jääb seisma seetõttu, et rekkajuht vahetab ratast) on kaduvväike. Pealegi on selliste kitsaste lõikude ääres taskud, kus saab vajadusel peatuda ja tarvilised toimingud teostada või lihtsalt kiiremad mööda lasta.

Kalkulatsiooni aluseks on kahju suurus korrutatud selle tekkimise tõenäosusega ja kuna tulemus on piisavalt väike, siis ongi sellise 2+1 lahenduse peale mindud.

Minu jaoks palju suurem probleem on see, et 2+1 kaherealise osa möödasõidurada on tehtud nii kitsas (hoiti pool meetrit asfalti kokku), et pehme vedrustusega sõidukiga kehvades tingimustes (eriti talvel) on esimeses reas liikuvast veokast möödumine paras väljakutse, et mitte öelda lausa ohtlik.

Täielik jamps se pärnumaantee kernu kant ! Soomes 2+1 et mäest üles saaks koormaga rekkast mööda eestis tuleb mäest alla 2 rida kus selle 1 km jooksul sõidab üks imbetsill 99kmh rekkast mööda ja kõik siis veel teine imbetsill istub oma kanajalaga põõsas ja pildistab sind maksumaksjat sinu raha eest ostetud kiiruskaameraga ja saadab sulle 20 euri trahvi... täielik komöödia kui palju autosid pärnumaanteel sõidab ja idikad ehitavad rail baltikut selle raha eest mis peaks tegelikult riikide vahelisele transpordi parandamiseks minema pärnu mnt peaks ammu juba vähemalt pool olema 2+2 seal vahel palju ruumi seda kõike teha pikad sirged jne .. tahaks näha kuidas kunagi kiirrongiga are poodi piima tuuakse...ei kao need Poola rekkad ka kuhugi pole pointi seda kaupa sinna rongi vedada rekkaga ja rekkaga rongipealt maha.... edasi tagasi pärnu tallinn hoiaks 30minti päevas kokku 20 päevaga 10 tundi.

eelmise kommiga nõus.lisaks veel seda,et kes saksamaal käinud,see teab millised veokate kolonnid seal liiguvad.ometigi on saksamaal raudtee risti-rästi absoluutselt igal pool.miks tark sakslane siis veokaid rongile ei pane,kui kõik nii odav ja kasulik on ,nagu meile siin serveeritakse.rail baltic on tegelikult sigadus kuubis!

mis siin arusaamatut, rail baltic? Euroopal on vaja siit "oma" maavarad ära vedada, ei muud!

https://tv.delfi.ee/artikkel/94728695/video-rattateel-huuab-
onnetus-tulles-ent-politsei-muret-ei-tunne-jalgrattur-leidku
-kuldne-kesktee

Jalgratturite hukkamine loodusliku valiku teel sai enne valimisi hoo sisse, aga see kõik puudutab ka autojuhte, kelle südametunnistusele see püütakse jätta. Nagu kergliikurite teemas juba mainisin, siis mind häirib kõige rohkem see, et rattur, kes seisis varem punase tule taga ristmikul mu kõrval (=minust kaugel) kõnniteel, seisab nüüd madalas autoteel vastu külge minu jaoks täpselt pimedas nurgas, nii et ma ei näe teda ei bussi küljeaknast ega ka peeglitest. Pidevalt hirm, et niimoodi foori taga esimesena parempöörete tegema hakates ükskord mõnest üle sõidan... Pilt on täna Tln ringteelt, need punase plastiku maha valajad on ikka päris lolliks läinud (või koostöös selle tellijatega väga korrumpeerunuks muutunud). Seal oleks tõenäoliselt ohutumgi rattaga sõita kui Tallinnas sees, kus rattateed algavad ja lõpevad meelevaldselt sõiduradade vahel, mõnikord autodega vastassuunas jne. Eks jama tekibki siis, kui satuvad kokku rattur ja autojuht, kellest kumbki sealt varem sõitnud pole, ei saa aru, mida peaks tegema ja enne arusaamisele jõudmist ei jõua ka hoogu maha pidurdada. On vast arusaadav, mida arvan neist teedest... või sellise jama korraldajatest.

Kus KRDI kohas te suudate pildil jalgratta teed leiate WACK!

See punane riba Tallinna ringteel ei ole ju rattatee. Samamoodi ei ole punane riba Tallinn-Tartu maanteel Imavere kandis rattatee.

Oleks peale pildi vaatamist kommentaari viitsinud lõpuni lugema, oleks juba sealt teada saanud, et ei ole rattatee. Aga avaldan tunnustust kõigile, kes ka ise mõeldes selleni jõudsid:)

Pilt on täna Tln ringteelt, need punase plastiku maha valajad on ikka päris lolliks läinud (või koostöös selle tellijatega väga korrumpeerunuks muutunud).


äkki selgitad, mida sa selle lausega öelda tahtsid?
ja sa ise üldse tead, milleks see punane riba seal on? hakka nüüd ruttu googeldama.

Kui sinu teksti ei viitsita lõpuni lugeda, pole viga mitte lugejas, vaid sinu liiga pikas monotoonses tekstis mida ei loetagi lõpuni.

Ma olen sama vabandust kuulnud, et miks puudub harjumus lugeda läbi iga kuu paar juturaamatut lihtsalt silmaringi avardamiseks ja kirjanduses orienteerumiseks. Mul isegi kõik lapsed loevad iseseisvalt juturaamatuid, käivadki ise raamatukogus sirvimas ja otsimas, et oma lugemisjanu rahuldada. Kui ikka lugeda ei oska, on iga tekst liiga pikk. Ja kui sõita ei oska, on iga tavapärane ilmastikuolu kohe ohtlik, probleemide tekkides on süüdi teehooldus mitte juht ja ei tea mis kõik veel. Mul pohhui, mida keegi loeb või ei loe, sest lugema õppimise ja lugemisharjumuse tekitamise aja on siin kommenteerijad nagunii juba ammu mööda lasknud, aga kui hakatase oletama, mis äkki kirjas oli lugemata tekstis, on see täpselt samal tasemel huumor nagu mööda asfalti plastmassi laialimäärimise tellijate väljamõeldud ohutus, sest seadus ei keela ega kohusta suhtuma selles kohas sellesse kanalisatsiooni kaudu merre jõudvasse plastikusse kuidagi muul viisil kui kõige lihtlabasemasse pidevjoonde.

Äkki siiski uurid liiklusseadust enne vahutama hakkamist?
Me teame väga hästi, et sinu kirjutet juttude peale saab rahulduse vaid sina ise, teistel on see lihtsalt tekst, millest silmad diagonaalis üle lasta.

kas sa kärss selle tee peal oled kunagi sõitnud?
https://goo.gl/maps/CEa5aGJ1vFyVntCa6

Loen hea meelega raamatuid. Aga mõne isiku tekste loen elamiseks antud aja kokkuhoiumõttes diagonaalis.

Kärss on viimasel ajal muutunud poliitiliselt motiveerituks. Mõni aeg tagasi oli siin n**grinaljad ühes teemas. Täna segab Tallinna ringteel autojuhtidele tähelepanuks märgitud sõiduradade eraldus.

Lisaks "p*hhui" ja muul väljendid.

# Äkki siiski uurid liiklusseadust enne vahutama hakkamist?

Selles asi ongi, et ma kontrollin ENNE kirjutamist, mitte alles siis, kui keegi, kes ise nagunii kontrollida ei viitsi, sellele tähelepanu juhib. Täpsemalt siis Liiklusseaduse lisa "Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" ja sealt § 25 (Teekattemärgised ja nende tähendused), kus on öeldud väga üheselt mõistetavalt, kus ja millistel tingimustel tohib või ei tohi ületada. Iga inimene võib eksida, teha vigu vms, aga kas poleks ajuvaba väita midagi ilma üle kontrollimata?

Loomulikult on mul sügavalt "pohlad" sellest, mida keegi loeb või lugemata jätab, oma valik ju. Ma ei loe näiteks üldse läti keelseid artikleid, sest ma ei saa neist aru, aga ei käi ka kommenteerimas, et teil on seal igav jutt. Mitteloetu kommenteerimine räägib kommenteerija tõsiseltvõetavuse kohta juba piisavalt. Ma ise loen siin kõike, aga kommenteerin loetuga võrreldes üliharva. Need argpüksid, kes kardavad registreeruda ja sama kasutajanime tagant oma seisukohtadega esineda ning enamjaolt teema asemel teemas kirjutajate kallal nokivad... on ikka väga heal arvamusel endast, kui nad arvavad, et sellest provotseerimisest kellelgi midagi enamat kui "pohlad" on:))))

Ja mida see registreerumine muudab? Või näevad moded midagi sellist, mida lihtsurelik ei näe- kommenteerija päris nime?

On see siis normaalse inimese jutt? "need punase plastiku maha valajad on ikka päris lolliks läinud (või koostöös selle tellijatega väga korrumpeerunuks muutunud). Seal oleks tõenäoliselt ohutumgi rattaga sõita kui Tallinnas sees"

# Ja mida see registreerumine muudab?

Kultuurse inimese puhul mitte midagi, sest temal pole vaja kirjutatud nime pärast oma nime pidevalt vahetada. Sama käib ka liikluseeskirjade täitmise kohta, et ühed liiklevad ohutult ka seal, kus on kindel, et seda kontrollita. Teine läheb vooluga kaasa ega analüüsi, mida või milleks on keelatud või lubatud. Ega ma juhingi ainult lollustele tähelepanu, liigelda on võimalik neid nii märgates kui ignoreerides. Siiani pole nagu näha olnud, et neid maanteede punase joonega lõikusid vähem ületataks kui lihtsalt valgeid pidevjooni. Aga kellelegi oli see väga kasulik, sest ainuüksi Tallinnas määriti seda plastikut sel aastal maha vähemalt 100.000 liitrit ja seda kõike inimestelt kogutud maksuraha eest (mis lõpetab kõik meres!). Tahaks lugeda kusagilt normaalse inimese juttu, mis sellise keskkonnasaaste tekitamise õigustamiseks oleks natukenegi veenev.

Eks nn roheline mõtteviis ongi väga piiratud ka neil kes puid käivad kallistamas Toompeal.

Samas sinna miitingule sõidab autoga ja kohapeal tarbib ühekordseid nõusid jne.
Erakondi vaevalt huvitab rohepööre ikka võimu juures püsida on tähtis ja selle nimel tehakse kõik. Ühesõnaga populistlik mõla enese heaolu nimel. Kasvõi kogu Eesti punaseks värvida kui vaja.

Mul tekkis küsimus, et nahh te paugute, kui ei viitsi isegi teise inimese kommentaari läbi lugeda? Põhiaine läks ka teist mööda elik mikroplastik loodusesse tänu miskitele idikatele, kes ei oska seda isegi tee peale võõbata.
Lugemisoskust mul isiklikult pole, sest ma vihkan raamatuid aga oh seda imet, ometigi võtan vaevaks vestluspartneri tekste läbi lugeda ja analüüsida.
Anonüümselt kirjutamine ei anna moderaatorite ja administraatorite ees mitte mingeid eeliseid teile, mina isiklikult näen iga muutuva nime taga nii kui nii sama inimest, isegi kui ta jalutab teise linna sõbramehe arvuti taha uue vpn otsa lootuses, et siis ta on anonüümne. Kogu foorum vastab GDPR ja Eesti Isikuandmete kaitse seaduse ettekirjutustele jne. Lihtsam on nimi regada, ma ütlen teile, boonusena saate enda tekstide muutmise "võime".
See anonüümsuse teema ei olnud väljakutse muide, keegi ei viitsi selle huinjakiga tegeleda, kui just pole äärmiselt vajalik.

Muudetud 02.10.21 10:40

Tooge mõni näide kes siin foorumis registreerituna esineb oma täisnimega ehk ei ole anonüümne.

Täitsa olemas siin inimesed oma passinimedega isegi kuid isegi kasutajanimi, mis on läbi foorumite sama, on samasugune identiteet nagu passinimi. Sellega tuntakse sind sõprade seas, töökaaslaste seas ja mõnel juhul on see nimi isegi ligipääsukaartidele trükitud. Riigi jaoks nime kui sellist pole tegelikult olemas, on isikukood ehk reaalsuses olete te kõik lihtsalt number andmebaasis, nimi on tegelikkuses lihtsustatud kirjeldus isikukoodile. Vähemalt mõni siin hoiab oma regamata nime samasugusena läbi kommentaaride, kuigi riskib sellega, et näiteks punkt võib kirjutada amg63 nime alt ja vastupidi, kui nad peaks omavahel sõnasõtta sattuma. Ma siinkohal lõpetan selle off-topicu kirjutamise ära.

# Pilt on täna Tln ringteelt, need punase plastiku maha valajad on ikka päris lolliks läinud (või koostöös selle tellijatega väga korrumpeerunuks muutunud). Seal oleks tõenäoliselt ohutumgi rattaga sõita kui Tallinnas sees...

Minu jaoks on uute teede kohta eraldi välja toomist väärivad kolm arvamust.

1) Uuel Tln-Trt 120 lõigul metsloomade tõkke olemasolu. Elementaarne asi, aga vähe leidub veel. Avaldan kiitust!
2) 2+1 teede keskmine rida on ehitatud nii kitsas (hoiti raha kokku), et see on talvel lausa liiklusohtlik. Väga vale koht säästmiseks leiti!
3) Pildil viidatud (aga ka näiteks Imaveres) tee keskel topelt pideva joonte vahelise ala punaseks võõpamine on minu meelest väga hea mõte. Distsiplineerib oluliselt paremini.

"Nagu kergliikurite teemas juba mainisin, siis mind häirib kõige rohkem see, et rattur, kes seisis varem punase tule taga ristmikul mu kõrval (=minust kaugel) kõnniteel, seisab nüüd madalas autoteel vastu külge minu jaoks täpselt pimedas nurgas, nii et ma ei näe teda ei bussi küljeaknast ega ka peeglitest. Pidevalt hirm, et niimoodi foori taga esimesena parempöörete tegema hakates ükskord mõnest üle sõidan..."

See on väga kummaline hirm, arvestades, et peale 100 meetrise lõigu Draamateatri juures, kus jalgrattarajaks on joonitud varem lihtsalt pidevjoonega piiratud ribad ja kus ei ole mingeid parempöördeid, ei ole Tallinnasse mingeid uusi rattaradasid tekkinud. Kõik need punased rattarajad on samades kohtades olnud aastaid või aastakümneid, lihtsalt varem ei olnud need värvilised. Päriselt tahab bussijuht öelda, et ta on aastaid Tallinnas ringi sõitnud, ilma et ta oleks kuskil ühtegi rattarada märganud?

Mis puutub parempöördeid, siis normaalne lahendus on, et ratturid peatuvad foori taga muudest sõidukitest eespool. Tallinnas seda suurt ei ole võimaldatud, aga miks sa arvad, et jalgratturid ise ei ole avastanud, et nutikas on sellisel juhul lihtsalt peatuda teisel pool stoppjoont? Mujal maailmas muidugi selliseid asju õpetatakse teadlikult, meil arvatavasti mitte, ka rattakoolitustel lastele mitte.

Kui palju siis ka rattureid on sellisel viisil busside alla jäänud? Nendel rattaradadel niikuinii sõidab väiksem osa inimesi ja võib-olla sa alahindad neid tugevalt?

Muuseas, autojuhid suudavad sellistes olukordades täiesti edukalt ette sõita ka kümme meetrit eespool "kõnniteel" peatunud jalgratturitele. Osad veel signaalitades. Ilmsesti ei ole kõigile kohale jõudnud, et pöördel antakse kõigile teed, eriti veel rohelise tulega otse sõitvale jalgratturile.

# Tooge mõni näide kes siin foorumis registreerituna esineb oma täisnimega

Miks kohe täisnimega? Kärss on olnud Kärss (k2rss vm ka registreerimata) foorumi algusest peale. Pole siia foorumisse mingi muu nime alt kirjutanud, sest ma ei karda seista oma sõnade taga. Sellepärast igaüks, kes tahab teada, mida ütles kärss nt 15a tagasi, kasutab otsingut ja saab teada. Igas teemas nime vahetada või esinedes ühena kümnetest samanimelistest, on lihtsalt nõrk ja argpükslik. Sellega endiselt nõus, et väärikalt saab käituda ka registreerumata. Mul pole sellele OT-le enam midagi lisada.

# Kui palju siis ka rattureid on sellisel viisil busside alla jäänud?

Aga kui palju peaks jääma? Või miks bussi alla, sama probleem on ju kõigil veoautodel, millest paljudel pole lubatudki kesklinnas sõita, aga samal viisil on nad hädas ratturitega, kes on aetud kõnniteedelt autode külje alla. Neid artikleid, kus sel viisil on saadud viga ja ka surma, saab lugeda aegajalt nt Delfi uudistest. Kas neid on piisavalt või mitte... ju siis enamike jaoks mitte. Nende jaoks, kes viga said või veel hullemini läks, nende jaoks tõenäoliselt piisavalt...

Kui tuua mängu veoautod, siis meenub, et üks koolipoiss jäi Valdeku ristis pöörava veoauto alla. Tema küll oli jalgsi ja tuli kõnniteelt. Järeldus oli, et veoautojuhil on raske vaadata, ega kedagi KÕNNITEELT ei tule ning tema midagi paremini teha ei oleks saanud.

Mulle ei meenu Delfi uudistest, et sellisel viisil oleks saadud viga või surma. Rattaga saadakse Tallinnas surma üldiselt purjus peaga lauluväljakul või analoogsetes kohtades vastu puud sõites. Rõhuv enamik, kes jõuavad sulle politseiteadetesse, ongi sõitnud kõnniteel.

Meil on see liikluskultuur üsna õbluke, kui me lõpuks, 20 aastat pärast seda, kui neid rattaradasid hakati joonistama, oleme jõudnud küsimuseni, kas jalgrattaga üldse peaks sõitma sõiduteel või peaks ikkagi sõitma kõnniteel. Liiklusseadus igatahes ütleb, et rattaga peab sõitma sõiduteel ja ei tohi sõita kõnniteel. Kui sul endal peaks tulema hull mõte rattaga sõita, vaata, et sa kõnniteel ei sõida ja sellega ausate ratturite mainet ei riku!

Kui rattur või jalgsi toimetaja manöövrit sooritava bussi või veoki pöörderaadiuse sees end alla sätib, on tegemist Darvinismi välistusega. Idioot tapab end ise ära. Jurameedia muidugi üritab süüd leida mujalt.

Artikkel Tallinna teedest-tänavatest. Tsiteerin sealt ühte väga head lauset:

# värv ei võrdu infrastruktuuriga samamoodi, nagu ei võrdu juhtide rohelised '
# valimisplakatid haljastusega.

https://epl.delfi.ee/artikkel/94794713/heiti-talvik-tallinn-
voiks-olla-omaette-muuseum-aga-istume-stagnatsioonis

MIdagi positiivset siia teemasse:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/94804183/henrik-hololei-ee
stis-lihtsalt-tuleb-neljarealised-pohimaanteed-valja-ehitada

Siin koha kohalikud arvavad:
https://www.ohtuleht.ee/1045638/tartus-pargivad-autod-jalgra
ttatee-tottu-keset-tanavat
Ja mis on lahendus? Keelumärgid! Edasi vaata ise, kust leiad parkimiseks tänava, mida pole veel jõutud ära rikkuda.

Sellise rattatee kohta ei oska küll kohe midagi öelda. Ja oma külalistele ütled ka, et tulge rattaga, sest autot ei ole kuskile panna. Päris huvitav oleks linnaviletsuse põhjendust lugeda.

https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2021/10/12/laser-paljasta
s-rattateede-uskumatu-korralageduse-jooniseid-punaseks-varvi
mise-kohta-ei-eksisteerigi

Külaline pargib sinu hoovi või siis põiktänavasse ja tuleb mõned sammud jala.

Täpselt!
Ei pea ju ukse ette parkima, nagu kõik kaubanduskeskuste juures üritavad.
Paari sammu ka ei suudeta teha....

Turboringid :))

https://auto.pub/pidu-labi-keila-turboringidel-paigaldatakse
-soiduridade-vahele-kivid/

Kui minu arvamusega on paaril üksikul anonüümikul pidevalt probleeme, siis siin on hetkel kommentaarides 83 minuga mitteseotud arvamust. Neist mõned ka professionaalsed autojuhid, avaldavad arvamust täiesti avalikult oma näo ja nimega.

https://www.facebook.com/autonet.ee/posts/4740889019301748

Tartus oleva Viljandi ringiga seda võrrelda ei saa, Tartu oma on ikka tunduvalt suurem. Keila omade jaoks on sportautot vaja, et oma reas püsida, normaalmõõdus maasturiga juba tekib natukene probleeme.

Tartus on midagi sarnast Mõisavahe-Idaringtee ringil. Pidevalt mingid joobarid lõikavad....

Klassikaline ametnik õigustab oma sitta tööd
https://tartu.postimees.ee/7383740/rekamees-no-ei-lahe-labi-
kuidagi-ei-lahe

Lühidalt: läks hullemaks, sest müra kandub edasi just müratõkkeseina abil.
https://parnu.postimees.ee/7383516/elu-muratokke-taga-tekita
b-uusi-muresid