Selles kohas tehakse tagasipööret. Google map ka näitab, et pöörake julgelt.
Samas kui vaadata teekattemärgistust, siis ühel pool on kaks pidevat joont ja teisel pool mitte midagi. Kas on kuskil mingi eeskiri, määrus vms., mis lubab sellise teekattemärgistuse korral ületada kahte pidevat joont?
Mis seal tagasipööret keelab? Nool on (küll kulunud). Ühelt poolt pidev joon, teiselt katkendlik (pikad triibud, aga siiski katkendlik). Selgem joonestik katkeb ka seal. Tagasi võib pöörata igal pool, kus seda keelatud ei ole märkide või joontega.
Ma olen ka kunagi autojuhiload saanud ja liiklen praegugi autoga,aga sellises olukorras praegult ei teagi,mis on õige:ühest küljest on seal kaks pidevjoont ja pidevjooni ei tohi tagasipöördeks ületada,teisest küljet jälle on need pidevjooned vastassuunavööndis ja sel juhul nagu tohiks ületada.Ma olen seal mõned korrad sõitnud ja mäletan ühte korda,kui mul oli vaja ka esimesel võimalusel vaja kuskil seal tagasipööre teha ja ma nägin seda sama kohta,kuid kahtlesin,kas ma ikka võin seal tagasi pöörata ja kuna teekattele märgitud nooled läksid kuni valgusfoorini,siis otsustasin siiski valgusfoori juures tagasipöörde teha,kus oli noole pildiga foori tuli,mis lubas vasakule pöörata.Kuna tagasipprde keelu märki ei olnud,siis teadsin,et asulas võin sel juhul tagasi pöörata ka seal,kus on lubatud vasakule pöörata.
Google Streetview võimaldab sama kohta erinevatel aastatel vaadata ning 2012 aasta pildilt on selgelt näha et jah vasakpööre sellest kohast on teekatte märgistusega lubatud ehk ka tagasipööre. Ülejäänud piltidel on teekattemärgistus piisavalt kulunud, et pole võimalik otsustada:
Samas see triibutatud ala hakkab kõikidel piltidel hiljem mistõttu väib sellest eeldada, et siiski on see koht mõeldud vasak/tagasipöördeks. Muidu hakkaks triibutatud ala kohe peale ohutussaart.
Kui oleks katkendjoon,siis oleks jooned,millest koosneb katkendjoon, ühepikkused.Seal on selgelt näha,et see on pidevjoon,mis on küll kulunud,kuid siiski pidevjoon.
Samas tõepoolest ühel 2012 pildil näib, et on pidev- ja katkendjoon. Hiljem siiski näib, et on topelt pidevjoon.
edit:
Ma sain küsimusele ametliku vastuse.
"Pildilt ei paista hästi välja, aga tegelikult on sinna paigaldatud märgis 914 „Pidev- ja katkendjoone ühend“, mis tähendab sõidutee suunavööndeid eraldava pidevjoone katkestust kohas, kus seda joont tohib ületada ainult ühelt poolt (katkendjoone poolt).
Eelnevast tulenevalt on seal tagasipöörde tegemine lubatud (st Odra tänavalt tagasi Tartu mnt poole)."
wigry antud teise pildi peal on selgelt näha, et isegi seal on noole jäänused veel maas. Sellest taskust võid vabalt teha nii vasakpööret, kui ka tagasipööret.
Nii palju kui mina mäletan on seal alati olnud kõrvuti katkendjoon ja pidevjoon. Katkendjoone poolt tohib märgist ületada nagu tee telgjoont ikka. Bussijaama poolt tulija pöörata ei saa, bussijaama poole mineja saab.
Ma ise olen alati seal tagasipöörde teinud kui Lasnamäe kanali poolt üle trammitee tulla ja on vaja Sossi mäe poole sõita. Teistmoodi pole mõtetki.
Mingi mõttelise vasakpöörde saab seal ka teha sest seal kus könnitee müür ära lõpeb on parkla.
Igasuguste segaste teekattemärgiste puhul tuleb alati juhinduda sellest et kui märgis on kulunud, lume all vms tähendab see et märgist ei olegi ja sõidetakse seaduse järgi.
Pole vaja üle mõelda.
Täiesti võimalik et seal on kunagi olnud pidevjoon . Või on algus olnud pidevjoon ja kulunud koht katkendjoon. Või mis iganes.
Hetkeseisuga ei ole see koht teekattemärgistusega reguleeritud. Võib-olla spetsiaalselt sest kulunud joone mahafreesimine maksab ka raha.
Kui peetakse vajalikuks tagasipööret seal keelata siis joonitakse vastav märgistus, pannakse liiklusmärk või valatakse betoonist sein ette :)
Siit filosoofiline küsimus, et kas kahest pikast joonest koosnevat moodustist saab pidada katkendjooneks? Võiks ju need jupid lühemad olla, et oleks selgelt 3-4 lõiku millest siis tõesti on kõigile arusaadavalt seal katkendjoon.
Aitähh pildi eest,levitron.Nüüd ei kahtle ka mina,kas seal tohib tagasipöörde teha või mitte.On väga konkreetselt näha,et ühel pool on pidevjoon ning teisel pool katkendjoon ja ei saa olla,et pidevjoon on kulunud katkendjooneks.Katkendjoone poolt võib tagasipöörde teha ja see tasku ongi arvatavasti mõeldud selleks,et kui on vaja enne tagasipöörde tegemist vastassuunast tulevatele liiklejatele teed anda,siis on võimalik seda teha ilma,et kedagi segaks.
Tänks levitronile, et viitsi kohapeal pildi teha ja asi selge.
Wigri, neil katkendjoontel on omad nõuded. Nt maanteel on, et kui katkendjoon on lühem kui kahe joone vaheline vahemaa, on tavaline katkendjoon, kõik ohutu ja ok.
Kui katkendjoone joon venib pikemaks kui kahe joone vaheline vahemaa, siis tähendab see seda, et katkendjoon muutub pidevjooneks või tähistab muud ohtlikku lõiku, nt ristub tee. Sellist asja olen kohanud välismaal, et kuskil ristmikel see joon on pikem ja peale ristmiku jätkub jälle tavaline katkendjoon. Linnavahel jällegi igasuguseid jooni nähtud, aga tõenäoliselt on seal jutipoisid saanud palka mahajoonitud juti pikkuse järgi.
Väga hea GSTV pilt, mis tegelikult näitab, et kõnealuses kohas tagasipöörde võimaldamine aitab vähendada 50 m tagapool oleva foorristmiku koormust ja suurendada läbilaskvust teistes suundades.
Lasteokodu 31A asus omal ajal liikluspolitsei ja enne seda miilits. Võib-olla sõitsid nende autod ka Odra tänava kaudu välja. Kahjuks ajapaik.ee lehel nagu kiuste ühtegi pilti selles suunas pole.
Selle tagasipöörde võiks sealt ära keelata. Hommikusel tipptunnil krigistab ilmselt nii mõnigi hambaid, kui tagasipööraja pärast keset Tartu maanteed seisma peab jääma.
Ehk pole vaja helepunasega toorelt eessõitjale järgi kimada? Kui natuke ümbrust, eriti eesootavat vaadata, siis ei pea keset maanteed passima. Ma küll ei mäleta, et oleksin sellisesse olukorda sattunud kunagi.
See on lihtsalt elementaarne liiklusviisakus, et ristmikule ei sõideta välja, kui pole kindel, et suudad selle oma fooritsükli ajal ületada. Liiga madala tunneli või liiga kitsa silla puhul ei juhtu kellelgi, sest siis peab ISE tagajärgedega tegelema, kuid ristmike umbe sõitmine on "teiste probleem", Eestis selle eest ei karistata (mõnes riigis karistab politsei, mõnes riigis omakohus) ja kõik näeme, et juhilubasid on Eestis jagatud ka neile, kellel selliseid asju juhtub, sest "läbipaistmatu kaubik oli ees" või misiganes vabandusi keegi oma vigade õigustamiseks välja mõtleb.
Aga antud koht on hea näide sellest, kus on jäetud otsustusõigus inimestele eeldusel, et seda ei kuritarvitata. Kui bussijaama juures olev foor on punane, tee tühi ja autosid ei tule, on selle võimaluse kasutamine mõistlik. Aga kui foori ees olev vasakpöörde rida on juba autosid täis, kuid pööramine võimalik, oleks ka ajuvaba sundida juhte "ristmikku ummistama" selle liiklussujuvust parandava pöörde asemel.
Sarnastes kohtades võiks igal pool olla pidev+katkendlk joon ärapööraval real täies pikkuses, et tagasipöörde tegijad niigi lühikeste fooritsüklitega vasakpöörde tegijate rivi pikemaks ei venitaks.
Ma olen saanud korduvalt signaali seepärast, et näen, et ees on ristmikuni umbes ja mina üle ei sõida, hoolimata sellest, roheline on. Tavaline juhus Ehitajate tee erinevates ristmikes, eriti hommikuti Kadaka suunas. Üks kodanik tahtis vestelda ka, peale autost välja astumist sai tal vestlusisu otsa.
Üldiselt ma ei viitsi reageerida sellel aga kui akna taha tullakse sportimise sooviga poksi või maadluse teemadel, siis ma tõmban lihtsalt pisargaasi joa sinna suunda ja sõidan rahulikult edasi. Õnneks või kahjuks on seda juhtunud aind korra. Parem pipar silmas, kui hulgimurdudega kiirabi oodata.